2-22-980/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. aprill 2022

Tsiviilasja number

2-22-980

Tsiviilasi

Tootem OÜ hagi OÜ Walton vastu osanike

31. detsembri 2021. a otsuse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tootem OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

Tootem

OÜ

(registrikood

12294260),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja (kostja): OÜ Walton (registrikood 11775336),

juhatuse liige Margus Lentsius

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tootem OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022. a määrus

muutmata.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asja lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tootem OÜ (hageja) esitas 20. jaanuaril 2022 hagi OÜ Walton (kostja) vastu kostja

31. detsembri 2021. a osanike koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, mille

maakohus võttis 21. jaanuaril 2022 menetlusse.

Pooled esitasid 26. jaanuaril 2022 kohtule kompromissi, paludes kompromiss kinnitada ja asja

menetlus lõpetada. Pooled loobusid edasikaebamise õigusest. Kostja esindajana kirjutas

kompromissile alla Jekaterina Kirss.

Maakohus kinnitas kompromissi 26. jaanuari 2022. a määrusega (tl 26). Margus Lentsius esitas

kostja juhatuse liikmena 27. jaanuaril 2022 määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse

tühistamist ja tsiviilasja menetluse jätkamist. Kostja palus jätta senise menetlusega seotud kulud

Jekaterina Kirsi kanda. Määruskaebuse kohaselt on kostja seadusliku esindajana esinenud isik,

kes ei ole kostja juhatuse liige.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 11. veebruari 2022. a määrusega määruskaebuse, tühistas Tartu

Maakohtu 26. jaanuari 2022. a määruse, millega kohus kinnitas hageja ja kostja vahel

26. jaanuaril 2022 sõlmitud kompromissi ning jättis 26. jaanuaril 2022 sõlmitud kompromissi

kinnitamata.

Kostja osanikeks on hageja (1278 eurone osa) ja Liina Tilk (3278 eurone osa). 31. detsembri

2021. a osanike koosolekul osales vaid osanik Liina Tilk.

Äriregistri andmete kohaselt oli 27. maist 2019 kuni 1. detsembrini 2021 kostja juhatuse

liikmeks Heiki Liivat. Alates 1. detsembrist 2021 on juhatuse liige Jekaterina Kirss.

Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud,

kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige.

Kostja osanike 31. detsembri 2021. a koosolekul tehti järgmised otsustused:

• tuvastada, et kanne äriregistrisse Jekaterina Kirsi kostja juhatuse liikmeks valimise kohta

on tehtud tühise otsuse alusel;

• kutsuda alates 31. detsembrist 2021 kostja juhatuse liikme kohalt tagasi Heiki Liivat;

• valida alates 31. detsembrist 2021 kostja juhatuse liikmeks Margus Lentsius.

Osanike 31. detsembri 2021. a koosoleku protokolli kohaselt 11. novembril 2021 koosolekut ei

toimunud, koosolekut ei kutsunud kokku juhatuse liige ning koosoleku kokkukutsumist ei

nõutud osaühingu juhatuselt. Sellisest üldkoosolekust Liina Tilka kui enamusosanikku ei

teavitatud ning teda koosolekule ei kutsutud. Kuna 31. detsembri 2021. a koosolekul osales

Liina Tilk, loeb kohus need tema seisukohtadeks.

Hageja hinnangul on 31. detsembri 2021. a koosolekul vastu võetud otsused tühised. Koosoleku

kokkukutsumise teate saatis 22. detsembril 2021 osanikele kostja varasem juhatuse liige Heiki

Liivat. Osanike koosoleku peab kokku kutsuma juhatus.

ÄS § 1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike

koosoleku kokkukutsumise korda. ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku

juhatus. Kuna 22. detsembril 2021 oli äriregistrisse kantud juhatuse liikmena Jekaterina Kirss,

tuleb kohtul analüüsida, kas 11. novembri 2021. a otsus Jekaterina Kirsi juhatuse liikmeks

valimise kohta on kehtiv.

Kostja 11. novembri 2021. a koosolekust võttis osa kostja osanik hageja. Koosolekul tehti

järgmised otsused:

• kutsuda tagasi kostja juhatuse liige Heiki Liivat;

• valida kostja uueks juhatuse liikmeks Jekaterina Kirss.

Hageja edastas 16. septembril 2021 kostja juhatusele nõudekirja kostja koosoleku

kokkukutsumiseks, et kutsuda tagasi juhatus ja valida kostjale uus juhatuse liige. Kostja

juhatuse liige ühe kuu jooksul osanike koosolekut kokku ei kutsunud. Hageja kutsus ise

19. oktoobri 2021. a teatega koosoleku kokku, toimumisajaga 28. oktoober 2021. a. Kuna

koosolekule ilmus kostja osanikuna vaid hageja esindaja ja teine osanik Liina Tilk koosolekule

ei ilmunud, kutsus hageja 2. novembri 2021. a teatega kokku uue koosoleku, toimumisajaga

11. november 2021. a.

ÄS § 171 lg 2 p 3 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui seda nõuavad

osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Hagejale kuulub umbes 28%

osakapitalist, seega ta saab nõuda osanike koosoleku kokku kutsumist. Osanikul on õigus

ÄS § 171 lg 3 järgi koosolek kokku kutsuda alles pärast seda, kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul

koosolekut kokku kutsunud.

Kohtule esitatud dokumentide hulgas on hageja poolt kostja äriregistrisse kantud meiliaadressil

walton@walton.ee 16. septembril 2021 saadetud e-kiri, mille teemaks on „Nõudekiri“. E-kirjast

ei nähtu, et sellele oleks mingi dokument lisatud ning kohtule ei ole esitatud ka dokumenti, mis

väidetavalt selle e-kirjaga saadeti. Seega ei ole kohtul võimalik esitatud tõendite pinnalt asuda

seisukohale, et 11. novembri 2021. a koosolek on kokku kutsutud seaduses toodud nõudeid

järgides ning koosolekul vastu võetud otsused ei ole tühised.

Tuleb eeldada, et Heiki Liivat oli 31. detsembri 2021. a koosoleku kokku kutsumise ajal kostja

juhatuse liige ning seega on Margus Lentsiusel õigus esitada kostja nimel määruskaebus.

Kuna Jekaterina Kirsil ei olnud volitusi kostja nimel kompromissi sõlmida, rahuldas maakohus

määruskaebuse ja tühistas 26. jaanuari 2022. a määruse kompromissi kinnitamise kohta.

Maakohus jättis kompromissi kinnitamata, kuna on võimalik, et kostja esindaja ei ole

kompromissi allkirjastanud. Pooltel tuleb kostja esindamise õigus ja osanike koosolekute

tühisuse küsimus selgeks vaielda kohtumenetluses. Kohus võtab juhatuse liikme volituste kohta

lõpliku seisukoha lõpplahendis.

Kui Jekaterina Kirsil ei olnud õigust sõlmida kostja nimel kompromissi, ei olnud tal õigus

sõlmida ka määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise kokkulepet. Maakohtu 26. jaanuari

2022. a määrus ei ole veel jõustunud.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus tühistanud jõustunud kohtulahendi. Jõustunud

kohtulahendit on võimalik vaidlustada või kohtuasja uuesti avada läbi teistmismenetluse, muud

võimalust õiguskord ei anna.

Kohus on poolte kompromissi määrusega kinnitanud ega ole leidnud, et asjas esineksid

kompromissi mittekinnitamise aluseid. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud

kompromissi kinnitamata, kuna leidis, et Jekaterina Kirsile ei pruukinud olla kompromissi

allkirjastamise õigust. Maakohus ei ole toonud esile tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 430 lg 3 kohaseid kompromissi mittekinnitamise aluseid. Kui isik leiab, et kompromiss on

tühine, kuna selle allkirjastajal puudus esindusõigus, siis saab see isik rääkida TsMS § 430 lg 8

kompromissi tühisusest TsÜS-i järgi, mitte aga kompromissi mittekinnitamise alustest.

Määruskaebus tulnuks jätta läbi vaatamata, kuivõrd see esitati peale lahendi jõustumist,

kompromiss ei näe ette määruskaebuse esitamist võimalust ja määruskaebuse on esitanud

menetlusväline isik Margus Lentsius. Kuivõrd hagiga on kostja 31. detsembri 2021. a otsused

vaidlustatud, siis ei ole Margus Lentsius kostja juhatuse liige, kes saaks kostja nimel

määruskaebust esitada. Registriosakond tegi 31. jaanuaril 2022 eitava kandemääruse Margus

Lentsiuse kandmiseks kostja juhatuse liikmena registrisse.

Jekaterina Kirss on valitud seaduspäraselt kostja juhatuse liikmeks. Kui maakohus oleks

küsinud hagejalt infot koosoleku kokkukutsumise nõudekirja edastamise kohta, oleks hageja

saanud edastada kohtule tõendusmaterjali, et 16. septembri 2021. a e-kirjaga oli kaasas

16. septembril 2021 digiallkirjastatud nõudekiri, et kostja juhatus kutsuks kokku koosoleku

juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme valimiseks. Hageja esitas koos

määruskaebusega e-kirja originaali ja väljavõtte hageja postkastist, mis näitavad, et hageja on

käitunud korrektset. E-posti päisest on näha, et e-kiri on saadetud nii kostja ametlikule e-postile

walton@walton.ee kui ka Heiki Liivati e-postile hlmesolutions@gmail.com ning et e-kirjas on

ka dokumendimanus. Kostja 11. novembri 2021. a otsust, millega kutsuti tagasi varasem

juhatuse liige H. Liivat ja valiti uueks juhatuse liikmeks J. Kirss vaidlustatud ei ole. See on

kehtiv ja J. Kirss on äriregistrist nähtuvalt kostja juhatuse liige.

Heiki Liivat ei ole kostja juhatuse liige juba alates detsembrist 2020. a. Heiki Liivat on Tartu

Ringkonnakohtule tsiviilasjas nr 2-21-244 22. märtsil 2021 esitatud määruskaebuses

kinnitanud, et tema ei ole kostja juhatuse liige alates 21. detsembrist 2020.

Kui kostja teine osanik Liina Tilk soovib valida J. Kirsi asemele uue juhatuse liikme, siis peab

ta ÄS-i kohaselt kõigepealt tegema juhatuse liikmele J. Kirsile nõude koosoleku

kokkukutsumiseks ühe kuu jooksul. Alles juhul, kui juhatus koosolekut kokku ei kutsu, tekib

osanikul õigus ise koosolek kokku kutsuda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

L. Tilk sai äriregistri kaudu teada, et 26. novembri 2021. a kandeavalduse alusel on kostja

juhatuse liikmena 1. detsembril 2021 registrisse kantud J. Kirss. Äriregistrile esitatud

dokumentidest nähtub, justkui oleks 28. oktoobril 2021 ja 11. novembril 2021 toimunud kostja

osanike koosolekud, mille raames kutsuti tagasi juhatuse liige H. Liivat ning valiti juhatuse

liikmeks väikeosaniku (hageja) juhatuse liige J. Kirss. Nendele koosolekutele enamusosanikku

L. Tilka ei kutsutud. Tekkinud olukorras kutsus H. Liivat L. Tilga nõudel kokku uue osanike

koosoleku.

Hageja on kuritarvitanud menetlusõigusi. Kostja osanike koosolek toimus 31. detsembril 2021.

Hageja oli koosoleku toimumisest teadlik, kuid ei võtnud sellest osa. Selle asemel vaidlustas

väikeosanik (hageja) 20. jaanuari 2022. a hagiavalduses enamusosaniku poolt 31. detsembril

2021. a vastu võetud otsused. Hageja juhatuse liige J. Kirss püüdis enamusosaniku otsust

blokeerida äriregistrilt avaldust tagasi võttes. Kandeavalduse tagasivõtmise ebaõnnestumisel

otsustasid J. Kirss ja hageja lepinguline esindaja ära kasutada hagimenetlust vaidlustades kostja

osanike 31. detsembri 2021. a otsust. Seejuures märgiti hagiavalduses kostja kontaktaadressiks

hageja aadress. Aadress rivolia7@gmail.com ei ole ega ole kunagi olnud kostja aadress.

Tegemist

on

alates

20. septembrist

2017

hageja

enda

ametliku

(ja

ainsa)

elektronpostiaadressiga. Tulemusena tekitati olukord, kus J. Kirsi kui hageja seadusliku

esindaja asemel osales hageja eest menetluses lepinguline esindaja R. Varul ning J. Kirss

esindas kostjat.

Hagiavalduses on püütud jätta muljet, justkui oleks koosoleku kokku kutsunud endine juhatuse

liige H. Liivat, kes soovib äriühingule uue juhatuse valimist. Kutses oli selgelt välja toodud ja

hagejale ka teada, et koosolek kutsutakse kokku enamusosaniku nõudel. Enamusosanik osales

koosolekul ja võttis otsuseid vastu. Enamusosanik soovib siiani osanike koosoleku läbiviimist,

kuid seda blokeerib just J. Kirss. Koosoleku kokkukutsumise detsembris 2021. a tingis

osaühingu enamusosaniku teadlikuks saamine asjaolust, et väikeosanik on dokumente võltsides

jätnud mulje koosolekute toimumisest, kus kutsuti tagasi senine juhatuse liige ning valiti

juhatuse liikmeks J. Kirss. Koosolekutel, kuhu enamusosanikku ei kutsutud, vastuvõetud

otsused on tühised. Enamusosanik on pöördunud otsuse tühisuse tuvastamiseks kohtusse

(tsiviilasi nr 2-22-2307).

Otsuse jõustumine on TsMS § 456 lg 1 kohaselt objektiivne asjaolu. Elektroonilise

jõustumismärke (ekslikult) dokumendile märkimine ei muuda jõustumata dokumenti

jõustunuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.

6. Maakohus leidis põhjendatult, et praeguses olukorras on oluline eelkõige tuvastada, kas

11. novembri 2021. a otsus J. Kirsi juhatuse liikmeks valimise kohta on kehtiv ning kas ta oli

sellest tulenevalt õigustatud isikuks kostja nimel kompromissi allkirjastamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul tugineb hageja määruskaebuses ekslikult asjaoludele, et praegusel

juhul on kompromissi kinnitav määrus jõustunud ning sellega mittenõustumisel saab tugineda

üksnes kompromissi tühisusele TsÜS-i järgi.

Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas soovi kompromissi kinnitamiseks on kostja

esindajana avaldanud selleks õigustatud isik või mitte. Kui tahteavaldust on kostja nimel

avaldanud selleks õigustamata isik, siis ei ole kostja tegelikkuses soovi kompromissi

kinnitamiseks avaldanud, sel juhul tahteavaldust kostja poolt ei ole tehtud ning ilma

tahteavalduseta ei saa kompromissi ka kinnitada.

Kui tahteavalduse kompromissi kinnitamiseks on esitanud selleks õigustamata isik, siis on õige

ka maakohtu seisukoht, et sellel isikul puudus õigus sõlmida määruskaebuse esitamise tähtaja

lühendamise kokkulepet ning seetõttu ei ole maakohtu määrus kompromissi kinnitamise kohta

jõustunud.

7. Vaidlust ei ole, et kompromissi kostja nimel esitas J. Kirss, kes valiti juhatuse liikmeks

11. novembri 2021. koosolekul.

Pärast kompromissi kinnitamist sai maakohtule teatavaks, et 11. novembri 2021. a koosoleku

kokkukutsumisel võidi rikkuda koosoleku kokkukutsumise korda. Maakohtul ei olnud võimalik

esitatud tõendite pinnalt asuda seisukohale, kas 11. novembri 2021. a koosolek on kokku

kutsutud seaduses toodud nõudeid järgides ning kas sellest tulenevalt on koosolekul vastu

võetud otsused õiguspärased. Seega tühistas maakohus põhjendatult kompromissi kinnitava

määruse ja jättis kompromissi kinnitamata.

11. novembri 2021. a koosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumine ei ole ka käesoleva määruse

tegemise hetkel selge.

Kostja enamusosanik L. Tilk esitas hagi kostja 11. novembri 2021. a koosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-22-2307). Maakohus

võttis hagi 17. veebruari 2022. a määrusega menetlusse. Tsiviilasjas nr 2-22-2307 on seega

vaidluse esemeks kostja 11. novembri 2021. a otsuse õiguspärasus. Käesoleva menetluse

jätkumine oleneb seetõttu tsiviilasjas nr 2-22-2307 tehtavast otsusest. Ringkonnakohtu

hinnangul on mõistlik menetlus käesolevas tsiviilasjas peatada kuni tsiviilasjas nr 2-22-2307

tehtava lahendi jõustumiseni (TsMS § 356 lg 1).

8. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke