2-21-1776/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. aprill 2022

Tsiviilasja number

2-21-1776

Tsiviilasi

A.A.

ja

B.B.

hagi

G.P.

vastu

elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

A.A. apellatsioonkaebuse hind 2628 eurot

B.B. apellatsioonkaebuse hind 1719 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad):

1. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Apellantide lepinguline esindaja vandeadvokaat Birje

Kalmus

Vastustaja

(kostja):

G.P.

(isikukood

XXXXXXXXXXX8),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Priit Kala

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 5. novembri 2021. a

otsus hagi A.A. suhtes rahuldamata jätmise osas

ning B.B. kasuks väljamõistetud elatise suuruse

osas.

3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada A.A. ja

B.B. hagi G.P. vastu elatise väljamõistmiseks

osaliselt.

Mõista G.P.lt välja igakuine elatis perioodil

1. jaanuarist 2021 – 31. detsembrini 2021 A.A.

kasuks 146 eurot ja B.B. kasuks 146 eurot.

Mõista G.P.lt välja igakuine elatis perioodil

1. jaanuarist 2022 – 31. märtsini 2022 A.A. kasuks

148 eurot 52 senti ja B.B. kasuks 121 eurot 74 senti.

Mõista G.P.lt A.A. ja B.B. kasuks välja igakuine

elatis alates 1. aprillist 2022 kuni A.A. ja B.B.

täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis

arvutatakse

järgmiselt:

igakuise

elatise

baassumma on 200 eurot (1. jaanuari 2022. a

seisuga), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Pärast

indekseerimist

loetakse

järgmisel

aastal

baassummaks

eelmisel

aastal

indekseerimise

tulemusel

saadud

baassumma.

Baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil.

G.P. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

B.B.le makstavat elatist vähendatakse 15% võrra

võrreldes A.A.le makstava elatise summaga.

A.A. ja B.B. elatise summat vähendatakse

igakuiselt 8/30 võrra.

Alates 1. aprillist 2022 on A.A. elatise suuruseks

157 eurot 47 senti kuus ja B.B. elatise suuruseks

129 eurot 35 senti kuus.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada A.A. ja B.B. hagi G.P. vastu elatise

väljamõistmiseks osaliselt.

4.2. Mõista G.P.lt välja igakuine elatis perioodil

1. jaanuarist 2021 – 31. detsembrini 2021 A.A.

kasuks 146 eurot ja B.B. kasuks 146 eurot.

4.3. Mõista G.P.lt välja igakuine elatis perioodil

1. jaanuarist 2022 – 31. märtsini 2022 A.A. kasuks

148 eurot 52 senti ja B.B. kasuks 121 eurot 74 senti.

4.4. Mõista G.P.lt A.A. ja B.B. kasuks välja

igakuine elatis alates 1. aprillist 2022 kuni A.A. ja

B.B. täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis

arvutatakse

järgmiselt:

igakuise

elatise

baassumma on 200 eurot (1. jaanuari 2022. a

seisuga), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Pärast

indekseerimist

loetakse

järgmisel

aastal

baassummaks

eelmisel

aastal

indekseerimise

tulemusel

saadud

baassumma.

Baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil.

G.P. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

B.B.le makstavat elatist vähendatakse 15% võrra

võrreldes A.A.le makstava elatise summaga.

A.A. ja B.B. elatise summat vähendatakse

igakuiselt 8/30 võrra.

Alates 1. aprillist 2022 on A.A. elatise suuruseks

157 eurot 47 senti kuus ja B.B. elatise suuruseks

129 eurot 35 senti kuus.

4.5. Elatis tuleb tasuda M.P. pangaarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Elatist tuleb

maksta iga kalendrikuu eest ette.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 3. veebruaril 2021 hagi G.P. (kostja) vastu elatise

292 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2021 väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud elatist kaootiliselt. Hagejate ema ja kostja elavad 2,5

aastat lahus ning hagejate elukohaks on ema elukoht. Vanemad leppisid kokku, et kostja tasub

2020. aasta oktoobrist kuni aasta lõpuni elatist 300 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2021 ei ole

kostja üldse elatist tasunud. Kostja töötab XXXXX ning on võimeline nõutavat summat tasuma.

Hagejad on kuu jooksul umbes 1,5 nädalat kostja juures. Tsiviilasjas nr 2-21-7341 esialgse

õiguskaitse korras määratud suhtluskorra kohaselt elavad hagejad ema juures ja kohtuvad

kostjaga üle ühe nädala neljapäevast pühapäevani.

Hagejate vanematele kuulub võrdses osas kaks kinnisasja – ridaelamuboks ja korteriomand.

Hagejad elavad koos emaga ridaelamus, mille eest makstakse laenu kokku 280 eurot kuus ja

see läheb maha kostja arveldusarvelt. Kinnisasja säilitamiseks vajalikud kulud teeb hagejate

ema. Korteriomandi laenumakse on 190 eurot kuus ja see läheb samuti maha kostja

arveldusarvelt. Korter on välja üüritud ning kostja saab igakuiselt üüritulu 500 eurot.

6. septembril 2021 esitatud kulude nimekirja kohaselt on hagejate ema kulutused hagejale I 280

eurot 93 senti kuus ja hagejale II 435 eurot 93 senti kuus. 22. oktoobri 2021. a seisukoha järgi

lisandub nendele summadele toidukulu 150–170 eurot kuus. Kuna hagejate alaline elukoht on

koos emaga, siis kannab hagejate igapäevased ülalpidamiskulud hagejate ema.

Hagejad vaidlesid vastu kostja poolt esitatud kasutuseelise summale ja leidsid, et kostja ise

loobus kinnisasja kasutamisest. Hageja I saab kostjalt taskuraha keskmiselt 15 eurot kuus.

Hageja II enda kontot ei kasuta ning saab taskuraha emalt.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejad elavad kostja juures 10–14 päeva kuus. Kostja osaleb

hagejate kasvatamises vahetult (sh ka rahaliselt) sellisel määral, et täidab sellega täielikult

hagejate ülalpidamise kohustuse. Kostja kulutused on vähemalt võrdsed hagejate ema

kuludega, üldjuhul suuremad. Kostja viib hagejaid trennidesse/huviringidesse, ostab neile

vajalikke riideid, õppevahendeid, annab taskuraha jms. Kostja on andnud hagejate emale ja

hagejatele kasutuseelise, kui võimaldab neil elamist talle kuuluval elamispinnal. Kinnisvara

ekspertide arvamuse kohaselt on sellise elamispinna üüritasu 800 eurot kuus.

Elatise väljamõistmisel tuleks arvestada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi poolt 2020. a tehtud uuringut „Lapse

vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“, riiklike peretoetuste summat ning kostja poolt tehtud

kulutusi. Hagejatel on isa juures olemas kõik elamiseks vajalik. Hagejate ema ei ole teavitanud

kostjat kavatsusest pöörduda hagejate nimel lastele elatise saamiseks kohtu poole.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 5. novembri 2022. a otsusega hageja I hagi rahuldamata, rahuldas

hageja II hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise 101 eurot kuus alates

kohtuotsuse kuulutamisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni, märkides, et elatis tuleb tasuda

hagejate ema pangaarvele iga kalendrikuu eest ette, ning jättis menetluskulud poolte endi

kanda.

Kostja on hagejate isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud

saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Riigikohus on 12. mai 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 selgitanud, et PKS § 100 lg-s 2

on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud

ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja

annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse

katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal

määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele

elatise maksmisega. Kui lapsel on vahelduv elukoht, peavad mõlemad vanemad eelduslikult

last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures. Seejuures ei ole vahelduva elukoha

kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40–50% ajast.

Vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud

ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu

ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine

ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on

niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest.

Tartu Maakohtu 14. septembril 2021 määratud esialgse õiguskaitse korras reguleeritud

suhtluskorra kohaselt elavad hagejad ema juures ja kohtuvad kostjaga üle ühe nädala

neljapäevast pühapäevani (tsiviilasi nr 2-21-7341). Seega viibivad hagejad kostja juures 8

päeva kuus. Hagejatel on nii ema kui ka kostja juures olemas kõik vajalikud asjad – riided,

vabaaja veetmise asjad, spordivahendid jms. Hagejate väidete kohaselt tasub ainult ema

hagejate koolitoidu, telefonide, bussipiletite, hageja II trennide ja mõlema hageja laagrite eest.

Kostja ei ole neid väiteid vaidlustanud. Vanemate ütlustest nähtuvalt on mõlemal vanemal

kulud laste toidule, riietele ja kommunaalkulud. Kostja töökoht on taganud hagejale I tasuta

trennis käimise ning kostja on maksnud ka hageja I spordilaagri eest.

Kostja väitel tagab ta hagejatele elukoha. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hagejate ema

ja kostja kaasomandis hagejate elukohaks olev XXXXXXXX, kummalegi kuulub ½

kaasomandiosa. Lisaks kuulub kummalegi ½ kaasomandiosa korteriomandist XXXX. Hagejate

selgituste kohaselt on ridaelamu laen 280 eurot kuus ja see läheb maha kostja arveldusarvelt.

Seega on kostja kulud hagejate eluasemele 140 eurot kuus (s.o ½ kogu laenusummast). Oluline

ei ole, milliste vahendite alusel kostja seda kohustust täidab. Asjaolu, et ta tasub laenumakset

saadud korteriüüri arvelt ei muuda seda, et tegemist on kostja kuluga hagejate eluasemele.

Hagejate väitel teeb kinnisasja säilitamiseks vajalikud kulud nende ema, kuid see ei ole

hagejatele elatise andmine. See, kui üks kaasomanikest teeb üksi kaasomandile kulutusi võib

tekitada kaasomanike vahelise nõude. Tegemist ei ole hagejatele makstava elatisega.

Hagejatel on vahelduv elukoht ning mõlemad vanemad peavad hagejaid vahetult üleval, kuid

sellele vaatamata on hagejate vajaduste katmine raskendatud. Mõlemal vanemal on kulutused

hagejate toidule, riietele ja kommunaalkulud. Hagejate ema kulud toidule on seejuures ⅔–¾ ,

kostja kulud ¼–⅓ kogu laste toidukulust (22 päeva vs 8 päeva). Hagejate ema esitatud nimekirja

kohaselt on ainult tema kantavateks kuludeks koolitoit (15 eurot kummalegi), bussipiletid (5

eurot kummalegi), telefonid (9,66 eurot kumbki laps), hageja II trennid 145 eurot, hageja II

laagrid 21 eurot 25 senti, hageja I laagrid 27 eurot 92 senti. Kostja ei ole kohtu määratud

tähtajaks nimetanud summaliselt ühtegi kulu, mis oleks ainult tema kanda. Kohus saab arvesse

võtta ainult kostja tasutava laenumakse hagejate elukoha kindlustamiseks, s.o 140 eurot kuus.

Kostja ei ole nõuetekohaselt tõendanud, et eluruumi kasutuseelis oleks suurem.

Maakohus ei arvestanud ainult hagejate ema kuludena kommunaal-, elektri- ja sidekulusid,

kuna need kulud on ka kostjal. Ei ole selge, miks peaks kindlustus või sõiduki kütus olema

hagejate kulu. Ka kõiki ülejäänud välja toomata kulusid kannab ka kostja.

Seega on hagejate emal ainult tema kanda hageja II kulud 195 eurot 91 senti ning hageja I kulud

57 eurot 58 senti. Ainult kostja kanda on laste eluasemekulud kummalegi 70 eurot kuus (140/2).

Arvestades, et hagejad viibivad kostja juures oluliselt vähem aega kui ema juures, tuleb

arvestada ka toidukulusid. Maakohus pidas mõistlikuks toidukuluks 150 eurot kuus hagejale,

s.t 40 eurot kulub kummagi hageja toidule kostjal ning 110 eurot hagejate emal. Kostjal tuleks

hagejate emale hüvitada kummagi lapse toidukulu 35 eurot. Kostja taotlusel tuleb võtta arvesse

ka hagejate emale makstavat riiklikku lastetoetust 60 eurot kummagi hageja kohta.

Maakohus jättis hageja I kasuks elatise välja mõistmata. Kostja osaleb hageja I kulude

kandmises vahetult ja võrdselt hagejate emaga (hageja ema kulud 57,58 eurot + toiduraha vahe

35 eurot – lastetoetus 60 eurot < kostja kulud 70 eurot). Hageja II kasuks mõistis maakohus

kostjalt välja elatise 101 eurot (195,91 + 35 – 60 – 70). Ülejäänud osas osaleb kostja vahetult

hageja II kulude kandmises.

Hagejad taotlesid elatise väljamõistmist alates 1. jaanuarist 2021. Kuivõrd praeguseks on

kulutused juba tehtud ning ei ole selge, milliseid summasid kumbki vanem on hageja II trennide

ja laagrite eest täpselt tasunud, mõistis maakohus elatise välja alates kohtuotsuse kuulutamisest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada

maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et hagejatel on

vahelduv elukoht. Hagejad elavad põhiaja ema juures ja elukohas ning suhtlevad kostjaga

vastavalt kehtivale suhtlemiskorrale ehk kaheksa päeva kuus. Põhjus, miks hagejatel on

mõlema vanema elukohas olemas oma asjad seisneb selles, et kostja keeldub tema poolt

soetatud asju (sh riideid) ema juurde kaasa andmast. Sellest tulenevalt on hagejate emal

tekkinud hoopis suurenenud vajadus hagejatele erinevate esemete soetamisel.

Kostjale laekub üüritulu kinnisasja eest, mis kuulub nii kostjale kui ka hagejate emale. Järelikult

kuulub pool kinnisasja üüritulust hagejate emale ning on vale väita, et pole vahet, kust tuleb

kostja raha hagejate elukoha tagamisel. Kostja tasub sisuliselt hagejate elukohaks oleva

kinnisasja laenumakset hagejate emale kuuluva raha arvelt.

Kohtuotsus

on

vastuoluline.

Maakohus

pidas

kostja

laenumakseid

hagejate

ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hagejate ema kannab üksinda kõik hagejate elukohaga

seonduvad kulutused (vesi, soojus, elekter, heakorra tööd, korteriühistu poolt esitatavad

hooldusarved), kuid maakohus ei pidanud nimetatud kulu hagejate ülalpidamiseks ema poolt.

Hagejad veedavad kostja juures 8 päeva kuus. Selline suhtlemise korraldus ei anna alust väita,

et ema poolt kantavad eluaseme kulud tuleb jätta täies ulatuses arvesse võtmata.

Hagejate igakuiste kulutuste suuruseks, mida kannab nende ema on hageja I puhul 430 eurot

93 senti ning hageja II puhul 585 eurot 93 senti. Ebaselge on maakohtu arvutuskäik, mille

kohaselt kuulub hagejate toidukuluna kostja poolt hüvitamisele 35 eurot kuus hageja kohta.

Selle arvutuskäigu järgi peaksid hagejate vanemad kandma hagejate toidukulu täpselt võrdselt,

hoolimata sellest, et maakohtu poolt on tuvastatud, et hagejad veedavad enamuse ajast emaga

(elavad ema juures) (73,33%) ning kohtuvad kostjaga suhtlemiskorra alusel (26,67%).

Maakohus jättis põhjendamatult elatise alates 1. jaanuarist 2021 välja mõistmata. Maakohus on

asunud ekslikult seisukohale, et ei ole teada, mis ulatuses on hagejate ema kandnud kulutusi.

Hagejad on 6. septembri 2021. a menetlusdokumendis esitanud täpse ülevaate sellest, mis

ulatuses on hagejate ema hagejate trennide ja laagrite eest tasunud. Hagejad on esitanud ka

asjakohased tõendid. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma vastuväidete kohta.

Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust elatise alla seaduses sätestatud määra

väljamõistmiseks (PKS § 102 lg 2).

Maakohus võttis põhjendamatult elatise suuruse määramisel arvesse hagejatele mõeldud

peretoetusi. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla

mõjuv põhjus üksnes koostoimes muude elatise vähendamise aluseks olevate asjaoludega

(Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Sellised asjaolud tulnuks

välja tuua ja tõendada kostjal. Kostja ei ole seda teinud.

Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele esitanud ebaõigeid ning tõendamata väiteid. Hagejad

suhtlevad kostjaga igapäevaselt telefoni teel ning viibimised kostja juures toimuvad kooskõlas

tsiviilasjas nr 2-21-7341 tehtud kohtumäärusega ehk üle nädala neljapäeva pärastlõunast kuni

pühapäevani. Hagejad ei nõustu, et kostja peaks neid vahetult üleval olulise osa ajast või et

kostja kannaks hagejate ülalpidamiseks võrdsel määral kulusid hagejate emaga.

Hagejad elavad koos emaga korteris, mis kuulub hagejate ema ja kostja kaasomandisse, kuid

kõiki selle asja kasutamisega seotud, korrashoidmiseks vajalikke ja muid kulusid kannab

hagejate ema ainuisikuliselt. Seega on lapsevanemad omavahel jaganud ära kahe kinnisasja

kasutamise ja nende kulude kandmise: hagejate ema on kandnud kõiki enda elukohana

kasutatava asja korrashoidmiseks, säilitamiseks ja selle ülalpidamiseks vajalikke kulusid ning

kostja on tasunud laenumakset, mille suurus on oluliselt väiksem, kui hagejate ema kantavad

kulud. Samuti on kostja saanud teiselt kaasomandisse kuuluvalt kinnisasjalt üüritulu, mis ületab

oluliselt lapsevanemate laenumakseid. Vanemate vahelisi vara jagamise küsimusi ei saa

arvestada hagejatele elatise maksmisel või selle osana. Kaasomandi lõpetamisel kaob kostja

poolt hagejatele elukoha tagamine laenumaksete tasumise näol.

Kuni 31. detsembrini 2021 tuleb arvestada elatist sel ajal kehtinud seaduse järgi. Hagejad on

enda kulud ette toonud ning hagejate kulud huviringidele, treeningutele ja laagritele on

suuremad, kui keskmisel lapsel. Seda tuleb praeguses asjas arvestada ning suurendada seetõttu

hagejatele väljamõistetavat summat võrreldes hetkel kehtiva PKS § 101 sätestatud

miinimumsummaga. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud korra järgi arvestatakse ka

seda, kui palju viibivad lapsed kohustatud vanemaga. Hagejad viibivad kostja juures üle ühe

nädala neljapäevast pühapäevani ehk seega 8-l päeval kuus. Kuna hagejad lähevad kostja juurde

pärast kooli/trenni ja pühapäeval lähevad nad koju hiljemalt kella 18-ks, viibivad nad kostjaga

koos järjest umbes 72 tundi ehk 3 ööpäeva ning kuus keskmiselt seega umbes 6–7 ööpäeva.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulud hagejate ema kanda.

Kostja ei ole hagejate ülalpidamiskohustust rikkunud, sest osaleb pidevalt hagejate

kasvatamises vahetult määral, et ülalpidamise kohustus on täielikult täidetud. Kostja osaleks

hagejate kasvatamises vahetult oluliselt rohkem, kuid see ei ole olnud võimalik, kuna hagejate

ema piirab hagejate huvisid mitte arvestades põhjendamatult hagejate ja kostja suhtlust.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejatel on vahelduv elukoht. Maakohus rakendas

tsiviilasjas nr 2-21-7341 ajutiselt esialgset õiguskaitset. Tsiviilasi on pooleli, mistõttu on

ennatlik rääkida mingisugusest kehtivast suhtluskorrast. Kostja oleks valmis võtma hagejaid

enda juurde elama rohkem senisest 8–14 päevast kuus ja seda sooviksid ka hagejad, kuid

hagejate ema seda ei võimalda.

Hagejate emal ja hagejatel on kasutada eluase, kuid puuduvad eluaseme tagamisega seotud

kulud, samas kui kostja peab endale elukoha tagamiseks ja hagejate enda juures elamiseks

tegema täiendavaid kulutusi, kuna ta hagejate emaga kaasomandisse kuuluvaid kinnisasju enda

elamiskohana kasutada ei saa. Hagejate ema ja hagejate elukohaks oleva kinnisasja laenu tasub

kostja, mitte hagejad ega nende ema.

Väide, justkui keelaks kostja tema poolt soetatud asju hagejate ema juurde kaasa võtmast, ei

vasta tegelikkusele. Hoopis kostja on soetanud enda juurde asju, mis hagejatel juba ema juures

on ja mitte vastupidi.

Kostja leidis, et alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS redaktsioon ei kuulu käesolevas

asjas kohaldamisele. Maakohus sai lähtuda üksnes sellel hetkel kehtiva, s.o maakohtu otsuse

tegemise hetkeks jõustunud perekonnaseaduse redaktsioonist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normide

rikkumise tõttu maakohtu otsuse hagi hageja I suhtes rahuldamata jätmise osas ning hageja II

kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg

1 p 2), millega rahuldab hagejate hagi osaliselt.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise 1. jaanuarist 2021 –

31. detsembrini 2021 146 eurot ning hageja II kasuks 146 eurot, 1. jaanuarist 2022 –

31. märtsini 2022 hageja I kasuks 148 eurot 52 senti ning hageja II kasuks 121 eurot 74 senti

(s.o kokku 270 eurot 26 senti kuus) ning alates 1. aprillist 2022 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni elatise muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma

on 200 eurot (1. jaanuari 2022. a seisuga), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse

ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja II elatist tuleb vähendada hageja I elatisega võrreldes

15% võrra. Hagejate elatise summat vähendatakse igakuiselt 8/30 võrra.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vaidlust ei ole, et hagejad on kostja lapsed ning kostja on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1

kohustatud hagejatele ülalpidamist andma.

Hagejad taotlesid elatise miinimummääras väljamõistmist. Hagi esitamise ajal oli elatise

miinimummäär 292 eurot ühe lapse kohta.

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei

ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause

järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu

8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Üldjuhul ei või igakuine elatis olla

vähem, kui seadusega kehtestatud miinimummäär. Erandina saab alla alammäära alaealisele

lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Elatise

vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse

olemasolu (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

8. Vahelduva elukoha puhul peavad mõlemad vanemad lapsi eelduslikult vahetult ülal ajal, mil

nad viibivad kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Puudub vaidlus, et

hagejad viibivad kostja juures tsiviilasjas nr 2-21-7341 määratud suhtluskorra järgi üle nädala

neljapäevast pärast kooli/trenni kuni pühapäeva õhtuni.

Elatise väljamõistmise eeldusena peab olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema

poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad

ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või

ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa

katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal

lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust

maksta lapsele elatist (vt ka Riigikohtu 12. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 13).

Samas ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi

vanema juures 40–50% ajast. Vahelduva elukoha olemasolu hindamisel lisaks kummagi

vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele tuleb arvestada ka muid asjaolusid, tuvastamaks

mh, kas lapse muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem

võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Näiteks ei

sõltu lastega seotud püsikulude, sh kulud riietele, laagritele, treeningutele, huvialaringidele jms

kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).

9. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole praeguses vaidluses põhjendatud asuda seisukohale,

nagu oleks hagejatel vahelduv elukoht. Hagejad viibivad suhtluskorra järgi 8 päeva kuus kostja

juures ning ülejäänud aja ema juures. Seega on hagejate peamine elukoht ema juures.

Põhjendatud

ei

ole

arvestada

kostja

poolt

eluaseme

laenu

maksmisega

kui

ülalpidamiskohustuse täitmisega, jättes seejuures arvestamata hagejate ema poolt tehtavaid

majapidamiskulutusi.

Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus põhjendatult hagejate kostja juures viibimisega.

Kaheksa päeva jooksul kuus kannab kostja hagejate ülalpidamiskulusid vahetult ja seda ei pea

tegema hagejate ema. Samas nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et

maakohus jättis põhjendamatult hagejate ema igapäevaste majapidamiskuludega täielikult

arvestamata. Kuigi kostja kannab sarnaselt hagejate emaga majapidamiskulutusi ajal, mil

hagejad viibivad kostja juures, jättis maakohus põhjendamatult arvestamata sellega, et hagejad

viibivad kostja juures siiski oluliselt vähem aega. Maakohus tuvastas, arvestades hagejate

viibimist nii ema kui ka kostja juures (vastavalt 22 päeva ja 8 päeva), et hagejate ema kulud

toidule on ⅔–¾, kostja kulud ¼–⅓ kogu laste toidukulust. Ringkonnakohtu hinnangul jättis

maakohus põhjendamatult vastava proportsiooni kohaldamata ka muudele hagejate

igapäevastele kuludele, s.h igapäevase majapidamisega seotud kulutustele.

10. Kuivõrd hagejad viibivad kostja juures umbes neljandiku kuust (8 päeva), siis ei saa

hagejate elatise nõue olla kogu ulatuses põhjendatud, sest ajal, mil hagejad viibivad kostja

juures, katab kostja vahetult vähemalt hagejate toitlustamise ja eluasemega seotud kulutusi.

Kuivõrd hagejad viibivad enamuse ajast ema juures, siis on tema kulud hagejate ülalpidamiseks

eelduslikult suuremad.

Hagejad nõudsid elatist miinimummääras ning ei pidanud oma vajaduste suurust tõendama

(Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole hagejad ka tõendanud, et nende vajadused oleksid miinimumelatisest

suuremad. Seega lähtub ringkonnakohus elatise suuruse määramisel miinimumelatise suurusest

ning hagejate kostja ja ema juures veetud aja proportsioonist (¾ ema juures ning ¼ kostja

juures).

11. Igakuine elatis peaks katma kõiki lapse vajadusi. Hagejad tõid oma vajaduste loetelu

6. septembri 2021. a menetlusdokumendis (tl 40). Tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et

mõlemad vanemad teevad kulutusi laste riietele (tl 51–55, 57 pöördel, 60–65, 96–100). Seega

on põhjendamatu mõista kostjalt täiendavalt välja hagejate riietega seotud kulu. Samuti kannab

kostja hagejatele taskuraha (tl 94–95) ning teeb kulutusi meelelahutusele (tl 99, 102). Seega

täidab kostja hagejate ülalpidamiskohustust vahetult ka hagejatele vajalike asjade soetamisel.

Maakohus võttis arvesse kostja poolt hagejate elukohaks oleva ridaelamuboksi laenu tasumist

elatise määramisel arvesse. Hagejad on laenu arvestamisele kogu menetluse kestel vastu

vaielnud. PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse

täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika

ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul

viisil elatise andmises ja iseenesest ei ole välistatud, et kohustatud vanem annab ülalpidamist

muul viisil, kui elatise maksmise teel, nt eluasemelaenu maksmisega (Riigikohtu 16. oktoobri

2013.

a

otsus

tsiviilasjas

3-2-1-69-13;

26. juuni

2013.

a

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-78-13). Käesolevas asjas puudub aga selleks poolte kokkulepe ning vanemate

vahelised vaidlused kaasomandiga seotud õiguste ja kohustuste üle ei ole käesoleva vaidluse

esemeks ning tuleb kostja ja hagejate ema vahel lahendada praegusest menetlusest eraldi.

Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus kostja poolt ridaelamuboksi laenu tasumist elatise

kohustuse täitmisena.

12. Tsiviilasjas on tõendatud, et kostja peab hagejaid vahetult üle 8 päeva kuus, ostab hagejatele

vajalikke esemeid (riided ja jalanõud), annab taskuraha jms.

Kuivõrd hagejad ei ole tõendanud, et nende vajadused oleksid suuremad, kui miinimum, siis

tuleb eeldada mõlema vanema panust arvestades, et hagejate vajadused on 584 eurot kuus

(292*2). Sellest katab kostja vahetult ¼, s.o 146 eurot (584/4). Üldjuhul peavad vanemad

kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulusid võrdselt, seega on kummagi vanema kohustus

292 eurot. Kuivõrd kostja katab oma kohustusest vahetult 146 eurot, tuleb kostjalt mõista

hagejate kasuks välja vahetut ülalpidamist ületav osa, s.o 292–146=146 eurot kummale

hagejale.

13. Maakohus jättis hagi hageja I osas täielikult rahuldamata. Maakohus jättis hageja II elatise

alates 1. jaanuarist 2021 välja mõistmata põhjusel, et ei ole teada, mis ulatuses on vanemad

hageja II trennide ja laagrite eest täpselt tasunud. Ometi mõistis maakohus hageja II kasuks

välja elatise arvestades hageja II poolt nimetatud trenni ja laagrite tasu suurust. Kostja ei ole

väitnud, et ta oleks menetluse kestel hageja II trennide ja / või laagri eest maksnud.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse nii hageja I kui ka hageja II suhtes.

Ringkonnakohus rahuldab hagejate hagi osaliselt ning mõistab kostjalt perioodil 1. jaanuar

2021 – 31. detsember 2021 elatist kummale hagejale 146 eurot kuus.

14. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse

kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid,

tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 1. jaanuari 2022,

saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. jaanuarini 2022 elatise välja enne 1. jaanuari

2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. jaanuarist 2022 aga kehtiva

perekonnaseaduse sätete alusel (Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-75-11, p 11). Ringkonnakohus peab seega alates 1. jaanuarist 2022 elatise

väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest.

15. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine

elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist

tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat

15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike

puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

seletuskirja kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatis ühele

lapsele arvutatakse alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse kohaselt lapse

vajadustest, kohustatud vanema sissetulekust, elatist saama õigustatud laste arvust,

peretoetustest ja kummagi vanemaga koos veedetud ajast lähtudes. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise

summast maha arvata. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku

parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 102 lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

16. Alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise puhul tuleb võtta aluseks seadusega

kehtestatud baassumma, asjaolu, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega,

ning hagejate vanuste vahet ja kostja juures veetud aega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluses tuvastamist leidnud, et hagejate vajadused

ületaksid alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduses kehtestatud miinimummäära.

Seega tuleb alates 1. jaanuarist 2022 mõista välja hagejatele elatis alates 1. jaanuarist 2022

kehtima hakanud miinimummääras.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks

baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma (PKS § 101 lg 3). Perioodil 1. jaanuar – 31. märts 2022. a PKS § 101 lg 4 järgi

lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43

eurot 44 senti. Seega on perioodil 1. jaanuar – 31. märts 2022. a arvestatavaks miinimumelatise

määraks 243 eurot 44 senti.

Kuivõrd hagejate vanusevahe on alla kolme aasta, tuleb hageja II elatist vähendada hageja I

elatisega võrreldes 15% võrra (PKS § 101 lg 7), seega hagejale II arvestatava elatise

miinimummääraks on 206 eurot 92 senti.

Arvestatavast miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lastele makstavaid

toetusi. Lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas. Kui peres kasvab üks või kaks

lapsetoetust saavat last, siis on toetus 60 eurot lapse kohta kuus, millest ühe vanema osa iga

lapse kohta oleks pool ehk 30 eurot kuus.

17. PKS § 101 lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

Määratud suhtluskorra järgi viibivad mõlemad hagejad kostja juures üle nädala neljapäevast

kuni pühapäevani, s.o 8 päeva kuus. Alles apellatsioonimenetluses 7. märtsil 2022 tõid hagejad

välja, et kuna hagejad lähevad kostja juurde neljapäeval pärast kooli/trenni ja pühapäeval

tulevad nad koju hiljemalt kella 18-ks, viibivad nad kostjaga koos järjest umbes 72 tundi ehk 3

ööpäeva ning kuus keskmiselt seega umbes 6–7 ööpäeva. Ringkonnakohtu hinnangul on

tegemist hilinenult esitatud väitega TsMS § 633 lg 5 mõttes, hagejad ei toonud välja, miks nad

pole seda väidet varem esitanud, seega lähtub kohus asjaolust, et hagejad viibivad kostja juures

8 päeva kuus. Hagejate elatise summat tuleb vähendada igakuiselt 8/30 võrra.

Hageja I puhul tuleb vähendada arvestatavat elatist 64 euro 92 sendi (243,44/30x8) võrra ning

hageja II puhul 55 euro 18 sendi võrra (206,92/30x8).

Seega oleks perioodi 1. jaanuar – 31. märts 2022. a eest kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava

elatise suuruseks 148 eurot 52 senti kuus (243,44–30–64,92) ning hageja II puhul 121 eurot 74

senti kuus (206,92–30–55,18), s.o kokku 270 eurot 26 senti kuus.

Statistikaameti andmete kohaselt on 1. aprilli seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes

eelneva aastaga 4,6%. Seega on 2022. a elatise baassumma 200*4,6%=209 eurot 20 senti.

2021. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 ning sellest tulenevalt

hagejale I arvestatavaks elatise miinimummääraks on 255 eurot 64 senti ning hagejale II 217

eurot 29 senti (255,64x85%).

Seega on alates 1. aprillist 2022 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 157

eurot 47 senti (255,64–30–255,64/30*8) ning hageja II kasuks 129 eurot 35 senti (217,29–30–

217,29/30x8), s.o kokku 286 eurot 82 senti kuus.

18. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke