2-21-132082/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.04.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-132082

Tsiviilasi

Hagihind

Luminor Liising AS-i hagi OÜ Peremaakler ja T N

vastu rahalises nõudes

5 253,46 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Luminor Liising AS (rk 10237140, endise

nimega Nordea Finance Estonia AS)

Hageja lepinguline esindaja: M M, e-post xxx

Kostja I: OÜ Peremaakler (rk 11523072, e-post

peremaakler@gmail.com)

Kostja II: T N (ik xxx, e-post xxx )

Asja läbi vaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi kostja II osas.

2. Välja mõista T Nlt tasumata liisingu-ja kindlustusmaksete võlgnevus 925,45 eurot,

liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõue 868,04 eurot,

liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue 2 280,99 eurot ja viivised

988,38 eurot Luminor Liising AS-i kasuks.

3. Välja mõista T Nlt viivis põhinõudelt 4007,42 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 19.04.2022 kuni põhinõude tasumiseni Luminor Liising AS-

i kasuks.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud 100% ulatuses T N kanda.

5. Määrata kindlaks, et Luminor Liising AS-i hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus on 425 eurot.

6. Välja mõista T Nlt menetluskulud 425 eurot Luminor Liising AS-i kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T Nl tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Luminor Liising AS-i

kasuks.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1.

15.10.2021 esitas Luminor Liising AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse T N ja OÜ Peremaakler vastu 5 049,99 euro saamiseks ning menetluskulude

hüvitamiseks. 19.10.2021 tegi kohus võlgnikele makseettepaneku. Seoses vastuväidete

esitamisega lõpetati 04.11.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.

22.11.2021 esitas Luminor Liising AS Harju Maakohtule hagi OÜ Peremaakler ja T N

vastu rahalises nõudes. 01.12.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

3.

25.01.2022 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi kostja I, so OÜ Peremaakler osas.

Menetlus kostja II, so T N osas jätkus.

Hageja nõue ja põhjendused

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luminor Liising AS (endine Nordea Finance Estonia AS)

ehk hageja ja Peremaakler OÜ ehk kostja I 21.12.2013 liisingulepingu nr xxx (edaspidi ka

Liisinguleping), mille alusel omandas hageja kostja I poolt määratud müüjalt kostja I huvides ja

ülesandel sõiduki xxx tehasetähisega xxx, väljalaskeaastaga 2013 (edaspidi ka liisinguese) ning

andis selle kostja I kasutusse. Liisingulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise

tagamiseks sõlmisid hageja ja T N ehk kostja II 21.12.2013 käenduslepingu nr xxx, mille p 1 järgi

vastutab kostja II liisinguandja ees kõigi kostja I kohustuste täitmise eest, mis tulenevad

liisingulepingust nr xxx. Käenduslepingu p 2 järgi on kostja II vastutuse rahaliseks

maksimumsummaks 17 172,00 eurot. Hageja ja kostja I sõlmisid 08.05.2020 liisingulepingu nr

xxx muudatuse nr 1, millega muudeti maksegraafikut ning pikendati liisingulepingu ja

käenduslepingu tähtaega. Hageja on sõlminud kindlustusvõtjana liisinguesemele:

a.

liikluskindlustuse

xxx-ga perioodi

19.12.2017-18.12.2018 kohta, poliis

nr

xxx;

b.

liikluskindlustuse

xxx-ga

perioodi

19.12.2018-18.12.2019

kohta,

poliis

nr

xxx;

c.

kaskokindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2017-18.12.2018 kohta, poliis nr xxx; d. kaskokindlustuse

xxx-ga perioodi 19.12.2018-18.12.2019 kohta, poliis nr xxx.

Kuna kostja I ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, edastas hageja

24.01.2019 kostjale I ja kostjale II teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles hageja teatas,

et loeb liisingulepingu seisuga 30.08.2019 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse koos

lisandunud viivistega kokku summas 1171,75 eurot tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate

saamisest liisingueseme hageja esindajale tagastamist. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga olid

osaliselt või täielikult tasumata arved nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx. Liisingulepingu ülesütlemise

seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu,

milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega) 5614,34 eurot (hind km-ta). Hageja

müüs liisingueseme hinnaga 3 333,33 eurot (hind km-ta). Hageja arvestas sõiduki müügist

hagejale laekunud rahaliste vahendite arvelt osaliselt, so 3333,33 euro ulatuses, hüvitatuks

liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude. Seega on hagejal liisingueseme

soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue 5 614,34 – 3 333,33 = 2 281,01 eurot.

Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Hagejal tuli pärast

ülesütlemist perioodil 18.01.2019 – 29.07.2019 tasuda kaskokindlustuse kulu summas 204,04

eurot ja liikluskindlustuse kulu summas 84,70 eurot. Kuivõrd kostja I ei tagastanud peale

ülesütlemist liisingueset õigeaegselt tuli hagejal kasutada koostööpartneri xxx tagastusteenust,

mille eest on hageja pidanud tasuma lisakulusid kokku summas 191,75 eurot. Hageja on pidanud

kandma liisingueseme müügikorda seamise ja müügi vahendamisega seotud kulusid kokku

summas 387,55 eurot. Kokkuvõtlikult on hageja peale liisingulepingu ülesütlemist pidanud

kandma lisakulusid kokku summas 868,04 eurot. Hageja edastas kostjatele nõudekirja, milles

nõudis liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist hiljemalt 05.09.2019, kuid kostjad võlga ei

tasunud.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 4 932,87 eurot, mis koosneb tasumata liisingu- ja

kindlustusmaksete võlgnevusest summas 925,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste nõudest

summas 858,39 eurot, liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudest summas

2280,99 eurot ja ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõudest summas 868,04 eurot.

Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt viivise alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kostjate poolt tasumata põhivõla summalt, so 4 007,42 eurolt, menetluskulud ja viivise

menetluskuludelt.

Kostja II seisukohad

5. Kostja II hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja II märgib, et ta pole nõus hagi hinnaga, sest arvab, et hind oli väga madal. Firma, mis tegeles

selle auto müügiga tõendas, et hageja pole huvitatud heast müügist.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi

tuleb kostja II osas rahuldada.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel

viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 alusel

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga

kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese)

ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme

kasutamise eest tasu.

9. Puudub vaidlus ja kohus on esitatud tõenditega tuvastanud, et hageja ja kostja I sõlmisid

21.12.2013 liisingulepingu nr xxx (edaspidi ka Liisinguleping), mille alusel omandas hageja kostja

I poolt määratud müüjalt kostja I huvides ja ülesandel sõiduki xxx, tehasetähisega xxx,

väljalaskeaastaga 2013 (edaspidi ka liisinguese) hinnaga 15 900 eurot käibemaksuta ning andis selle

kostja I kasutusse (dtl 37-39, dtl 42). Kostja I kohustus tasuma liisingumakseid ja intressi vastavalt

liisingulepingu lisaks olevale maksgraafikule (dtl 40). Liisingulepingule kohaldati liisingulepingu

üldtingimusi (tl 38-39). Pooled vormistasid 21.12.2013 auto üleandmiseks vara vastuvõtuakti nr xxx

(dtl 43). Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 08.05.2020 liisingulepingu nr xxx muudatuse

nr 1, millega muudeti maksegraafikut ning pikendati liisingulepingu ja käenduslepingu tähtaega (dtl

24-25). Pooled ei vaidle ja kohus on esitatud tõenditega tuvastanud, et hageja sõlmis

kindlustusvõtjana liisinguesemele: 1. liikluskindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2017-18.12.2018

kohta, poliis nr xxx (dtl 50); 2. liikluskindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2018-18.12.2019 kohta,

poliis nr xxx (dtl 51); 3. kaskokindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2017-18.12.2018 kohta, poliis nr

xxx (dtl 52-53); 4. kaskokindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2018-18.12.2019 kohta, poliis nr xxx (dtl

54-55).

10. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib

tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on

piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla

seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et

käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest

tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise

kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

11. Puudub vaidlus, et 21.12.2013 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt

kohustus kostja II tagama solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste

kohase ja täieliku täitmise. Kostja II vastutuse piirmääraks lepiti kokku 17 172 eurot (dtl 44-46).

12. Kostja I osas on kohus 25.01.2022 tagaseljaotsusega hagi rahuldanud. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt jõustus tagaseljaotsus 17.03.2022. Kostja II on hagile vastu vaielnud, kuid ei ole oma

vastuväiteid täpsemalt põhjendanud. Kostja II vastusest on arusaadav, et kostja II hinnangul müüdi

liisinguese liiga madala hinnaga.

13. VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool

selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool

ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 alusel

kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda,

eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja

lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Liisingulepingu üldtingimuste punkti 6.4 kohaselt on

liisinguandjal õigus leping üles öelda, kui liisinguvõtja jätab kahekümne päeva jooksul

maksetähtpäevast tasumata või ei tasu täielikult lepingumakseid. Üldtingimust punkti 6.5 kohaselt

on liisinguandja kohustatud lepingu ülesütlemisest liisinguvõtjale kirjalikult teatama (dtl 38-39).

Hagi kohaselt tekkis kostjal I liisingumaksete (põhiosa, intress, kindlustus) võlg alates 04.09.2018

arvest nr 14812857 maksetähtajaga 16.09.2018 (dtl 61). Kostja II ei ole sellele vastu vaielnud ega

tõendanud vastupidist. Pooled ei vaidle, et hageja ütles Liisingulepingu üles 24.01.2019, saates

vastava teate lepingu ülesütlemiseks (dtl 56-60). 29.08.2019 saatis hageja kostjatele nõude

Liisingulepingu ülesütlemisega seotud nõude täitmiseks (dtl 71). Kohus leiab, et hageja oli

õigustatud Liisingulepingu ennetähtaegselt lõpetama ning kostja II ei ole seda ka vaidlustanud.

14. Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Üldtingimuste

p 4.4. järgi liisinguvõtja oli kohustatud tähtaegselt ja täielikult tasuma liisinguandjale lepingumaksed

ja muud lepingust tulenevad maksed ning kandma lepingus ning liisinguandja hinnakirjas sätestatud

tasud ja kulud (dtl 38).

Kostjal I oli lepingust tulenevalt kohustus tasuda igakuiseid liisingumakseid iga kuu 16-ndaks

kuupäevaks vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (dtl 40). Liisinguleping üldtingimuste

punkti 5.1 kohaselt kohustus kostja I sõlmima vara vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu ja

kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ja poliisid. Üldtingimuste punkti 5.5 kohaselt kui

kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ja poliisid sõlmib liisinguandja, siis esitab ta liisinguvõtjale

poliisi vara kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohta. Liisinguvõtja on kohustatud

maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest liisinguandja arve alusel. Punkti 5.7 kohaselt vara

vabatahtliku kindlustuse poliisi tähtaegsel esitamata jätmisel või kehtiva liikluskindlustuse

puudumisel on liisinguandjal õigus sõlmida kindlustusleping vastavalt lepingu sätetele ja

liisinguvõtja on kohustatud maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest liisinguandja arve alusel

(dtl 38).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ütles liisingulepingu ennetähtaegselt üles 24.01.2019. Kuni

lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani oli kostja I kui liisinguvõtja kohustuseks tasuda

liisingulepingu alusel maksegraafiku järgi makseid (põhiosa ja intress) täies ulatuses ja tasuda vara

kindlustamise eest liisinguandja esitatud arvete alusel (üldtingimuste p-d 5.5 ja 5.7). Hagi kohaselt

jäid kostjal I tasumata järgmised liisingumaksete igakuised arved koos kindlustusmaksetega

kogusummas 925,45 eurot: arve nr xxx maksetähtajaga 16.09.2018 summas 122,71 eurot, arve nr

xxx maksetähtajaga 16.10.2018 summas 209,65 eurot, arve nr xxx maksetähtajaga 16.11.2018

summas 197,70 eurot, arve nr xxx maksetähtajaga 16.12.2018 summas 197,75 eurot ja arve nr xxx

maksetähtajaga 16.01.2019 summas 197,64 eurot (dtl 61-66). Kostja II ei ole arvate tasumata

jätmisele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist. Kohus leiab, et hageja nõue enne Liisingulepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud lepingu- ja kindlustusmaksete osas summas 925,45 eurot on

põhjendatud.

15. Hageja nõuab täiendavalt Liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamist

summas 868,04 eurot. Hageja märgib, et tal tuli pärast ülesütlemist perioodil 18.01.2019 –

29.07.2019 tasuda kaskokindlustuse kulu summas 204,04 eurot ja liikluskindlustuse kulu summas

84,70 eurot. Kuivõrd kostja I ei tagastanud peale ülesütlemist liisingueset õigeaegselt tuli hagejal

kasutada koostööpartneri xxx tagastusteenust, mille eest on hageja pidanud tasuma lisakulusid kokku

summas 191,75 eurot. Hageja on pidanud kandma liisingueseme müügikorda seamise ja müügi

vahendamisega seotud kulusid kokku summas 387,55 eurot. Kostja II ei ole nimetatud kulutuste

põhjendatuse ega suuruse osas vastuväiteid esitanud.

Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud

lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

Riigikohus on otsuse 3-2-1-112-06 punktis 10 märkinud, et ka sõiduauto puhastusteenuse kulud on

lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Kuna sõiduauto puhastamist enne selle müümist tuleb tavapäraselt

lugeda sõiduauto müügiprotsessi üheks osaks, on ka puhastusteenuse mõistlikud kulud käsitatavad

võõrandamiskuludena.

Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud lisakulud seoses Liisingulepingu ülesütlemisega hageja poolt

esitatud tõenditega tõendatud ja tegemist põhjendatud kuludega. Hageja on esitanud vastavad

kindlustuspoliisid (dtl 51 ja 54-55), koostööpartner xxx tagastusteenuse arve sõiduki tagastamise

kohta summas 191,75 eurot (dtl 68), xxx-i arve summas 187,55 eurot seoses erinevate toimingutega

sõiduki müügikorda seadmiseks (dtl 69) ja xxx-i arve auto müügi vahendamisega seoses summas

200 eurot (dtl 70). Kohus leiab, et hageja nõue hageja poolt nõutud kulude hüvitamiseks

kogusummas 868,04 eurot põhjendatud.

16. Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme

ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud

liisingumaksetega. Lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel

lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest

arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme

omandamiseks tehtud kulutustega. Lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu

ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste

hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale

tagastamise hetkel.

Hageja nõuab liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 2 280,99 eurot. Hageja

märgib, et Liisingulepingu ülesütlemisel muutus sissenõutavaks lepinguline jääkmaksumus

(põhimaksed arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni ja vara jääkväärtuse summa) summas 5 614,32 eurot

(km-ta). Hageja müüs liisingueseme hinnaga, mis oli ühtlasi ka liisingueseme turuväärtus selle

tagastamise hetkel. Liisingueseme müügist laekus 3 333,33 eurot (km-ta). Eelnevaga tasaarveldas

hageja osaliselt liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude, mistõttu võlgneb

kostja I hagejale lepingulise jääkmaksumuse tasumata osa summas 2 280,99 eurot (5 614,32 -

3 333,33), mis tuleb VÕS § 367 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista. Kostja II vastuväidetest on

arusaadav, et kostja II hinnangul oleks liisinguese tulnud müüa kõrgema hinnaga. Kostja II ei ole

enda väiteid millegagi tõendanud, et liisingueseme turuväärtus võis olla müügi hetkel kõrgem.

Seetõttu lähtub kohus turuväärtuse hindamisel sellest, millise hinnaga hageja liisingueseme müüs.

26.07.2019 müügiarvest nähtuvalt müüdi liisinguese hinnaga 3 333,33 eurot käibemaksuta (dtl 67).

Vara jääkväärtus vastavalt maksegraafikule oli Liisingulepingu ülesütlemise seisuga, so 24.01.2019

summas 5 614,32 eurot km-ta (dtl 48). Seega on hageja nõue liisingueseme soetamiseks tehtud

kulutuste hüvitamiseks summas 2 280,99 eurot, so 5 614,32 – 3 333,33 põhjendatud.

17. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Liisingulepingu üldtingimuste p 8.3

järgi rahalise kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt

viivist lepingu põhitingimustes sätestatud määras päevas (0,25%) võlgnetavast summast kuni

kohustuse kohase täitmiseni (dtl 39).

Hageja on arvestanud tähtajaks tasumata lepingu- ja kindlustusmaksetelt (välja arvatud intressidelt

ja sissenõudekuludelt) viiviseid liisingulepingus sätestatud suuruses alates iga arve sissenõutavaks

muutumisest kuni hagi esitamiseni 22.11.2021 ning vähendanud viivisenõuet põhivõlgnevuse

suuruseni, so 858,39 euroni (dtl 32). Kostja II ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohtu

hinnangul on hageja arvestanud õigustatult viivist ning viivisenõue on põhjendatud. Olles

liisingumaksete tasumisega viivituses, pidid kostjad arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes

lepingust.

Hageja palub lisaks välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumise nõude täitmiseni hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kostjate poolt tasumata põhivõla summalt, s.o. 4 007,42 eurolt (858,39 lepingulised maksed +

2 280,99 eurot liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue + 868,04 eurot

ülesütlemisega tekkinud lisakulude hüvitamise nõue). Kuivõrd kohus pidas eelnevalt hagi nn

põhinõude 4 007,42 euro ulatuses põhjendatuks, on hageja õigustatud nõudma viivist alates

22.11.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 19.04.2022 (v.a) viivist summas 129,99 eurot, so

8/365/100x4 007,42x148. Lisaks on põhjendatud viivisenõue põhinõudelt (4 007,42 eurolt) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2022, so kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude

tasumiseni.

18. Kohus märgib, et kostja II vastutab käenduslepingu alusel kostjaga I solidaarselt

Liisingulepingust tulenevate nõuete osas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab

kostjalt II hageja kasuks välja tasumata liisingu-ja kindlustusmaksete võlgnevuse summas 925,45

eurot, Liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõude summas 868,04 eurot,

liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude summas 2 280,99 eurot, viivised

summas 988,38 eurot, so 858,39+129,99 ja edasi viivised põhinõudelt 4 007,42 eurolt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2022 kuni põhinõude tasumiseni.

19. Kohus märgib, et kostja I ja kostja II vastutavad 25.01.2022 tagaseljaotsusega ja käesoleva

otsusega väljamõistetud summade, sh menetluskulude tasumise eest hageja ees solidaarselt vastavalt

võlaõigusseaduse §-le 65, § 142 lg-le 1, § 145 lg-le 1.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja II kanda.

21. Hageja esitas 02.03.2022 menetluskulude nimekirja, paludes kostjalt välja mõista riigilõivu

425 eurot.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind oli 5 253,46 eurot. Nimetatud hinnaga hagi

esitamiselt tuli kuni 31.12.2021 kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 425 eurot. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 425 eurot. Tegemist on

põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal II tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Sacik-Korn

kohtunik