Legislator Case Law & Legislation
2-21-20434/40 AI generated

2-21-20434/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-20434/40
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta asja materjalide juurde Y määruskaebuse lisana 1 esitatud dokumentaalne tõend (kohtutäituri 27.12.2021 otsus sissenõudega ühinemise kohta). Keelduda

Legislator headnote

AI generated

2-21-20434/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Keelduda

Keywords

AI generated
housing costs cost-of-living assessment method annual travel expenses cost of living adjustment assessment of costs removal expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20434

Kohtuasi

X

hagi

Y

vastu

sundtäitmise

täiteasjas

nr

027/2020/1032 lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.01.2022 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks

Harju Maakohtu 21.01.2022 määrus esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamiseks

Kaebuse esitaja ja liik

X 21.01.2022 määruskaebus

Y 11.02.2022 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kostja

Y

(isikukood

XXXXXXXXXX),

seaduslik

esindaja C, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev

Pihlak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Y määruskaebuse lisana 1 esitatud dokumentaalne

tõend (kohtutäituri 27.12.2021 otsus sissenõudega ühinemise kohta). Keelduda

ülejäänud määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest (06.02.2019 määrus

tsiviilasjas nr 2-15-13540, kohtutäiturile laekumiste ülevaated).

2. Jätta Harju Maakohtu 05.01.2022 määrus muutmata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 21.01.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

5. Rahuldada Y määruskaebus.

6. Jätta määruskaebuste menetlemisega seotud kulud X kanda.

7. Määrata kindlaks Y-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista X-lt

Y kasuks välja menetluskulud määruskaebemenetluses 490 eurot (s.o riigilõiv 70

eurot ja õigusabikulud 420 eurot).

2-21-20434

8. Kohustada X tasuma Y-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras menetluskulude hüvitise 490 eurot tasumisega viivitamise korral

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 31.12.2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, mida täiendas 04.01.2022,

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/1032. Koos hagiga esitas hageja

hagi tagamise taotluse, milles palus peatada täiteasjas menetlus kuni kohtuotsuse jõustumiseni

või alternatiivselt rakendada muud kohtu poolt vajalikuks peetud abinõud.

2. Hagi kohaselt sündis hageja ja C kooselust XX.XX.XXXX laps (kostja). Pärast kooselu

purunemist 2015. a veebruarist kuni 2017. a detsembrini elas kostja sünnikodus isaga, lapse

tervise ning viibimiskoha otsustusõigus anti kohtumenetluses nr 2-15-13540 isale. 2015. a

veebruarist kuni 2016. a aprillini ei tasunud lapse ema elatist ega osalenud ülalpidamises kuni

kohtuotsuse nr 2-15-18960 jõustumiseni. Seejuures tasus isa suurema osa tõendatud kuludest

ise. 2017. a ei näidanud ema suuremat huvi lapse käekäigu vastu üles, aga esitas novembris

kohtule taotluse ainuhooldusõiguse saamiseks, võttis lapse kodust ja asus tekitatud olukorda

tagantjärgi seadustama. Alates sellest hetkest ei ole isa last kordagi näinud. Emale

ainuhooldusõiguse andmine jõustus Riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega

15.11.2019. 04.12.2017 esitas ema avalduse elatise väljamõistmiseks ja hagi tagamise avalduse

elatise saamiseks kohtumenetluse ajal. 04.01.2018 määrusega jäi hagi tagamine rahuldamata.

Elatise otsus jõustus 01.06.2020, s.o ligi 2,5 a hiljem. Koheselt pöördus ema kohtutäituri poole

tasumata elatise nõudega summas 11 649.17 eurot. Kohtutäitur alustas ema kalkulatsioonide

põhjal täitemenetlust. Praeguseks on väidetav võlgnevus 16 423.01 eurot. 03.12.2021 teatas

kohtutäitur hageja kinnisvara arestimisest ning oksjonile panekust 04.01.2022.

3. Hageja leidis, et kohtutäituri sundtäitmise toimingud on ebaproportsionaalsed ning ei ole

lapse ega vanema huvides. Seadusandja on sätestanud mitmeid oluliselt vähem riivavaid

meetmeid. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis ei võimaldaks lapse igakuist ülalpidamist isa

sissetulekutest katta. Nõue perioodi 18.01.2018–01.06.2020 eest on tasaarveldatav varasemate

perioodidega ning tasutud hageja ema X ülekannetega. Puudub vaidlus igakuise ülalpidamise

tasumises isa poolt.

4. Kohtutäitur ei järgi täitetoiminguid tehes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 133 lõiget 11,

on rikkunud hea usu põhimõtet ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatud

norme ja tekitab hagejale liigseid vaimseid ja füüsilisi kannatusi ning suurendab tema

majanduslikku kitsikust.

2-21-20434

Maakohtu 05.01.2022 määrus

5. Harju Maakohus keeldus 05.01.2022 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Kohus tugines

TMS § 221 lõigetele 1, 11 ja 2. Hagist nähtuvalt soovib hageja sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist täiteasjas nr 027/2020/1032, mis on algatatud elatise väljamõistmise kohtuotsuse

alusel. Asjaolude kohaselt jõustus otsus 01.06.2020. Hageja leiab, et kuna nõue perioodi

18.01.2018–01.06.2020 eest on tasaarveldatav varasematel perioodidel tasutud ülekannetega,

tuleks sundtäitmine tunnistada lubamatuks.

6. Kuna hagi asjaolude kohaselt soovib hageja teha nõude tasaarvestust perioodi eest

18.01.2018–01.06.2020 ehk asjaoludel ja nõude eest, mis on tekkinud enne kohtuotsuse

jõustumist, ei ole tasaarvestuse asjaolud tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist TMS § 221

lõike 2 mõttes. Nõnda ei ole hagis toodud asjaolud aluseks sundtäimise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamiseks TMS § 221 lõike 1 järgi. Nii ei kuulu esitatud hagiavaldus selles

toodud asjaoludel TMS § 221 lõigete 1 ja 2 järgi läbivaatamisele hagimenetluses ja sellise hagi

menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd avalduses toodud asjaoludel ei ole hagejal

võimalik saavutada oma väidetavate rikutud õiguste taastamist ja kaitsta neid sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Sellise hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 viimase osa järgi.

7. Kuna kohus asus seisukohale, et esitatud hagi ei ole õiguslikult perspektiivikas, jäi

rahuldamata ka taotlus hagi tagamiseks.

8. Kohus selgitas, et kui avaldaja leiab, et tema õigusi on täitemenetluses, nt vara arestimisel

vm viisil rikutud, on tal võimalik esitada kaebus vahetult täituri tegevuse peale TMS § 217

järgi. Ka võib täitur TMS § 46 lõike 2 punkti 1 alusel täitemenetluse peatada kaebuse esitamisel

täituri tegevusele. Kohus märkis, et ei ole võtnud käesolevaga seisukohta selles, kas avaldaja

õigusi on täitemenetluses rikutud ja kas on alust esitada kaebust täituri tegevusele.

X määruskaebus ja taotlus

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Koos määruskaebusega esitas hageja

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

10. Kaebuse põhjendustes tugineb hageja Riigikohtu seisukohale lahendi nr 2-19-13236

punktis 10.1, leides, et TMS § 221 lõike 1 sõnastus ei näe täpselt ette, millal tasaarvestuse alus

peab tekkima või millal tasaarvestus faktiliselt tehti. Samuti tugineb hageja viidatud lahendi

punktile 11.1, leides, et hagis esiletoodud asjaolusid arvestades on täitemenetluse eesmärk

sisuliselt kahju tekitamine hagejale ning see on vastuolus hea usu ja õiguskindluse põhimõttega.

Hageja hinnangul pidanuks kohus hindama hagis märgitut, et nõue perioodi 18.01.2018–

01.06.2020 eest on alusetu ning on tasaarveldatav varasemate perioodidega ning tasutud X

(lapse vanaema) ülekannetega. Kohus oleks pidanud selgitama hagejale menetluslikku

võimalust, et ta oleks võinud koos hagiga esitada selge tasaarvestuse avalduse. Hageja esitab

koos määruskaebusega vastava avalduse.

11. Kohus ei ole hinnanud täitemenetluse põhjendatust. Hagist tuleneb ja on tõendatud, et

hageja on üritanud kasutada kõiki võimalusi asja kompromissiga lahendada. Hagejal ei ole

järsku tekkinud võlgnevuse suurust arvestades võimalik seda koheselt tasuda.

2-21-20434

12. Kohus ei arvestanud, et hageja on ainuisikuliselt teatud perioodil tasunud lapsele elatist,

mis oli välja toodud samuti vastuses lapse hagile (hagi esitati 04.12.2017, otsus jõustus

01.06.2020) hagejalt elatise nõudmisel, mis on aluseks täitemenetluse alustamisel. Kohus ei ole

selgeks teinud hagis toodud nõude põhjendusi ja tõendeid. Sundtäitmise algatamine on

vastuolus hea usu põhimõttega. Olukord, kus kohtumenetlus kestab 2,5 a ning selle menetluse

jooksul ei olnud vaja midagi maksta, kuna hagi tagamise taotlus jäeti tsiviilasjas nr 2-17-18172

rahuldamata ja mis päädib sellega, et kaebaja peab tasuma koheselt suure summa ning on

võlgnik, ei ole mõistlik ega õiglane. Kogu viidatud menetluse kestel laps kahju ei saanud. Keegi

ei ole hagejale selgitanud, et tal olnuks võimalus esitada taotlus kohtuotsuse täitmise

ajatamiseks ning see on hageja suhtes ebaõiglane.

13. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt palub hageja peatada täitemenetlus täiteasjas. Juhul,

kui kohus esialgse õiguskaitse taotlust ei rahulda ning täitemenetlust ei peata, võib tekkida

olukord, kus kohtutäitur võõrandab hageja kodu ning lõpetab täitemenetluse. Lisaks võib

enampakkumise läbiviimine, selle võitja väljavalimine ja võimalik omanikuvahetus kohtu poolt

hagi rahuldamisel osutada tühiseks, põhjustada asjatuid täiendavaid kohtuvaidlusi, raskendada

kohtuotsuse täitmist ja põhjustada olulist kahju.

Maakohtu 21.01.2022 määrus

14. Harju Maakohus rahuldas 21.01.2022 määrusega hageja esialgse õiguskaitse taotluse

osaliselt ja peatas täiteasjas nr 027/2020/1032 enampakkumise hagejale kuuluva kinnisasja

asukohaga XXXsuhtes kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

15. Maakohus tugines TsMS § 4771 lõikele 1 ja lõike 2 teisele lausele. Riigikohus on lahendis

nr 3-2-1-51-10 leidnud, et vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel TsMS § 377 lõike 2 järgi on

kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus.

16. Kohus leidis eeltoodust ja Riigikohtu lahendist tulenevalt, et taotlus terves ulatuses

täitemenetluse peatamiseks kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni tuleb jätta

rahuldamata, kuivõrd kohtu hinnangul ei oleks terves ulatuses täitemenetluse peatamine kohane

meede. See kahjustaks kostjat ebaproportsionaalselt, seega oleks liialt koormav kostja suhtes.

17. Samas leidis kohus, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt ning peatada täiteasjas

enampakkumine hagejale kuuluva kinnisasja XXX suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Kuivõrd hageja toob välja, et enampakkumise käigus võidakse võõrandada tema kodu, on

proportsionaalne ning hageja ja kostja huvidest lähtuvalt põhjendatud peatada enampakkumise

läbiviimine kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni.

Y määruskaebus

18. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamise osas tühistada ja jätta uue määrusega taotlus täielikult rahuldamata ning jätta kõik

menetluskulud hageja kanda.

19. Keeldudes hagi menetlusse võtmisest, on kohus hinnanud selle õiguslikult perspektiivituks,

mis ühtlasi tähendab, et TsMS §-s 377 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Lisaks on menetlusse

võtmisest keeldumise määrus olemuslikult asjas menetluse lõpetamise määrus, mille puhul

kohus peab TsMS § 386 lõike 4 alusel tühistama hagi tagamise.

20. Hageja on jätnud ka kohtu teavitamata, et täitemenetlusega on ühinenud Aktiva Finants OÜ

ja kohtutäitur Elin Vilippus. Puudub info, et hageja oleks teise sissenõudja vastu sundtäitmise

2-21-20434

lubamatuks tunnistamise hagi esitanud. Seega isegi kui kostja vastu hagi täies ulatuses

rahuldataks, läheks hageja kinnistu ikkagi sundmüüki.

Menetluse edasine käik

21. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

22. Maakohus jättis mõlemad määruskaebused rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 5

alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 05.01.2022 määrus hagi menetlusse võtmisest

keeldumise kohta on õige ja põhjendatud ning hageja kaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb

05.01.2022 määrus jätta muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.

Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebusega, et maakohtu 21.01.2022 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada. Seega kostja kaebus rahuldatakse.

Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks määruskaebemenetlustega seotud menetluskulud.

24. Esmalt võtab kolleegium TsMS § 442 lõike 5 alusel seisukoha kostja määruskaebusele

lisatud dokumentaalsete tõendite osas. TsMS § 662 lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus asja

materjalidesse määruskaebuse asjaoludega seoses esitatud lisana 1 märgitud tõendi

(kohtutäituri 27.12.2021 otsus sissenõudega ühinemise kohta). Ülejäänud kaebusele lisatud

tõendite (lisad 2–4) vastuvõtmisest tuleb aga keelduda (TsMS § 236 lõige 3, § 238 lõike 3 punkt

4, § 477 lõige 1). Kuivõrd määruskaebusest nähtuvalt ei seondu kõnealused tõendid maakohtu

esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamisega, vaid on esitatud seoses hagi asjaoludega, ei ole

tegemist määruskaebemenetluses (s.o Y määruskaebus maakohtu 21.01.2022 määrusele)

asjakohaste tõenditega. Kuivõrd dokumendid, mille vastuvõtmisest keelduti, esitati

elektrooniliselt, siis need tagastamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-14, punkt 19).

25. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hagiavalduses

esitatud asjaoludest nähtuvalt soovib hageja sundtäidetavat elatisenõuet tasaarvestada (st lugeda

täidetuks) nii enda kui oma ema X maksetega, mis olid tehtud kostja ülalpidamiseks perioodil

18.01.2018–01.06.2020 ehk enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr

2-17-18172. Samuti märgib hageja, et täitemenetluses on jäetud arvestamata riiklikud toetused,

mis vähendavad mõlema vanema ülalpidamiskohustust solidaarselt. Kuigi õige on kaebuse

seisukoht, et Riigikohus on leidnud, et teatud juhtudel on võimalik esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi ka asjaoludel, mis tekkisid (täitedokumendiks oleva

kohtulahendi) kohtumenetluse ajal, siis selleks tuleb hagejal esile tuua, et neid vastuväiteid ei

olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et

kohus oleks nende kohta saanud võtta seisukoha kohtulahendis. Praegusel juhul ei ole hageja

esile toonud ega põhjendanud, et tal ei olnud eelnevalt märgitud vastuväiteid perioodil

18.01.2018–01.06.2020 tekkinud elatisenõudele võimalik maksma panna tsiviilasjas nr 2-17-

18172. Vastupidi, määruskaebuses on hageja mh märkinud, et esitas vastuväited

ülalpidamiskohustuse täitmise osas juba tsiviilasja nr 2-17-18172 menetluses vastuses hagile.

Kolleegium märgib, et TMS § 221 lõikes 2 sätestatud piirangu mõte ongi vältida olukorda, mil

jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses (vt ka Riigikohtu

lahend nr 2-19-13236, punkt 10.1). Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et hageja

2-21-20434

esile toodud asjaolud ei ole tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist TMS § 221 lõike 2 mõttes

ning hageja ei ole ka väitnud, et tal ei olnud võimalik vastavaid vastuväiteid varasemas

menetluses tõhusalt maksma panna.

26. Kostja määruskaebus maakohtu 21.01.2022 määrusele, millega kohus rahuldas hageja

esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas täiteasjas enampakkumise hagejale kuuluva

kinnisasja suhtes, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 386 lõikest 4 tuleneb, et

kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka

siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kolleegium leiab, et olukorras, kus ringkonnakohus on eeltoodust tulenevalt veendunud, et

asjas esitatud hagi on perspektiivitu, puudub esialgse õiguskaitse rakendamise mõte ja eesmärk.

Ka õiguskirjanduses on leitud, et olukorras, kus hagi menetlusse võtmisest keeldutakse, tuleb

hagi tagamine tühistada, kuna sellisel juhul ei ole enam olemas hagi, mida saaks hagi tagamise

abinõudega tagada (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, koost V.

Kõve jt, Tallinn 2017, § 386 komm 3.4.5 a, lk 668). Praegusel juhul maakohus küll tagas hagi

olukorras, kus eelnevalt oli 05.01.2022 määrusega hagi menetlusse võtmisest keeldunud, kui

võttis arvesse, et hageja oli kõnealuse määruse vaidlustanud. Nüüdseks on ka ringkonnakohus

andnud oma hinnangu ning veendunud hagi perspektiivituses, mistõttu on kolleegiumi

hinnangul põhjendatud TsMS § 386 lõike 4 alusel hagi tagamise abinõu tühistada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kuivõrd hageja määruskaebus jääb rahuldamata ja kostja määruskaebus rahuldatakse, on

põhjendatud jätta mõlema määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171

lõikest 1 lähtudes hageja kanda.

28. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks kostja

menetluskulude rahaline suurus. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kuluks

määruskaebemenetluses 730 eurot, millest 70 eurot on riigilõiv määruskaebuselt ja 660 eurot

lepingulise esindaja tasu 5,5 t töö eest (s.o 1,5 t nõupidamine kliendiga olukorra asjaolude

väljaselgitamiseks, tutvumine toimiku materjalidega; 4 t kostja määruskaebuse koostamine)

tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks). Taotluses on esitatud ka TsMS § 176 lõike 5 ja § 174

lõike 10 kohased kinnitused.

29. Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud menetluskulu on määruskaebuselt tasutud

riigilõiv 70 eurot (maksekorraldus t lk 154), kuid kostja lepingulise esindaja ajakulu oli osaliselt

ülemäärane. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu (mh sisaldub kaebuses ka ülevaade

hagiavaldusega seotud asjaoludest, mis ei olnud esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamise

seisukohalt vajalik), ei olnud kolleegiumi hinnangul põhjendatud selle koostamisele kulutada üle

2 t. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et eelnevalt oli esindaja ka tutvunud asja materjalidega ja

pidanud nõu kliendiga, milliste toimingute ajakulu kokku 1,5 t loeb ringkonnakohus täies mahus

põhjendatuks. Seega vähendab ringkonnakohus taotletavat ajakulu 2 t võrra. Kostja esindaja

tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) on mõistlik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

pakutavat tasu.

30. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud

määruskaebemenetluses 490 eurot, s.o riigilõiv 70 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (120 x 3,5).

31. Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus

rahuldab.

2-21-20434

32. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)