3-22-615/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

18.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-615

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Vangla vastu seoses individuaalse

täitmiskava sõnastusega

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale.

2. Jätta läbi vaatamata menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1. Kaebaja esitas 14.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 13.01.2022

vastuse nr 5-8/21/31107-2 vastuse ja 08.03.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/46-2 tühistamiseks ja

Tallinna Vangla kohustamiseks kaebaja individuaalse täitmiskava (ITK) sõnastuse

muutmiseks. Kaebuse kohaselt on vale ja ebaõiglane ITK-s sisalduv järeldus, et kaebaja on

lastele ohtlik. Vangla ei saa sellist ennustust teha, sh süüteomenetluses tehtud otsusest. Selles

asjas valetati ja vale tõttu ei tohi kaebajat eksponeerida ohtlikuna kõigile lastele. Kaebajal pole

kunagi olnud lastega probleeme. Koos kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse tema

vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tallinna Vangla edastatud materjalidest nähtub järgmine.

2.1. Kaebaja on Tallinna Vanglale esitanud 30.11.2021 taotluse (reg nr 5-8/21/31107-1), mille

kohaselt tuleb kaebaja ITK-s parandada väljamõeldis, et ta on lastele ohtlik ja vastav ohtlikkus

peaks olema suunatud konkreetsele isikule. Kannatanu on juba täiskasvanu ja ta on ise

kurjategija, kes valetas kaebaja peale.

2.2. Tallinna Vangla jättis 13.01.2022 vastusega nr 5-8/21/31107-2 taotluse rahuldamata,

selgitades, et riskihindamise metoodika kohaselt antakse hinnang toime pandud kuriteo

asjaoludest lähtuvalt kuriteo ajahetke arvestades ja kaebaja viidatud isik oli kuriteo

toimepanemise ajal 14 a vana. Hinnangud kanduvad üle ITK-sse just sellises sõnastuses nagu

see on 26.11.2021 kinnitatud täitmiskavas kajastatud. ITK ei kuulu selles osas muutmisele.

2.3. Kaebaja esitas 08.02.2022 vaide (reg nr 5-15/22/46-1), leides, et ohtlikkus lastele on liiga

üldine hinnang ja selleks puudub alus.

2.4. Tallinna Vangla jättis 08.03.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/46-2 vaide rahuldamata.

Vangla leidis, et 13.01.2022 vastuses on põhjendatud, miks on ITK-s kajastatud hinnang just

sellise sõnastusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega

halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib

kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus.

4. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava

koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on

kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse

kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise

ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning

täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle

kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).

Täitmiskava koostatakse kinnipeetava riskihindamise tulemuste ja muu kinnipeetavat

puudutava materjali või teabe alusel (määruse nr 21 § 5 lg 1).

5. ITK on seega programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava

õiguste ja kohustuste reguleerimine. Vangla esitab selles kinnipeetava karistuse täideviimise

plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest.

Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või

haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või

väärtushinnangule ITK-s (vt RKHKo nr 3-3-1-95-09, p 26). Ka kaebaja väljatoodust ei nähtu,

et ITK-s märgitud hinnang omaks tema suhtes praegu mistahes regulatiivset toimet.

6. Riigikohus on selgitanud, et riskihindamine ei oma eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele

vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid

asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava

ohtlikkusele ja muudele turvalisusriskidele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita,

muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Ei täitmiskava ega selle aluseks

olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide

saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse eraldi

haldusaktidega. Täitmiskavas märgitud ohtlikkusel ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele,

muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava

õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega

(nt RKHKm 10.04.2019, nr 3-18-111, p-d 13-14).

7. Seega ei ole praegusel juhul kaebaja ITK sõnastus eraldiseisvalt vaidlustatav ning kaebaja

ei saa nõuda selle muutmist. Kaebajal on halduskohtus võimalik vaidlustada konkreetset

haldusakti või toimingut, mis kaebaja hinnangul talle negatiivset mõju avaldab, tagades seeläbi

oma õiguste kaitse (HKMS § 5 lg 1 ja § 37 lg 2)

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise tõttu

puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Seega jätab kohus menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)