2-21-108947/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtujurist

21.04.2022.a., Tallinna kohtumaja

Lii Zerel

Tsiviilasja number

2-21-108947

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6 464,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806;

aadress Tartu maantee 83, 10115, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Jekaterina Morozova (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja X suhtes.

2. Välja mõista kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS

(registrikood 11919806) kasuks laenulepingust nr XXXXXXXXX tulenev võlgnevus

sissenõutavaks muutunud viiviste näol summas 1492,85 eurot.

3. Välja mõista kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS

(registrikood 11919806) kasuks viivised alates 06.05.2021 kuni põhinõude summas

3 051,10 eurot tasumiseni viivisemääras, mis vastab lepingujärgse määra 37,32%

aastas ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra lahutustehte tulemile, kuid

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 3 051,10 eurot.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja X kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt X

(isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806)

kasuks hageja menetluskulud summas 750 eurot (s.o menetluses tasutud riigilõiv

kogusummas 700 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot).

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 750 eurot tuleb kostjal tasuda

hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Riigilõivuna

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2 100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 05.05.2021 (täiendatud 09.07.2021) hagi X

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 09.07.2021 määrusega hagi menetlusse.

2. Harju Maakohus tegi asjas 28.10.2021 tagaseljaotsuse, millega rahuldas osaliselt hageja

hagi, kuivõrd kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Tagaseljaotsusega

mõisteti otsuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt kostjalt välja hageja kasuks lepingust nr

XXXXXXXXX tulenev põhivõlgnevus summas 3 051,10 eurot, intressid summas 336,73 eurot,

viivised summas 410,13 eurot ja sissenõudekulud summas 35 eurot. Tagaseljaotsuse

resolutsiooni punkti 3 kohaselt mõisteti kostjalt välja ka edasiulatuv viivis alates 06.05.2021 kuni

põhinõude (3 051,10 eurot) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viiviste summas 1 492,85 euro nõudes

(resolutsiooni punkt 4). Lisaks mõistis kohus kostjalt X´ilt hageja kasuks välja menetluskulud

summas 315 eurot ning viivised menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt

5). Tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 6 kohaselt määras kohus otsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

3. Hageja

esitas

03.11.2021

Harju

Maakohtu

28.10.2021

tagaseljaotsusele

apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 28.10.2021 kohtuotsus järgmises

ulatuses: 1) kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud viiviste osas ja mõista kostjalt X

hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja XXX OÜ ja kostja vahel 18.03.2019 sõlmitud

laenulepingust nr XXXXXXXXX tulenevad viivised summas 1 902,98 eurot; 2) kohtuotsuse

resolutsiooni punkti 3 osas ja mõista kostjalt X välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3 051,10 eurot alates

06.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 37,32 % aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; 3) kohtuotsuse resolutsiooni punkti 4 osas, milles

kohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viiviste summas 1 492,85 euro ulatuses;

4) kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5 väljamõistetud lepingulise esindaja kulu osas ja mõista

kostjalt X hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulud summas

420 eurot.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.01.2022 otsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

apellatsioonkaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 28. oktoobri 2021. aasta tagaseljaotsuse

tsiviilasjas nr 2-21-108947 osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata (hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 410,13 eurot ületavas summas ja edasiulatuva viivise

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas), samuti menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saatis asja tühistatud osas Harju Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

5. Harju Maakohus selgitas 21.03.2022 kohtunõudes pooltele, et kohus lähtub käesoleva

tsiviilasja lahendamisel Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2022 kohtuotsusega antud juhistest.

Kohus selgitas, et ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas,

milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis määraga, mis vastab

lepingujärgsele intressimäärale ning sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise osas. Sama kohtunõudega andis kohus pooltele võimaluse esitada oma

seisukohad seoses asja uuel läbivaatamisel menetlemisel oleva nõudega 10 päeva jooksul

kohtunõude kättesaamisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX OÜ (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) 18.03.2019

laenulepingu nr XXXXXXXXX, mille alusel laenuandja võimaldas kostjale krediiti 3 150 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste põhiosa- ja intressimaksetega.

Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus

alates 15.04.2019 tasuma 137,18 eurot ja edasiulatuvalt alates 15.05.2019 igas kuus võrdses

summas osamakseid 146,66 eurot, millest põhiosamakse osa igakuiselt suurenes ning

intressimakse osa vähenes. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud lepingu alusel

maksegraafikujärgseid osamakseid ning 02.09.2019 esitas laenuandja kostjale lepingu

erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu erakorraliselt üles lepingu punkti 9.2.1

alusel.

7. XXX OÜ loovutas 08.10.2019 oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile

(hagejale). Nõuete loovutamisest teavitati ka kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu

sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja

saatis kostjale võlateatise, millisele kostja jättis reageerimata. Kostja on rikkunud lepingust

tulenevaid kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse summas 3 051,10 eurot,

intresside summas 336,73 eurot (intressimääraga 37,32% aastas, s.o 15.06.2019 seisuga summas

94,89 eurot, 15.07.2019 seisuga summas 93,28 eurot, 15.08.2019 seisuga summas 91,62 eurot

ning 02.09.2019 seisuga summas 56,94 eurot), sissenõutavaks muutunud viiviste summas

1 902,98 eurot (alates 03.09.2019 kuni 05.05.2021 viivisemääraga 37,32% aastas) ning

edasiulatuva viivise määraga 37,32% aastas tasumist põhinõudelt.

9. Kostjale X’le olid käesoleva tsiviilasja kohtunõue Ametlike Teadaannete kaudu kätte

toimetatud 06.04.2022, vastuse tähtaeg oli seega 16.04.2022, kuid kostja kohtule õigeaegselt

nõuetekohast seisukohta ei esitanud.

KOHTU SELGITUSED

10. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

11. Kuivõrd Harju Maakohtu 28.10.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt järgmises ulatuses:

põhivõlgnevuse summas 3 051,10 eurot, intresside summas 336,73 eurot ja sissenõudekulud

summas 35 eurot osas, siis teeb kohus käesolevas asjas uue otsuse osas, milles Harju Maakohus

jättis 28.10.2021 otsuses hageja nõuded rahuldamata ja milles Tallinna Ringkonnakohus tühistas

24.01.2022 otsusega eelnimetatud maakohtu 28.10.2021 otsuse, s.o hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisete 410,13 eurot ületavas summas ja edasiulatuva viivise

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, samuti menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

12. Esmalt analüüsib kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisete 410,13

eurot ületavas summas ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määra ületavas osas põhjendatust (I) ning seejärel määrab kindlaks menetluskulude

jaotuse ja suuruse (II).

(I)

13. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviste summas

1 902,98 eurot (alates 03.09.2019 kuni 05.05.2021 viivisemääraga 37,32% aastas) ning

edasiulatuva viivise määraga 37,32% aastas põhinõudelt tasumist. XXX OÜ ja kostja vahel

18.03.2019 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXX puhul on VÕS § 402 lg 1 mõttes tegemist

tarbijakrediidilepinguga. 18.03.2019 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXX eritingimuste

järgi on intressimäär 37,32% aastas ning lepingu punkt 5.3 järgi on viivise määraks kohaldatav

intressimäär.

14. Tarbijakrediidilepingute puhul on võlaõigusseaduses tarbija kaitseks ettenähtud erinorm

viivisemäära kohta. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete

tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1.

Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale

lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis

peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt Riigikohtu

14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16).

15. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

16. Seega on tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus VÕS § 4062 lg 1 ja

§ 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu

sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna

tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra

ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses

tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1)

reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir.

17. VÕS § 42 lg-s 3 on sätestatud ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu

tarbija jaoks ning VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

18. Kohus kontrollis Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra krediidi andmise ajal

(s.o 18.03.2019) ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal (s.o 18.03.2019) Eesti Panga poolt

avaldatud tarbimislaenude viimase kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli 20,01%. Seega

ei ületanud lepingust tulenev krediidi kulukuse määr (s.o 49,76% aastas) lepingu sõlmimise

hetkel (s.o 18.03.2019) Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda

(49,76 / 20,01 = 2,5). Seega tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär (s.o

37,32% aastas), mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei

ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus. VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada

ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda.

19. Kohus selgitab, et praegusel juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär

37,32% aastas, mis on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8%

aastas. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada

määras,

mis

võrdub

lepingus

ette

nähtud

intressimääraga.

Ka

Riigikohus

on

(tarbija)krediidilepingu tühisuse aluseks pidanud eelduslikult olukorda, kus krediidi kulukuse

määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (vt Riigikohtu 5. märtsi

2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna käesolevas asjas sellised eeldused

puuduvad, ei ole alust pidada krediidilepingut tühiseks ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86

lg 1 alusel. Lisaks, kuna VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel saab tarbijalt

nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette

nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat

ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks.

20. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel

(vt nt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11, p 19). Praegusel juhul ei ole

kostja taotlenud viivise vähendamist.

21. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks

muutunud viivised summas 1 902,98 eurot (põhinõudelt summas 3 051,10 eurot alates

03.09.2019 kuni 05.05.2021 viivisemääraga 37,32% aastas) ning edasiulatuv viivis põhinõudelt

(3 051,10 eurot) määraga 37,32% aastas.

22. Kuivõrd Harju Maakohtu 28.10.2021 tagaseljaotsus osas, mille maakohus mõistis välja

sissenõutavaks muutunud viivise summas 410,13 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt

seadusjärgses määras, on jõustunud, saab käesoleva otsusega lahendada nõuded üksnes osas, mis

ületavad jõustunud lahendi osa.

23. Seega, kohus on tuvastanud, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 902,98 eurot, millest 410,13 eurot on juba välja

mõistetud 28.10.2021 tagaseljaotsusega. Seega mõistab kohus käesoleva tagaseljaotsusega

kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 492,85 eurot

(1 902,98 - 410,13).

24. Kohus on samuti tuvastanud, et põhjendatud on välja mõista edasiulatuv viivis

põhinõudelt määraga 37,32% aastas. Edasiulatuvast viivisest on viivis seadusjärgses (VÕS § 113

lg 1 teises lauses) sätesatud määras juba välja mõistetud 28.10.2021 tagaseljaotsusega. Seega

mõistab kohus käesoleva tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise

määras, mis vastab lepingujärgse määra 37,32% aastas ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määra lahutustehte tulemile.

(II)

25. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad

dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maakohtus menetluses tasutud

riigilõiv kogusummas 450 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot. Lisaks nähtub kohtute

infosüsteemist, et hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu summas 250 eurot.

26. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks

järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv kogusummas 700 eurot (450 + 250)

ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot. Olukorras, kus tegemist on

vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda

ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista.

Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-

19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid

on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad

hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate

andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada

kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea

usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks

kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi

koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik

vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega

nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu

suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt

maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“.

27. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

28. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik