4-20-1404/60 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2022, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

4-20-1404

Kohtunik

Kristel Nirgi

Kohtuasi

E. S. süüdistuses LS § 227 lg 4 järgi

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: E. S. (isikukood xxxx, viimane

teadaolev elukoht xxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata; e-post: xxxx)

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveamet Ida

prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON:

Tühistada Viru Maakohtu 01.12.2020 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-20-1404.

Lõpetada väärteomenetlus nr 2590,20,000878 E. S.’u süüdistuses LS § 227 lg 4 järgi

VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus toimetada kätte kohtuvälisele menetlejale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik J. M.

koostas 07.03.2020 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590,20,000878 selle kohta, et E. S. juhtis

07.03.2020 kella 16.27 ajal Lääne-Virumaal Kadrina vallas Tallinn-Narva maantee 70.

kilomeetril Tallinna suunas mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 182 km/h +/- 6 km/h.

Antud teelõigul on lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Seega ületas lubatud suurimat

sõidukiirust mitte vähem kui 86 km/h. Nimetatud teoga rikkus E. S. LS § 15 lg 1 p 1 ning

väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi.

Viru Maakohus tunnistas 01.12.2020 otsusega E. S.u süüdi LS § 227 lg 4 järgi ning mõistis

talle karistuseks 10 päeva aresti. KarS § 68 lg 2 alusel arvati E. S.u kinnipidamine 2 päeva

karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 8 päeva aresti. LS § 227 lg 5 p 3 alusel võttis kohus

E. S.ult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Kohus kohustas E. S.ut

ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna arestimajja

hiljemalt 3 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Viru Maakohtu 01.12.2020 kohtuotsus on käesoleva ajani jõustumata, sest menetlusalusele

isikule ei ole õnnestunud kohtuotsust kätte toimetada.

Kohus leiab, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele seoses väärteo aegumistähtaja

möödumisega.

Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on väärteo aegumine selline

menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või

alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil (Riigikohtu 12.06.2012 otsus asjas nr 3-1-1-

52-12; Riigikohtu 27.04.2010 otsus asjas nr 3-1-1-20-10).

KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud

otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast

aegumistähtaega. Liiklusseaduses ei ole § 227 lõikele 3 ettenähtud kolmeaastast

aegumistähtaega.

KarS § 81 lg 7 kohaselt süüteo aegumine peatub 1) kahtlustatava, süüdistatava või

menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või

kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde; 2) väärteo tunnustega

teo

kohta

kriminaalmenetluse

alustamisel

kuni

kriminaalmenetluse

lõpetamiseni;

3) tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku

katkestamise ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui

kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui

kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist. Kohtule

edastatud väärteoasja toimikust ei nähtu aegumise peatumise asjaolusid.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-78-10 märkinud, et kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidumine eeldab isiku tahtlikku käitumist, millega ta püüab vältida enda suhtes

menetluse läbiviimist. Kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda

nii

tegevuses

kui

ka

tegevusetuses.

Juhul,

kui

menetleja

hinnangul

seisneb

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine tegevusetuses, tuleb ära näidata, milliste isikult

nõutavate käitumisaktide tegematajätmist saab kõrvalehoidumisena käsitada. Olukord, kus

isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei pea aga iseenesest

tähendama seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Samuti pelgalt fakti põhjal,

et isik ei ela enda rahvastikuregistri järgsel aadressil, ei saa järeldada, nagu hoiduks ta

kriminaalmenetlusest kõrvale. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumiseks ei saa kuidagi pidada

ka asjaolu, et isiku lähedased ei tea tema asukohast.

Käesolevas asjas on E. S.ule etteheidetav väärtegu pandud toime 07.03.2020, s.t teo

toimepanemise lõpuleviimisest on praeguseks möödunud enam kui kaks aastat ning otsus

väärteoasjas ei saa enam mingil moel enne aegumistähtaja lõppu jõustuda.

Eelnevale tuginedes tuleb jõustumata Viru Maakohtu 01.12.2020 kohtuotsus nr 4-20-1404

tühistada ning E. S.u suhtes alustatud väärteomenetlus väärteoasjas nr 2590,20,000878 VTMS

§ 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi