2-21-16207/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16207

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Valdeku tn 118 korteriühistu

juhatuse asendusliikme määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. oktoobri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. oktoobri 2021 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Rahuldada

X

taotlus

jõustunud

kohtulahendis

X

nime

asendamiseks

tähemärkidega.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-16207

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 15. oktoobril 2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Valdeku tn 118

korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks.

Avalduse kohaselt astusid Tallinn, Valdeku tn 118 korteriühistu (korteriühistu) juhatuse

liikmed 19. juuli 2021 korduskoosolekul tagasi. Rohkem kui kahe kuu jooksul ei ole

korteriomanikud peale juhatuse liikmete tagasiastumist valinud uut juhatust ega valitsejat.

Korteriomanikke on teavitatud juhatuse tagasiastumisest korduskoosolekul 19. juulil 2021,

koosoleku järgselt e-kirja teel ning koosoleku protokolli ärakiri on lisaks kõikide

korteriomanike postkasti pandud 26. juulil 2021. Tagasiastumise avaldused ja koosoleku

protokoll juurdekuuluvate dokumentidega on edastatud registriosakonda 25. augustil 2021.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 20. oktoobri 2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja

jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub mõjuv põhjus kohtu poolt juhatuse

määramiseks. Maakohus viitas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 25 lg-le 1, mille

kohaselt peab korteriühistu juhatuse liikme asendusliikme määramiseks kohtu poolt esinema

mõjuv põhjus ning mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-le 2 koosmõjus

KrtS § 20 lg-ga 1, mis annavad korteriühistu juhatuse liikme määramise pädevuse

üldkoosolekule. Mõjuvaks põhjuseks kohtu sekkumiseks juhatuse määramisel võib pidada

eelkõige korteriomanike võimetust üldkoosolekut kokku kutsuda või üldkoosoleku võimetust

juhatuse liikmeid valida. Avaldusest ei selgu, et uue juhatuse määramiseks oleks püütud

üldkoosolekut kokku kutsuda. Sellises olukorras puudub mõjuv põhjus kohtu poolt juhatuse

määramiseks KrtS § 25 lg 1 sätestatud korras. Seetõttu ei ole avaldus esitatud avaldaja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, mistõttu jättis maakohus avalduse TsMS § 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, millest nähtuvalt palub avaldaja maakohtu määruse

tühistada.

Kohtule esitatud koosoleku protokollist ja korteriühistu registriandmetest saab välja lugeda

mitu mõjuvat põhjust asendusliikme määramiseks. Korteriomanikud ei ole suutnud

üldkoosolekul langetada otsuseid, et tagada ühise omandi heakorra eest hoolitsemine, jättes

valimata uus juhatus või juhatuse asendusliige. 48 korteriga korterühistus ei saa heakorra

tagamisel toimida juhtorganita, lisaks ei luba seda seadus. Korteriühistul on lisaks muudele

põhjustele pooleli kohtuasi 2-20-131331, mis vajab aegkriitiliste tegevuste jaoks juhtorganit.

Endiselt on kinnitamata korteriühistu 2020. aasta majandusaasta aruanne, kõrvaldamata on

elektriauditi mittevastavused, tegemata on töötaja (majahoidja) töökeskkonna riskianalüüs.

Korteriomanikke informeeriti 10. jaanuaril 2021 toimunud korduskoosolekul, et juhatuse

liikmetel ei ole plaanis juhatuses jätkata ning teavitati, et uute juhatuse kandidaatide puudumise

tõttu on vajalik juhatuse asendusliikme määramine. Korteriomanikke ei saa sundida korraldama

erakorralist üldkoosolekut, sundida osalema üldkoosolekul ega langetama üldkoosolekul

2-21-16207

otsuseid. Mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks võib olla ka mitu erinevat põhjust

kokku.

Avaldaja taotles määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist, kuivõrd vajalikud andmed ja

mõjuv põhjus oli tuvastatav ka esialgselt kohtule esitatud dokumentides ja kirjas. Kui kohus

otsustab hoolimata määruskaebusest keelduda asendusliikme määramist menetlusse võtmast,

palub avaldaja tagastada avalduselt tasutud riigilõiv. Kohtulahendi avalikustamisel palub

avaldaja varjata isikuandmed (pangakonto number ja nimi).

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS

§-ga 659) alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks ja sellega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada,

mistõttu oli maakohtul õigus keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1.

7. Korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist võimaldab nõuda KrtS § 25 lg 1, mis

sätestab, et korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik võib mõjuval

põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist. Maakohus on õigesti

märkinud, et korteriühistu juhatuse liikmete määramine on eelkõige korteriomanike

üldkoosoleku pädevuses ning kohtu sekkumiseks peab esinema mõjuv põhjus KrtS § 25 lg 1

tähenduses. Kohus saab sellesse sekkuda väga erandlikel juhtudel ja eelkõige olukorras, kus

muud meetmed on ammendunud või puuduvad. Kohtul on juhatuse liikme määramise õigus

juhul, kui korteriomanike üldkoosolekul ei ole juhatuse liikmete valimine õnnestunud või see

ei ole objektiivselt võimalik (Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Komm. vlj.

Tallinn: Juura 2018, lk 803.). Mõjuv põhjus saab seisneda eelkõige juhatuse liikme ajutises või

kestvas võimetuses täita oma kohustusi (Riigikohtu 7. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

42-17, p 10). Mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks võib olla ka juhul, kui

juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja pikema aja jooksul ei ole õnnestunud uusi juhatuse

liikmeid valida (Riigikohtu 07.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3 2 1 42 17, p 12).

8. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus juhatuse liikmete määramine ei ole

õnnestunud või oleks see objektiivselt võimatu. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitajaga,

et mõjuvaks põhjuseks korteriomanike üldkoosoleku pädevusse sekkumiseks on käimasolev

kohtumenetlus teises tsiviilasjas ning erinevate toimingute tegemata jätmine. Maakohus on

õigesti märkinud, et avaldusest ei nähtu, et uue juhatuse määramiseks oleks püütud

üldkoosolekut kokku kutsuda. Seetõttu ei saa ka väita, et juhatuse liikmete määramine või

üldkoosoleku kokkukutsumine oleks ebaõnnestunud või ei oleks see võimalik. Asjaolu, et

korteriühistus on 48 korteriomandit ei tähenda, et üldkoosoleku korraldamine ja sellel juhatuse

valimine oleks võimatu. MTÜS § 20 lg-st 4 koosmõjus KrtS § 20 lg-ga 1 tuleneb, et kui juhatus

ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad vähemalt 1/10 liikmetest koosoleku kokkukutsumise

taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda. Avaldaja ei ole määruskaebuses esile toonud, et peale

2-21-16207

19. juulil 2021 toimunud üldkoosolekut, kus juhatuse liikmed teatasid tagasiastumisest, oleks

uue juhatuse valimiseks üritatud üldkoosolekut kokku kutsuda. Ringkonnakohus iseenesest

nõustub määruskaebuse väitega, et korteriomanikke ei saa sundida korraldama erakorralist

üldkoosolekut, osalema üldkoosolekul ega langetama üldkoosolekul otsuseid, kuid avaldaja

esitatust ei nähtu, et üldkoosolekut oleks proovitudki peale juhatuse tagasiastumist korraldada,

mistõttu on asjakohatud avaldaja väited korteriomanike sundimisest. Avaldaja ei ole esile

toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistaks koosoleku kokkukutsumist.

9. Seetõttu leiab kolleegium, et avaldus on õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2

tähenduses ja maakohus jättis avalduse õigesti menetlusse võtmata. Määruskaebuse väited ei

anna alust maakohtu määrust tühistada.

10. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Arvestades seda, et teisi menetlusosalisi ei ole kaasatud,

ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

11. Avaldaja on taotlenud kohtulahendi avalikustamisel varjata avaldaja isikuandmed (avaldaja

nimi ja pangakonto number). Kohus lahendab avaldaja riigilõivu tagastamise taotluse peale

kohtulahendi jõustumist, mistõttu ei ole praeguses määruses avaldaja pangakonto numbrit

märgitud. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse avaldaja nime asendamiseks

tähemärkidega (TsMS § 462 lg 2 koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2).

(allkirjastatud digitaalselt)