3-21-2609/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2609

Haldusasi

Optifine OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.08.2021

maksuotsuse nr 12.1-3/055459-6 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Optifine OÜ, esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 22.03.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta Optifine OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.05.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 18.12.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/041983-28 määrati OÜ-le Optifine

(kaebaja) tulumaks 186 782,60 eurot ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt seoses väidetavate

laenutehingutega, kuna laenulepingute alusel äriühingutele Evojooks OÜ, BLLB OÜ, RicRic OÜ

ja Rikis11 OÜ tehtud väljamaksete puhul (summas 747 130,40 eurot) oli tegemist ettevõtlusega

mitteseotud vara soetamisega tulumaksuseaduse (TuMS) § 52 lg 1 p 1 tähenduses. Maksuhaldur

asus maksumenetluses seisukohale, et kaebaja tegi jaanuar 2015 kuni oktoober 2017 lühiajaliste

laenude nime all väljamakseid kaebaja volitatud esindaja tuttavate isikute juhtimise all

tegutsevatele äriühingutele ning summasid ei kasutatud laenusaajate ettevõtluses, vaid tegemist oli

raha maksuvaba väljaviimisega kaebaja ettevõtlusest.

2. Kaebaja vaidlustas 18.12.2018 maksuotsuse Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu

06.11.2019 otsusega haldusasjas nr 3-19-368 jäeti kaebaja poolt esitatud kaebus rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 30.04.2020 otsusega halduskohtu otsuse muutmata.

Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse ja otsus jõustus 22.09.2020.

3. 11.03.2021 võttis BLLB OÜ osanik Optifine OÜ vastu otsuse suurendada BLLB OÜ

osakapitali. Osakapitali suurendamine toimus mitterahalise sissemakse teel. Mitterahalise

sissemakse tegemisel tasaarvestati äriseadustuku (ÄS) § 1941 kohaselt kaebaja nõue summas

422 067 eurot BLLB OÜ vastu. Nõue BLLB OÜ vastu koosnes antud laenu põhiosast summas

334 173,17 eurot ja intressidest summas 87 893,83 eurot. Kuna nõude tasaarvestamisega

2(9)

mitterahalise sissemakse tegemise käigus langes ära kaebaja nõue BLLB OÜ vastu ja kaebajale

kuuluva BLLB OÜ osa nimiväärtus suurenes ning BLLB OÜ omakapitali väärtus suurenes

422 067 euro võrra, deklareeris kaebaja maksustamisperioodi märts 2021 TSD lisal 6 TuMS § 54

lg 6 kohaselt maksustamise aluse äralangemist.

4. Maksuhaldur kontrollis kaebaja tagastusnõuede deklareerimise õigsust. Kontrolli käigus

tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad ja õiguslikud asjaolud kajastati

18.06.2021 kontrollaktis nr 12.2-3/055459-5 (kontrollakt). Kokkuvõtvalt asus maksuhaldur

seisukohale, et kaebaja poolt maksustamisperioodil märts 2021 deklaratsiooni vorm TSD lisas 1

deklareeritud maksustatud summade vähendamisel 334 173,17 euro võrra kujunev tagastamisele

kuuluv tulumaks summas 83 543,29 ei kuulu tagastamise põhjusel, et maksustamise aluseks

olevad asjaolud ei ole ära langenud. Kaebaja on mitterahalise sissemakse tasaarvestamisega

BLLB

OÜ

laenukohustusega

tekitanud

alusetu

tagastusnõude

esitamise

võimaluse.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 üldreegel kannab eesmärki vältida isikute võimalusi

omavahelise kokkuleppe teel riigi poolt kehtestatud maksukohustuse vähendamiseks või sellest

vabanemiseks. Maksuhaldur tuvastas, et: a) maksukohustus põhines lühiajaliste laenude

ettevõtlusest väljaviimise maksustamisel, kuid kaebaja on lugenud summa tagastatuks väidetavad

laenusummad saanud osaühingu osakapitali suurendamise ja nõuete tasaarveldamise teel. Näilike

laenuväljamaksete tegemist jätkati ka veel siis, kui eelmiste perioodide laenud ei olnud tähtaegselt

tagastatud. Ettevõtlusest BLLB OÜ-le näilike laenulepingute alusel summade väljaviimise

tulemusel kaebaja raamatupidamises kajastatud nõude puhul ei olnud tegemist tagastamata

laenude nõuetega; b) BLLB OÜ ei omanud vara ega majandustegevust ja kustutati 03.03.2015

majandustegevuse tõendamata jätmise tõttu käibemaksukohustuslaste registrist. Ettevõtte

arvelduskontol ei toiminud 2015-2017 tavapärast majandustegevust; c) selgitused BLLB OÜ

soetamise kohta ei vasta tegelikkusele, kuna kaebajal oli ülevaade BLLB OÜ laenusummade

kasutamisest juba enne BLLB OÜ osa soetamist. Ei ole usutav, et kaebaja soetas BLLB OÜ, et

saada teavet laenusummade kasutamise osas ja esitada BLLB OÜ nimel nõue E. B. vastu. Kaebaja

eesmärgiks oli vabaneda nõudest BLLB OÜ vastu; d) BLLB OÜ osaluse soetamise tehingus A. P.

esindamise asjaolud T. V. poolt on ebaselged. A. P. poolt väljastatud volikirju maksuhaldurile ei

esitatud; e) BLLB OÜ nimel esitatud 2019-2020 majandusaasta aruanded sisaldavad vastuolulist

teavet. Bilansis on laenunõuded kahekordistatud. Majandusaasta aruannete eesmärgiks oli vältida

BLLB OÜ kustutamist äriregistrist, et saada alus kannete tegemiseks ning kajastada maksustamise

aluse äralangemist; f) kaebaja on korduvalt kasutanud sarnast skeemi laenunõuetest vabanemiseks

seotud isikute vahelistes tehingutes (Technosport OÜ). Kaebaja esitas kontrollaktile 2.08.2021

eriarvamuse.

5. 12.08.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/055459-6 (maksuotsus) jäeti rahuldamata kaebaja perioodi

märts 2021 tulumaksu tagastusnõue summas 83 543,29 eurot.

6. Kaebaja esitas maksuotsusele 11.09.2021 vaide, mille Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja)

jättis 13.10.2021 vaideotsusega nr 6-1/5007-2 (vaideotsus) rahuldamata.

7. Kaebaja esitas 11.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 12.08.2021 maksuotsuse

tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 30.11.2021 kohtumäärusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

8.1 Maksuotsuse leheküljel 4 ja punktis 4 märgib maksuhaldur, et kontrolli tulemusel suurendame

perioodi märts 2021 tulumaksukohustust 83 543,29 võrra. Kaebajale jääb arusaamatuks ja

maksuotsusest ei tulene, miks suureneb kaebaja maksukohustus. Maksuhaldur oli seisukohal, et

2021 TSD deklaratsiooni alusel ei tekkinud kaebajal tagastusnõuet. Kaebaja hinnangul ei ole

õiguspärane maksukohustuse suurenemine, kui tagastusnõuet ei rahuldata.

3(9)

8.2 Ei ole vaidlust selles, et kaebaja tegi väljamakseid BLLB OÜ-le, mis 18.12.2018

maksuotsusega loeti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks. Olenemata haldusasjas nr 3-19-368

antud hinnangust oli tsiviilõiguslikult kaebajal laenulepingust tulenev laenu tagastamise ja intressi

tasumise nõue BLLB OÜ vastu. Kaebaja omandas laenulepingute alusel väljamaksete tegemisega

ettevõtlusega mitteseotud nõude BLLB OÜ vastu. Kaebaja hinnangul taandubki vaidlus sellele,

kas kaebajal oli nõue BLLB OÜ vastu, millega mitterahaline sissemakse BLLB OÜ osakapitali

tehti ja tasaarvestus toimus. Kaebaja on teinud järjepidevalt pingutusi selle nimel, et tehtud

väljamaksed kaebajale koos intressidega tagastataks. Suures ulatuses on väljamaksed koos

intressidega kaebajale tagastatud. Kaebaja ei ole loobunud väljamaksete tagastamise nõuetest, sh

nõudest BLLB OÜ vastu.

8.3 Maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit ega sisulist põhjendust, et mitterahaline sissemakse

on tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil MKS § 84 tähenduses. Olukorras, kus ükski

asjaolu eraldi ei viita sellele, et tehingut ei tehtud maksude tasumisest kõrvalehoidumise

eesmärgil, ei saa need ka koos seda kinnitada.

8.4 Mitterahaline sissemakse oli sooritatud äriseadustikus sätestatud korras ja omas selget

majanduslikku põhjendust. BLLB OÜ 2020.a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli äriühingu

netovara miinuses ning osanik oli kohustatud võtma tarvitusele meetmeid, et viia netovara

kooskõlla seaduses sätestatud nõuetega. Üheks võimaluseks oli mitterahalise sissemakse tegemine.

8.5 Maksuhaldur ei tuvastanud, et mitterahalist sissemakset ei tehtud. Maksuhaldur ei ole

selgitanud, kuidas mõjutab BLLB OÜ osa soetamisega seonduv mitterahalise sissemaksega BLLB

OÜ osa suurendamise ja maksustamisega seonduvat. Kaebaja eesmärgiks oli saada ülevaade

varasemalt BLLB OÜ-s toimunust. Kaebaja ei saanud maksumenetluses ega kohtumenetluses

maksuhalduri poolt esitatud BLLB OÜ kontot muutmata kujul analüüsida ja tuvastada seal tehtud

maksetega seonduvat. Kaebajale kohtumenetluses esitatud BLLB OÜ pangakonto väljavõttel ei

olnud mingid nimed kinni kaetud, vaid maksuhaldur on väljavõtteid muutnud. Tervikliku ülevaate

sai kaebaja BLLB OÜ kontol toimunust alles pärast seda, kui oli võimalik tutvuda kontodega

muutmata kujul. Pärast seda esitati prokuratuurile ka avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks,

mis aga lõpetati.

8.6 Maksustamise seisukohalt omab tähendust küsimus, kas kaebaja tegi nõudega BLLB OÜ vastu

mitterahalise sissemakse BLLB OÜ-sse, mille tulemusena toimus nõuete tasaarveldamine.

Vaidlust ei ole, et sissemakse kaebaja tegi ja tasaarvestamine toimus.

8.7 Maksuhaldur ei ole kaebajalt 30.04.2021 korraldusega A. P. volitust nõudnud. Kuna BLLB

OÜ osa müügitehingus 16.10.2019 ei osalenud BLLB OÜ seaduslikku ega ka volitatud esindajat,

ei saanud kaebaja seda volitust maksuametile ka esitada. Kaebajale on jäänud kogu kontrolli aja

arusaamatuks, kuidas on maksustamisperioodi 2021 märts tagastusnõude kontrolliga seotud

kaebaja poolt BLLB OÜ osa omandamisega seonduv ja suhtlus A. P.

8.8 12.05.2021 vastusega esitas kaebaja BLLB OÜ osa müügilepingu, mille kohaselt tegutses

müüja esindajana T. V. Kaebaja märgib, et 16.10.2019 lepingu alusel soetas BLLB OÜ osa

kaebaja, mitte aga Evojooks OÜ, nagu väidab maksuhaldur. Tehingus osalesid müüjana BLLB

OÜ osaniku A. P. esindajana T. V. ja kaebaja esindajana T. V. Tehingus ei osalenud BLLB OÜ-d,

tema seaduslikku ega volitatud esindajat, sest BLLB OÜ ei olnud tehingu pooleks. Seetõttu ei

saanud ka kaebaja esitada tehingus BLLB OÜ-d esindanud isiku volitust.

8.9 Majandusaasta aruande esitamise kohustus tuleneb äriseadustikust ning alusetu on

maksuhalduri etteheide, kui isik on täitnud seadusest tulenevat kohustust.

Vastustaja seisukoht

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

4(9)

9.1 Kaebaja esitas maksustamisperioodi märts 2021 TSD lisa 6, millega vähendas oma

tulumaksukohustust kokku 83 543,29 euro võrra ja mille tulemusel tekkis tagastusnõue. MTA

leidis, et tulumaksukohustuse vähendamine ei olnud põhjendatud, mistõttu suurendas MTA

kaebaja tulumaksusummat sama summa võrra, mille osas oli kaebaja eelnevalt oma

tulumaksukohustust vähendanud. Maksuotsuse resolutsiooniga jättis MTA kaebaja esitatud

tagastusnõude rahuldamata. MKS § 92 lg 1 p-st 3 ja § 95 lg-st 1 tulenevalt ei ole õige kaebaja

käsitlus, et maksusumma määramiseks pidanuks maksuhaldur esmalt rahuldama kaebaja

tagastusnõude ja alles seejärel olnuks põhjendatud maksusumma määramine.

9.2 Kaebuses on jätkuvalt lähtutud seisukohast nagu oleks kaebaja poolt BLLB OÜ-le aastatel

2015 kuni 2017 tehtud väljamaksete puhul summas 334 173,17 eurot tegemist laenudega.

Haldusasjas nr 3-19-368 on tuvastatud, et kaebaja viis näiliselt laenude nime all tehtud

väljamaksetega äriühingu raha maksuvabalt ettevõtlusest välja, millega pani toime maksupettuse.

Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, nagu oleks mitterahalise sissemakse tegemine BLLB

OÜ osakapitali ja sellest tulenev nõuete tasaarvestamine tinginud tagastusnõude deklareerimise

2021märtsi TSD lisal 6. Kuna kaebajal puudus BLLB OÜ vastu reaalne nõue, ei saanud kaebaja

olematut nõuet BLLB OÜ osakapitali suurendamiseks ka tasaarvestada ning selle kaudu tegelikku

tulumaksukohustust vähendada.

9.3 Maksuhalduri kogutud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest kogumina nähtub kaebaja selge

eesmärk vähendada 18.12.2018 maksuotsusest tulenevalt tulumaksukohustust. Kaebaja on loonud

varasema ebausutava ja vastuolulise lühiajaliste laenude andmise skeemi kõrvale uue, samavõrd

ebausutava ja vastuolulise väljamaksete tagastamise skeemi. Kaebaja on loonud tulumaksu

ebaõige tagastusõiguse saamiseks kunstliku tehingute ahela, mille lõppkokkuvõttes omab

tähendust ühe lülina ka see, miks üldse ja kuidas kaebaja BLLB OÜ osa soetas. Samas ei ole

vaidlust selles, et BLLB OÜ ei omanud majandustegevust aastatel 2015-2017 ega ka aastatel 2019

ja 2020.

9.4 Õige ei ole kaebaja väide, et puudub vaidlus mitterahalise sissemakse tegemises BLLB OÜ

omakapitali summas 422 067 eurot. Kaebaja ei saa käesolevas asjas tõstatada vaidlust, et tal

tegelikult on laenusuhted BLLB OÜ-ga. Kuna laenusuhted puudusid, siis ei saa kaebaja asuda

tõsikindlalt väitma, et mitterahaline sissemakse BLLB OÜ osakapitali tehti.

9.5 Kaebaja omandas BLLB OÜ osa 16.10.2019.a olukorras, kus BLLB OÜ ei olnud esitanud

2017 ja 2018 majandusaasta aruandeid. Seega ei olnud teada ettevõtte majanduslik seisund

omandamise hetkel. BLLB OÜ majandusaasta aruannetes esinesid vastuolud ja andmed ei olnud

jälgitavad. Ei ole aru saadav, miks otsustas kaebaja viia BLLB OÜ omakapitali vastavusse just

pärast Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsuse jõustumist.

9.6 Kaebajale on eelnevas maksumenetluses teatavaks tehtud BLLB OÜ pangakontode väljavõtete

andmed ning selgitatud mõningate andmete mitte avaldamist. Samas ei ole kaebaja BLLB OÜ

pangakonto täieliku väljavõtte saamisega seotud asjaolud põhjenduseks 2021 märtsi TSD lisas 6

esitatud tulumaksu ebaõige tagastamistaotluse esitamiseks.

9.7 Kui maksustamisperioodide 2015-2017 kontrollimise ajal oli mittetegutseva BLLB OÜ

osanikuks ja juhatuse liikmeks vormistatud A. P., siis kaebaja tagastusnõude kontrollimise ajaks

oli BLLB OÜ osa omandanud kaebaja ise. Kuivõrd kontrollitav tagastusnõue tulenes BLLB OÜ

osakapitali suurendamisest, siis omab lõpptulemusena tähendust ka see, kuidas ja millal kaebaja

BLLB OÜ osa omanikuks on vormistatud. Kaebajale on BLLB OÜ osa soetamisega seotud

küsimuste kontrolli esemega seotust selgitatud nii MTA 30.04.2021 korralduses kui ka

kontrollakti p-des 1.2.4 ja 1.2.5 ning maksuotsuse p-des 3.5-3.7.

9.8 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et käesolevas asjas taandub vaidlus sellele, kas kaebajal oli

nõue BLLB OÜ vastu või mitte. Vastustaja hinnangul taandub vaidlus sellele, kas kaebajal oli

õigus deklareerida ettevõtlusega mitteseotuks loetud väljamakseid kaebajale tagastatuks ning

esitada tagastusnõue. Seejuures on oluline, et mitterahalise sissemakse tegemine BLLB OÜ

5(9)

osakapitali ja sellest tulenev nõuete tasaarvestamine oli tehtud õigussuhete kujundamise võimalusi

kuritarvitades maksukohustuse vähendamise eesmärgil ning see andis õiguse kohaldada MKS §-i

84. Eesmärk viia äriühingu netovara kooskõlla äriseadustiku nõuetega ei ole piisav maksuhalduri

seisukoha kummutamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Puudub vaidlus selles, et tagastusnõudele eelnenud maksumenetluses määrati 18.12.2018

maksuotsusega kaebajale tulumaks 186 782,60 eurot ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt

seoses väidetavate laenutehingutega. Maksuhaldur leidis, et laenulepingute alusel äriühingutele

Evojooks OÜ, BLLB OÜ, RicRic OÜ, Rikis11 OÜ tehtud väljamaksete puhul oli tegemist

ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisega TuMS § 52 lg 2 p 1 tähenduses. Tallinna

Ringkonnakohus jagas 30.04 2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-368 (p 12) halduskohtu seisukohta,

et maksuhaldur on maksuotsuses veenvalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja ja äriühingute

vahelised tehingud ei olnud tegelikkuses laenud. Seega on varasemas maksumenetluses ja

kohtumenetluses haldusasjas nr 3-19-368 tuvastatud, et kaebaja poolt 2015. a jaanuarist kuni 2017

OÜ-le Evojooks, BLLB OÜ-le, Rikis11 OÜ-le ja RicRic OÜ-le tehtud väljamaksed selgitusega

„lühiajaline laen“ kokku summas 813 100 eurot ei olnud tegelikkuses laen, poolte vahel puudus

laenusuhe koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega ning et tegemist on näilike tehingutega

MKS § 83 lg 4 mõistes.

11. Kaebaja esitas tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) perioodi märts 2021 kohta, deklareerides vorm TSD

lisa 6 koodiga 6140 (maksustatud summa vähendamine, langes ära maksustamise alus perioodil

2016 aprill kuni oktoober 2017) 334 173,17 eurot, mille alusel kujunes tagastamisele kuuluvaks

tulumaksuks 83 543,29 eurot. Kaebaja esitatud dokumentide ja seletuste kohaselt on 2021

tagastusnõude aluseks kaebaja, kui BLLB OÜ ainuosaniku poolt mitterahalise sissemakse

tegemine nõudega BLLB OÜ vastu tema osakapitali, mille tulemusel BLLB OÜ osakapital

mitterahalise sissemaksega tasaarvestati kaebaja nõue BLLB OÜ kohustusega. Nimetatud

tehinguteahela tulemusel langes kaebaja väidete kohaselt ära kaebaja nõue BLLB OÜ vastu ning

ka maksustamise alus 18.12.2018 maksuotsusega määratud maksusumma osas summas

334 173,17 eurot ning kaebajale kuuluks tagastamisele tulumaks summas 83 543,29 eurot.

12. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebajale on peale 18.12.2018

maksuotsuse tegemist tagastatud maksuotsusega ettevõtlusega mitte seotuks loetud väljamaksed

summas 334 173,17 eurot. Olukorras, kus leiab tuvastamist, et kaebajale on tagastatud 18.12.2018

maksuotsusega ettevõtlusega mitte seotud kuludeks loetud väljamaksed, langeb ära maksustamise

alus 334 173,17 euro ulatuses ning selle kohta esitatud maksudeklaratsioon tuleb lugeda

õiguspäraseks ning kaebajal on õigus nõuda tulumaksu tagastamist summas 83 543,29 eurot.

13. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kaebaja poolt

kaebuses ja kohtumenetluses esitatud väited kattuvad valdavas osas kaebaja 02.08.2021

eriarvamuses ja 13.09.2021 vaides esitatud väidetega, millele on kontrollaktis, maksuotsuse

punktis 3 ja 13.10.2021 vaideotsuses põhjalikult vastatud, märgib kohus, et nõustub kontrollaktis,

maksuotsuses ja vaideotsuses toodud maksuhalduri põhjendustega ega korda neid käesolevas

otsuses üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

14. Kaebaja on BLLB OÜ ainuosanikuna võtnud 11.03.2021 vastu ainuosaniku otsuse, millega

otsustas suurendada osaühingu osakapitali 397 500 euro võrra 2000 eurolt 400 000 euroni.

Ainuosaniku otsuse kohaselt toimub BLLB OÜ osakapitali suurendamine läbi mitterahalise

sissemakse, milleks on sissemaksena üleantav kaebaja nõue BLLB OÜ vastu summas 422 067

eurot, mis koosneb laenu põhiosast 334 173,17 eurot ja intressidest summas 87 893,83 eurot

seisuga 28.01.2021. Osakapital loetakse suurendatuks osaühingu vastu nõude tasaarvestamise teel.

Vastavalt kaebaja ja BLLB OÜ vahel 11.03.2021 sõlmitud kokkuleppele leppisid pooled kokku

„tasaarvestada Optifine OÜ nõue BLLB OÜ vastu summas (alus: laenulepingud summas 334

6(9)

173.17 eurot, intressid summas 87 893.83 eurot) vastu summas 422 067 eurot. mitterahalise

sissemaksena OÜ BLLB osakapitali suurendamiseks“. 11.03.2021 on kaebaja ja BLLB OÜ

hinnanud mitterahalise sissemakse väärtuseks 422 067 eurot (MTA 30.12.2021 vastuse lisa 8).

Kaebaja leiab, et nimetatud tehingute tulemusena on BLLB OÜ-le tehtud ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksed kaebaja ettevõttesse tagastanud ning maksustamise alus on ära langenud.

Maksuhaldur aga leiab, et tehing, millega kaebaja tegi mitterahalise sissemakse BLLB OÜ

osakapitali ning tasaarvestas BLLB OÜ sissemakse tegemisest tuleneva nõude kaebaja vastu

BLLB OÜ laenukohustusest tuleneva nõudega kaebaja vastu, on tehtud eesmärgiga maksude

tasumisest kõrvale hoiduda MKS § 84 mõistes. Tehingute tulemusena suurenesid üksnes näiliselt

kaebaja investeeringud tütarettevõttesse BLLB OÜ ning uute tehingute vormistamise kaudu, mille

eesmärgiks oli püüd anda fiktiivsetele laenutehingutele legaalne vorm, ei saa lugeda tulumaksuga

maksustatud summasid ettevõtlusesse tagastatuks.

15. Kohus nõustub vastustajaga, et tuginemine MKS §-le 84 on põhjendatud ning BLLB OÜ osa

soetamise ja ning BLLB OÜ osakapitali suurendamise ainus sisu ja eesmärk oli üksnes püüd

18.12.2018 maksuotsusega määratud tulumaksukohustusest vabaneda.

16. MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksude

tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu

tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu majanduslikule sisule. Riigikohus on oma praktikas

selgitanud, et MKS § 84 alusel on võimalik tehing maksustada, kui selle „näilikkusele ei ole

võimalik või vajalik viidata, näiteks kui maksuobjekt ei ole üheselt seostatav tsiviilõigusliku

tehinguga või kui maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ei ole moonutatud tsiviilõiguslikku

tahteavaldust“ (üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-82-14, p 35). Erinevalt MKS § 83 lg-st 4 kohaldub

MKS § 84 kehtivatele tehingutele, mille õiguslikke tagajärgi pooled soovivadki, kuid millele nad

on andnud õigussuhete kujundamise võimalusi kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava

juriidilise vormi maksukohustuse vähendamise eesmärgil (otsus nr 3-14-53226/100 p 13).

Teisisõnu, MKS §-le 84 on võimalik tugineda juhul, kui õigussuhete kujundamise võimalust on

kuritarvitatud (haldusasi nr 3-3-1-59-09, p 19). 17.06.2009 lahendis nr 3-3-1-23-09 on Riigikohus

selgitanud, et MKS § 84 kohaldamine on õigustatud juhul, kui tegemist on tehinguga, millel

puudub majanduslik sisu ja mille eesmärk on vältida maksude tasumist. Riigikohus on oma

4.03.2020 lahendi p-s 18 selgitanud, et MKS § 84 alusel maksustamisel tuleb saavutada tulemus,

mis esineks siis, kui kuritarvitust ei oleks olnud.

17. Kaebaja väidete kohaselt oli tal nõue BLLB OÜ vastu, mis tulenes väljamaksetest, mille

maksuhaldur luges ettevõtlusega seotud väljamakseteks. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kuivõrd

kaebaja märtsi 2021 tulumaksu tagastusnõude aluseks on 18.12.2018 maksuotsusega määratud

maksukohustuse summa vähendamine, siis on nimetatud maksuotsuses ja maksuotsuse

õiguspärasuse osas toimunud kohtumenetluses tuvastatu otseses seoses kaebaja poolt esitatud

tulumaksu tagastusnõudega. Haldusasjas nr 3-19-368 asusid kohtud seisukohale,

et

maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et vaidlusalused laenud on teeseldud

tehingud, kus näiliselt laenude nime all tehtud väljamaksetega viidi raha maksuvabalt ettevõttest

välja (Tallinna Halduskohtu 6.11.2019 otsuse p 42 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsuse

p-d 5 ja 9). Seejuures ei tuvastanud kohtud, et raha kaebaja ettevõtlusest väljaviimise tulemusena

tekkisid kaebajal nõuded isikute vastu, kellele maksed tehti. Kohtud ja maksuhaldur on olnud

üheselt seisukohal, et laenutehingud on näilikud, mis tähendab, et kohtud ja maksuhaldur leidsid,

et kaebajal ei tekkinud tsiviilõiguslikest laenusuhetest tulenevaid nõudeid maksed saanud isikute

vastu. Kohtud tunnustasid kaebaja õigust teha ümberarvutusi juhul, kui alusetult tehtud maksed

kaebaja ettevõtlusesse tagastatakse. Nimetatu ei tähenda aga, et tunnustatud oleks kaebaja

laenusuhteid kolmandate isikutega. Seega on varasemas menetluses tuvastatud, et tegemist oli

fiktiivsete väljamaksetega BLLB OÜ-le aastatel 2015-2017, mistõttu ei tekkinud kaebajal

tegelikku nõuet BLLB OÜ vastu. Varasemas menetluses ei tuvastatud, et kaebaja ja BLLB OÜ

7(9)

vahel oli laenusuhe või mõni muu õigussuhe, mis võiks olla väljamaksete tegemise õiguslikuks

aluseks. Tegemist oli fiktiivsete tehingutega MKS § 83 lg 4 mõistes.

18. Kuivõrd kaebajal puudus nõue BLLB OÜ vastu, siis puudus ühtlasi sissenõutavaks muutunud

nõue, mille kaebaja oleks saanud mitterahalise sissemaksena 11.03.2021 lepinguga BLLB OÜ-le

osakapitali suurendamisel üle anda. ÄS § 142 lg 1 kohaselt võib mitterahaliseks sissemakseks

osaühingu osakapitali olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline

õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Osaühingu osa eest mitterahalise sissemaksega

tasumisel on sissemakse tegija põhikohustus anda mitterahalise sissemakse ese üle osaühingule

ning osaühingu põhikohustus on anda vastu osa. Seega, kuivõrd kaebajal puudus BLLB OÜ vastu

nõue, mida oleks saanud hinnata, üle anda ja millele oleks saanud pöörata sissenõuet, siis tähendab

see, et ehkki osakapitali suurendamine on kantud äriregistrisse (MTA 30.12.2021 vastuse lisa 10)

ja kaebaja on osa ÄS tähenduses omandanud, on BLLB OÜ-l jätkuvalt võlaõiguslik nõue kaebaja

vastu, kuivõrd kaebaja poolt on täitmata osakapitali suurendamise otsusest tulenev sissemakse

tegemise kohustus BLLB OÜ ees. Eeltoodust järeldub, et kuivõrd kaebajal puudus nõue BLLB

OÜ vastu, seda ei saanud mitterahalise sissemaksena BLLB OÜ-le üle anda, siis puuduvad ka

vastastikused nõuded, mida pooled oleksid saanud tasaarvestada ning mille võrra oleks kaebaja

saanud oma tulumaksukohustust vähendada. Maksuhaldur ei ole menetluses põhjendatult

tunnustanud ei kaebaja nõudeid BLLB OÜ vastu ega mitterahalise sissemakse tegemist BLLB OÜ

osakapitali. Kaebaja märgib ekslikult, et puudub vaidlus selles, et mitterahaline sissemakse tehti ja

vastastikused nõuded tasaarvestati.

19. Maksuhaldur osundab muu hulgas põhjendatult 11.03.2021 mitterahalise sissemakse väärtuse

hindamise ja vara üleandmise akt vormistamisel esinevatele ebatäpsustele. Nimetatud ebatäpsused

küll ei annaks eraldi võetuna alust MKS § 84 kohaldamiseks, kuid viitavad koosmõjus teiste asjas

esitatud tõenditega asjaolule, et kaebaja eesmärgiks ei olnud mitte BLLB OÜ osakapitali

äriseadustikus sätestatud nõuetega vastavusse viimine, vaid kunstliku tagastusnõude tekitamine, st

maksueelse saamine. Kohus märgib, et muu hulgas ei tulene 11.03.2021 mitterahalise sissemakse

hindamise aktist, milline on mittevaralise sissemaksena BLLB OÜ-le üleantava nõude väärtus,

millised vastastikused nõuded poolte vahel on tekkinud ning milliste nõuete vahel toimub

tasaarveldus. Kui osa omandaja annab ühingule üle vara, on vastusoorituseks osa, mitte vara

müügihind. Praegu ei ole aga üheselt tuvastatav, milline nõue üldse sai BLLB OÜ-l tekkida

kaebaja vastu tulenevalt mitterahalise sissemakse tegemise kohustusest. Vastuolud esinevad ka

11.03.2021 osaühingu ainuosaniku otsuses. Otsuse kohaselt suurendatakse osakapitali 2500 eurolt

400 000 euroni, ehk 397 500 euro võrra (ülekursiga 22 067 eurot) ning nõuet suurendatakse

mitterahalise sissemaksega 422 067 väärtuses sama suure nõude tasaarveldamise teel. Kuivõrd

kaebaja osakapitali suurus oli juba 2500 eurot, siis oleks tulnud juurde tasuda 419 567 eurot

(400 000+22 067-2500), mitte 422 067 eurot. Seega, kui ka lugeda mitterahalise sissemakse

väärtuseks 422 067 eurot, siis ei ole tasaarvestatud nõuded ka matemaatiliselt kattuvad.

20. Kaebaja märgib õigesti, et osanikul on kohustus viia osaühingu netovara kooskõlla

äriseadustiku nõuetega. Nagu nähtub BLLB OÜ 2019 majandusaasta aruandest (MTA 30.12.2021

vastuse lisa 23), siis on BLLB OÜ-l varana nõudeid väärtuses 359 010 eurot, kohustusi aga

739 010 eurot. Ettevõtte omakapital on 380 000 võrra miinuses. BLLB OÜ 2020 majandusaasta

aruandest (MTA 30.12.2021 vastuse lisa 24) nähtuvalt ei ole ettevõtte majanduslik olukord

muutunud. Majandusaasta aruannetes ei ole kajastatud mingit äritegevust (nt varud, nõuded

hankijate vastu vms). Seega oli ettevõttel vajadus viia ettevõtte netovara vastavusse seaduses

sätestatud nõuetega juba vähemalt 2019 aastal. Kuivõrd BLLB OÜ poolt ei olnud esitatud 2017 ja

2018 majandusaasta aruandeid, siis võis ettevõtte netovara olla miinuses juba oluliselt varem.

Seejuures viitab maksuhaldur põhjendatult asjaolule, et kuivõrd kaebaja omandas BLLB OÜ

osaluse olukorras, kus BLLB OÜ poolt olid esitamata 2017 ja 2018 majandusaasta aruanded, enne

2017 aastat ei olnud ettevõttel majandustegevust siis ei ole usutavad kaebaja selgitused BLLB OÜ

osaluse soetamise põhjuste kohta. Kaebajal on küll õigus selles, et osanikul oli õigus otsustada

8(9)

osakapitali suurendamine veel ka alles 2021 aastal, kuid arvestades osakapitali suurendamise

asjaolusid, viitab BLLB OÜ osa omandamine ja osakapitali suurendamise otsustamine mais 2021

ning peale kohtuotsuse jõustumist haldusasjas nr 3-19-368 asjaolule, et osakapitali suurendamise

ainus eesmärk oli vastastikuste nõuete tasaarvestamise võimaluse tekitamine ja tagastusnõude

esitamine, st maksueelise saamine.

21. Kohus nõustub makshalduriga, et kaebaja selgitused BLLB OÜ osa soetamise eesmärgi kohta

ei vasta tegelikkusele. Maksuhaldur on oma seisukohta maksuotsuse punktis 3.4 põhjalikult

selgitanud ning põhjendanud et teave, mis sisaldas maksuhaldurile teada olevaid andmeid BLLB

OÜ arvelduskontodel toimunu kohta edastati kaebajale juba maksumenetluses osas, mis puudutas

kaebajaga seonduvaid tehinguid (MTA 30.12.2021 vastuse lisa 12). Seega pidi kaebaja saama juba

maksumenetluses nr 12.2-3/041983 vajalikku teavet BLLB OÜ majandustegevuse kohta ning

nimetatud eesmärgil varatu ning majandustegevust mitte omava BLLB OÜ osaluse soetamine ei

ole eluliselt usutav. Seejuures esindas 16.10.2019 tehingus nii osa müüjat (A. P.) kui ka osa

omandajat (kaebajat) T. V., kelle esindusõigust tõendavat volikirja maksuhaldurile esitatud ei ole.

22. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et maksuhaldur ei ole selgitanud, kuidas mõjutavad BLLB

OÜ osa soetamisega seonduvad asjaolud mitterahalise sissemaksega BLLB OÜ osaluse

suurendamise ja maksustamisega seonduvat. Maksuhaldur on osa maksuotsuse punktis 3.7

põhjendatult selgitanud, miks on BLLB OÜ osaluse soetamisega seonduvad asjaolud olulised.

Kohus ei korda maksuotsuses toodut siinjuures üle märkides kokkuvõtvalt vaid, et kuivõrd

kontrollitav tagastusnõue tulenes BLLB OÜ osakapitali suurendamisest, siis omab menetluses

tähendust ka see, kuidas ja millal kaebaja BLLB OÜ osa omanikuks on vormistatud.

23. Kaebaja märgib kaebuses, et talle jääb arusaamatuks, miks suureneb maksuotsuse tulemusena

tema maksukohustus, kui maksuhaldur ka leiab, et parandusdeklaratsiooni alusel ei ole kaebaja

maksukohustus ära langenud. Seejuures ei väida kaebaja, et temalt nõutakse 15.07.2021

maksuotsusega juba 18.12.2018 maksuotsusega määratud summa teistkordset tasumist. Kaebaja

selgituste kohaselt ei nõustu ta maksuotsuses väljendatud põhimõttega, ehkki nimetatud põhimõtte

rakendamine ei ole talle toonud reaalseid tagajärgi. Kohus leiab, et kaebaja sellekohased etteheited

on alusetud. Kaebaja esitas maksustamisperioodi märts 2021 TSD lisa 6, millega vähendas oma

tulumaksukohustust kokku 83 5543,29 euro võrra ja mille alusel kaebajal tekkis tagastusnõue.

Maksuhaldur kontrollis kaebaja esitatud tagasutusnõude õigsust ja leidis, et tulumaksukohustuse

vähendamine ei ole põhjendatud. MKS § 92 lg 1 p 3 kohaselt määrab maksuhaldur

maksukohustuse suuruse, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille

tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv

maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. MKS § 95 lg 1

kohaselt teeb maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsuse. Kohtule

arusaadavalt tekkis TSD lisa 6 esitamise tagajärjel kaebaja maksuarvestuses tulumaksu osas

miinus summas 83 5543,29 eurot, mida TSD lisa 6 mittearvestamise tagajärjel korrigeeriti, et

taastuks selle esitamise eelne olukord. Nimetatud tehniline lahendus võib küll tekitada

maksukohustuslasele segaduse tegeliku maksukohustuse osas, kuid nagu kohus vastustaja ja

kaebaja poolt väljendatust aru saab, siis maksukohustuse suuruse osas faktilisi küsitavusi ei

tekkinud. Seega ei saa ka maksuhaldurile ette heita maksukohustuse uuesti määramist

maksuotsusega olukorras, kus ta kaebaja poolt esitatud TSD lisa 6 ei aktsepteerinud. Maksuotsuse

resolutsiooni põhjal on tuvastatav, et sellega jättis maksuhaldur sisuliselt kaebaja esitatud

tagastusnõude rahuldamata ning kaebaja maksukohustus faktiliselt ei suurenenud. Teistsugune ei

oleks olukord ka siis, kui maksuhaldur oleks kaebaja taotluse alusel maksumenetluse uuendanud

ning leidnud uuendatud menetluses, et kaebaja poolt esitatud andmed ei anna alust maksuotsuse

tühistamiseks.

24. Ülaltoodu põhjal on 12.08.2021 maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

MENETLUSKULUD

9(9)

25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud

tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega

menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm