2-21-16503/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16503

Kohtuasi

X taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Taotleja: X (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Carel Kivimaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.11.2021 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale

maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X esitas 21.10.2021 Harju Maakohtule taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks,

paludes kohustada Hispaania Kuningriigi äriühingut Miarroba Networks S.L. väljastama

järgmiste veebilehtede omaniku/omanike tuvastamiseks vajalikud andmed (nimi, isikukood või

sünniaeg/registrikood, IP-aadress) ning kontaktandmed (aadress, e-posti aadress, telefon):

− http://partciarun.webcindario.com/99o4n-9i-y-1a.html;

− http://laitatravic.webcindario.com/b-235nj-j7c961-p2-79.html;

− http://thdefuntider.webcindario.com/24fd98jb6ck1rqa2m.html;

− http://astaopep.webcindario.com/8-8fwv1817j9jc.html;

2-21-16503

− http://coadoodingec.webcindario.com/2f13t33f1r3pspgc-6c9.html;

− http://partciarun.webcindario.com/x51i371fy8w-u6ax8-8g5.html.

1.1. Taotluse kohaselt avastas taotleja, et tema nime veebiotsingumootoritesse sisestamisel

kuvatakse tulemustena mh webcindario.com domeeniga veebisaidid, mille avamisel kuvatakse

kasutajale eestikeelne artikkel „Meest ei lubatud lennukile tema suure peenise tõttu“, mille

eesmärgiks on reklaamida peenise suurendamise kreemi. Seega on nimetatud veebilehtedega

üritatud luua side taotleja isiku ning vulgaarse sisu vahel. Esmapilgul ei ole veebilehtede sisu

taotlejaga seostatav, kuid veebilehtede taustakiht sisaldab taotleja nime ning seetõttu ilmub see

vastusena otsingumootorites, kui sisestada taotleja nimi. Ühtlasi tähendab see, et veebilehtede

looja on sihilikult lisanud taotleja nime veebilehtede n-ö taustakihile, et need ilmuksid

vastusena tema nime sisestamisel otsingumootorisse. Nimetatud veebilehti majutab oma

serverites veebimajutusteenust pakkuv äriühing Miarroba Networks S.L, kelle kliendiks on

taotleja au teotavate veebilehtede looja(d) ja avaldaja(d). Seega on Miarrobal olemas

veebilehtede omaniku tuvastamiseks vajalikud andmed. Taotleja saatis 04.10.2021 Miarrobale

nõude veebilehtede omanike andmete väljastamiseks, kuid sellele ei ole vastatud. Taotlejal

puudub võimalus iseseisvalt nimetatud veebilehtede omaniku/omanike kohta andmete

kogumiseks. Lisaks ei ole taotlejal teisi tõhusaid vahendeid taotlejat kahjustavate isiku(te)

kindlaks tegemiseks.

1.2. Taotlejal on nõuded veebilehtede omaniku/omanike vastu. Vulgaarse sisuga veebilehtede

otsingutulemustesse lisamisel luuakse kasutajale ettekujutus, et isik, kelle nimi otsingu-

mootorisse sisestatakse, on vastava sisuga seotud. Näiteks võib avalikkus teha taotleja kohta

järeldusi, nagu tema oleks postitanud sinna pilte peenistest, et ta on peenise suurendamise

vahendite kasutaja või seotud nende vahendite levitamisega vms. Selliseid järeldusi võidakse

taotleja kohta teha hoolimata sellest, et veebilehtede külastajale kuvatavas sisus puuduvad

otsesed viited taotleja kohta, sest otsingumootorite pakutavaid tulemusi peetakse üldiselt

usaldusväärseks. Sellise seose loomine on ebaõige ja taotleja au teotav, sest antud veebilehtede

sisu seostamine taotleja isikuga kutsub esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse ning

võimaldab taotleja väärtustamist negatiivse hinnanguga. Seega rikuvad veebilehed taotleja

õigusi. Esiteks on taotlejal veebilehtede omaniku/omanike vastu nõuded tulenevalt tema

isikuandmete ebaseaduslikust töötlemisest. Lisaks on taotlejal veebilehtede omaniku/omanike

vastu isikuandmete ebaseadusliku töötlemise tõttu nii õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõue kui kahju tekitava tegevuse keelamise nõue.

1.3. Taotletavad tõendid võivad minna kaduma või nende kasutamine raskeneda. Veebi-

majutusteenust pakkuv ettevõte võib taotletud andmed kahju tekitaja kohta kustutada regulaarse

andmete kustutamise käigus, kuna teenus seisneb serverimahu rentimises. Seega kustutab

ettevõte eelduslikult väheolulisi andmeid serveritest regulaarsemalt kui teised ettevõtted, sest

vaba serverimahu arvelt on võimalik osutada teenuseid rohkematele klientidele. IP-aadress on

aga sisuliselt ainukene tõend, mis võimaldab taotlejal kahju tekitaja tuvastada, kui selgub, et

viimane kasutab veebimajutusteenust varjunime alt ning on avaldanud valed kontaktandmed.

Kui taotlejale kahju tekitaja on füüsiline isik, on teenusepakkujal kohustus regulaarselt

kustutada andmeid isikuandmete kaitse üldmääruse alusel. Samuti on taotleja juba teavitanud

veebimajutusteenuse pakkujat oma nõuetest au teotavate veebilehtede omaniku vastu. Seega

võib teave teenusepakkuja kaudu jõuda kahju tekitajani. Selle tulemusel võib kahju tekitaja

hakata end varjama ja nõuetest kõrvale hoidma. Alternatiivselt leiab taotleja, et isikutel peab

olema võimalik koguda tõendeid kostja tuvastamiseks ka juhul, kui vahetut ohtu tõendite

kadumisele või kasutamise raskenemisele ei ole.

2-21-16503

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 29.11.2021 määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest, põhjendades

seda järgmiselt.

2.1. Tallinna Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-9208 p-s 7.4 selgitanud, et TsMS § 244 lg 1

tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka nende

tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku ja tulevases hagimenetluses

vaidluse korral tõendada, et just see isik on kommentaari autor. Siinjuures peavad olema

täidetud eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma minna või nende

kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema põhistatud ja

kogutavad tõendid peavad olema asjakohased). Antud juhul TsMS § 244 lg-s 1 nimetatud

eeldusi eeltõendamismenetluse algatamiseks ei esine.

2.2. Tegemist ei ole olukorraga, kus tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine

raskeneda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes (TsMS I komm,

lk 1340) on selgitatud, et taotleja peab eeltõendamismenetluse korraldamise taotluses tõendi

kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise ohtu põhistama. Seejuures ei tohi tema väited

olla hüpoteetilised, vaid peavad rajanema taotluses välja toodud ning usutavalt põhjendatud

asjaoludele. Tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise oht peab olema reaalne ja

usutav. Taotleja ei ole usutavalt põhjendanud, et tõendid võiksid reaalselt kaotsi minna või

nende kasutamine raskeneda. Üksnes hüpoteetilised väited, et andmed võivad kaduma minna

regulaarse andmete kustutamise käigus või kui veebimajutusteenuse pakkuja teavitab kahju

tekitajat taotleja nõuetest, pole piisav eeltõendamismenetluse algatamiseks. Olukorras, kus

eeltõendamismenetluse algatamise seaduses sätestatud eeldused ei ole täidetud, ei saa kohus

eeltõendamismenetlust algatada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Taotleja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja algatada

eeltõendamismenetluse.

3.1. Taotleja leiab jätkuvalt, et eeltõendamismenetlus on lubatav ja viitab ringkonnakohtu

senisele praktikale. Taotleja hinnangul on selge oht tõendite kaotsiminekuks olemas. Samas

oleks kohus pidanud eeltõendamismenetluse algatama ka juhul, kui nimetatud oht on madal või

seda ei ole. Eeltõendamismenetluse alustamata jätmine rikub taotleja põhiõigust kohtulikule

kaitsele. Maakohus oleks pidanud eeltõendamismenetluse sätteid tõlgendama nii, et taotlejale

oleks tagatud võimalus koguda teda kahjustava kostja tuvastamiseks tõendeid. Puudub mõistlik

põhjus, miks peaks taotlejaid kohtlema erinevalt tulenevalt sellest, kuidas nende au teotav sisu

on veebis avaldatud (eraldi veebilehel, mitte veebikommentaarina).

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3

alusel tühistada ning saata tsiviilasi eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks tagasi

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise sisuliselt

lahendada.

2-21-16503

Maakohus viitas asjakohaselt TsMS § 244 lg-le 1 ja ringkonnakohtu praktikale, kui leidis, et

eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite kogumiseks, mis

võimaldavad teha kindlaks kostja isiku ja tulevases hagimenetluses vaidluse korral tõendada,

et just see isik on hageja õigusi rikkunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määrust

tsiviilasjas nr 2-21-9208; 16.06.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-21-2306; 14.05.2021 määrust

tsiviilasjas nr 2-21-4217; 22.10.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-20-3067 ja 13.03.2020 määrust

tsiviilasjas nr 2-19-13636). Samuti on õige arusaam, et sealjuures peavad täidetud olema

eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma minna või nende

kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema põhistatud ja

kogutavad tõendid peavad olema asjakohased). Samas ei tähenda see kolleegium hinnangul, et

käesoleval juhul ei saaks kaebaja taotlusel eeltõendamismenetlust algatada.

Põhjendamatu on maakohtu arusaam, nagu oleks taotleja õiguseid rikkuvate veebilehtede

looja(te) andmete säilimine nt veebikommentaaride autoritega võrreldes enam tagatud ning

taotluses toodud asjaoludel ei ole oht andmete kaotsiminekuks või kasutamise raskenemiseks

piisavalt reaalne. Kolleegiumi hinnangul on taotleja praegusel juhul piisava veenvusega

põhjendanud, millest tulenevalt esineb oht kostja andmete kohta olemasoleva informatsiooni

(tõendite) kaotsiminekuks. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et puudub mõistlik põhjus,

miks peaks isikuid kohtlema erinevalt tulenevalt sellest, kuidas taotleja õigusi rikkuv sisu

veebis on avaldatud (selleks eraldi loodud veebilehel või -kommentaarina). Kaebaja pöördus

kohtusse abi saamiseks oma põhiseadusliku õiguse kaitseks ning vastupidisel tõlgendamisel ei

ole kaitstud tema põhiseaduslik õigus enda õiguste tõhusale kaitsele, milline olukord ei saa olla

õigusriigis lubatav (vt eelmises punktis viidatud lahendid). Seetõttu tuleb vaidlustatud määrus

tühistada ja saata taotlus maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise uueks otsustamiseks.

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 247 lg 4

teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm