Legislator Case Law & Legislation
2-21-133686/8 AI generated

2-21-133686/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-133686/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta menetluskulud 86% ulatuses R Vi ja 14% ulatuses OK Incure OÜ kanda. Mõista R Vilt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud summas 279,50 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-21-133686/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista R Vilt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud summas 279,50 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-133686

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi R Vi vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

3785,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (11542046), lepinguline

esindaja A-L V

Kostja R V (xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R Vilt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 2750,00 eurot,

meeldetuletus kirjade kulu 15,00 eurot, sissenõudmiskulu 35,00 eurot ja hagi

esitamise seisuga (18.01.2022) sissenõutavaks muutunud viivis 458,36 eurot,

kokku 3258,36 eurot.

3. Jätta rahuldamata intressinõue 511,65 eurot ja sissenõudmiskulude nõue

summas 15,00 eurot.

4. Jätta menetluskulud 86% ulatuses R Vi ja 14% ulatuses OK Incure OÜ kanda.

5. Määrata OK Incure OÜ menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 325,00

eurot.

6. Mõista R Vilt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud summas 279,50 eurot.

7. Mõista välja R Vilt OK Incure OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

(279,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

2(3)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00

eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-

is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida

tsiviilasja number.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal

õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja xxx vahel sõlmitud krediidileping nr xxx. Nõue on

loovutatud hagejale.

Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu.

Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1 ls 1).

Riigikohus on selgitanud, et kui lepingupooled on kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas,

siis saab intressi arvutada üksnes selle ajani, milleni laenusaajal oli õigus raha kasutada

(RKTKo 3-2-1-141-12, p 10). Hagis väidetu kohaselt tuli kostjal laen tagastada

miinimummakse alusel vastavalt iga kuu esitatud arvele. Samuti tuli hagi täienduse järgi

intressi tasuda igakuise arve alusel. Seega oli kostjal õigus raha kasutada kuni tal tekkis arve

alusel kohustus põhisumma tagastamiseks. Sama kuupäevani sai krediidiandja nõuda kostjalt

vastavalt põhisvõla summalt intressi tasumist. Pärast tagasimakse kuupäeva saabumist,

polnud kostjal enam õigust raha kasutada ning vastavalt ei saa temalt nõuda ka raha

kasutamise eest tasu. Kui kostja jäi osamaksetega viivitusse, oli krediidiandjal õigus nõuda

kostjalt viivituses oldud summalt viivist. Hageja poolt esitatud intressiarvestus on vastuolus

hagis kirjeldatud võla tagasimakse korraldusega. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu

selgitustele asjaolusid intressinõude kujunemise kohta. Seetõttu ei ole kohtul võimalik

esitatud asjaoludel kontrollida intressinõude põhjendatust ning kuna intressinõue ei ole

esitatud asjaoludega põhjendatud, jätab kohus intressinõude rahuldamata.

3(3)

Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Seega on sissenõudmiskulude nõude põhjendatus seotud

meeldetuletuskirjade saatmisega. Meeldetuletuskirjana ei saa käsitleda menetlusosalisele

helistamist.1 Tarbijale võib pärast lepingu lõppu saata kokku kolm tasulist meelde-

tuletuskirja, lisaks on võlausaldajal võimalik saata tarbijale tasuta meeldetuletuskirju.2

Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata

esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu

lõppemisest (VÕS § 1132 lg 3). Leping öeldi üles 06.09.2022. Hagi täienduse kohaselt

saadeti kostjale meeldetuletuskirjad 07.09.2021, 17.09.2021 ja 27.09.2021. 07.10.2021 ning

22.10.2021 saadeti hagihoiatus. Kohus jätab arvestamata 07.09.2021 meeldetuletuskirja, sest

selleks ajaks ei olnud lepingu ülesütlemisest möödunud 7 päeva. Seega arvestab kohus

meeldetuletuskirjadena 17.09.2021 ja 27.09.2021 saadetud meeletuletuskirju, millest

esimene kiri oli 25,00 eurot ja järgmine 5,00 eurot. Kohus arvestab esimese hagihoiatuse

meeldetuletuskirjaks, millelt sai arvestada sissenõudmiskulu täiendavalt 5,00 eurot.

Ülejäänud osas ei ole hageja põhistanud kulude tekkimist konkreetsete asjaoludega ja

seetõttu jätab kohus ülejäänud osas sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

1 VÕS I komm vlj, § 1132, p 5.

2 VÕS I komm vlj, § 1132, p 7.3.1(b).