2-21-8220/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-8220

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. aprill 2022

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Kohtuasi

Udo Palgi hagi Ülle Sõmera vastu varalise kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

355 eurot 65 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Udo Palgi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Udo

Palgi

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(kostja):

Ülle

Sõmera

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Udo Palgi apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu

7. märtsi 2022. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Udo Palgile tagastatuks.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Udo Palgi kanda.

Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2(5)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD

1. Udo Palgi (hageja) esitas 21. mail 2021 hagi Ülle Sõmera (kostja) vastu kahju 300 euro

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja oktoobris 2018. a korteriomandi asukohaga XXXX ja

hakkas kasutama samas elamus kaht keldriboksi. Aprillis 2021. a avastas hageja, et üks

keldriboks on tühi ja hagejale kuuluvad esemed on keldriboksist kadunud. Hageja pöördus

järgmisel päeval korteriühistu juhatuse liikme (kostja) poole, kes tunnistas, et oli andnud loa

keldriboksi luku mahavõtmiseks korteri nr 2 omanikule Vitali Goroškole. Hageja keldriboksi

murti sisse ja vara hävitati või omastati. Hageja osales ka korteriühistu üldkoosolekul, kus ta

oma probleemile soovitud lahendust ei saanud. Hagejale hüvitise maksmine ühistu

pangakontolt oleks äärmisel ebaõiglane, kuna see tähendaks, et kasutatakse tema enda ja

teiste korteriomanike raha. Ainusüüdlane on kostja.

2. Kostja leidis, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja nõue on suunatud kortermaja

keldribokside kasutuskorra vastu ja sellest tingitult hageja isiklike esemete kadumise eest

hüvitise väljamõistmisele. Kostja eraisikuna ei saa otsustada, kuidas kasutatakse kortermaja

keldribokse korteriomanike poolt. Selles osas on otsustusõigusega korteriühistu juhatus või

üldkoosolek.

Hageja väited, et keegi on tahtlikult või omavoliliselt hõivanud hagejale kuuluva vara, on

alusetud. Kortermaja elanike koosolekutel sõlmitud kokkulepete järgi kuulub iga korteri

juurde üks keldriboks, mis on tähistatud numbriga ja number vastab korterinumbrile. Korteri

nr 2 uus omanik soovis võtta kasutusse keldriboksi nr 2, mille ülevaatusel selgus, et selles on

kellegi asjad. Arvati, et tegemist on eelmise omaniku asjadega, mis on sinna kas teadlikult

või ekslikult maha jäetud. Kostjale teadaolevalt on korteriühistu juhatuse ja korteri nr 2 uue

omaniku vahel sõlmitud kokkulepe, et keldriboksi kasutuselevõtmiseks võib uus omanik

asjad keldriboksist välja tõsta. Seejärel teatas hageja kostjale, et temale kuuluvast

keldriboksist on kadunud tema esemed. Kui kostja keldriboksi uuesti üle vaatas, selgus, et

selle uksele on number 2-le lisandunud hariliku pliiatsiga joonistatud number 4. Kostjale

teadaolevalt on nr 4 sellele keldriuksele juurde joonistatud omavoliliselt korteriühistu

juhatuse teadmata. Korteri nr 24 eelmine omanik ei saanud keldriboksi nr 2 enda omaks

pidada ja seda hagejale võõrandada. 25. mail 2021 toimunud üldkoosolekul otsustati, et igal

korteril on kasutada üks keldriboks.

Hagiavalduses loetletud esemed on alles ja hageja valduses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 7. märtsi 2022. a otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

3(5)

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja on korteriomandi nr 24 omanik ja

talle kuulub eriomandi esemena eluruum nr 24, kuid hageja ei ole omandanud ühtki

keldriboksi. Igale korteriomanikule kuulub küll mõtteline osa kinnistust (hagejale 400/13471

mõttelist osa), kuid mõtteline osa ei ole kindlaksmääratud reaalosa. Korteriomanikule kuulub

õigus mõttelist osa vallata, konkreetsel juhul õigus vallata üht keldriboksi. Mõtteliste osade

valdamise korralduse otsustab korteriühistu. Korteriühistu on otsustanud, et keldriboks

kannab sama numbrit, mis on korteriomandil.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud

oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu. Korteriomanikud realiseerivad oma õigusi ja täidavad kohustusi

seoses kinnistu mõtteliste osade kasutamisega korteriühistu kaudu. Elamus XXXXX, X on

moodustatud korteriühistu, seega tuleb hagejal, aga ka teistel korteriomanikel teostada oma

õigusi ja täita kohustusi korteriühistu kaudu. Keldribokside kasutamise otsustamine ja sellest

tulenevad vaidlused kuuluvad korteriühistu pädevusse.

Õigeks puudutatud isikuks on Põltsamaa vald, Põltsamaa linn XXXXX korteriühistu, keda

esindab juhatus. Maakohus on selgitanud 27. juuli 2021. a kirjas ja 17. novembri 2021. a

määruses tõendamiskoormust ja vajadust suunata nõue õige isiku vastu. Kuna kostja

asendamist ei ole taotletud ja hageja soovis, et tema nõuet käsitletaks nõudena kostja vastu,

kõrvaldas maakohus menetlusest kohtu poolt varasemalt puudutatud isikutena kaasatud

korteri nr 2 omaniku ja korteriühistu ja jätkas menetlust hagimenetluses kostja vastu.

Kostja on XXXXX elamu korteri nr 18 omanik ja korteriühistu juhatuse liige. Kostja suhtles

hagejaga keldriboksi kasutamisest tulenevatel asjaoludel kui korteriühistu juhatuse liige. Ka

korteriühistu teine juhatuse liige Vitali Goroško ja korteriühistu haldusfirma juhataja on

selgitanud hagejale vajadust suunata nõue korteriühistu vastu. Asjas ei ole esitatud asjaolusid,

et kostja oleks pannud toime varavastase süüteo hageja suhtes (hageja väitel röövimise,

murdvarguse). Et asi tuleb lahendada tsiviilvaidlusena, on hagejale selgitanud ka kohapeal

käinud politsei. Korteriühistu üldkoosolek arutas hageja probleemi üldkoosolekul 25. mail

2021 (tl 87–88). Kuna kostja ei ole kaasomandis oleva kortermaja keldribokside kasutamise

ja sellest tulenevate nõuete eest isiklikult vastutav isik, ka ei ole ta toime pannud varavastast

süütegu hageja vara suhtes, puuduvad alused tema vastu esitatud hagi rahuldamiseks.

Hageja märkis 22. augusti 2021. a menetlusdokumendis, et ta on kätte saanud plastmassist

tööriistakasti ja koonilised puufreesid. 17. septembri 2021. a menetlusdokumendi kohaselt

sai hageja kummipaadi 16. septembril 2021 kätte. Kuna hageja on esemed kätte saanud,

puudub nende esemete kadumisest tulenev kahju, sest hageja varaline olukord on taastunud.

Hageja ei ole esitanud tõendeid keldriboksi 2018. aastal paigutatud esemete kohta, ei ole neid

kirjeldanud, esitanud soetamisaega ega andmeid selle kohta, mille alusel hinnata esemete

väärtust. Selles osas (jalanõude kast, söögilaud, tolmuimeja, seinalamp) on hagi tõendamata.

Väidetavalt röövitud või murdvarguse läbi kadunud esemete tagasisaamine tähendab, et

esemed ei ole kadunud kellegi õigusvastaste tegude tulemusena, vaid seoses keldriboksi nr 2

kasutamisega, esemete asukoha ja omaniku kindlakstegemiseks oligi vajalik pöörduda

korteriühistu ja selle juhatuse poole, kelle pädevusse kuulub selliste küsimuste lahendamine.

Söögilaua plaadi kohta esitatud foto osutab, et ka see ese on kusagil kinnistu piires olemas.

Hagejale tekkinud varaline kahju ega selle suurus ei ole tõendatud.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus vastuolus põhiseadusega, mille kohaselt on

igaühe vara puutumatu.

4(5)

Üldkoosoleku päevakorras ei olnud keldribokside kasutuskorra fikseerimist ja selline

keldribokside kasutuskorra fikseerimine on õigustühine, seda tehti ka ilma keldrikorrusele

minemata ja keldribokside plaanita.

Aime Nautras müüs korteri hagejale ja hageja sai 2 keldriboksi ning see on seaduslik. Vitali

Goroško kinnitas seda ega esitanud pretensioone hageja poolse valdamise kohta.

Jakob Goroško korterit ostes tahtis samuti keldriboksi saada. Kui ta 11 kuud pärast korteri

ostu läks keldrisse keldriboksi avama, kutsuti sinna juurde manukaks korteriühistu juhatuse

liige (kostja), kes ei osanud juhatuse liikmena käituda, ei pannud teatisi üles. Selgeks ei

tehtud, milline keldriboks millise korteri valduses on.

Hageja ei ole kunagi esitanud nõuet kortermaja keldribokside kasutuskorra vastu, sest hageja

pole sellist kasutamise korda näinud. Kui hageja sisse kolides püüdis kostjaga kokku saada,

siis ei olnud see võimalik.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu

Maakohtu 7. märtsi 2022. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus

TsMS §

lg-ga

1. Seejuures

lähtub

ringkonnakohus

lihtmenetluse

asjas

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmist

kaaludes

TsMS

§-s

sätestatud

tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja

võimalikult

väikeste

kuludega.

Sellest

tulenevalt

arvestab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks tarbetuid menetluskulusid.

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti menetlenud asja hagimenetluses, sest

hageja nõue on esitatud kostja vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevalt. Hageja

heidab kostjale ette konkreetsete õigushüvede rikkumist, mis ei tulene korteriomanike

vahelisest õigussuhtest.

Maakohtu otsuses ei ole tsiviilasja hinda märgitud. Hagiavalduse menetlusse võtmise

määruses on hagihinnaks märgitud 300 eurot (tl 1).

TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul

tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Sama paragrahvi

lg 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus

määratud ebaõigesti.

Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hagihind märgitud

ebaõigesti. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete

järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise

seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise

summale. Hageja nõudis 21. mai 2021. a hagiavalduses põhinõude 300 eurot ning viivise

0,05% päevas alates 15. maist 2021 väljamõistmist. Seega on tsiviilasja hind 355 eurot 65

senti (põhinõue 300 eurot + hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

90 senti + 1 aasta viivis 54 eurot 75 senti).

Enne 1. jaanuari 2022 kehtinud TsMS § 405 lg 1 esimene lause sätestas, et kohus menetleb

hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kehtiva TsMS § 405

lg 1esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

5(5)

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Seadusest

tulenevalt

on

lihtmenetluses

tehtud

asjades

edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s

10 sätestatud luba andnud.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid põhjuse

väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi

või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei

anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

8. Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust

apellatsioonkaebust menetleda. Kuna maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, ei ole

alust ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks.

9. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

10. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 75 eurot. Tsiviilasjas hagihinnaga 350

eurot kuni 500 eurot kuulub RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 140 eurot.

Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning riigilõiv

kuulub tagastamisele, puudub vajadus täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks.

11. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid

tekkida. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei

tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke