2-21-34/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-34

Tsiviilasi

Peeter Maspanov, Reet Pulk-Piatkowska, Keit Lipp,

Tiina Rägo, Margus Põvvat, Igor Tuuling, Merilin

Pullerits, Silva Meerits, Tiiu Heinsalu, Berit

Noormets, Ulvi Toru, Tõnu Mikk, Regina Merelaht ja

Janek Laidvee hagi OÜ GRAAZ (likvideerimisel)

vastu

valduse

rikkumise

lõpetamiseks

ja

kasutuseeliste hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1450 eurot 70 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hagejate apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid/hagejad

Hageja 1 Peeter Maspanov, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja

Reet

Pulk-Piatkowska,

ik

XXXXXXXXXXX;

Hageja 3 Keit Lipp, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja 4 Tiina Rägo, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja 5 Margus Põvvat, ik XXXXXXXXXXX,

eestkostja Tiina Rägo, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja 6 Igor Tuuling, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja 7 Merilin Pullerits, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja 8 Silva Meerits, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja 9 Tiiu Heinsalu, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja 10 Berit Noormets, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja 11 Ulvi Toru, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja 12 Tõnu Mikk, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja 13 Regina Merelaht, ik XXXXXXXXXXX;

Hageja 14 Janek Laidvee, ik XXXXXXXXXXX;

hagejate lepinguline esindaja Keit Lipp

Vastustaja/kostja: OÜ GRAAZ (likvideerimisel),

rk 11231240,

seaduslik esindaja (likvideerija) Gert Rattasepp

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. juuni 2021. a otsus hüvitise suuruse ja

menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega määrata kostja poolt tasumisele kuuluvaks hüvitiseks 50 eurot garaaži kohta

aastas ja muuta vastavalt nii tagasiulatuva- kui edasiulatuva hüvitise suurust. Muus

osas jätta maakohtu otsus hageja nõuete rahuldamata jätmise osas muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt.

3.1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

3.2. Välja mõista OÜ-lt Graaz (likvideerimisel) solidaarselt Peeter Maspanov, Reet

Pulk-Piatkowska, Keit Lipp, Tiina Rägo, Margus Põvvat, Igor Tuuling, Merilin

Pullerits, Silva Meerits, Tiiu Heinsalu, Berit Noormets, Ulvi Toru, Tõnu Mikk,

Regina Merelaht ja Janek Laidvee kasuks sissenõutavaks muutunud hüvitis

saadud kasutuseeliste eest perioodi 1. jaanuar 2016–31. detsember 2021 eest

summas 600 eurot.

3.3. Kohustada OÜ-d Graaz (likvideerimisel) lõpetama Peeter Maspanov, Reet

Pulk-Piatkowska, Keit Lipp, Tiina Rägo, Margus Põvvat, Igor Tuuling, Merilin

Pullerits, Silva Meerits, Tiiu Heinsalu, Berit Noormets, Ulvi Toru, Tõnu Mikk,

Regina Merelaht ja Janek Laidvee kaasomandisse kuuluva kinnistu aadressiga

XXXXXX

(katastritunnus

XXXXXXXXXXXXX)

ala

juurdepääsuteena

kasutamine, kuni kostja lõpetab kinnisasja kasutamise või kuni kostjal on õiguslik

alus hagejate kinnistu kasutamiseks.

3.4. Kohustada OÜ-d Graaz (likvideerimisel) hüvitama Peeter Maspanovile, Reet

Pulk-Piatkowskajale, Keit Lippule, Tiina Rägole, Margus Põvvatile, Igor

Tuulingule, Merilin Pulleritsule, Silva Meeritsale, Tiiu Heinsalule, Berit

Noormetsale, Ulvi Torule, Tõnu Mikule, Regina Merelahtile ja Janek Laidveele

omandiõiguse rikkumisega seonduv kasutuseelis perioodilise maksena 50 eurot

aastas OÜ-le Graaz kuuluva garaažikinnistu aadressiga XXXXXXXX (reg nr

XXXXXXX) eest alates 2022. aastast, kuni p-s 3.3 nimetatud rikkumise

lõpetamiseni.

3.5. Kohustada OÜ-d Graaz (likvideerimisel) hüvitama Peeter Maspanovile, Reet

Pulk-Piatkowskajale, Keit Lippule, Tiina Rägole, Margus Põvvatile, Igor

Tuulingule, Merilin Pulleritsule, Silva Meeritsale, Tiiu Heinsalule, Berit

Noormetsale, Ulvi Torule, Tõnu Mikule, Regina Merelahtile ja Janek Laidveele

omandiõiguse rikkumisega seonduv kasutuseelis perioodilise maksena 50 eurot

aastas OÜ-le Graaz kuuluva garaažikinnistu aadressiga XXXXXXXX (reg

nr XXXXXXXX) eest alates 2022. aastast, kuni p-s 3.3 nimetatud rikkumise

lõpetamiseni.

3.6. Jätta rahuldamata hagi sissenõutavaks muutunud hüvitise 999,68 eurot ja

edasiulatuva hüvitise 75,17 eurot aastas iga garaažikinnistu kohta osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.7. Jätta hagejate menetluskulud maakohtus 50 % ulatuses hagejate endi kanda

ja 50 % ulatuses kostja kanda.

3.8. Määrata hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot (riigilõiv).

3.9. Välja mõista OÜ-lt Graaz (likvideerimisel) Peeter Maspanov, Reet Pulk-

Piatkowska, Keit Lipp, Tiina Rägo, Margus Põvvat, Igor Tuuling, Merilin

Pullerits, Silva Meerits, Tiiu Heinsalu, Berit Noormets, Ulvi Toru, Tõnu Mikk,

Regina Merelaht ja Janek Laidvee kasuks menetluskulude katteks 112 eurot ja 50

senti.

3.10. OÜ-lt Graaz (likvideerimisel) on kohustatud tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Hagejate taotlusel tuleb välja mõistetud summad tasuda KÜ XXXXXXXX

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Peeter Maspanov, Reet Pulk-Piatkowska, Keit Lipp, Tiina Rägo, Margus Põvvat, Igor

Tuuling, Merilin Pullerits, Silva Meerits, Tiiu Heinsalu, Berit Noormets, Ulvi Toru, Tõnu Mikk,

Regina Merelaht ja Janek Laidvee (hagejad) esitasid 2. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule

hagiavalduse OÜ GRAAZ (likvideerimisel, kostja) vastu valduse rikkumise lõpetamiseks,

kasutuseeliste hüvitamiseks 2016.-2020. aasta eest, edasiulatuvate kasutuseeliste hüvitamiseks

ja värava paigaldamisega seotud kasutuseelise hüvitamiseks.

Hagejad on Tartu linnas XXXXXXXX asuva korterelamu omanikud. Korterelamu sisehoovis

asub garaažihoone, mis on jaotatud kuueks garaažiboksiks. Kostja omandis on kaks eraldi

kinnistutena moodustatud garaažiboksi.

Aastaid kestnud läbirääkimistes ei ole pooled kokkulepet saavutanud, mistõttu on hagejad

pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Hagejad nõuavad kostjalt saadud kasutuseeliste

hüvitamist summas 1260,40 eurot, hagejate kinnistu kasutamise lõpetamist, kuni kostjal on

selleks asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel õiguslik alus ning edasiulatuvalt

omandiõiguse rikkumise eest saadud kasutuseeliste hüvitamist 200 eurot aastas kuni rikkumise

lõpetamiseni.

XXXXXXXX kinnistut ümbritseb aed ning jalg- ja sissesõiduvärav, et kõrvalised isikud ei

pääseks sisehoovis parkimisalale parkima. Kuna kinnistu asub tasulises parkimisalas, on huvi

selleks eelduslikult suur, mistõttu teenib jalg- ja sissesõiduvärava olemasolu ka kostja huve.

Juhul, kui kostja saaks nautida väravast tulenevaid hüvesid, ilma kohustuseta osaleda värava

finantseerimises, saaks ta värava kasutamisest põhjendamatu kasutuseelise. Hagejate hinnangul

tuleb kostjat võrdsustada selliste kulutuste kandmisel teiste kaasomanikega.

2. Kostja hinnangul puudub alus tema vastu rahaliste nõuete esitamiseks, kuna poolte vahel

puudub siduv leping. Kostja toob esile, et ei ole alati saanud oma garaaži kasutada, kuna tee on

olnud kinni pargitud ning tõendab seda Maa-ameti geoportaali kaardi väljavõttega, millelt

nähtuvalt on kostjale kuuluvate garaažide esine ala autosid täis pargitud. Kostja leiab, et

hagejate esindajad on varem kohtuväliselt ja nüüd kohtus esitanud nõuded eesmärgiga

survestada kostjat oma kinnisasju hagejatele võõrandama. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kasutab

hagejate kinnisasja oma kinnisasjani pääsemiseks, kuid leiab, et hagejate nõuded on liiga

suured.

Kostja palub arvestada kompensatsiooni määramisel asjaoluga, et ajalooliselt on XXXXXXXX

omanikud talunud oma kinnistu ületamist tasuta, hinnates eelkõige heanaaberlike suhteid ning

selle õiguse vähest kasutamist. Asjaolud muutusid, kui kostja keeldus KÜ XXXXXXXX

esinaise pakkumisest võõrandada garaažiboksid alla turuhinna väärtust. Kostja vajab oma

kinnistutele pääsemiseks 41 m2 suurust ala. Kostja hinnangul on õiglane tasu hagejate maa

kasutamise eest 12 eurot aastas.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 16. juuni 2021. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hagejate

kasuks välja sissenõutavaks muutunud hüvitise saadud kasutuseeliste eest perioodi

1. jaanuarist 2016–31. märts 2021 eest summas 260,72 eurot ning kohustas kostjat lõpetama

hagejate kaasomandisse kuuluva kinnistu aadressiga XXXXXX ala juurdepääsuteena

kasutamise kuni kostja lõpetab kinnisasja kasutamise või kuni kostjal on õiguslik alus hagejate

kinnistu kasutamiseks, hüvitama hagejatele omandiõiguse rikkumisega seonduv kasutuseelis

perioodilise maksena 24,83 eurot aastas OÜ-le Graaz kuuluva garaažikinnistu aadressiga

XXXXXXXXa, Tartu eest ja 24,83 eurot aastas OÜ-le Graaz kuuluva garaažikinnistu

aadressiga XXXXXXXX eest alates kohtuotsuse tegemisest kuni eelnimetatud rikkumise

lõpetamiseni. Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata sissenõutavaks muutunud hüvitise

999,68 eurot ja edasiulatuva hüvitise 75,17 eurot aastas iga garaažikinnistu kohta osas.

Menetluskulud jäid 78% ulatuses hageja kanda ja 22% ulatuses kostja kanda. Maakohus määras

hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot (riigilõiv) ning mõistis kostjalt

hagejate kasuks välja 49,50 eurot koos viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses maakohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 järgi vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või

hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 1037–1040. Antud juhul puudub

vaidlus, et kostja rikub hagejate valdust nende nõusolekuta selle tasuta kasutamise teel ning on

saanud sellest kasu ehk juurdepääsu oma kinnistule. Seega on täidetud VÕS § 1037 lg 1

kohaldamise eeldused. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, millist tasu peab kostja tasuma

hagejatele nende kinnisasja kasutamise eest.

Antud juhul kasutab kostja regulaarselt hagejate kinnisasja, et pääseda oma kinnistuteni, seega

on kostja saanud kasutuseelise sellest, et ei ole pidanud hagejatele kui juurdepääsutee

omanikele tasu maksma. Lisaks hoiab ta hagejate kinnisasja kasutades kokku juurdepääsutee

rajamise ja korrashoiuga seotud kulud ning maamaksukulu. Seega saab kostja kasu hagejate

õiguste rikkumisest.

Maakohus leidis, et kuigi tegemist on õiguste rikkumise teel saadu hüvitamise nõudega

hagimenetluses, tuleb rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hindamisel lähtuda analoogia

korras AÕS § 156 lg 1 alusel hagita menetluses juurdepääsutee eest tasu määramise reeglitest,

arvestades hagimenetluse erisusi.

Riigikohus on praktikas leidnud, et AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsutasu määramisel tuleb

arvestada kolme komponenti: maamaks, juurdepääsutee korrashoid ja hüvitis omandiõiguse

riive eest.

Kinnistusraamatust nähtuvalt on XXXXXXXX kinnistu pindala 1468 m2. Hageja on esile

toonud, et maamaks tervelt krundilt on 328 eurot aastas. Arvestades, et kostja kasutab sellest

45 m2, on tema osa 3,06% ehk 10,03 eurot aastas. Hageja on märkinud, et kostja kasutatav ala

on 45 m2, kostja leiab, et see on 41 m2, seega on nad kasutatava ala suurusjärgus ligikaudselt

nõus. Kohtu hinnangul ei ole aga õiglane nõuda kostjalt maamaksu hüvitamist terve ala eest,

kui see ei ole kostja ainukasutuses. Kuigi kostja tõttu võib olla tervel alal piiranguid, ei ole

hagejatel selle kasutamine täielikult takistatud. Samas ei ole õiglane ka jaotada seda kõigi

kaasomanike vahel võrdselt, sest kostja kasutab ala rohkem kui teised omanikud. Maakohtu

hinnangul on õiglane jaotada kulud vastavalt kinnistute arvule ning korrutada kostja osa kahega

seoses tema saadava suurema huviga kitsendustega alast. Seega on maakohtu hinnangul

mõistlik hüvitis maamaksu eest 1,34 eurot aastas (10,03/15*2) kahe kinnistu peale kokku.

Teiseks on hagejad nõudnud kostja osalemist tee korrashoiukulude hüvitamises. Maakohus ei

nõustu hagejate seisukohaga, et kostja peab tasuma terve kitsendustega ala eest, kui see pole

tema ainukasutuses. Maakohtu hinnangul on kulud ebamõistlikult suured ning tavapraktikat

arvestades kajastavad tõenäoliselt kogu krundi korrashoiukulusid. Maakohtu hinnangul on

õiglane hüvitis tee korrashoiukulude eest 8,31 eurot aastas (62,30/15*2) kahe kinnistu peale

kokku.

Kolmandaks tuleb kostjal tasuda mõistlikku hüvitist omandiõiguse riive eest. Poolte esitatust

nähtub, et kostja kasutatav ala on hagejatele kuuluv parkimisplats, mitte tee. Kuigi hagejad

kasutavad osa alast ka ise, siis on tõendatud, et ainult seoses kostja kinnistutele juurdepääsu

tagamisega ei saa hagejad vabalt kasutada osa oma kinnistust. Tegemist on omandiõiguse selge

riivega, sest hagejatel ei ole võimalik oma kinnisasja kasutada seaduslikul soovipärasel viisil.

Kohtu hinnangul erineb käesolev olukord olukorrast, kus kostja kasutaks lihtsalt hagejatele

kuuluvat teed. Seega on nii omandiõiguse riive kui selle eest määratav kompensatsioon suurem.

Maakohtu hinnangul ei ole antud juhul õiglane võrdsustada oma krundil parkimise võimalust

linnatänaval tasulise parkimise alal parkimise hinnaga. Maakohtu hinnangul ei pruugi

parkimisala laiendamine kinnistu roheala arvelt olla ilmtingimata ebamõistlik olukorras, kus

kõigile omanikele napib parkimiskohti. Asjaolusid ja kehtivat kohtupraktikat arvestades on

maakohtu hinnangul mõistlik tasu kasutuseelise hüvitamise eest 20 eurot iga garaažikinnistu

kohta ehk kokku 40 eurot.

Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab osalema hageja kinnistule värava paigaldamise

kulutuste kandmises. Maakohus leidis, et antud juhul on värav paigaldatud hagejate kinnisasjale

ning tõstab eelkõige nende kinnistu väärtust. Hagejate väide, et ilma väravata pargitaks nende

hoov täis, on üksnes hüpoteetiline, sest sellist olukorda ei ole tekkinud. Kuigi kostja peab

väravat oma kinnistule pääsemiseks kasutama ning seetõttu seda mingil määral kulutab, leidis

maakohus, et selline kulutus peaks seisnema hüvitises, mida kostja maksab hagejale

juurdepääsutee korrashoiu eest. Maakohus jättis hagejate nõude väravaga seotud kasutuseelises

rahuldamata.

Maakohus rahuldas hagejate nõude VÕS § 1037 lg 1 alusel saadud kasutuseeliste eest hüvitise

määramiseks osaliselt. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista 24,83 eurot

[(1,34+8,31+40)/2] iga kostjale kuuluva kinnisasja kohta aastas. Hageja nõuab hüvitist

2016. aastast kuni märtsini 2021 ehk viie aasta ja kolme kuu eest. Seega tuleb kostjalt välja

mõista 130,36 eurot [(5*24,83)+(24,83/12*3)] iga kinnistu kohta ehk kokku 260,72 eurot.

Maakohus rahuldab hagejate nõude rikkumise ehk hagejate kinnisasja tasuta kasutamise

lõpetamiseks. Kostjal on võimalik sõlmida hagejatega notariaalne kokkulepe või esitada

kohtule avaldus AÕS § 156 lg 1 juurdepääsutee määramiseks.

Maakohus leiab, et eelduslikult ei muutu asjaolud tulevikus oluliselt, mistõttu tuleb rahuldada

hagejate nõue edasiulatuvate kasutuseeliste hüvitamiseks kuni kostja poolt rikkumise

lõpetamiseni. Kasutuseelise väärtuse hindamisel tuleb lähtuda samadest põhjendustest, mis

saadud kasutuseeliste puhul. Seega rahuldas maakohus hagejate edasiulatuva nõude osaliselt ja

määras, et kostja on kohustatud tasuma hagejatele 24,83 eurot aastas iga kostjale kuuluva

garaažikinnistu kohta kuni rikkumise lõpetamiseni ehk õigusliku aluse saamiseks hagejate

kinnistu kasutamiseks või selle kasutamise lõpetamiseks.

Maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse sissenõutavaks muutunud hüvitise 999,68 eurot ja

edasiulatuva hüvitise 75,17 eurot aastas iga garaažikinnistu kohta osas.

Kuna maakohus rahuldas hagejate primaarsed nõuded, puudub vajadus lahendada hagejate

alternatiivset nõuet.

Maakohus jagas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

ning jättis kostja kanda hageja menetluskulud 22% ulatuses ja mõistis kostjalt välja 49,50 eurot

(225*22%). TsMS § 177 lg 4 ja hagejate taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja

menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot jättis maakohus hageja kanda, sest

hagi tagamise avalduse jättis kohus rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hagejad esitasid 16. juulil 2021 apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu

otsuse osas, milles hagejate nõuded jäi rahuldamata ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada

hagi täielikult või alternatiivselt saata hagi tagasi maakohule uueks otsustamiseks. Hagejad

paluvad jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus kostja kanda.

Hagejad leidsid, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning jätnud

kohtuotsuse nõuetekohaselt põhjendamata.

Maakohus on hüvitissummat kindlaks määrates jätnud arvestamata sellega, et hagejate poolt

nõutu on niigi juba vähendatud ulatuses hüvitis võrreldes kohtupraktikas tunnustatud

põhimõtetega. Tegelikult nõudsid hagejad kostjalt üksnes kasutuseelise kompenseerimist ning

sedagi osaliselt. Kohus sellega ei arvestanud, vaid on välja mõistnud tunduvalt väiksema

summa, mille kujunemist kohus nõuetekohaselt põhjendanud ei ole.

Hagejad jäävad selle juurde, et kostja peaks hüvitama kogu maamaksu omandiõiguse

kitsenduste alalt (45 m2), sest hagejatel puudub võimalus nimetatud ala eesmärgipäraselt

(parkimiseks) kasutada. Sellisena tuleks kostjal maamaksu tasuda 10,03 eurot aastas. Maakohtu

hinnangul oleks õiglane jaotada kulud vastavalt kinnistute arvule ning korrutada kostja osa

kahega seoses tema saadava suurema huviga kitsendustega alast. Hagejad leiavad, et sellisel

juhul tuleb maamaksu arvestamisel aga arvesse võtta ka see ala, mille kaudu jõutakse X tänavalt

kitsenduste alani, kuna seegi ala on hagejate kaasomandis.

Hagejate algne nõue ei hõlmanud tee korrashoiukulude hüvitamist. Hagejad lihtsalt tõid välja,

milline oleks kostja tegelik makse, kui tee korrashoiukulusid arvesse võtta. Kohtu hinnangul on

õiglane hüvitis tee korrashoiukulude eest 8,31 eurot aastas (62,30/15*2) kahe kinnistu peale

kokku. Hagejad jäävad enda juurde, et tee korrashoiukulusid tuleks kostjalt arvestada kogu

kitsenduste ala ulatuses (45 m2), kuna hagejatel puudub võimalus eesmärgipäraselt nimetatud

ala kasutada. Siiski, kui lähtuda maakohtu arvestamise metoodikast, tuleks lisanduvast 14,3 m2

juurde arvestada 1,36 eurot, seega oleks tee korrashoiukulud Tartu Maakohtu arvestatud

metoodika järgi kokku 8,31+1,36= 9,67 eurot.

Maakohus ei ole põhjendanud, milliste asjaoludega ta arvestas ja millistest kohtulahenditest

juhindus, kui sai kasutuseelise summaks 20 eurot garaažikinnistu kohta aastas. Maakohus

lükkas kõrvale hagejate pakutud kasutuseelise määramise meetodi, kuid ei põhjendanud, miks

see on ebaadekvaatne. Hagejad on kasutuseelise summa arvestanud kooskõlas kohtupraktikaga.

Kuna hagejad kasutaksid juurdepääsutee alla jäävat maad parkimiseks, mis on kohtu poolt ka

tõendamist leidnud, on alternatiivkuluna parkimistasu arvesse võtmine hagejate arvates igati

põhjendatud. Kostja, kes igapäevases äritegevuses tegutseb garaažide väljaüürimisega, pidi

juurdepääsuta garaažikinnistuid soetades arvestama, et tal tuleb juurdepääsuga seonduv

omandiõiguse riive täies määras kompenseerida.

Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga jalg- ja sissesõiduvärava paigaldamise kulude

hüvitamise nõude osas. Hagejad on põhjendanud, miks jalg- ja sõiduvärava paigaldamine teenib

ka kostja huve. Kostja sissesõidutee kinniparkimine ei ole hüpoteetiline probleem, vaid kostja

on seda ise väitnud. Maakohus küll märkis, et kostja kulutus seoses väravaga peaks seisnema

hüvitises, mida kostja maksab hagejale juurdepääsutee korrashoiu eest, kuid ei värava kulu tee

korrashoiukulude all arvesse.

5. Kostja kaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsust

tuleb muuta hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega määrab hagejate omandiõiguse rikkumisest tuleneva

kasutuseelise aasta väärtuseks 50 eurot kummagi kostja kinnisasja kohta, kokku 100 eurot ja

muudab vastavalt maakohtu otsuse resolutsiooni ja menetluskulude jaotust, jättes hageja

kuludest 50 % kostja kanda. Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust. AÕS § 85 lg 1 järgi

vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt

VÕS §-dele 1037–1040.

Maakohus tuvastas õigesti VÕS § 1037 kohaldamise eeldused. Ringkonnakohus nõustub selles

osas maakohtu otsusega ja ei korda selles osas maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi.

8. Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse osaliselt ja leidsid, et maakohus kohaldas ebaõigesti

diskretsiooni, tegi arvutusvea ning jättis põhjendamatult rahuldamata nõude ühekordse

investeeringu kulutuse hüvitamise osas. Hagejad ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles

kohustati kostjat rikkumist lõpetama ja samas kohustati kostjat maksma tasu kuni rikkumise

lõpetamiseni (maakohtu otsuse p-d 3, 4 ja 5). Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1

alusel apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud.

9. Ringkonnakohus nõustub osaliselt hagejatega ja määrab hagejate omandi rikkumise eest

kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks summaks 50 eurot ühe garaažiboksi eest, kokku 100 eurot

aastas. Hagejad on esitanud ühise hagi ja taotlenud hüvitise tasumist KÜ XXXXXXXX

arveldusarvele. Ringkonnakohus loeb hagejad solidaarvõlausaldajateks VÕS § 73 lg 1 mõttes.

VÕS § 73 lg 1 kohaselt, kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest

tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist,

on need isikud solidaarvõlausaldajad.

9.1. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et kostja peab hüvitama kogu maamaksu kitsenduste

alalt, mis hagejate väitel on 45 m2 ja kostja väitel 41 m2. Kuna hagejad ei ole tõendanud, mitut

ruutmeetrit kostja täpselt kasutab ning arvestades, et ala on piiramata, siis on tegemist

hinnangulise väärtusega ja ringkonnakohus lähtub suurusest, millega kostja nõustus, s.o 41 m2.

Kinnistu pindala on 1468 m2. Hageja on esile toonud, et maamaks tervelt krundilt on 328 eurot

aastas. Arvestades, et kostja kasutab sellest 41 m2, on tema osa 2,8% ehk 9,18 eurot aastas.

9.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis õigesti, et korrashoiukulud on ülepaisutatud,

kuid vähendas seda kulu siiski põhjendamatult palju. Arvestades kostja kasutatava maa-ala

suurust, loeb ringkonnakohus põhjendatuks kulu ühe kostja kinnisasja (garaaži) kohta 20 eurot.

9.3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras õigesti tasu omandiõiguse riive eest 20 eurot

x 2 s.o 40 eurot. Kostja kasutab hagejate kinnisasja oma kinnisasjale pääsemiseks, muud teed

tal ei ole ning tegemist on parkimisalaga, mis ei riku hagejate privaatsust.

Ringkonnakohus ümmardab kostja poolt tasumisele kuuluvate hüvitiste kogusummat ja kostjal

tuleb tasuda kummagi kinnisasja kasutamiseks hageja valduse rikkumise eest 50 eurot.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (p. 46) osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hagejate nõude värava paigaldamise kulutuste kandmise osas. Ringkonnakohus

leiab, et kuigi kostja kasutab hagejate kinnisasja ilma kokkuleppe või muu õigusliku aluseta,

oli hagejatele enne värava paigaldamist ja kulutuste tegemist teada, et kostja pääseb oma

kinnistule üksnes läbi hagejate kinnistu. Sellises olukorras oleks hagejad pidanud enne värava

paigaldamist kostjaga kokku leppima või vähemalt läbi rääkima ning kuulama ära tema

arvamuse kulutuste tegemise vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Asja materjalidest nähtub, et

aed ja värav paigaldati 2017. aastal, kuid hagejate esitatud e-kirjadest saab järeldada, et

kulutuste hüvitamise küsimus tõusetus 2019. aastal, kui luhtusid läbirääkimised kostjalt

garaažide ostmiseks.

11. Ringkonnakohus muudab kord aastas tasumisele kuuluva hüvitise suurendamise tõttu

hagejatele ka tagasiulatuvalt tasumisele kuuluvat summat. Hagejad taotlesid hüvitist

2016. aastast alates. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja hüvitise perioodi eest 2016-2021,

s.o 6 aasta eest kokku 600 eurot.

12. Hagejad ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus kohustas kostjat hüvitist

tasuma alates kohtuotsuse tegemisest kuni rikkumise lõpetamiseni. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hüvitise saab määrata ka etteulatuvalt kuni rikkumise lõpetamiseni ning kostja

on kohustatud tasuma hagejatele 50 eurot aastas iga kostjale kuuluva garaažikinnistu kohta kuni

rikkumise lõpetamiseni ehk õigusliku aluse saamiseks hagejate kinnistu kasutamiseks või selle

kasutamise lõpetamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et rikkumise saab lõpetada, kas poolte kokkuleppel juurdepääsutee

määramisega või kostja poolt kohtule AÕS § 156 alusel avalduse esitamisega. Kostja on kahel

korral juurdepääsuteed kohtu kaudu taotlenud, kuid kahetsusväärselt ei ole tema avaldusi

menetlusse võetud. Kostja saab esitada uue avalduse, seda ka olukorras, kus kostja on

likvideerimisel, avaldusele tuleb lisada kinnistute plaan, millele võib ise märkida taotletava

juurdepääsu asukoha. Juurdepääsutee avalduse vaatab kohus läbi hagita menetluses ja vajaduse

korral saab kostja taotleda esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu

sellele, et kuni tal puudub kokkulepe hagejatega või kuni kohus ei ole juurdepääsu määrusega

reguleerinud, peab kostja lõpetama oma garaažide juurde sõitmise läbi hagejate kinnistu.

13. Hagejad vaidlustasid apellatsioonkaebuses ka menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus

leiab, et kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, sh hagejate esitatud perioodiliste maksete ja

sissenõutavaks muutunud hüvitise nõue rahuldatakse ca 50 % ulatuses, on põhjendatud jätta

hageja menetluskuludest maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 50 % ulatuses kostja kanda ja

mõista kostjalt hagejate kasuks välja 112 eurot ja 50 senti.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu

TsMS § 171 lg 1 järgi poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/