2-19-12634/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

19.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12634

Tsiviilasi

S. S. hagi Osaühingu Airwave vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

105 350,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S. S. (isikukood 45912300408), lepinguline

esindaja Eimar Kogger

Kostja Osaühing Airwave (registrikood 10619261),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Karin Kaup ja

vandeadvokaat Rauno Klemm

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.02.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta S. S. hagi Osaühingu Airwave vastu kahju hüvitamise nõudes ja

viivisenõudes rahuldamata.

Menetluskulud

2. Jätta menetluskulud S. S. kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt paigaldas kostja 12.11.2007 hageja elamule õhksoojuspumba.

Aastatel 2007-2016 teostas kostja õhksoojuspumbale ka hooldust. Hageja tellis viimase

hoolduse 2016. aasta jaanuaris, kuna tundis õhksoojuspumba juures kummi/plastmassi

põlemise lõhna. Hooldus teostati 18.01.2016, hoolduse käigus rikkeid ei tuvastatud ja

kinnitati seadme korrasolek. 04.02.2016 toimus hageja elamus tulekahju. Tulekahjus hukkus

hageja ema. Surm saabus ägeda vingumürgituse tagajärjel. Samuti sai kannatada hageja

elamu. 29.03.2016 eksperthinnangu kohaselt sai tulekahju alguse õhksoojuspumba siseosa

2(5)

asukohast. Kriminaalasjas nr 16230100601 kogutud tõendite kohaselt põhjustasid tulekahju

nõuetele mittevastavad elektriühendused.

2. Hageja esitas kohtusse nõude varalise kahju hüvitamiseks summas 94 305,60 eurot ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu poolt määratavas summas. Vaheotsuse jõustumisega

on lõppenud menetlus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tulenevalt nõude aegumisest.

Kohus menetleb edasi hageja varalise kahju hüvitamise nõuet.

3. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 94 305,60 eurot ja TsMS

§367 alusel viivis põhivõlalt hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt

viivis hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Hageja leiab, et kostja on oma kohustusi rikkunud nii kõnealuse seadme paigaldamisel,

kui ka selle hilisemal regulaarsel hooldamisel aastate jooksul. Eriti rängaks

(hoolsuskohustuse) rikkumiseks tuleb aga pidada vahetult enne seadme süttimist teostatud

hoolduse läbiviimist, mille käigus eirati selgeid lühisele viitavaid ohumärke. Selliseid

ilmselgeid lühisele viitavaid asjaolusid (kummi ja plastiku põlemislõhn, mis saab tekkida

vaid sellise kuumuse juures, mida korras seadme või elektriühenduse puhul tekkida ei saa)

pidi kostja ette nägema ja leppima võimaliku tagajärjega, milleks oli seadme süttimine.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja vaidles varalise kahju hüvitamise nõudele vastu põhjusel, et kostjale ei ole teada,

kes tegi tulekahju põhjustada võinud elektriühenduse. Üldjuhul õhksoojuspumpade

paigaldajatel ehk kostja töötajatel elektritööde tegemise õigust ei ole. Konkreetselt

paigaldatud õhsoojuspumba puhul peaks pumbal juba olemas olema toitejuhe, mis

sisestatakse pistikupessa. Väide, et elektriühenduse tegid kostja töötajad, on tõendamata.

6. Kahju suuruse osas on tõendiks Riskifaktor OÜ hinnang, mis tugineb kahele

hinnapakkumisele. Hinnangus endas on märgitud, et hinnad tunduvad ülepaisutatud ja neid

tuleks veel kontrollida. Seetõttu vaidleb kostja vastu kahju suurusele.

7. Samuti tuleb kaaluda hageja enda panust kahju tekkimisse. Hageja väitel tundis ta enne

hoolduse tellimist kummi põlemise lõhna. Kui hooldustehnik tuvastas, et pumbal midagi viga

ei olnud, siis oleks hageja pidanud kutsuma elektriku olukorra kontrollimiseks, sest selline

lõhn ilmselgelt tavaline ei ole.

8. Hageja ei ole välja toonud ühtki pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust, mida

kostja oleks rikkunud. Hageja ei ole välja toonud ka ühtki muud normi või standardit, mille

vastu kostja oleks eksinud. Ainukesed hageja väited, mis seonduvad hoolduslepingu

rikkumisega on väidetav töö mittevastavus lepingu tingimustele tulenevalt sellest, et kostja

ei pööranud piisavalt tähelepanu tegelikule väljakutse põhjusele, milleks oli tavapäratu

kõrbelõhn ning väidetav hoolsuskohustuse rikkumine, mis seisnes selles, et eirati selgeid

lühisele viitavaid ohumärke. Mis puudutab hageja väidet, et ta teavitas kostjat kummi ja

plastiku lõhnast ja tellis just selleks kostja tehniku objektile, siis see väide on tõendamata ja

ka eluliselt mitteusutav. Vaidlusaluse hoolduse puhul oli väljakutse sisuks „hooldus“.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagi rahuldamata.

10. Hageja esitas kohtusse nõude varalise kahju hüvitamiseks summas 94 305,60 eurot ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu poolt määratavas summas. Maakohus rahuldas kostja

taotluse hageja mittevaralise kahjunõude osas aegumise kohaldamiseks ja jättis hageja nõude

selles osas rahuldamata. Hageja varalise nõude osas (summas 94 305,60 eurot) kohus

3(5)

aegumist ei kohaldanud. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu määruse peale, millega

kohus jättis rahuldamata aegumise kohaldamise varalise nõude osas. Tallinna

ringkonnakohus jättis 22.04.2020 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse 26.10.2020 määrusega menetlusse võtmata.

Vaheotsuse jõustumisega on lõppenud menetlus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

tulenevalt nõude aegumisest. Kohus menetleb edasi hageja varalise kahju 94 305,60 euro

hüvitamise nõuet ja viivisenõuet.

11. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Kostja paigaldas 12.11.2007 hageja elamule

õhksoojuspumba. Aastatel 2007-2016 teostas kostja õhksoojuspumbale hooldust. Viimane

hooldus teostati 18.01.2016, hoolduse käigus rikkeid ei tuvastatud ja kinnitati seadme

korrasolek (tl 17-18) . 04.02.2016 toimus hageja elamus (Xxxx) tulekahju (tl 19). 06.04.2016

eksperthinnangu kohaselt paikneb tulekahju piirkond õhksoojuspumba siseosa asukohas

esikus keerdtrepi taga radiaatori all seinal (tl 22-26). Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

kohaselt asus probleemne ühenduskoht soojuspumba siseseadme taga seadme ning seina

vahel isoleerituna (tl 31-34),

12. Kohus täitis 18.01.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 126-127).

13. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS

§ 115 lg 1). Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega

määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust (VÕS § 115 lg

3). Kahju hüvitamise nõude eeldustena peab kohus tuvastama 1) võlasuhte; 2) kohustuse

rikkumise kostja poolt; ja 3) kostja vastutuse; 4) kahju tekkimise; 5) kahju ja rikkumise

põhjusliku seose; 6) kahju ettenähtavuse ja hõlmatuse lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga. Ringkonnakohtu 22.04.2020 otsuse kohaselt võib hageja nõuete rahuldamine

olla

võimalik

tulenevalt

hoolduslepingu

rikkumisest,

mis

tuleb

kvalifitseerida

töövõtulepinguks. Müügilepingust tulenevad nõuded on Ringkonnakohtu seisukohtade

kohaselt aegunud. Seetõttu loeb kohus võlasuhte aluseks hoolduslepingu. Seetõttu ei ole

asjakohased hageja poolt esile toodud 2007. aastal õhksoojuspumba müügi ning

paigaldamisega seotud tööd ega 2007. aastal sõlmitud müügilepingu asjaolud. Vastavalt

kohus neid kohtuotsuses ei käsitle.

14. Kohus tuvastab, kas kostja rikkus poolte vahel pumba hoolduseks sõlmitud

hoolduslepingust tulenevaid kohustusi. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) asja

muutma või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Tarbijatöövõtuleping on oma majandus-

või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille

esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes (VÕS § 635 lg 4). Kostja tegutseb

majandustegevuses. Hageja on tarbija. Kohtu hinnangul saab õhksoojuspumpa pidada

kinnisasjast eraldiseisvaks vallasasjaks, millega seoses teostatud töödele kohalduvad

tarbijalepingu sätted.

15. Töö peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Töö ei vasta tingimustele mh,

kui sellel pole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel ei vasta see otstarbele,

milleks tellija seda vajas, selle tavalisele otstarbele või tavapärasele kvaliteedile (VÕS § 641

lg 2 p 1, 2 ja 5). Hageja peab välja tooma ja tõendama asjaolusid, millele tuginedes ta väidab,

et kostja rikkus lepingut, sh missuguse kohustuse pidi kostja täitma ja milles seisnes

rikkumine.

4(5)

16. Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud millist hoolduslepingust tulenevat kohustust

kostja rikkus. Samuti ei ole hageja esile toonud mingi normi või standardi rikkumist. Hageja

väitel ei pööranud kostja piisavalt tähelepanu tegelikule väljakutse põhjusele, milleks oli

tavapäratu kõrbelõhn. Hageja sõnul tellis ta 2016. aastal kostja pumpa kontrollima põhjusel,

et tundis selle juures kummi ja plastiku põlemise lõhna. Hageja sõnul teavitas ta kostjat

põlemislõhnadest tehnikut tellides telefoni teel ja ka 18.01.2016 kohale tulnud

hooldustehnikut. Hoolsuskohustuse rikkumiseks tuleb hageja hinnangul pidada vahetult enne

seadme süttimist teostatud hoolduse läbiviimist, mille käigus kostja eiras selgeid lühisele

viitavaid ohumärke.

17. Hageja ei ole tõendanud, et hoolduslepingu esemeks oleks olnud elektrisüsteemi tööd

väljaspool seadet ennast. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt asus probleemne

ühenduskoht soojuspumba siseseadme taga seadme ning seina vahel isoleerituna (tl 31-34),

Tõendamist on leidnud, et hooldustehnikul ei ole üldjuhul kohustust kontrollida kogu

elektrisüsteemi korrasolekut. Nimetatu on tõendatud A. K. ülekuulamise protokolliga (tl 37).

Tunnistaja I. M.i ütlustega on tõendatud, et tavahoolduse osaks on seadme sees olevate

elektriosade kontroll. Elektritööd mis on väljaspool seadet, ei ole hooldustehniku pädevuses

(tl 214 pöördel). Seega ei olnud poolte vahel sõlmitud hoolduslepingu esemeks

elektrisüsteemi töö väljaspool seadet.

18. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud enda väidet, et ta teavitas kostjat kummi ja

plastiku lõhnast ja tellis just selleks kostja tehniku objektile. Hooldus/avariitööde üleandmise

ja vastuvõtu aktist nähtuvalt oli väljakutse sisuks vaidlusaluse hoolduse puhul „hooldus“ (tl

17). Seega ei nähtu hooldustööde üleandmise ja vastuvõtmise aktist mis tahes viiteid

probleemidele soojuspumba töös või väidetud kõrbelõhnale (tl 17). Akt on hageja poolt

märkusteta allkirjastatud. Tunnistaja I. M.i ütlustega on tõendatud, et kummi ja plastiku

lõhnaga kaebus on tõsine ja tegeleda tuleb esimesel võimalusel. Sellise kaebuse puhul tuleb

esmase asjana seade välja lülitada. Sellise kaebuse puhul saadetakse inimene, kellel on

elektritööde tegemise pädevus. Tavahooldus tähendab seadme sise- ja välisosa puhastust,

detailide ja tööhäälte kontrolli, rõhkude temperatuuride mõõtmist, filtrite puhastamist ja

välisosa puhastamist (tl 214 pöördel).

19. Samuti on tunnistaja L. A. ütlustega tõendatud, et ta täitis hageja juures 18.01.2016

hoolduse toimumise ajal tavalist hooldust – puhastus, masina kontroll selle täisvõimsusel,

anomaaliate

jälgimine,

tööparameetrite

kontrollimine.

Tavaline

hooldusprotsess.

Puhastamiseks seadet seina pealt maha ei võeta. Elektrisüsteemi tööd väljaspool

õhksoojuspumba seadet ei ole osa hooldustööst. Aktis pumba kohta märgitud näitajad on

tavapärased (tl 213). Tunnistaja L. A. konkreetset objekti ei mäleta ja korpuse vahetamise

juttu ei ole kuulnud (tl 214). Kohtul ei ole alust kahelda selles, et juhul kui väljakutse põhjus

oleks olnud kõrbelõhn, siis oleks see kindlasti kirja pandud ja kaebust oleks võetud tõsiselt.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostjal puudus mis tahes loogiline põhjus eirata sellist

ebatavalist ja isegi seadme kasutusjuhendi kohaselt ohtlikku kaebust. Kasutusjuhendi

kohaselt tuleb rikke korral (kõrbemislõhn jms) lülitada seade viivitamatult välja, tõmmata

voolujuhe välja ja pöörduda volitatud teeninduse poole (tl 67).

20. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ja hageja ülekuulamise protokollist nähtub, et

kuni 18.01.2016 ei olnud pumbaga probleeme. Alates 18.01.2016 kasutas S. S. pumpa harva,

sest oli soe talv (tl 20-21 ja 31-35). Seega ei saanud hoolduse teostamisel 18.01.2016 olla

väljakutse põhjuseks varasem kõrbelõhn.

21. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud millist pumba hoolduslepingus

kokkulepitud kohustust kostja rikkus. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et

kostja rikkus hoolduslepingut. Samuti ei ole käesoleval juhul kostja rikkunud

5(5)

hoolsuskohustust, kuna saabunud tagajärg ei saanud olla kostja hooldustehnikule ettenähtav.

Hageja väide, justkui oleks kostja eiranud selgeid lühisele viitavaid märke, on tõendamata.

Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.

22. Tulenevalt sellest, et põhinõue rahuldamisele ei kuulu, tuleb jätta rahuldamata ka

viivisenõue.

23. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

24. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid ei oma varalise kahju

hüvitamise nõude lahendamisel tähtsust. Seetõttu kohus neid otsuses ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

25. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jätab hagi rahuldamata. Vastavalt jäävad menetluskulud hageja kanda.

26. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

27. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik