2-20-7619/97 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7619

Kohtuasi

X avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Reimo Mets

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Tallinna Kesklinna Valitsus (registrikood 75014221),

lepingulised esindajad Marge Rungi ja Marje Paljak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina vastu X 4. augusti 2021. a menetlusdokumendile lisatud 3. augusti

2021. a ambulatoorne epikriis.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 11. juuni 2021. a määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud Q-le määratud esindaja kulud Eesti

Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-20-7619

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (isa) esitas 26. mail 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks isa ja

lapse Q (laps) suhtluskorra järgmiselt:

1) kummagi vanema kohtumised lapsega toimuvad esimesed kaks kuud ühe nädala

(pühapäevast pühapäevani) kaupa. Lapse üleandmine toimub pühapäeviti kell 19.00

selle vanema elukohas, kellega laps veedab järgneva nädala. Kui vanemad ei lepi kokku

teisiti, siis toimub lapse üleandmine p-des 2–5 nimetatud päevadel vastavale

suhtlusperioodile eelneva päeva õhtul kell 19.00 selle vanema elukohas, kellega laps

veedab p-des 2–5 nimetatud päevad. Alates kolmandast kuust toimuvad kummagi

vanema kohtumised lapsega kahe nädala kaupa (pühapäevast ülejärgmise pühapäevani);

2) emadepäeva veedab laps alati emaga;

3) isadepäeva veedab laps alati isaga;

4) jõulupühade ja aastavahetuse suhtes kehtib järgmine erikord: laps veedab iga kahe aasta

tagant jõulupühad (24–26. detsember) kuni 7. jaanuarini isaga Mehhikos; 2020. a-l on

laps alates 24. detsembrist kuni 7. jaanuarini 2021 isaga Mehhikos; kui isa on 2020. a

jõulupühadest uusaastani Eestis, veedab laps 2020. a-l erandkorras emaga jõulupühad

ja isaga aastavahetuse; kui laps veedab jõulupühad Eestis, veedab laps jõulupühad

paaritutel aastatel isaga ja paarisaastatel emaga; kui laps viibib aastavahetusel

(31. detsember kuni 1. jaanuar) Eestis, veedab ta selle paarisaastatel isaga ja paaritutel

aastatel emaga;

5) jaanipäeva ja lihavõttepühad veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel

emaga;

6) lapse sünnipäeva tähistamine toimub koos mõlema vanemaga sõltumata sellest, kumma

vanema juures laps suhtluskorra järgi viibib. Mõlema vanema perekonnaliikmed võivad

lapse sünnipäeval osaleda;

7) kumbki vanem võib viibida lapse lasteaiaüritustel ning seal lapsega suhelda;

8) p-des 2–5 kehtestatud eripäevad ei katkesta suhtluskorra tavapärast kulgu, vaid annavad

õigustatud vanemale lisapäevi lapsega. Viimase eripäeva õhtul kell 19.00 tuleb laps

anda üle vanemale, kelle juures laps peaks tavapärase suhtluskorra järgi jooksval nädalal

olema, v.a juhul, kui kummagi vanema eripäev langeb nädalale, mil laps juba viibib

selle vanema juures;

9) vanemal on õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega mistahes vahetu

kommunikatsioonivahendi teel. Laps ja teine vanem võivad üksteisele helistada. Vanem

ei sekku lapse telefonivestlusesse teise vanemaga. Lapsele peab tema soovi korral olema

kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus;

10) kumbki vanem ei tohi mõjuva põhjuseta lapse üleandmist takistada. Mõjuv põhjus on

lapse haigestumine või õnnetus või muud erakorralised asjaolud, mille puhul ei saa

eeldada, et lapse üleandmine on lapse tervisele, kõlblusele ja elule ohutu. Mõjuva

põhjuse esinemisel tuleb sellest teavitada teist vanemat esimesel võimalusel kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis;

11) kumbki vanem julgustab last suhtlema teise vanemaga ning kumbki vanem ei halvusta

teist vanemat lapse ees;

2-20-7619

12) kumbki vanem ei tee lapsega plaane ajaks, mil laps on suhtluskorra järgi teise

vanemaga;

13) vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppega muuta

nädalate jaotust, kui see on vajalik lapsega reisimiseks või muudeks tegevusteks mis

kestavad kauem kui vanema suhtluskorrajärgne suhtlemisperiood. Sel juhul võib

vanem, kelle suhtlemisperiood lapsega lüheneb teise vanema reisi või tegevuste tõttu,

nõuda kaotatud aja kompenseerimist;

14) kumbki vanem võib lapsega reisida teise vanema nõusolekuta Euroopa Liidu piires,

teatades sellest teisele vanemale ette vähemalt 10 päeva. Lühem etteteatamistähtaeg on

lubatud üksnes juhul, kui reisimine on vältimatult vajalik eelkõige lapse huvide

tagamiseks;

15) isa võib lapsega ema nõusolekuta reisida Mehhikosse, mh võib isa selleks läbida

kolmandaid riike;

16) enne reisi peab kumbki vanem kindlustama, et lapse reisidokumendid on reisi

toimumise ajaks selle vanema käes, kes lapsega reisib;

17) suhtluskord hakkab kehtima kohtumääruse jõustumisele järgnevast pühapäevast ning

kehtib kuni 1. septembrini lapse koolimineku aastal või kuni vanemad seda kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppega muudavad. Esimesel nädalal on laps

isa juures;

18) vanemad lahendavad mistahes erimeelsused läbirääkimiste teel. Kui see ei õnnestu, võib

kumbki vanem kasutada seaduses ettenähtud vahendeid suhtluskorra täitmiseks ja

lepitamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt sündis isa ja C (ema) suhtest 31. juulil 2015 laps. Vanemad ja laps elasid

kuni 2018. a aprillini koos. Pärast seda kolis isa pere ühisest kodust välja ning laps elas

vaheldumisi mõlema vanema juures.

1.2. Vaatamata isa pingutustele ja lastekaitsespetsialisti kaasamisele, ei ole vanemad suutnud

kohtuväliselt kokku leppida pikaajalises võrdsemas suhtluskorras. Ema dikteerib isa ja lapse

kohtumisi ette ning kui isa nendega ei nõustu, ei näe ta last üldse. Ema on nõus isa ja lapse

suhtlemises ette kokku leppima ainult paari päeva kaupa ning taganeb ka juba kokkulepitud

suhtlemisaegadest. Seejuures on ema nõus ainult sellise suhtluskorraga, mille järgi isa kohtub

lapsega 12–16 tundi nädalas (6–8 tundi kahel päeval) ning ööbib ainult ema juures. Selline

suhtluskord kahjustab isa ja lapse kiindumussuhet. Alates koroonapandeemia algusest on isa ja

lapse kohtumised toimunud harva. Ema ja tema uus elukaaslane soovivad last isast võõrandada

ning asendada teda kasuisaga. Samas on isa varem osalenud ja soovib ka edaspidi osaleda lapse

elus võrdselt emaga. Seetõttu soovib isa võrdset suhtluskorda.

1.3. Ema takistab isal lapsega Mehhikosse isapoolsete sugulaste juurde reisimist. Isa peab

oluliseks, et lapsel oleks kontakt Mehhikos elavate sugulastega ja ta saaks tutvuda Mehhiko

kultuuriga.

1.4. Kliinilise psühholoogi arvamus lapsel autismispektri häire esinemise kohta põhineb ainult

ema kirjeldusel ja on ema poolt mõjutatud. Laps on terve ja eakohase arenguga. Laps tunneb

end isa juures rahulikult ja hästi. Tal ei ole isaga olles raskusi, stressi, vihapurskeid ega

vägivalda, erinevalt sellest, kui ta on koos emaga. Järelikult on need ilmingud põhjustatud

sellest, et laps ei tunne end ema või ema uue elukaaslasega või lihtsalt ema juures mugavalt.

Ema kujutab ette, et laps ei suuda isa kodus kohaneda ja ei ole seal valmis ööbima. Laps on

harjunud ööbima ja elama isaga. Isa ei ole kunagi ema ega lapse suhtes vägivalda kasutanud.

2-20-7619

Maakohtu esialgse õiguskaitse määrused

2. Maakohus määras 6. juuli 2020. a määrusega esialgse õiguskaitse korras isa ja lapse

suhtluskorra järgmiselt:

1) laps kohtub 2020. a juulis isaga vanemate 26. juunil 2020 allkirjastatud graafiku alusel,

mille kohaselt saab laps isaga veeta aega ülenädalase regulaarsusega ühel nädalal üks

päev ning järgneval nädalal kolm päeva ja üks öö (neist kaks päeva järjestikku ühe

ööbimisega);

2) laps saab 2020. a augustis veeta isaga aega ülenädalase regulaarsusega ühel nädalal kaks

päeva ning järgneval nädalal kolm päeva ja üks öö (neist kaks päeva järjestikku ühe

ööbimisega);

3) laps veedab alates 2020. a septembrist isaga iganädalaselt kolm päeva ja kaks ööd.

3. Maakohus reguleeris 14. septembri 2020. a määrusega esialgse õiguskaitse korras isa ja lapse

suhtluskorda täiendavalt maakohtu 6. juuli 2020. a määrusele järgnevalt:

1) laps viibib isaga iga paaritu nädala kolmapäevast reedeni;

2) laps viibib isaga iga paarisnädala reedest pühapäevani;

3) paaritutel nädalatel võtab isa lapse lasteaiast kolmapäeva õhtul või vastavalt lasteaia

tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde kolmapäeval kell 10.30.

Isa viib lapse ema juurde reedel kell 19.00;

4) paarisnädalatel võtab isa lapse lasteaiast reede õhtul vastavalt lasteaia tunniplaanile. Kui

laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde reedel kell 10.30. Isa viib lapse ema juurde

pühapäeval kell 19.00.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ema pakkus välja, et isa ja laps

võiksid suhelda järgnevalt:

1) laps viibib isaga iga paarisnädala teisipäeval kell 11.30 kuni 19.00 ja laupäeval kell

11.30 kuni 19.00;

2) laps viibib isaga iga paaritu nädala kolmapäeval kell 11.30 kuni 19.00;

3) emadepäeval viibib laps emaga ja isadepäeval isaga. Kui emadepäev langeb

nädalavahetusele, mil laps viibib suhtluskorra järgi isaga, või isadepäev nädala-

vahetusele, mil laps viibib suhtluskorra järgi emaga, vahetavad vanemad emade- või

isadepäeva nädalavahetuse ja sellele järgneva nädalavahetuse. Kui kokkulepet

nädalavahetuse vahetamiseks ei saavutata, viibib laps emaga emadepäeval kell 11.30

kuni 19.00 ja isadepäeval isaga kell 11.30 kuni 19.00;

4) isa võtab lapse suhtluskorra alguses emalt vastu enda elukohas ning lapse üleandmine

toimub isa elukoha välisukse ees;

5) isa viib lapse suhtluskorra lõppemisel ema elukohta ning lapse üleandmine toimub ema

elukoha välisukse ees.

4.1. Võrdne suhtluskord ei ole lapsele jõukohane ja ta ei soovi isa juures nii palju olla. Lapse

eest on sünnist saati hoolitsenud peamiselt ema. Ajal, mil vanemad ja laps elasid koos, käis isa

tööl ja ema oli lapsega kodune. Isa viibis selle aja jooksul iga kuu kuni kaks nädalat

välislähetuses. Pärast isa väljakolimist jäi laps elama emaga ning ta ei ole elanud mõlema

vanema juures vahelduvalt. Vanemad küll proovisid isa väljakolimise järel rakendada võrdset

suhtluskorda, kuid see ei õnnestunud. Laps ei harjunud sellega, sest tal oli raske emast pikalt

2-20-7619

eemal olla. Laps on kinnine ja väga kehva kohanemisvõimega. Ta on järjepidevalt väljendanud,

et ta soovib olla suurema osa ajast emaga. Laps viibis ajavahemikul 2019. a juuni kuni 2020. a

juuni isaga ligi neljandiku ajast ja emaga ülejäänud aja. Selle aja jooksul avaldas laps isa juures

olles ka igal neljandal ööbimisel niivõrd tugevat soovi ema juurde tagasi minna, et isa viis lapse

ise ema juurde või lasi emal lapsele järele tulla.

4.2. Ema ei ole kunagi lapse ja isa suhtlemist põhjendamatult takistanud ega püüdnud last isast

võõrandada. Ta on teinud kõik endast oleneva, et laps isaga suhtleks, ning pakkunud selleks

välja erinevaid viise. Samas on isa lastekaitsespetsialisti vahendusel sõlmitud kokkuleppeid

järjepidevalt eiranud, sh keeldunud last emale kokkulepitud ajal tagastamast. Ema ja laps ei saa

isaga sõlmitud kokkulepetest juhinduda, mis põhjustab lapsel turvatunde ja stabiilsuse

puudumist. Seetõttu esinevad lapsel erinevad häired nagu kokutamine, voodi märgamine,

küünte närimine, rusikaga pähe löömine ja pudikeeles rääkimine. Isa seab esikohale enda huvid

ja kasutab last vahendina, saavutamaks lapse võrdne elamine mõlema vanema juures. Isa ja

lapse lähedane ja soe suhe ei sõltu niivõrd koosveedetud ajast, kuivõrd selle sisust.

4.3. Laps on kohtu määratud ajutise suhtluskorra tõttu väga tugevas stressiseisundis ning tagasi

on tulnud või on süvenenud lapse psühholoogilised ja psühhosomaatilised sümptomid nagu

kõhukinnisus, iseenda löömine ning viha- ja nutupursked. See näitab, et ka ajutine suhtluskord

ei ole lapsele jõukohane. Laps on sunnitud pidevalt kohanema ja kasutama kompensatsiooni-

mehhanisme, et suhtluskorraga toime tulla ja ennast ületada. See pärsib lapse eakohast arengut.

Ta on hakanud isa juures käimist võtma kui paratamatust ja kohustust. Laps on küll ajutise

suhtluskorra alusel isa juures ööbinud, kuid see ei tähenda, et ta oleks sellega harjunud ja see

vastaks tema huvidele. Laste kliiniline psühhiaater diagnoosis lapsel Aspergeri sündroomi.

Psühhiaater on kokkuvõtlikult leidnud, et lapsel on püsivad raskused suhtlemise vastastikkuses,

häiritud on verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, avalduvad kordustegevused ja

verbaalsed rituaalid ning laps vajab sihipärast kompleksset sotsiaalsete ja kognitiivsete oskuste

ning vilumuste arendamist. Lapsel on tugev vajadus ühe kindla elukoha järele ning talle ei sobi

elada võrdselt ema ja isaga. Lapsega suhtlemine ei tohiks olla pendeldav. Ööbimised ja emast

mitmeks päevaks eemal olemised ei ole lapsele jõukohased ning tõstavad tema ärevus- ja

stressitaset ja põhjustavad heaolu langust. Laps kardab emast eemal olla ja isa juurde minna.

Ema juuresolek ja kontakt emaga on vajalik lapse stressi ja ärevuse maandamiseks. See on lapse

diagnoosile iseloomulik ja selle lapse eripäraga tuleb arvestada. Lapsele on jõukohane

suhtluskord, mille alusel ta viibib isaga päevasel ajal.

5. Lapse esindaja toetas avaldust osaliselt.

Isa taotletud suhtluskord tooks lapse elukorralduses kaasa suured muutused, sest laps on siiani

elanud emaga. Lapse praegune elukorraldus ei ole talle kahjulikku mõju avaldanud ja seda ei

ole vaja muuta. Isa taotletud suhtluskorda ei ole kunagi proovitud. Sagedane elukohavahetus ei

ole lapse huvides. Isa võiks lapsega kohtuda üle nädala reedest pühapäevani ning teisel nädalal

näiteks neljapäeval.

Välisriiki reisimine on hooldusõiguse küsimus ja selleks nõusoleku andmist ei saa

suhtluskorraga reguleerida.

Suhtluskorraga ei ole vaja reguleerida vanema õigust teada lapse elukohta, sest vanemal on

seaduse järgi õigus saada selle kohta teavet. Kuna vanem peab seaduse järgi hoiduma

tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga, ei ole vaja suhtluskorras ette näha, et

vanem ei või takistada lapse üleandmist.

2-20-7619

Suhtluskorras ei ole vaja reguleerida ka kokkulepete, sh nende vormiga seonduvat, vaid üksnes

olukordi, kus vanemad ei pruugi kokkulepet saavutada.

Suhtluskorraga ei kehtestata õiguste loetelu. Ajal, mil laps on ühe vanemaga, otsustab see

vanem ainuisikuliselt lapse igapäevaelu asju, sh sünnipäeva tähistamisega seonduvat.

Lahuselavaid vanemaid ei saa kohustada lapse sünnipäeva koos tähistama ning lasteaiaüritustel

toimuvat ei pea suhtluskorraga reguleerima. Lapse sünnipäeva tähistamist võiks reguleerida

selliselt, et lahusoleval vanemal on õigus lapsega kohtuda lapse sünnipäeval kell 10.00–12.00.

6. Tallinna Kesklinna Valitsus ei toetanud isa avaldust, kuid toetas maakohtu 14. septembri

2020. a esialgse õiguskaitse määrusega kindlaks määratud suhtluskorra jätkumist.

Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitsetöötaja on alates 2020. a aprillist aidanud vanematel

kokku leppida lapse huvidele vastavas suhtluskorras, kuid vanemate suurte erimeelsuste tõttu

ei ole see õnnestunud. Ema sõnul põhinevad vanemate vahelised erimeelsused suhtluskorra

küsimuses usaldussuhte puudumisel isaga. Samuti väljendab laps ema sõnul sageli hirmu isa

juurde minemise ees ja on pärast isa juurest tulemist ärev. Vanemaid nõustanud

lastepsühholoogi arvates võib lapse ärev olek olla tingitud keskkonnavahetusest.

Lastepsühholoogil ega lastekaitsetöötajal ei ole alust arvata, et isa käituks lapsega halvasti, kui

laps on isaga. Lastekaitsespetsialist tegi ka isa juurde kodukülastuse, kus viibisid mõlemad

vanemad ja laps. Laps tundis end turvaliselt ja rõõmsana mõlema vanemaga. Lapse ja isa

suhtluses ei olnud näha probleeme ega lapsepoolset hirmu.

Suhtluskorra määramisel tuleb arvestada lapse kohanemisvõime ja valmisolekuga suhtluskorda

järgida, sh lapse tervisest tulenevate eripäradega. Aspergeri sündroomiga lapsele on oluline, et

tema päevad ja tegevused oleksid planeeritud, päeva- ega nädalakavas ei toimuks ootamatuid

muutusi ning kõik olukorrad oleksid etteaimatavad. On oluline, et lapsel säiliks lähedane ja

usaldav suhe mõlema vanemaga, kuid arvestada tuleb ka lapse erivajadusest tulenevaid raskusi

uute olukordadega kohanemisel ning igapäevast vajadust stabiilsuse ja rutiini järele. Maakohtu

14. septembri 2020. a esialgse õiguskaitse määrusega kindlaks määratud suhtluskord on lapsele

viimase poole aasta jooksul taganud stabiilse elukorralduse ja suhtluse isaga ning jätkuda võiks

samasugune suhtluskord. Ei esine põhjuseid isa ja lapse suhtlemise aja vähendamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus määras 11. juuni 2021. a määrusega isa ja lapse suhtluskorra kuni lapse

kooliminekuni kindlaks järgmiselt:

1) laps veedab isaga iga nädal kolm päeva ja kaks ööd;

2) laps viibib isaga iga paaritu nädala kolmapäevast reedeni;

3) laps viibib isaga iga paarisnädala reedest pühapäevani;

4) paaritutel nädalatel võtab isa lapse lasteaiast kolmapäeva õhtul või vastavalt lasteaia

tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde kolmapäeval kell 10.30.

Isa viib lapse ema juurde reedel kell 19.00;

5) paarisnädalatel võtab isa lapse lasteaiast reede õhtul vastavalt lasteaia tunniplaanile. Kui

laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde reedel kell 10.30. Isa viib lapse ema juurde

pühapäeval kell 19.00;

6) emadepäeva veedab laps alati emaga. Kui tegemist on isa suhtluskorra ajaga, toob isa

lapse ema juurde emadepäeval kell 11.00;

2-20-7619

7) isadepäeva veedab laps alati isaga. Kui tegemist on ema suhtluskorra ajaga, toob ema

lapse isa juurde isadepäeval kell 11.00. Isa viib lapse ema juurde tagasi isadepäeval kell

19.00;

8) jõulud veedab laps alates 23. detsembrist kell 11.00 kuni 24. detsembrini kell 15.00

isaga ning 24. detsembrist kell 15.00 kuni 27. detsembrini kell 11.00 emaga. Isa võtab

lapse ema juurest 23. detsembril kell 11.00 ning ema tuleb lapsele järele 24. detsembril

kell 15.00;

9) paaritutel aastatel veedab isa aastavahetuse lapsega alates 31. detsembrist kell 11.00

kuni 2. jaanuarini kell 11.00 ning paarisaastatel veedab laps aastavahetuse alates

31. detsembrist kell 11.00 kuni 2. jaanuarini kell 11.00 emaga. Paaritutel aastatel võtab

isa lapse ema juurest 31. detsembril kell 11.00 ning ema tuleb lapsele järele 2. jaanuaril

kell 11.00. Kui tegemist on isa suhtluskorra ajaga, võtab paarisaastatel ema lapse isa

juurest 31. detsembril kell 11.00 ning isa tuleb lapsele järele 2. jaanuaril kell 11.00;

10) paarisaastatel veedab isa jaanipäeva lapsega selliselt, et isa võtab lapse ema juurest

23. juunil kell 11.00 ning ema tuleb lapsele järele 25. juunil kell 11.00. Paaritutel

aastatel veedab ema jaanipäeva koos lapsega. Kui tegemist on isa suhtluskorra ajaga,

võtab paaritutel aastatel ema lapse isa juurest 23. juunil kell 11.00 ning isa tuleb lapsele

järele 25. juunil kell 11.00;

11) paaritutel aastatel veedab isa lihavõtted lapsega selliselt, et isa võtab lapse päev enne

suurt reedet ema juurest kell 19.00 ning ema tuleb lapsele järele reedel kell 19.00. Ema

veedab lapsega reede kell 19.00 kuni esmaspäevani kell 11.00;

12) paarisaastatel veedab ema lihavõtted lapsega selliselt, et laps viibib ema juures kuni

suure reedeni kell 19.00 ning laps viibib isa juures reedel kell 19.00 kuni esmaspäevani

kell 11.00. Kui tegemist on isa suhtluskorra ajaga, tuleb ema lapsele järele neljapäeval

kell 19.00 ning isa tuleb lapsele järele reedel kell 19.00;

13) paaritutel aastatel veedab laps sünnipäeva alates kell 11.00 kuni 16.00 isaga ja

paarisaastatel alates kell 11.00 kuni 16.00 emaga. Lapse võtab kell 11.00 see

lapsevanem, kelle juures laps suhtluskorra alusel ei viibi, ning lapsele tuleb järele

lapsevanem, kelle juures peaks laps suhtluskorra alusel viibima;

14) kui laps ei ole suhtluskorra alusel selle vanemaga, kellel on sünnipäev, on sellel

vanemal õigus veeta soovi korral oma sünnipäeval lapsega aega ajavahemikus kell

11.00 kuni 19.00. Tavapärase suhtluskorra välise päeva puhul tuleb vanemal sellest ette

teatada 30 päeva.

15) vanemad lahendavad erimeelsused kirjalike läbirääkimiste teel.

7.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

laps veedab suurema osa ajast emaga ning lapse ja isa suhtlemine ei ole kunagi toimunud

võrdse suhtluskorra põhimõttel;

-

lapsel on diagnoositud Aspergeri sündroom;

-

laps on keskmisest kartlikum ja tagasihoidlikum;

-

lapse suhtumine isasse ei ole negatiivne;

-

lapse ja isa suhte säilitamine ei ole lapse huvidega vastuolus;

-

isa ja laps on kohtunud esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra alusel ning

kuigi alguses oli selle täitmine veidi keerulisem, on laps sellega harjunud.

7.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud

rakendada võrdset suhtluskorda, vaid põhjendatud on jätkata esialgse õiguskaitse korras

määratud ja toimiva suhtluskorraga.

2-20-7619

Kuivõrd lapsel on Aspergeri sündroom, tuleb arvestada lapse erivajadusi ja erisusi ning talle ei

saa peale suruda talle üle jõu käivat elukorraldust. Aspergeri sündroomiga lapsele on oluline

stabiilsus ja turvatunne, mistõttu on tähtis, et lapsel oleks üks kindel koht, mida ta saab nimetada

püsivaks koduks. Laps veedab suurema osa ajast emaga ning ei ole isaga võrdse suhtluskorra

alusel suhelnud. Võrdne suhtluskord oleks seega last ülemäära traumeeriv. Võrdse suhtluskorra

puhul oleks lapsel kaks kodu, mis tekitaks lapses segadust ja tal oleks sellega väga keeruline

kohaneda. Laps on aga harjunud esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorraga.

Arvestades, et isa on taotlenud suhtluskorra määramist lapse kooliminekuni ja suhtluskord tuleb

seega paari aasta jooksul niikuinii üle hinnata, ei ole suurte muudatuste tegemine ka

põhjendatud. Praegu tuleks tähelepanu pöörata lapse Aspergeri sündroomile ning last

võimalikult vähe traumeerida. Kui vanemad saavutavad lõpuks normaalse koostöövõime, on

lapse koolimineku ajaks võimalik muuta suhtluskorda ning vajadusel suurendada isa ja lapse

kohtumisi.

Lapse reisimine Mehhikosse või mujale välisriiki on hooldusõiguse küsimus ning ei ole seotud

lapsega suhtlemisega. Isal on võimalik taotleda kohtult reisi jaoks ühekordset luba. Mõistlikud

on isa ettepanekud lapsega kohtumisteks isadepäeval, jõulupühadel, lihavõttel ja lapse

sünnipäeval, kuid kohus täpsustab neid selguse ja täitmise huvides, võttes arvesse ka ema

avaldatut. Suhtluskorraga ei ole vaja reguleerida seda, et laps peab olema vanematele

kättesaadav ja vanematel peab olema õigus teada, kus laps viibib, kuivõrd need küsimused on

reguleeritud seadusega.

7.3. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a riigi

õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse suhtluskorra osas osaliselt

tühistada ning teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata lapse ja isa suhtluskord

järgmiselt:

1) alates 2021. a juulist:

1.1) laps veedab isaga igal paaritul nädalal neli päeva ja kolm ööd, s.o teisipäevast

reedeni;

1.2) laps veedab isaga igal paarisnädalal (ekslikult märgitud paaritul nädalal) kolm

päeva ja kaks ööd, s.o reedest pühapäevani;

1.3) paaritutel nädalatel võtab isa lapse lasteaiast teisipäeva õhtul või vastavalt lasteaia

tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde teisipäeval kell

10.30. Isa viib lapse ema juurde reedel kell 19.00;

1.4) paarisnädalatel võtab isa lapse lasteaiast reede õhtul vastavalt lasteaia

tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde reedel kell 10.30;

Isa viib lapse ema juurde pühapäeval kell 19.00;

2) alates 2021. a augustist:

2.1) laps veedab isaga igal paaritul nädalal viis päeva ja neli ööd, s.o esmaspäevast

reedeni;

2.2) laps veedab isaga igal paarisnädalal (ekslikult märgitud paaritul nädalal) kaks

päeva ja ühe öö, s.o laupäevast pühapäevani;

2.3) paaritutel nädalatel võtab isa lapse lasteaiast esmaspäeva õhtul või vastavalt

lasteaia tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde

esmaspäeva hommikul kell 10.30. Isa viib lapse ema juurde reedel kell 19.00;

2-20-7619

2.4) paarisnädalatel viib ema lapse isa juurde laupäeva hommikul kell 10.30. Isa viib

lapse ema juurde pühapäeval kell 19.00;

3) alates 2021. a oktoobrist:

3.1) laps veedab isaga igal paaritul nädalal seitse päeva ja kuus ööd, s.o esmaspäevast

pühapäevani;

3.2) paarisnädalatel ei viibi laps isaga;

3.3) paaritutel nädalatel võtab isa lapse lasteaiast esmaspäeva õhtul või vastavalt

lasteaia tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde

esmaspäeva hommikul kell 10.30. Isa viib lapse ema juurde pühapäeval kell 19.00;

4) emadepäeva veedab laps alati emaga. Kui tegemist on isa suhtluskorra ajaga, toob isa

lapse ema juurde emadepäeval kell 11.00;

5) isadepäeva veedab laps alati isaga. Kui tegemist on ema suhtluskorra ajaga, toob ema

lapse isa juurde isadepäeval kell 11.00. Isa viib lapse ema juurde tagasi isadepäeval kell

19.00;

6) jõulupühad (23.–27. detsember) veedab laps igal paarisaastal isaga ja igal paaritul aastal

emaga;

7) aastavahetuse (31. detsember – 2. jaanuar) veedab laps igal paarisaastal emaga ja igal

paaritul aastal isaga;

8) jaanipäeva (23.–25. juuni) veedab laps igal paarisaastal emaga ja igal paaritul aastal

isaga;

9) lihavõttepühad (suur reede – pühapäev) veedab laps igal paarisaastal isaga ja igal

paaritul aastal emaga;

10) lapse sünnipäeval veedab laps selle vanema juures, kelle juures laps suhtluskorra alusel

viibima peaks. Vanem, kelle juures laps suhtluskorra alusel viibib, võimaldab teisel

vanemal lapsega ajavahemikus 11.00–17.00 kaheks tunniks kohtuda;

11) kui laps ei ole suhtluskorra alusel selle vanemaga, kellel on sünnipäev, on sellel vanemal

õigus veeta soovi korral oma sünnipäeval lapsega aega ajavahemikus kell 11.00 kuni

19.00. Tavapärase suhtluskorra välise päeva puhul tuleb vanemal sellest ette teatada 30

päeva;

12) lapsel on õigus minna isaga Mehhikosse vähemalt 14 kalendripäevaks kaks korda

aastas. Reisimise aegseid suhtluskorra järgseid kohtumisi ei asendata;

13) vanemad lahendavad erimeelsused kirjalike läbirääkimiste teel.

Isa esitas 26. jaanuaril 2022 palve asendada määruskaebuses (ekslikult märgitud avalduses)

2021. a seoses selle möödumisega 2022. a-ga.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu määratud suhtluskord kooskõlas lapse

parimate huvide ja suhtlemise võrdsuse põhimõttega ning on isa ja lapse suhtlust

põhjendamatult riivav. Vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumine peab olema

konkreetsete faktiliste asjaoludega põhjendatud. Praktika on näidanud, et isaga suhtlemine

mõjub lapsele positiivselt ning on lapse arenguks vajalik. Maakohus ei ole välja selgitanud ega

põhjendanud, kuidas mõjutab Aspergeri sündroomiga last vahelduva elukohaga suhtluskord

ning kas ja kuidas takistab Aspergeri sündroom lapse ja isa intensiivsemat suhtlust või mil moel

kahjustab lapse ja isa suhtlemine lapse tervist ja heaolu. Lapsele, kes vajab oma eripära tõttu

stabiilsust, rutiini ja tugivõrgustikku, oleks võrdne suhtluskord just eelistatum variant. Lapsel

on niikuinii kaks kodu ning eelistada tuleks pikemaid lapsega veetmise perioode ja vähem

keskkonnavahetusi. Kuivõrd suured muutused on lapsele keerulised ja kahjustavad teda, soovib

isa lapsega suhtlemise aja järk-järgulist suurendamist kuni võrdse suhtluskorrani välja. See

vastab lapse huvidele.

2-20-7619

Ema on takistanud isa ja lapse suhtlust ning sellise õigusvastase käitumisega loodud olukord ei

saa olla aluseks isa õiguste täiendavaks piiramiseks. Isa ei saa karistada selle eest, et ema on tal

takistanud lapsega suhelda ega soodusta seda. Ebaõiglane on piirata isa ja lapse suhtlemist

pelgalt haiguse ettekäändel.

Maakohtu määratud suhtluskord eeldab juba aasta pärast uuesti kohtusse pöördumist ja

samasuguste toimingute ettevõtmist.

Maakohtu määrus ei arvesta lapse identiteeti, kakskeelsust ja kodakondsust. Maakohus on

jätnud reguleerimata isa õiguse lapsega teise koduriiki reisimiseks, eelistades selles küsimuses

järjekordse kohtumenetluse alustamist. Lapse huvides on hoida oma identiteeti, teada oma

päritolu ning suhelda oma sugulastega, mistõttu pidanuks maakohus kindlasti arvestama ka

lapse Mehhiko päritolu ning õigust isapoolsete sugulastega suhelda ja neid külastada. Lapsele

peab suhtluskorraga olema tagatud võimalus reisida isaga Mehhikosse, sh veeta seal pühi.

Jõulupühade traditsiooni järgi külastab jõuluvana last 24. detsembri õhtul. Maakohtu määratud

suhtluskorra alusel ei saa isa lapsega seda päeva kunagi veeta, mis on ebaõiglane. Samuti ei

võimalda see lapsel ega isal veeta jõulupühi Mehhikos.

Lapsel ei saanud kõiki osapooli kaasamata ja vastava uuringuta Aspergeri sündroomi

diagnoosida. Selle diagnoosimiseks on vajalik psühhiaatrite ja lastearstide ülevaatus, mõlema

vanema, lähedaste, lasteaia kasvatajate ja teraapiate läbiviijate arvamus ning andmed lapse

arengu, kasvamise, käitumise ja probleemide kohta. Seejärel hindab spetsialistide meeskond,

kas lapsel on Aspergeri sündroom. Seda protsessi ei ole siiani järgitud. Oma arvamust on

avaldanud vaid psühholoog ER, kes on lapsega kohtunud kaks-kolm korda ega suutnud lapsega

kontakti saavutada, ning psühhiaater PV, kelle suhtumine isase on negatiivne ja arvamus lapse

suhtluskorrast erapoolik. Isa on mitmeid kordi pakkunud lahendusi lapsele abi otsimiseks, mh

konsulteerinud erinevate spetsialistidega. Ema tegutseb aga oma äranägemise järgi isa

kaasamata. Ema on ainuisikuliselt teinud kõik lapse tervist puudutavad otsused ega ole isaga

isegi nõu pidanud. Eelneva tõttu ei ole ema väited diagnoosi kohta usaldusväärsed ning lapsele

diagnoosi panemiseks on vaja läbi viia täiendavad uuringud.

9. Ema vaidleb määruskaebusele suuremas osas vastu, kuid palub määruskaebuse rahuldada

osas, milles isa on taotlenud suhtluskorra muutmist paarisnädalatel.

Isa ei ole rahul sellega, et kohus ei pidanud võimalikuks võrdse suhtluskorralduse määramist,

s.o maakohtu määruse resolutsiooni p-dega 1.1–1.5. Samas taotleb isa sisuliselt kogu maakohtu

määratud suhtluskorra muutmist, ilma et ta oleks seda põhjendanud.

Ema jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Ema ei ole isa ja lapse suhtlust takistanud.

Võrdne suhtluskord ei vasta lapse huvidele.

Maakohus arvestas asja lahendamisel õigustatult lapse Aspergeri diagnoosi ja eripära. Ei ole

põhjust arvata, et lapse tervise osas tehtud uuringud ei oleks nõuetekohased. Psühhiaater

selgitas isale 30. märtsi 2021. a vastuvõtul põhjalikult, milline spetsialistide meeskond lapse

uuringutega tegeles ning millised andmeid koguti ja kasutati. See info nähtub ka lapse

ambulatoorsest epikriisist. Isa enam hiljem psühhiaatri vastuvõttudel ei osalenud, mis näitab, et

tal ei ole huvi saada rohkem teada lapse eripära ja vajaduste kohta ning selle kohta, kuidas last

aidata ja toetada. Samuti on isal olnud kogu aeg võimalus osaleda lapse tervisliku seisundi

uurimisel, kuid ta ei ole seda teinud. Isa ei ole selgitanud, milles seisneb psühhiaatri erapoolikus

ja äärmiselt negatiivne suhtumine isasse.

2-20-7619

Isa väited selle kohta, et maakohus ei ole arvestanud lapse identiteedi ja kakskeelsusega, on

otsitud ja umbmäärased. Laps on sünnist saati elanud Eestis ja Mehhiko ei ole tema teine

koduriik. Laps on Mehhikos käinud kokku kahel korral koos mõlema vanemaga ja viimati

2017. a-l. Lapsega reisimise küsimus on hooldusõiguse küsimus.

Kuivõrd maakohtu määratud suhtluskord on last liialt koormav, nõustub ema määruskaebuse

alusel suhtluskorra muutmisega paarisnädalatel suhtlemist puudutavas osas, s.o isa ja lapse

suhtlemise vähendamisega paarisnädalatel. See vastab lapse huvidele.

Isa ei ole põhjendanud, miks ta soovib suhtlemiskorra muutmist aastavahetust, jaanipäeva,

lihavõtteid ja lapse sünnipäeva puudutavas osas. Ei ole mingit alust ega vajadust maakohtu

määrust vastavas osas muuta. Lisaks ei ole isa taotletud muudatused selged ega täidetavad.

Maakohus on lapsega jõulupühadel suhtlemise jaganud vanemate vahel võrdselt, sh jaganud

24. detsembri pooleks. Ebaõige on seega isa väide, et tal ei ole ühelgi aastal võimalik jõuluvana

külaskäiku planeerida. Lapsega Mehhikosse reisimise soov ei anna alust muuta suhtluskorra

jõulupühade regulatsiooni. Ei ole ka traditsiooni tähistada jõulupühi Mehhikos ning lapse

huvides, arvestades ka lapse eripära, on jätkata senise jõulupühade tähistamise viisiga.

10. Lapse esindaja ei toeta isa määruskaebust, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega.

Lapse jaoks on tähtis stabiilne elukorraldus. Maakohtu määrus võimaldab seda ja on seega lapse

huvides. Kooliminekuni jäänud lühikese ajavahemiku jooksul ei ole lapse elukorralduses vaja

suuri muudatusi teha.

11. Tallinna Kesklinna Valitsus ei toeta isa määruskaebust, nõustudes maakohtu määruse

põhjendustega. Arvestada tuleb lapse eripära ning asjaolu, et lapsel võib olla keerulisem uute

olukordadega harjuda. Ei ole põhjust seada kahtluse alla oma ala spetsialistide hinnangut lapse

tervislikule seisundile. Esmatähtis on lapse tervis, mitte lapsega võrdsuspõhimõttel suhtlemine.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Isa 4. augusti 2021. a

menetlusdokumendile lisatud 3. augusti 2021. a ambulatoorne epikriis tuleb TsMS § 662 lg 3

ja § 238 lg 1 I lause alusel tõendina vastu võtta.

14. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Isa ei ole

määruskaebuses selgelt välja toonud, milliseid maakohtu määratud suhtluskorra punkte ta

vaidlustab, kuid kõrvutades maakohtu määruse resolutsiooni isa määruskaebuses taotletud

suhtluskorraga on võimalik aru saada, et isa vaidlustab osaliselt maakohtu määruse

resolutsiooni p 1.1–1.5 ning 1.8–1.13, s.o suhtluskorra kehtivuse aega, suhtlemist paaritutel ja

paarisnädalatel ning seoses sellega ka lapse üleandmise aegasid, samuti suhtlemist

jõulupühadel, aastavahetusel, jaanipäeval, lihavõttepühadel ja lapse sünnipäeval. Seda

arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.

2-20-7619

15. Kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu määratud suhtluskord lapse huvidele ning

maakohus ei ole selle määramisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud

kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

15.1. Kolleegium selgitab, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse

esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks

vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi

leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab

vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse

suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest,

kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega

suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja

tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb

määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut

ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse

suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti

mõlema vanemaga (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11,

p-d 21 ja 22; 7. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22; 21. märtsi 2007. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33).

Eelneva kohaselt määrab kohus ka lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest

lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama

astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi. Praegusel juhul ei tähelda kolleegium, et maakohus oleks ülaltoodu vastu eksinud.

15.2. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et suhtluskorra

kehtivuse aega ning lapse eripära arvestades ei ole põhjendatud isa ja lapse suhtlemise aegades

paaritutel ja paarisnädalatel enne lapse kooliminekut muudatusi teha.

Maakohus tuvastas, et lapsel on Aspergeri sündroom. Kuigi isa ei ole selle diagnoosiga lõpuni

nõus ja leiab, et lapsele tuleks teha täiendavaid uuringuid, ei ole kolleegiumil alust arvata, et

lapsele oleks see diagnoos valesti määratud. Asja materjalidest nähtub, et laps on väga kinnine

ja muudel isikutel kui perekonnaliikmetel on temaga raske kontakti saada. Kliiniline

psühholoog ER kohtus lapsega kahel korral ning püstitas lapse käitumise ja ema avaldatu põhjal

2020. a lõpus kahtluse, et lapsel on autismispektri häire. Lapsega suhtlemine toimus ema

vahendusel, kuivõrd laps puges ema selja taha ja sosistas emale kõrva ning ema rääkis lapse

öeldut edasi. Psühholoog suunas lapse saviteraapiasse ning soovitas lapse arengu eripära kohta

selguse saamiseks viia lastepsühhiaatrit kaasates lapse suhtes läbi täiendava uuringu (vt ER 11.

detsembri 2020. a arvamus, kd II tl 151; 26. oktoobri 2020. a vastus järelpärimisele, kd II tl

218; 25. jaanuari 2021. a vastus järelpärimisele, kd II tl 220). Lapsega saviteraapia seansse

teinud pere- ja saviväljaterapeut Merle Ameljušenko on välja toonud, et alles pärast mitut

seanssi võttis laps terapeudiga pilkkontakti ning ka üheksandal ehk viimasel toimunud seansil

ei olnud laps veel valmis temaga otse suhtlema (vt MA 20. oktoobri 2020. a vastused, kd II, tl

226–228; 25. jaanuari 2021. a vastused, kd II tl 222–224). Ema pöördus lapsega ka psühhiaater

PV vastuvõtule. Psühhiaatri märgitu kohaselt oli laps vastuvõtul häbelik ja tagasihoidlik, ei

haakunud vestlusega ning pilkkontakti ei õnnestunud temaga praktiliselt üldse luua.

Kõnetamisel ta ei vastanud või sosistas vastuse emale. Psühhiaater viis lapse arengu

hindamiseks läbi kognitiivse funktsiooni uuringu ning diagnostilisel eesmärgil ka ADOS testi

2-20-7619

ja ADI-R intervjuu emaga. Psühhiaater leidis, et lapsevanema kirjeldus, kliiniline vaatlus ja läbi

viidud uuringute tulemused on sünkroonsed ning on omased autismispektri häirele, täpsemalt

Aspergeri sündroomile. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et psühhiaater ei olnud uuringute

läbiviimisel ja diagnoosi panemisel erapooletu. Kuigi õigem oleks olnud viia intervjuu läbi ka

isaga, ei anna selle läbi viimata jätmine alust arvata, et lapsele oleks määratud vale diagnoos.

Isal on olnud võimalus selgitada psühhiaatrile ka omapoolset nägemust ja uurida diagnoosi

kohta, kuivõrd ta osales 30. märtsil 2021 psühhiaatri vastuvõtul. Isa käis ka teise psühhiaatri,

IS vastuvõtul, kes on samuti märkinud, et laps on häbelik, pilkkontakt põgus, näomiimika

vähene, kontakt piiratud ning ta suhtleb peamiselt läbi isa. Samuti on ta märkinud, et last varem

hinnanud lastepsühhiaatriline meeskond on püstitanud autismispektrihäire diagnoosi, mida ei

ole võimalik ühekordse visiidi käigus kinnitada ega ümber lükata. Uue diagnostilise protsessi

läbiviimise otstarbekust pidas ta küsitavaks, kuid selgitas isale, et isa soovi korral on see siiski

võimalik (vt 3. augusti 2021. a ambulatoorne epikriis, kd III tl 115; 18. märtsi 2021. a

raviasutuse tõend, kd III tl 35). Ei ole teada, et isa oleks uue diagnostilise protsessi läbi viinud

ning et selle tulemusel oleks lapse diagnoosi muudetud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust

asuda lapse terviseküsimustes ekspertidest erinevale seisukohale.

Arvestades seda, et psühhiaatri hinnangul on lapsel suurem vajadus igapäevaelu rutiinsete

korduste järele ning ta reageerib muutustele ägedalt ja vajab uutes olukordades kohanemiseks

tavapärasest pikemat aega, ei ole lapse huvides isa ja lapse suhtluskorda paar kuud enne lapse

kooliminekut muuta. Kooli minnes ootab last niigi ees suur elukorralduse muutus ning lapsele

tuleks anda aega sellega kohanemiseks, jätkates esialgu võimalusel ja vanemate kokkuleppel

senise suhtluskorraga. Ka isa on määruskaebuses möönnud, et suured muutused on lapsele

keerulised ja võivad teda kahjustada. Kuivõrd suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda lapse

huvidest, ei ole tähtsust sellel, kas ema on varem isa ja lapse suhtlemist takistanud.

15.3. Ringkonnakohtul ei ole võimalik täiendada maakohtu määratud suhtluskorda punktiga,

mis annaks isale õiguse reisida lapsega ema nõusolekuta Mehhikosse.

Kolleegium selgitab, et lapsega välisriiki reisimise otsustamine on hooldusõiguse, täpsemalt

viibimiskoha määramise küsimus, mis tähendab, et vanemad peavad selle otsustama ühiselt.

Suhtluskorraga saab reguleerida üksnes reisimist puudutavaid muid küsimusi nagu näiteks reisi

sihtkohast ning reisile minemise ja sealt saabumise kuupäevast teatamine (vt nt Riigikohtu

19. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-15686, p-d 18 ja 19).

Maakohus jättis seega põhjendatult suhtluskorrast välja isa taotletud punkti, millega isa soovis

saada õigust reisida lapsega ema nõusolekuta Mehhikosse ja läbida selleks vajadusel

kolmandaid riike. Sel põhjusel ei ole ka ringkonnakohtul võimalik täiendada suhtluskorda

määruskaebuses taotletud punktiga, mis annaks isale õiguse reisida lapsega kaks korda aastas

vähemalt 14 kalendripäevaks Mehhikosse. Kuivõrd vanematel on lapse suhtes ühine

hooldusõigus, peavad nad otsustama lapsega välisriiki reisimise ühiselt, pidades silmas lapse

huve. Maakohus on õigesti selgitanud, et kui ema ei anna isale lapsega reisimiseks nõusolekut,

on isal õigus taotleda kohtult selleks ühekordset otsustusõigust. Isa ei ole määruskaebuses

taotlenud suhtluskorra täiendamist muude reisimist puudutavate küsimustega.

Isa on heitnud maakohtule ette ka seda, et maakohus ei ole suhtluskorra määramisel arvestanud

lapse identiteeti, kakskeelsust ja kodakondsust, kuid on seejuures tuginenud ainult sellele,

maakohus on jätnud suhtluskorraga reguleerimata isa õiguse reisida lapsega Mehhikosse. Nagu

eespool märgitud, ei saanud maakohus seda küsimust suhtluskorraga reguleerida.

2-20-7619

15.4. Kolleegiumi arvates ei ole alust maakohtu määratud suhtluskorda muuta ka jõulupühadel

suhtlemist puudutavas osas.

Maakohtu määratud suhtluskorra alusel veedab laps jõulupühad alates 23. detsembrist kell

11.00 kuni 24. detsembrini kell 15.00 isaga ning 24. detsembrist kell 15.00 kuni 27. detsembrini

kell 11.00 emaga. Samas soovib isa määruskaebuses, et laps veedaks 23.–27. detsembri igal

paarisaastal isaga ja igal paaritul aastal emaga, põhjendades seda sellega, et jõulupühade

traditsiooni järgi külastab jõuluvana last 24. detsembri õhtul ning maakohtu määratud

suhtluskorra alusel ei saa laps isaga seda päeva kunagi veeta.

Kolleegium on seisukohal, et maakohtu määratud suhtluskorra muutmine jõulupühade osas ei

ole enam asjakohane, kuivõrd see kehtib ainult 2022. a septembrini. Igal juhul ei annaks lapsega

jõulupühade ajal suhtlemise muutmiseks alust ka ainuüksi see, et tavaliselt on jõuluvana

külastanud last 24. detsembri õhtul. Kuivõrd vanemad ei ela koos ega veeda lapsega jõule koos,

tähistab laps paratamatult jõule mitu korda ning jõuluvana külastab last erinevatel aegadel.

Seetõttu ei pea isal olema tingimata võimalust veeta lapsega ka 24. detsembri õhtu ja jõuluvana

võib last külastada muul ajal.

15.5. Isa ei ole maakohtu määratud suhtluskorra muutmist ülejäänud osas, s.o aastavahetusel,

jaanipäeval, lihavõttepühadel ja lapse sünnipäeval suhtlemise osas kuidagi põhjendanud,

mistõttu ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas ja milles võiksid seisneda maakohtu eksimused

selles osas suhtluskorda määrates.

16. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust asjaolu, et isa taotles määruskaebuses

vähendada paarisnädalatel lapsega suhtlemise aega, ning ema nõustus selles osas maakohtu

määrusega. Isa määruskaebusest tervikuna ilmneb, et isa soovis paarisnädalatel suhtlemise

vähendamist üksnes seetõttu, et jõuda lõpuks võrdse suhtluskorrani, mille järgi isa ja laps

suhtlevad ainult paaritutel nädalatel. Kuna tervikuna ei ole alust suhtluskorda isa taotluse järgi

muuta, ei ole alust muuta seda ka paarisnädalate osas, hoolimata sellest, et ema sellega nõustus.

17. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et isa sooviks nüüd määrata lapsega

suhtlemise korra kauemaks kui lapse kooliminekuni ning sooviks saada lapse viibimiskoha

määramise küsimuses otsustusõigust.

Isa taotles maakohtule esitatud avalduses suhtluskorra kindlaksmääramist kuni lapse

koolimineku aasta 1. septembrini (vt avalduse taotluse p 2.17) ning maakohus määraski

suhtluskorra kuni isa taotletud tähtpäevani. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohus kontrollib

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse seaduslikkust ja

põhjendatust, s.o hindab, kas maakohus lahendas õigesti talle esitatud avalduse. Praegusel juhul

on maakohus juhindunud suhtluskorda määrates õigesti isa esitatud taotlusest ning maakohtule

ei saa suhtluskorra määramisel kuni nimetatud tähtpäevani ette heita materiaal- ja

menetlusõiguse normide rikkumist ega kaalumispiiridest väljumist. Isa taotles suhtluskorra

kindlaksmääramist selliselt, et see ei oleks ajaliselt piiratud, alles määruskaebuses. Juhul, kui

isa soovis määrata suhtluskorra ka ajaks, mil laps peab asuma täitma koolikohustust, tulnuks

isal vastav taotlus esitada juba maakohtule, kes oleks esimese astme kohtuna pidanud selle

taotluse lahendama. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalised peavad TsMS § 329 lg 1

järgi esitama oma avaldused ja taotlused nii vara, kui menetluse seisund seda võimaldab, ning

hilinenult esitatud avaldust ja taotlust menetleb kohus TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui

selle menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna praegusel juhul kontrollis

maakohus suhtluskorra vastavust lapse huvidele selgelt üksnes ajani, mil laps läheb kooli,

2-20-7619

tähendaks isa taotluse menetlemine sisuliselt uue suhtluskorra määramist alates lapse

kooliminekust, mille raames tuleks ringkonnakohtul esimest korda hinnata uusi asjaolusid ning

selgitada välja, milline suhtluskord on pärast lapse kooliminekut parimal võimalikul viisil

kooskõlas kõigi asjaolude ning lapse huvidega. See väljuks aga määruskaebemenetluse piiridest

ning põhjustaks asja lahendamise viibimise. Sellest tulenevalt ei menetle ringkonnakohus isa

taotlust suhtluskorra määramiseks pärast lapse kooliminekut.

Samadel kaalutlustel ei menetles kolleegium ka isa 8. oktoobri 2021. a e-kirjas (kd III, tl 138)

sisalduvat taotlust, milles isa palub ringkonnakohtul kaaluda isale lapse viibimiskoha osas

otsustusõiguse andmist.

18. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

19. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on kolleegiumi arvates vaidluse olemust ja

asjaolusid arvestades õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 II lause

alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II

lause alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik