4-20-5209/46 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-20-5209

Otsuse kuupäev

21. aprill 2022

Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv

Kohtuasi Väärteoasi Antons Kriškansi karistamises maksukorralduse seaduse § 1552 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Antons Kriškansi kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse pooled Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

23. märts 2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2021. a ja Harju Maakohtu

18. mai 2021. a otsus osas, millega Antons Kriškansilt konfiskeeriti 5192,1 liitrit kütust, ning jätta see kütus konfiskeerimata.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 18. mai 2021. a otsusega karistati Antons Kriškansit maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1552 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Väärteoprotokolli kohaselt ladustas ta Tallinnas Leiva 3 angaaris 5192,1 liitrit kütust, mis oli toodud kolme sõiduki kütusepaagis aktsiisivabalt Rootsist ja Venemaalt Eestisse ning seejärel paakidest välja võetud. Osa sellest kütusest hoidis menetlusalune isik 13. septembrini, osa aga 4. detsembrini 2019. Kirjeldatud teoga rikkus A. Kriškans alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg 6 ning § 69 lg 3 nõudeid. Kohus konfiskeeris kütuse karistusseadustiku (KarS) § 83 lg-te 1, 5 ja 6 alusel. Väärteoprotokollis heideti A. Kriškansile ja I. S-ile ette ka KarS § 372 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist, mis seisnes samal ajavahemikul vedelkütuse ilma müügiloata müügis. Selles osas lõpetas maakohus menetluse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, kes taotles kohtuotsuse tühistamist A. Kriškansi süüditunnistamises MKS § 1552 lg 1 järgi, väärteomenetluse lõpetamist ja menetluskulu jätmist riigi kanda.

4-20-5209

2(3)

3. Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2021. a otsusega tühistati maakohtu otsus A. Kriškansi süüditunnistamises MKS § 1552 lg 1 järgi osaliselt. Osas, mis puudutas 3417,8 liitri kütuse ladustamist, lõpetas ringkonnakohus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtukolleegium põhjendas seda asjaoluga, et ei saa tuvastada, kas kõnealune kütusekogus võeti välja just väärteoprotokollis nimetatud sõidukitest. Ringkonnakohus karistas A. Kriškansit 1774,3 liitri aktsiisiga maksustamata kütuse ebaseadusliku ladustamise eest rahatrahviga

100 trahviühikut ehk 400 eurot. Kohtukolleegium leidis, et see tegu on tõendatud mh

13. septembri 2019. a riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli ja 4. detsembri 2019. a läbiotsimise protokolliga. Järelevalvemenetluse toiming ja läbiotsimine olid seadusega kooskõlas. Põhjendatud ei ole kaitsja seisukoht, et VTMS § 35 on põhiseadusvastane. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Kassatsioonis taotleb kaitsja S. Reinsaar nii maakui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palub kaitsja tagastada

A. Kriškansile 3417,8 liitrit kütust, mille ladustamise osas ringkonnakohus menetluse lõpetas. Ringkonnakohus ei ole selle kütusekoguse konfiskeerimist põhjendanud. Väärteomenetluses läbiotsimist lubav VTMS § 35 lg 1 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 33 vähemalt selles osas, mis võimaldas vaidlusaluses asjas teha läbiotsimise tunnustele vastavaid toiminguid. Seetõttu tuleb selles asjas menetlusaluse isiku teo tuvastamisel kasutatud tõendid lubamatutena tõendikogumist välja jätta ning väärteomenetlus lõpetada.

5. Kassatsioonivastuses palub Maksuja Tolliamet jätta rahuldamata kaitsja taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks ning lahendada äravõetud kütuse konfiskeerimise, hävitamise või tagastamise küsimus. Läbiotsimine on väärteomenetluse raames VTMS § 35 lg 1 järgi lubatav. Kaitsjaga tuleb nõustuda, et äravõetud kütusega edasise toimimise küsimus on jäänud ringkonnakohtul jälgitavalt otsustamata. Kütus tuleks konfiskeerida ja hävitada KarS § 84 lg 4 või alternatiivselt KrMS § 126 lg 3 alusel (analoogia korras).

6. Vastuseks Riigikohtu kirjalikule küsimusele (VTMS § 1731 lg 1), kas Maksuja Tolliamet peab juhul, kui väärteoasjas ära võetud aktsiisiga maksustamata kütuse osaliseks või täielikuks konfiskeerimiseks ei ole alust, võimalikuks kütuse suhtes mõne haldusõigusliku meetme kohaldamist ning kas kütus tuleb A. Kriškansile tagastada, märkis kohtuväline menetleja järgmist. Juhul, kui kütust ei ole võimalik osaliselt või täielikult konfiskeerida, on Maksuja Tolliametil õigus kütuse kinnipidamiseks ning hävitamiseks haldusmenetluse raames korrakaitseseaduse (KorS) § 52 lg 1 p 1 ja § 53 lg 5 alusel koosmõjus MKS § 1 lg-ga 7. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kassaatori argumendid ei anna alust tühistada ringkonnakohtu otsust osas, millega A. Kriškansit karistati 1774,3 liitri aktsiisivabalt Eestisse toodud kütuse ebaseadusliku ladustamise eest. Kolleegium nõustub teise astme kohtu põhjendustega selle kohta, miks ei ole alust tunnistada VTMS § 35 menetletava väärteoasja asjaoludel põhiseadusvastaseks. Samuti on nõustumisväärne ringkonnakohtu seisukoht, et 13. septembril 2019 ei toimetatud Tallinnas Leiva 3 angaaris läbiotsimist, vaid kütusemahuteid kontrolliti korrakaitseseaduse ja vedelkütuse seaduse alusel läbiviidud riikliku järelevalve menetluse raames. Seega jäävad kassaatori vastuväited tõendite lubamatuse ja menetlusaluse isiku teo tõendamatuse kohta tagajärjetuks.

8. Väärteoprotokollis taotles kohtuväline menetleja A. Kriškansilt äravõetud kütuse konfiskeerimist KarS § 372 lg 5 alusel. See norm võimaldab kohtul kohaldada tegevusloata ja keelatud majandustegevuse vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist. Maakohus

4-20-5209

3(3) lõpetas KarS § 372 lg 1 järgi väärteomenetluse ja viitas kütuse konfiskeerimise õigusliku alusena KarS § 83 lg-tele 1, 5 ja 6.

9. Viide KarS § 83 lg-le 1 näitab, et maakohus lähtus ekslikult eeldusest, et kütus oli süüteo toimepanemise vahend. KarS §-s 83 eristatakse süüteo toimepanemise vahendi (lg 1) ja süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme ning süüteo objekti (lg 2) konfiskeerimist. Seejuures on süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimise võimalused erinevad. Menetletava väärteo – ebaseaduslikud toimingud aktsiisivabalt sisseveetud mootorikütusega – kontekstis on kütus käsitatav süüteo vahetu objektina, s.o objektina mille käitamisele või käitlemisele on koosseisus kirjeldatud tegu suunatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

5. novembri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-88-15, p 11). Seega ei ole selle konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 alusel võimalik. Samuti ei anna konfiskeerimiseks võimalust KarS § 83 lg-d 5 ja 6, kuna kumbki lõige ei sätesta iseseisvat konfiskeerimisalust, vaid on kohaldatavad üksnes koostoimes sama paragrahvi esimese või teise lõikega.

10. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas kütuse konfiskeerimine on võimalik KarS § 83 lg 2 alusel või selle sätte koosmõjus sama paragrahvi lõikega 4.

11. KarS § 83 lg 2 võimaldab konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme üksnes seaduses sätestatud juhtudel, s.o seadusandja eraldi volituse alusel (vt nt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-88-15, p 10 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-24-17, p 16). MKS § 1552 ei näe ette süüteo vahetu objekti konfiskeerimist. Järelikult ei saa menetletavas väärteoasjas ära võetud kütust konfiskeerida ka KarS § 83 lg 2 alusel.

12. KarS § 83 lg 4 järgi konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub, kuid üksnes tingimusel, et isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo (KarS § 83 lg 5). Kütuse omamiseks ei ole vähemalt üldjuhul KarS § 83 lg-s 4 nimetatud luba tarvis, sest tegemist pole ainega, mille käitlemiseks oleks näiteks selle ohtlikkuse tõttu kehtestatud loakohustus või mis oleks tsiviilkäibes üldse keelatud. Sõltumata eelmärgitust ei saa 3417,8 liitri kütuse puhul, mille ladustamise osas ringkonnakohus väärteomenetluse lõpetas, rääkida õigusvastasest teost, mis on KarS § 83 lg 5 järgi sama paragrahvi neljanda lõike kohaldamise eeldus. KarS § 27 järgi on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Menetletavas asjas lõpetas ringkonnakohus 3417,8 liitri kütuse käitlemise osas väärteomenetluse põhjusel, et see tegu ei vasta süüteokoosseisule.

13. Eeltoodut arvestades pole seaduslikku alust A. Kriškansilt ära võetud kütuse konfiskeerimiseks ja kohtute konfiskeerimisotsustus tuleb tühistada. See ei välista võimalust, et Maksuja Tolliamet kohaldab sama kütusekoguse suhtes mõnd haldusõiguslikku abinõu, kui selleks on seadusest tulenev alus. Kolleegium ei anna käesolevas asjas hinnangut, kas selline õiguslik alus kütuse hoiule võtmiseks, sundkorras võõrandamiseks või hävitamiseks on olemas. Senikaua, kuni sellist meedet ei kohaldata, tuleb kütus VTMS § 208 lg 1 korras A. Kriškansile tagastada.

14. Neil põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ning § 175 p-st 1, tühistab kolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2021. a kui ka Harju Maakohtu 18. mai 2021. a otsuse

A. Kriškansilt kütuse konfiskeerimise kohta ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab konfiskeerimise kohaldamata. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)