2-21-6284/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

21. aprill 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-6284

Tsiviilasi

N.R. Energy Osaühingu hagi Andrus Freienthali

vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.R. Energy Osaühingu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): N.R. Energy Osaühing

(registrikood

12364776),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Piret Kergandberg

Kostja:

Andrus

Freienthal

(isikukood

XXXXXXXXXXX

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Anne Tammer

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 28. detsembri 2021. a määruse resolutsioon muutmata,

muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta N.R. Energy

Osaühingu kanda.

4. Hüvitatavate

menetluskulude

rahalise suuruse

määrab

kindlaks

asja

lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.R. Energy Osaühing (hageja) esitas 21. aprillil 2021 Viru Maakohtule hagi Andrus

Freienthali (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1 643 788

eurot ja viivise. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse.

Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on hagejale tekkinud kahju, sest alates 1. augustist

2020 tunnustab Tapa vald Tapa linna kaugküttepiirkonnas võrguettevõtjana üksnes OÜ-d

TAPA VESI, mistõttu ei saa hageja järgmise 12 aasta jooksul Tapa linna kaugküttevõrguga

uusi tarbijaid liita ja tal jääb saamata tulu 1 643 788 eurot. Kostja on OÜ TAPA VESI juhatuse

liige alates 3. augustist 2012. Ühtlasi on kostja Tapa valla abivallavanem, seda hagejale

teadaolevalt alates 19. augustist 2011. Abivallavanemana on kostja vastusalasse muuhulgas

kuulunud soojuse tootmise ja jaotamise küsimused Tapa vallas ning Tapa Vallavalitsuse

soojusmajanduse poliitika elluviimine. Seejuures on kostja kõikidel hagi aluse seisukohalt

asjassepuutuvatel ajaperioodidel täitnud samaaegselt nii Tapa valla abivallavanema

ametiülesandeid kui OÜ TAPA VESI juhatuse liikme kohustusi. Tapa Vallavolikogu võttis

22. juunil 2020 vastu otsuse nr 186, millega vallavolikogu otsustas korraldada alates

1. augustist 2020 soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna

tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja OÜ TAPA VESI kaudu ning otsustas

anda OÜ-le TAPA VESI ainuõiguse Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu

haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine,

soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused. Samuti otsustati määrata

OÜ TAPA VESI võrgu- ja tegevuspiirkonnaks Tapa linna kaugküttepiirkond. Tapa

Vallavolikogu otsuse nr 186 eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Tapa valla abivallavanem

ehk kostja. Kostja koostatud seletuskirjas esitatud põhjenduste eesmärk oli mõjutada volikogu

hääletama OÜ-le TAPA VESI ainuõiguse andmise poolt, sisaldas hagejale majanduslikult

kahjulikke ebaõigeid väiteid hageja ja tema tegevuse kohta.

2. Viru Maakohus rahuldas 23. aprilli 2021. a määrusega hagi tagamise avalduse hageja

taotletud ulatuses ja viisil. Ühtlasi tunnistas maakohus hagi tagamise määruse viivitamata

täidetavaks.

3. Kostja esitas 11. mail 2021 maakohtu 23. aprilli 2021. a määruse peale

määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning jätta hagi tagamise avaldus

rahuldamata.

4. Kostja esitas 12. mail 2021 maakohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtub, et väidetav kahju tekitaja saab olla üksnes kohalik

omavalitsus, praegusel juhul Tapa vald. Kostja on Tapa vallaga avalik-õiguslikus teenistus-

ja usaldussuhtes ning tema tegevust tuleb lugeda avaliku võimu kandja ehk Tapa valla

tegevuseks. Kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saavad sellisel juhul olla

riigivastutuse seaduse sätted ning kahju hüvitamise nõue tuleb esitada halduskohtusse.

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. juuni 2021. a määrusega

maakohtu

23. aprilli 2021. a määruse osaliselt tagatava nõude summa ja kaasomandiosale hüpoteegi

seadmise osas. Ringkonnakohus tegi selles osas uue määruse.

6. Kostja esitas ringkonnakohtu 7. juuni 2021. a määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule, milles palus maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada osas, millega hagi

tagamise avaldus rahuldati ning jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata.

7. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 14. detsembri 2021. a määrusega ringkonnakohtu

määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3 alusel vaidlustatud osas ja

maakohtu määruse osas, millega maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas. Riigikohus tegi

tühistatud osas uue määruse, millega jättis hagi tagamise avalduse kostja suhtes rahuldamata.

Kostja määruskaebus rahuldati.

Riigikohus selgitas, et kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-s 377 sätestatud eeldused – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus

vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult

perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kolleegium leidis, et hagis väljatoodud

asjaoludel võib vaidluse lahendamine kuuluda halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse.

Seetõttu võib olla alus praegusel menetlusetapil hagi läbi vaatamata jätmiseks

TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju,

siis saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1, § 7 lg 1 ning § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt

esitada asjakohase nõude avaliku võimu kandja vastu. Hageja ei ole hagis välja toonud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja tegutses väljaspool ametniku (abivallavanema)

ametisuhet. Hageja on üksnes viidanud sellele, et lisaks abivallavanema ametile on kostja OÜ

TAPA VESI juhatuse liige, kuid hageja ei ole välja toonud ühtegi kostja tegu, mida kostja

oleks teinud OÜ TAPA VESI juhatuse liikmena. Kuna hagis esitatud asjaolud viitavad sellele,

et vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses, siis on kohtud iseenesest taganud

lubamatu hagi.

8. Maakohus palus 15. detsembril 2021 hagejal teatada, kas ta on valmis kaaluma hagist

loobumist või kohus lahendab kostja taotluse hagist läbi vaatamata jätmiseks.

9. Hageja ei soovinud hagist loobuda ja palus jätta hagi läbi vaatamata, arvestades

riigilõivu tagastamise õigusega. Hageja taotles tasutud riigilõivu 3400 euro täies ulatuses

tagastamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel palus hageja jätta poolte menetluskulud

nende endi kanda (TsMS § 162 lg 4), kuivõrd kostja kulude hageja kanda jätmine oleks kõiki

asjaolusid arvestades ebaõiglane.

MAAKOHTU LAHEND

10. Viru Maakohus jättis 28. detsembri 2021. a määrusega N.R. Energy Osaühingu hagi

Andrus Freienthal vastu kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata ja hageja kanda tema enda

ja

kostja

menetluskulud.

Menetluskulude

rahaline

suurus

määratakse

kindlaks

TsMS § 177 lg 1 korras eraldi menetluses. Maakohus tagastas N.R. Energy OÜ-le TsMS §

150 lg 1 p 3 alusel riigilõivu 3400 eurot.

Maakohus märkis, et on printsiibis seisukohal, et keeruka õigusliku küsimuse korral tuleb

eelistada hagi menetlusse võtmist. Sealjuures on ka Tartu Ringkonnakohus käesolevas asjas

hagi tagamise määrusele esitatud määruskaebust 7. juuni 2021 määrusega lahendades

märkinud, et kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle

üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada ja tõendeid hinnata asja

sisulisel läbivaatamisel. Kuna aga kostja tugines määruskaebuses asjaolule, et hagi ei ole

lubatav, lükkas maakohus hagi läbi vaatamata jätmise taotluse lahendamise edasi kuni hagi

tagamise vaidlustuse raames kõrgema astmete kohtute poolt seisukoha saamiseni.

Riigikohus on 14. detsembri 2021. a määruses selgitanud, et hagis väljatoodud asjaoludel võib

vaidluse lahendamine kuuluda halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse. Seetõttu võib olla

alus praegusel menetlusetapil hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Ja

kuna riigikohus selgitas, et hagis esitatud asjaolud viitavad sellele, et vaidluse lahendamine

on halduskohtu pädevuses, siis tühistati ka lubamatu hagi osas tehtud hagi tagamine. Kohtu

hinnangul on seejärel ka hageja ise, esitades 14. detsembri 2021 taotluse hagi tagamise

tagatise tagastamiseks, kinnitanud, et „asja menetletakse halduskohtumenetluses“.

Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud, kostja esitatud põhistuse või tõendite alusel, jätta hagi

läbi vaatamata. TsMS ei näe ette võimalust, et kohus saaks pädevuselt valesse kohtusse

esitatud hagi ise edastada õigesse kohtusse.

Hageja taotlus menetluskulude jaotamiseks TsMS § 162 lg 4 alusel ei kuulu arvestamisele.

Viidatud säte reguleerib menetluskulude jaotamist asja sisulise lahendamise korral. Asja

menetlemise lõpetamisel TsMS § 423 alusel kohaldub menetluskulude jaotusena TsMS § 168

lg 2 ehk hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus

lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg

3–5 asjas ei kohaldu, seega jäävad kostja võimalikud menetluskulud hageja kanda.

Maakohus jättis menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise nn järelmenetluse etappi ning

märkis, et lahendab hageja 14. detsembri 2021. a taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks

pärast seda, kui on möödunud TsMS §-s 391 märgitud hagi esitamise tähtaeg.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

11. Hageja esitas 12. jaanuaril 2022 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

28. detsembri 2021. a määruse osas, millega jäeti kostja menetluskulud hageja kanda ning

teha menetluskulude jaotuse osas uus lahend, millega jäetakse menetluskulud poolte endi

kanda. Seoses menetluskulude poolte kanda jätmisega tuleb tühistada maakohtu määrus osas,

mille kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks TsMS § 177 lg 1 korras

eraldi menetluses. Määruskaebusega seotud menetluskulud palub hageja jätta poolte endi

kanda.

Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel kohaldama TsMS § 162

lg-t 4. Tegemist oli keerulise olukorraga, kus kohtute pädevuse küsimus ei olnud õiguslikult

selge. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et nii maakohus ega ringkonnakohus ei tuvastanud, et nõue

võib kuuluda potentsiaalselt halduskohtu pädevusse ja seetõttu võiks esineda alus hagi

vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Seda ka olenemata sellest, et kostja oli

vastava vastuväite esitanud juba maakohtule. Pädevuse osas võttis lõpliku seisukoha alles

Riigikohus 14. detsembri 2021. a määruses. Hageja ei ole tekitanud kostjale menetluskulusid

pahatahtlikult, vaid menetluses tuli läbida mitu kohtuastet, kuna ka kohtute jaoks oli tegemist

ebaselge õigusliku olukorraga. Seega oleks kõiki asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane

jätta mõlema poole menetluskulud hageja kanda.

12. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda.

Tegemist ei olnud ebaselge õigusliku olukorraga vaid alama astme kohtud jätsid hagi

tagamise eeldused nõuetekohaselt kontrollimata ning hagi lubatavuse hindamata. Keeruline

õigusvaidlus või kohtuvaidluse pidamine mitmes erinevas kohtuastmes ei ole käsitletav

TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglase või ebamõistliku asjaoluna ning need asjaolud

ei anna põhjust jätta menetluskulusid poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja jättis

tähelepanuta riigivastutuse seaduse sätted ja Riigikohtu praktika ning esitas hagi vale isiku

vastu. Selline lubamatu hagi jäeti kohtu poolt õigesti läbi vaatamata.

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 ja §-ga

659 tuleb osaliselt muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

15. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebuses

on maakohtu 28. detsembri 2021. a määrust vaidlustatud menetluskulude jaotuse ja kulude

rahalise kindlaksmääramise osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda.

Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.

16. Hageja hinnangul tulnuks menetluskulud asjas jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte

endi kanda.

17. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu saaks

TsMS § 162 lg-t 4 kohaldada menetluskulude jaotamisel ainult asja sisulise lahendamise

korral. Viidatud sätet saab kohaldada ka TsMS §-s 168 reguleeritud olukordades (vt nt

Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9). TsMS § 162 lg 4

kohaldub ka siis, kui asjas ei ole tehtud otsust (vt ka Riigikohtu 28. september 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14). Seega oleks maakohus ringkonnakohtu hinnangul pidanud

poolte vahel menetluskulude jaotamisel arvestama lisaks TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule ka

TsMS § 162 lg 4 kohaldamise võimalusega.

18. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjas alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.

Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt Riigikohtu 4. detsembri

2013. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kuna maakohus

jättis eksliku õigusliku käsitluse tõttu TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks esitatud hageja väidete

osas seisukoha võtmata, täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

19. Ringkonnakohus rõhutab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlikke

asjaolusid

(vt

nt

Riigikohtu

5. aprilli

2015.

a

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-126-14, p 16). Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või

ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi

peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult

või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-142-10, p 10).

20. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid,

millest järelduks, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oli äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik.

Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Maakohus tugines määruses

käesolevas asjas Riigikohtu poolt 14. detsembril 2021 tehtud määrusele, millega lahendati

kostja määruskaebust ringkonnakohtu 7. juuni 2021. a määruse peale. Riigikohus leidis

määruskaebuse lahendamisel, et võib esineda alus hagi läbi vaatamata jätmiseks

TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Tähelepanuta ei saa jätta, et kostja on juba 23. aprilli 2021. a

maakohtu hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebuses

selgitanud, et maakohus ei ole pädev lahendama hagiavalduses esitatud hageja nõudeid ning

kahju hüvitamise nõue tuleb esitada maakohtule. Kostja märkis, et kui avaliku võimu volituste

rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise

nõue lahendada riigivastutuse seaduse alusel ja korras. Kostja on esitanud 12. mail 2021

maakohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks seoses maakohtu pädevuse puudumisega.

Seda, et üldkohtud on ekslikult menetlenud halduskohtu pädevusse kuuluvaid nõudeid, ei saa

iseenesest pidada äärmiselt ebamõistlikuks olukorraks TsMS § 162 lg 4 mõttes.

Käesolevas asjas on poolte menetluskulud tekkinud hagi esitamisega ja sellele vastamisega,

hagi tagamisega seotud avalduse lahendamisega, sellele järgneva määruskaebemenetlusega

ning hagi läbi vaatamata jätmisega. Kostja ei ole põhjustanud hagi esitamist pädevust

mitteomavale kohtule ja ta on kasutanud hagile vastamisel ning hagi tagamise määruse

vaidlustamisel seadusest tulenevaid võimalusi enda õiguste kaitseks. Asjaolusid arvestades

oleks ebamõistlik jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda olukorras, kus kostja ise ei ole

kohtusse pöördunud, aga on kostjana pidanud menetluses enda õigusi kaitsma, millega seoses

on tekkinud menetluskulud. Otsuse pöörduda üldkohtusse (maakohtusse) tegi hageja.

Kohtusse pöördumisel tuli hagejal arvestada nii menetluskulude tekkimisega kui ka

võimalusega, et vastaspoole menetluskulud jäetakse hageja kanda.

Lähtuvalt eelnevast ei muuda maakohtu ekslik seisukoht TsMS § 162 lg 4 kohaldamise osas

maakohtu lõppjäreldust ning puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks menetluskulude

jaotuse osas.

21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud kostja

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

põhjendatud kalduda kõrvale TsMS § 171 lg-s 1 sätestatud üldisest põhimõttest

menetluskulude jaotamisel.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest