2-16-5702/156 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-5702

Kohtuasi

Koeru valla avaldus täisealisele isikule eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08.10.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Haapsalu linn (Haapsalu Linnavalitsuse kaudu)

Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Marit Seesmaa

Viibimiskohajärgne kohalik omavalitsus: Tori vald (Tori

Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 08.10.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu

ja

ringkonnakohtu

menetluses

kantud

menetluskulud

jätta

menetlusosaliste endi kanda ning muud kulud (sh riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud, ekspertiisitasu) Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist

menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa,

otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne

valla- või linnavalitsus, 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-16-5702

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Koeru vald esitas 09.04.2016 Pärnu Maakohtule avalduse X-le (puudutatud isik) eestkostja

määramiseks.

2. Pärnu Maakohtu 21.06.2016 määrusega määrati puudutatud isikule eestkostja tema kõigi

asjade ajamiseks kuni 20.06.2021. Puudutatud isikule määrati eestkostja põhjusel, et isikul

esineb vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1) ja alkoholisõltuvus. Oma vaimse seisundi tõttu

ei ole isik võimeline iseseisvalt tehinguid teostama ega aru saama perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest.

3. 31.01.2018 määrusega vabastati Koeru Vallavalitsus puudutatud isiku eestkostja ametist ja

määrati puudutatud isiku eestkostjaks Haapsalu Linnavalitsus.

4. 25.01.2021 määrusega algatati kohtu omal algatusel hagita menetlus puudutatud isiku üle

seatud eestkoste pikendamise/lõpetamise vajaduse väljaselgitamiseks.

5. Haapsalu linna hinnangul vajab puudutatud isik jätkuvalt juhendamist ja järelevalvet, isik ei

suuda eluliselt vajalike toimingutega iseseisvalt toime tulla ega ole võimeline ise oma huve ja

õigusi kaitsma. Puudutatud isik on suunatud kogukonnas elamise teenusele XXXsse, mille

teenus ja elukorraldus on puudutatud isikule sobinud ning viimase sõnul on ta XXX

kogukonnas elamise teenusega ka ise rahul. Sotsiaalkindlustusamet on 31.03.2021 otsusega

rahuldanud taotluse puudutatud isiku riigieelarvest rahastatava erihoolekande teenuse jätkuvaks

saamiseks. Erihooldusteenuse vajaduse hindamisel tuvastati, et puudutatud isikul esineb

vajadus kogukonnas elamise teenuse saamiseks. XXX tegevusjuhendajate iseloomustuse

kohaselt sobib puudutatud isikule kogukonnas elamine ning isik vajab kindlasti eestkoste

jätkamist ja seda asjade ajamisel ning rahaga toimetulekul. SA Pärnu Haigla

psühhiaatriakliiniku raviarst KK poolt 09.02.2021 koostatud tõendi kohaselt on puudutatud

isiku põhidiagnoosiks kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F70.1). Psühhiaatri

hinnangul vajab patsient pidevat tugisüsteemi ning sotsiaalsüsteemi toetust, rahulikku

keskkonda, vastavalt võimetele tööd ning ravimite regulaarset võtmist. Kuna patsiendi

otsustusvõime, käitumine ning seisund on mõjutatud patsiendi vaimse võimekuse vähesusest

ning sellega kaasnevast käitumishäirest, peab patsiendil psühhiaatri hinnangul olema seatud

eestkoste ning tema ümber on vaja ka tugivõrgustikku, kes aitaks igapäevaelus paremini toime

tulla. Haapsalu linn on seisukohal, et eestkostja ülesandeid sobiks kõige paremini täitma Tori

Vallavalitsus.

6. Tori vald on seisukohal, et puudutatud isik vajab oma tervisest tulenevalt eestkoste seadmist

ja eestkostja määramist. Tori vald ei nõustu avaldaja ettepanekuga määrata eestkostjaks Tori

Vallavalitsus, kuna Tori vallal ei ole ühtegi seost eestkostet vajava isikuga ning

erihoolekandeteenusel viibimine ei ole aluseks eestkostja ülesannete üleandmisele teisele

kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil asub sotsiaalhoolekande asutus.

7. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et kuna isik on võimeline

pidama sisulist vestlust, orienteerub ajas ja ruumis ning on võimeline iseseisvalt elu korraldama,

ei ole eestkoste jätkamine eestkostetava huvides. Esindaja hinnangul puuduvad alused isiku

teovõime piiramiseks. Puudutatud isik võib esialgu vajada mõningates küsimustes nõustamist

ja juhendamist, kuid see ei saa olla aluseks eestkoste jätkamiseks. Puudutatud isik oli võimeline

esindajaga pidama sisulist vestlust. Puudutatud isik kinnitas, et soovib jääda elama XXXsse.

Puudutatud isik vajab toimetustel ja tegemistel kohati toetust, juhendamist ja ka järelevalvet.

Kuid seda on võimalik puudutatud isikule osutada vähem piiravamal moel, kui see on eestkoste

seadmine.

2-16-5702

8. 26.02.2021 seisukohas märkis puudutatud isik, et on ebaõige, et tal puudub seos Haapsalu

linnaga. 25.06.2021 avaldas puudutatud isik, et soovib eestkostjaks Koeru valda, kuna seal on

tema sünnikoht ja seal elas ta enne Haapsallu kolimist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Pärnu Maakohtu 08.10.2021 määrusega pikendati puudutatud isiku üle seatud eestkostet ja

eestkostja Haapsalu Linnavalitsuse ametiaega 5 aasta võrra ja määrati kindlaks eestkostja

ülesanded ja kohustused. Maakohus määras, et puudutatud isik ei või eestkostja nõusolekuta

tehinguid teha, v.a pisitehingud 120 euro ulatuses kalendrikuus, mida ta võib teha eestkostja

nõusolekuta. Maakohus luges, et puudutatud isik ei saa jätkuvalt aru perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kuna puudutatud isiku eestkostet ei pikendatud kõigi

tehingute tegemiseks, ei ole ta kaotanud hääleõigust. Maakohus jättis menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda ning muud kulud riigi kanda.

10. Käesolevas menetluses määratud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 11-

2021) käigus selgus, et puudutatud isik on lapsepõlve veetnud erinevates lastekodudes ja

tugiperedes, lugeda ja kirjutada mingil määral oskab, arvutamisega kipub hätta jääma.

Taskuraha piires tuleb kontrolli all toime, suuremate rahade puhul ratsionaalsus kaob. Vajab

pidevat toetust, juhendamist ja kindlat keskkonda. Eluga XXXs saab hakkama toetuse ja

juhendamise toimel. Puudutatud isikul esineb kerge vaimne alaareng, mistõttu ei saa ta kestvalt

aru oma tegude tähendusest ja ei suuda neid juhtida. Tema vaimne tervis ei luba tal püsivalt ja

adekvaatselt langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust ning ta ei ole lõpuni

võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Isik vajab

jätkuvalt eestkostet elupõhiselt, st lubatud maksimum ajaks. Isiku vaimne seisund ei võimalda

tal adekvaatselt anda seisukohta eestkoste vajalikkuse ja eestkostja isiku suhtes.

11. Pärnu Haigla 09.02.2021 tõendist nähtuvalt on puudutatud isik viibinud alates 1990. aastast

Tallinna ja Viljandi psühhiaatriahaiglates, samuti Tartu Lastehaiglas vaimse arengu

mahajäämuse ja ataksia tõttu, diagnoos F90, F70, F43. 1999. aastal viibis ta TÜK

Psühhiaatriakliiniku laste psühhiaatria osakonnas. Täiskasvanuna on elanud erinevates

hooldekodudes. Esinevad toimetulekuprobleemid. 2016. aastal oli depressiivsuse, alkoholi

liigtarvitamise ja vaimse alaarenguga kaasnevate käitumisprobleemide tõttu Tartu

Psühhiaatriakliinikus. Pärnu Haiglas oli ta esmakordselt 21.09.2020 seoses ülemäärase

ärritumise, ägestumise, närvilisuse tõttu. Objektiivne leid – intellektipuudele vastav arusaam

situatsioonist, küsimustele ei vasta täpselt, mäluprobleemid, raskused keskendumisel.

Ärritumine, ärevus, raske ennast kontrollida, vihahood. Põhidiagnoos F70.1 - kerge vaimne

alaareng olulise käitumishäirega. Vaimne alaareng ei parane, sellest terveneda ei ole võimalik.

Vajab pidevat tugisüsteemi, rahulikku keskkonda, regulaarset ravimite võtmist. Patsiendi

otsustusvõime, käitumine ja seisund on mõjutatud tema vaimse võimekuse vähesusest ning

sellega kaasnevatest käitumishäiretest, mistõttu vajab ta eestkostet ja tugivõrgustikku.

12. Sotsiaalkindlustusamet on 31.03.2021 erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsustega nr

T00072992 ja nr T00072994 suunanud puudutatud isiku perioodiks 07.04.2021 kuni

31.03.2026 kogukonnas elamise teenusele ja töötamise toetamise teenusele. Puudutatud isik ei

suuda iseseisvalt toime tulla ning vajab elukvaliteedi tagamiseks pidevat juhendamist. Isikul

esineb toetusvajadus kognitiivsete võimete ja hõivega seotud valdkonnas, samuti

haigusteadlikkuse ja vaimse tervise valdkonnas. Päris iseseisvalt ei ole isik suuteline tagama

endale turvalist elukeskkonda, asjaajamise ja eelarve planeerimisel on abiks eestkostja.

13. Puudutatud isik rääkis ärakuulamisel kohtule, et lapsena elas ta lastekodus, siis

hooldekodus. Küsimusele millal ja millistes hooldekodudes ta elas, isik vastata ei osanud.

Rääkis, et elas Haapsalus, aga seal tekkisid probleemid – trahvid ja võlad. Küsimusele, mille

2-16-5702

eest trahvi sai, vastas, et tarvitas alkoholi ja purjus peaga läks kaklema, kui keegi teda kamandas

või midagi ütles. Trahve oli mitu. Kui pensioni sai, ostis alkoholi ja suitsu. Ja ilusaid asju. Neid

asju tal tarvis polnudki. Rääkis, et Haapsalus elades ta rohtu ei võtnud. Miks ei võtnud? Ütles,

et on terve, tal pole midagi viga, saab kõigest aru. Küsimusele, et kui ta kõigest aru saab, miks

siis võlad tekkisid, ta esialgu ei vastanud. Seejärel ütles, et raha sai ruttu otsa. Kui suur pension

oli? Ütles, et üle 400, ligi 500. Millele nii palju raha kulutas? Ütles, et alkohol, suitsud ja muu.

Ütles, et ise ta oma asjadega hakkama ei saa. Hea on, kui keegi ikka seda tema eest teeb. Kes

see võiks olla, kes tema asju ajab – vastas, et eestkostja võib ikka olla ka edaspidi. Soovis, et

praegune taskuraha 120 kuus suitsu ostmiseks talle ikka alles jääks. Millised õigused ja

kohustused tekivad talle, kui ta abiellub, selgitada ei osanud. Ütles vaid, et peab naise eest

hoolitsema.

14. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole eestkoste määramise eeldused ära langenud. Isikul esineb

jätkuvalt kerge vaimne alaareng, mille tõttu ei saa ta jätkuvalt aru oma tegude tähendusest ega

suuda neid juhtida. Ta ei ole suuteline püsivalt adekvaatseid otsuseid langetama ega sisuliselt

aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohtu hinnangul on isik

võimeline iseseisvalt tegema pisitehinguid samas ulatuses, mis ta seni eestkostjalt on

taskurahana saanud. Isiku ärakuulamisel avaldatu koosmõjus eksperdi arvamuse ja

Sotsiaalkindlustusameti hinnanguga erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel ei anna alust

nõustuda isiku esindaja seisukohaga, et isik ei vaja enam eestkostet. Kohus on seisukohal, et

puudutatud isik on ka käesolevalt piiratud teovõimega isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8

lg 2 mõttes, kes vajab jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks (v.a

pisitehingud 120 euro ulatuses kalendrikuus). Eeltoodut arvestades pikendab kohus isiku üle

seatud eestkostet tehingute tegemiseks (v.a pisitehingud 120 euro ulatuses kalendrikuus), kõigi

asjade ajamiseks ja tema esindamiseks ning seda maksimaalseks tähtajaks, s.o 5 aastat.

15. Põhjendatud on, et isiku eestkostjana jätkab Haapsalu Linnavalitsus. Asjaolusid, mis

õigustaks Haapsalu Linnavalitsuse vabastamist eestkostja ametist ja uue eestkostja määramist,

kohus ei tuvastanud. Pelgalt asjaolu, et isik viibib erihoolekandeteenusel XXXs, milline asub

Tori valla haldusterritooriumil, ei anna alust asuda seisukohale, et isik on selle vallaga kõige

tugevamalt seotud. Lisaks on isik ise kohtule saadetud arvamuses kirjeldanud oma seotust

Haapsalu linnaga ning palunud, et seda arvestataks eestkostja määramisel (tl 19). Isiku hilisem

avaldus sooviga määrata tema eestkostjaks Koeru vald, ei ole täidetav, kuna sellist valda ei

eksisteeri enam. Seetõttu ei oma ka tähtsust, et isik väidetavalt sündis ja elas kunagises Koeru

vallas.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda ning muud kulud (ekspertiisikulu, riigi õigusabi kulu) riigi

kanda.

Määruskaebus

17. Puudutatud isik esitas 08.10.2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebaja saab

iseseisvalt hakkama ning soovib eestkoste lõpetamist. Kaebajal ei ole alkoholiga probleeme

ning ei esine vaimset alaarengut. Kaebaja käib tööl ja tasub ise oma arveid, tal ei ole probleeme

esinenud. C (Haapsalu linna) poolt avaldatu ei ole tõene. Kaebaja väärib uut võimalust

iseseisvaks eluks. Kaebaja on rahul XXXga, aga ei ole rahul sellega et C on tema eestkostja.

18. 05.01.2022 seisukohas palus kaebaja selgitada, et kui maakohtu määrus ei ole jõustunud,

siis miks ei saa kaebaja vabalt kasutada suuremat summat kui 120 eurot.

2-16-5702

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

19. Haapsalu linn palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

20. Puudutatud isikule määratud riigi õigusabi korras esindaja palus rahuldada määruskaebuse

osaliselt ning seada puudutatud isikule osaline eestkoste ning jätta puudutatud isikule alles

valimisõigus ja perekonnaõiguslike tehingute ja pisitehingute tegemise õigus ühes kuus

vastavalt puudutatud isiku töötasu ulatusele.

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult puudutatud isiku

eestkoste pikendamise eeldusi, tuginedes seejuures menetlusosaliste arvamustele ning asjas

kogutud tõenditele (sh ekspertiisiakt) ning veendunud isiklikult puudutatud isikut ära kuulates

eeskoste pikendamise vajaduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

23. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või

linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. TsMS § 528 lg 1 järgi

kohaldatakse eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

24. Käesolevas tsiviilasjas teostatud kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt esineb

puudutatud isikul käitumishäirega kerge vaimne alaareng (F70.1), millest tulenevalt ei saa

puudutatud isik kestvalt aru oma tegude tähendusest ja ei suuda neid juhtida (tl 30 pöördel, II

kd). Ka Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku 09.02.2021 arvamuse (raviarst KK) kohaselt esineb

puudutatud isikul kerge vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1), millest tulenevalt vajab isik

pideva tugisüsteemi toetust, rahulikku keskkonda ning ravimite regulaarset võtmist.

25. Kaebaja leiab, et ta saab iseseisvalt hakkama ning soovib seetõttu eestkoste lõpetamist.

Kolleegium märgib, et toimiku materjalide pinnalt ei nähtu, et puudutatud isiku

eestkostevajadus on ära langenud. Tsiviilasjas kogutud tõenditest ja menetlusosaliste

seisukohtadest koosmõjus nähtub, et puudutatud isik vajab oma isiklike ja varaliste õiguste

kaitseks jätkuvalt eestkostet.

25.1. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt vajab isik eestkostet.

Puudutatud isik vajab oma eluga püsivalt toimetulekuks kindlat turvalist kontrollitud

keskkonda, vajalik on toetus, juhendamine ja järelevalve (eriti rahalistel tehingutel). Isiku

vaimne tervis ei luba tal püsivalt ja adekvaatselt langetada otsuseid ning teha tehinguid. Isiku

mõttekäik on primitiivne ning oma võimeid kipub isik üle hindama. Isik ei ole lõpuni võimeline

aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest (tl 30 pöördel, II kd).

25.2. Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku 09.02.2021 arvamuse (raviarst KK) kohaselt, kuna

puudutatud isiku otsustusvõime, käitumine ning seisund on mõjutatud isiku vaimse võimekuse

vähesusest ning sellega kaasnevast käitumishäirest, siis peab isikul olema eestkoste ning

tugivõrgustik, kes aitaks isikul igapäevaelus toime tulla (tl 12, II kd).

25.3. Sotsiaalkindlustusameti

31.03.2021

erihoolekandeteenuse

osutamise

otsuse

nr

T00072990 kohaselt tuvastati erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel puudutatud isikul

kogukonnas elamise teenuse vajadus kuni 31.03.2026. Isik ei suuda iseseisvalt toime tulla ning

2-16-5702

vajab oma elukvaliteedi tagamiseks pidevat juhendamist ja nõustamist. Isikul esineb kõrge

toetusvajadus kognitiivsete võimete ja hõivega seotud valdkonnas. Keskmine toetusvajadus on

isikul sotsiaalsete suhete, haigusteadlikkuse, vaimse ja füüsilise tervise ning vaba aja

valdkonnas. Isik vajab juhendamist ja nõustamist nendes valdkondades, et tulla võimalikult

iseseisvalt toime oma igapäevase elu korraldamisega. Päris iseseisvalt ei ole isik suuteline

tagama endale turvalist elukeskkonda. Isiku toimetulekut saab tagada teenusel, kus on toetav

keskkond ning tagatud igapäevaselt kindel juhendamine ja nõustamine (tl 63, II kd).

25.4. Haapsalu linn leiab, et puudutatud isik ei suuda oma eluliselt vajalike toimingutega

iseseisvalt toime tulla. Samuti ei ole puudutatud isik ise võimeline oma huve ja õigusi kaitsma

ja toime tulema enda eest hoolitsemisega (tl 8 pöördel, II kd).

25.5. XXX tegevusjuhendajate hinnangul vajab puudutatud isik eestkoste jätkamist.

Kogukonnas elamise teenus isikule sobib, isik vajab abi asjaajamisel ning rahaga toimetulekul.

Puudutatud isik ei suuda iseseisvalt endale eluaset soetada ega seda säilitada. Rahalised

vahendid kulutaks isik arvutiasjade peale ja emotsiooniostudeks (tl 13, II kd).

26. Asja materjale koosmõjus hinnates ei nõustu ringkonnakohus puudutatud isikule määratud

esindaja seisukohaga jätta eestkoste seadmata küsimuste osas,

mis

puudutavad

perekonnaõiguslike tehingute ja pisitehingute tegemise õigust ühes kuus vastavalt puudutatud

isiku töötasu ulatusele. Kolleegium leiab, et see, et puudutatud isik saab aru perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest ning on suuteline püsivalt ja adekvaatseid vastu võtma

rahalisi tehinguid puudutavaid otsuseid, peab oleme üheselt selge ning puudutatud isiku

avaldused peavad selles osas olema järjepidevad. Käesoleval juhul veendus maakohus

puudutatud isiku ärakuulamisel, et puudutatud isik ei saa oma psüühikahäire tõttu jätkuvalt aru

oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Puudutatud isik ei osanud maakohtule selgitada,

miks tal tekkisid võlad ning avaldas kohtule, et ei saa ise oma asjadega hakkama. Puudutatud

isik arvas, et on hea, kui keegi korraldab tema eest ta asju ning selleks võib olla eestkostja.

Puudutatud isik ei osanud maakohtule selgitada, millised õigused ja kohustused tekivad, kui

isik abiellub. Selliselt on maakohus tajunud isiklikult puudutatud isiku seisundit ja on saanud

vahetu mulje alusel kujundada siseveendumuse selle kohta, et eestkoste pikendamise eeldused

on täidetud (sh perekonnaõiguslike tehingute ja rahaliste tehingute osas, v.a pisitehingud 120

euro ulatuses). Isiku ärakuulamise peamine eesmärk on tagada kohtunikule isikliku ja vahetu

mulje loomine puudutatud isikust ja tema psüühikahäire laadist (RKTKm nr 2-20-6730/42,

p 14.2.2; RKTKm nr 2-20-11920, p 12.2).

27. Lisaks on Haapsalu linn välja toonud, et puudutatud isikul oli enne eestkoste määramist

probleeme raha jätkusuutliku kasutamisega ning rahaga majandamisega. Puudutatud isik

hindab enda isemajandamise ja ise hakkamasaamise võimeid tegelikust suuremaks. Haapsalu

linn selgitas, et tal tuli varasemalt eestkostjana tasuda kaebaja rahalistest vahenditest tekkinud

võlad (nt Julianus Inkasso OÜ-le 721,68 eurot (AS Elisa Eesti) ja kohtutäitur Reet Rosenthalile

PPA trahv 974,32 eurot, mis peeti kinni pensionist 30,14 eurot) (tl 86 pöördel, II kd).

28. Kolleegium märgib ka, et puudutatud isikule määratud eestkoste kehtis kuni 20.06.2021.

Maakohus on teinud määruse eestkoste pikendamise kohta 08.10.2021 ning eestkostja on selle

määruse samal kuupäeval kätte saanud. TsMS § 531 lg 1 järgi kehtib ja kuulub eestkostja

ametiaja pikendamise määrus täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Puudutatud isik on Haapsalu linna ja määratud esindaja seisukohtadest nähtuvalt ajal, mil

eestkoste puudus (s.o 21.06.2021-07.10.2021) kulutanud ära oma säästud (~5000-6000 eurot)

(tl 86 pöördel, 87, 92 pöördel, II kd) ning nähtuvalt eestkoste aruandest on lisaks võtnud

23.08.2021 laenu Bondora AS-st 2000 eurot (AS SEB Pank) ja 28.09.2021 BB Finance OÜ-st

475 eurot (Coop Pank). Eestkostja on selgitanud, et eeltoodud kohustuste kohta on esitatud

nõudekirjad, kuid tulenevalt puudutatud isiku teovõime puudumisest ei ole neid tasutud. Ka

2-16-5702

eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks, et puudutatud isikul on iseseisvalt õigus

teha vaid pisitehingud 120 euro ulatuses kalendrikuus.

29. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt

esinevad jätkuvalt eestkoste pikendamise alused. Käesoleval juhul ei ole eestkostetava seiskord

paranenud, eestkostevajadus vähenenud ega ära langenud selliselt, et eestkoste pikendamine ei

oleks põhjendatud.

30. Kolleegium märgib ka, et kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha

iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade

ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (RKTKm nr

3-2-1-32-17, p 16).

31. Vastuseks puudutatud isiku 05.01.2022 seisukohale märgib kolleegium, et TsMS § 531 lg

1 järgi kehtib ja kuulub eestkostja ametiaja pikendamise määrus täitmisele alates määruse

teatavakstegemisest eestkostjale. 08.10.2021 määrus eestkoste pikendamise kohta on

eestkostjale kätte toimetatud 08.10.2021. Seega alates eeltoodud kuupäevast on Haapsalu

Linnavalitsus kaebaja seaduslik esindaja ning kaebaja ei või eestkostja nõusolekuta rahalisi

tehinguid teha (v.a pisitehinguid 120 eurot kuus). Vastuseks kaebaja väitele, et ta ei ole rahul

Haapsalu linna sotsiaaltöötajaga, märgib kolleegium, et isiku eestkostjaks on Haapsalu

Linnavalitsus ning kohus ei saa täpsemalt määrata, milliste füüsiliste isikute kaudu eestkostja

oma kohustusi täidab.

32. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis

menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

menetlusosaliste menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda ning

muud kulud (sh riigi õigusabi tasu ja kulud ning ekspertiisitasu) TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti

Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)