3-21-2488/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2488

Haldusasi

OÜ Peipus Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.08.2021

maksuotsuse nr 12.2-3/054688-54 osalise tühistamise nõudes

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Kaebaja – OÜ Peipus Grupp, esindajad vandeadvokaat

Vahus Kivistik ja vandeadvokaat Gerly Kask

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 28.03.2022

1. Rahuldada OÜ Peipus Grupp kaebus osaliselt.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 03.08.2021 maksuotsus nr 12.2-3/054688-54 osas, milles

0-tulumaksuga on maksustatud väljamaksed, mis põhinevad avansiaruannetel nr 20-

32a, 20-33, 20-33a, 20-35, 20-35b, 20-36a, 20-37a, 20-38, 20-39, 20-39a, 20-41, 20-43, 20-

44a, 20-45a, 20-47, 20-48a, 20-50a.

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Peipus Grupp (registrikood 14386368) kasuks välja

menetluskulu 2185,75 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

16.05.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1

järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline

soovib

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

saada

menetlusabi,

tuleb

tal

esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD JA MAKSUMENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) viis 21.01.2021 korralduse nr 12.2-3/054688-1 alusel läbi Peipus

Grupp OÜ perioodi september – detsember 2020 käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja

tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli.

2. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud

asjaolud kajastas maksuhaldur 10.05.2021 kontrollaktis nr 12.2-3/054688-51 (edaspidi: KA).

3. Peipus Grupp OÜ esitas 28.06.2021 ja 05.07.2021 kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonide

parandused maksusummale 8955,54 eurot. Samuti esitas äriühing dokumendid ja selgitused, mille

alusel luges maksuhaldur KA ptk-s 1.2.2. p-s b toodud asjaolud ära langenuteks.

4. 03.08.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/054688-54 (edaspidi: ka maksuotsus) kohustas

maksuhaldur Peipus Grupp OÜ-d tasuma tulumaksu 6085,53 eurot. Maksuotsuses asus

maksuhaldur seisukohale, et äriühing on kontrollitaval perioodil teinud ettevõtlusega mitteseotud

kulusid vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) §-le 51 lg 2 p 3 (väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav

algdokument) kokku summas 24 342,1 eurot ning jätnud sellelt deklareerimata ja tasumata

tulumaksu summas kokku 6085,53 eurot.

5. Peipus Grupp OÜ esitas maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 01.10.2021 vaideotsusega nr 6-

1/4998-6 rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 01.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.08.2021 maksuotsuse

osalise tühistamise nõudes.

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 03.08.2021 maksuotsus ei ole vaidlustatud tulumaksu

määramist puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud, maksuotsus on motiveerimata. Maksuhaldur

on ebaõigesti kohaldanud TuMS § 51 lg 2 p 3 ja jätnud kohaldamata maksukorralduse seaduse

(MKS) § 94. Kaebaja ei vaidlusta otstarbekuse kaalutusel tulumaksu määramist kassast ostuarvete

alusel tehtud väljamaksetest summas 7042,38 eurot, kuivõrd vastavad väljamaksed on küll

kassasse tagastatud, kuid ebaõigesti vormistatud. Kaebaja teeb vastavad korrigeerimised MKS §

54 lg 6 alusel.

9. KA p 1.2.2 a) kohaselt on MTA tuvastanud võltsitud arvete ja ebausaldusväärsete

avansiaruannete alusel tehtud väljamaksed summas 24 342,1 eurot, mis koosneb kassast ostuarvete

alusel tehtud väljamaksetest summas 7042,38 eurot ja sularahas aruandvatele isikutele tehtud

väljamaksetelt erinevate avansiaruannete alusel summas 17 299,72 eurot.

10. Seonduvalt sularahas tehtud väljamaksetega summas 17 299,72 eurot märgib kaebaja järgmist.

Peale KA saamist esitas kaebaja 02.08.2021 maksuhaldurile parandatud avansiaruannete nimekirja

ja parandatud kassaraamatu väljavõtted oktoober-detsember 2020 kohta. Parandatud kassaraamatu

väljavõtetel on äriühing väljamaksed sidunud avansiaruannete numbritega.

11. Maksuhalduri etteheited KA p 1.1.2 a) osas ei seostu sularahas avansiaruannete alusel

hüvitatud maksetega, millest tulenevalt on ka arusaamatu maksuotsuses võetud seisukoht, et

äriühing

on

kontrollitaval

perioodil

teinud

kassast

väljamakseid

võltsitud

ja/või

ebausaldusväärsete ning nõuetele mittevastavate algdokumentide alusel.

12. Avansiaruanne nr 20-25 (kuupäev 31.07.2020), nr 20-26 (kuupäev 31.07.2021) ja nr 20-30

(kuupäev 24.08.2020) sisaldavad kulusid, mis on tehtud kontrolliperioodist varasemal perioodil.

Maksuhaldur ei ole nende kulude osas KA-s seisukohta võtnud. Kõik nendes avansiaruannetes

kajastatud kulud on tehtud äriühingu huvides ja seonduvad ettevõtlusega (kulud

ehitusmaterjalidele, kütus, väikevahendid).

13. Avansiaruannetes nr 32a, 33,33a, 35,35b, 36a, 37a, 38,39, 39a,41, 43, 44a, 45a, 47, 48a, 50a.

sisalduvate kõikide kuluartiklite osas ei ole maksuhaldur KA-s valdavalt sisulisi vastuväiteid

esitanud. Üksnes avansiaruande nr 33a osas on KA-s etteheide, et Osaühingu Vitarsis arve nr

10267 summa ei ole matemaatiliselt õige. Kaebaja nõustub maksuhalduri tähelepanekuga, et arve

lõppsumma on ebaõigesti märgitud, kuid maksuhaldur ei ole tõendanud, et Peipus Grupp OÜ oleks

avansiaruande nr 33a alusel teinud aruandvale isikule ettenähtust suurema väljamakse.

14. Kuludokumentidega seoses ei ole maksuhaldur uurimispõhimõtet rakendanud nõuetekohaselt.

Maksuhalduri poolt kolmandatele isikutele saadetud pöördumistes on konkreetselt küsitud

müügiarvete väljastamist OÜ-le Peipus Grupp. Samas saavad ettevõtlusega olla seotud ka sellised

väljamaksed, mille aruandev isik on ostnud eraisikuna ettevõtte tarbeks. Kui sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks peab arve olema väljastatud maksukohustuslase nimele, siis väljamakse aluseks

olevale kuludokumendile sellised piiranguid ei rakendu. Kulutus peab sellisel juhul olema tehtud

ettevõtluse huvides.

15. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri kriitikaga, et 9 avansiaruande puhul (sh sularahas arveldatud

avansiaruanded nr 20-43, 20-43, 20-45a, 20-48a, 20-50a) ei selgu aruandev isik, kuivõrd

aruandvaks isikuks on märgitud „kalurid“. Maksumenetluses esitas kaebaja maksuhaldurile FIE-

dega sõlmitud kalalaevade üürilepingud ja kalurite nimelised kalapüügiload. Seega on nende

maksumenetluses esitatud dokumentide alusel kulusid teinud kalurid identifitseeritavad. Nendeks

on X. X., E. E., A. A., B. B., G. G., Z. Z., V. V., U. U., K. K.. Kalalaevade üürilepingu järgi on

üürileandja ehk kaebaja kohustuseks tasuda kõik laeva hoolduse ja kütusega seotud kulud. Seega

on kaebajal taoliste kulude hüvitamise kohustus.

16. Valdavalt seonduvad avansiaruannetes nr 32a, 33,33a, 35,35b, 36a, 37a, 38,39, 39a,41, 43,

44a, 45a, 47, 48a, 50a sisalduvad kulud kütusega. Maksumenetluses esitati maksuhaldurile lisaks

kalalaevade üürilepingutele ka sõidukite reg nr 286 MPN ja reg nr 915BLX kasutuslepingud.

Maksuhaldur nõudis sõidupäevikut ainult O. O. kohta, mille kaebaja ka esitas. Muid tõendeid

maksuhaldur ei küsinud. Kaebaja saatis maksuhaldurile täiendavalt sõidupäevikud, mida

maksuhaldur ei analüüsinud. Nii kalalaevad kui sõidukid kasutavad sõitmiseks kütust.

17. Kuivõrd KA p-s 1.1.2 a) ja maksuotsuses puuduvad põhjendused, miks kaebaja poolt

maksumenetluses esitatud avansiaruannetes nr 25, 26, 30, 32a, 33,33a, 35,35b, 36a, 37a, 38,39,

39a,41, 43, 44a, 45a, 47, 48a, 50a sisalduvad kütuse ja ehitusmaterjalidega seotud kulud ei ole

seotud ettevõtlusega, siis on maksuhalduri seisukoht tulumaksukohustuse tekkimises

motiveerimata ja tõendamiskoormis ei ole maksukohustuslasele üle läinud.

18. Kuna kaebaja ettevõtluse olemusest tulenevalt on kulutused kütusele vältimatud, siis olukorras,

kus maksuhaldur väidab, et väljamaksed on tehtud ebausaldusväärsete algdokumentide alusel,

oleks maksuhaldur saanud ja pidanud rakendama hindamist. Maksuhaldur pole hindamist

kaalunud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-60-11, nr 3-3-1-70-08).

19. Vaidlustatud

maksuotsuses

esineb

oluline

põhjendamisviga

tulumaksukohustuse

motiveerimisel väljamakselt summas 17 299,72 eurot ja maksuotsus tuleb sellelt summalt

määratud tulumaksu osas tühistada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

20. MTA ei nõustu kaebusega ning leiab, et maksuotsus on õiguspärane, seal tehtud järeldused

põhinevad maksumenetluse käigus kogutud tõendite kogumis- ja omavahelises seoses hindamisel

ning on õiged. Kaebuse rahuldamiseks puudub alus. MTA jääb KA-s, maksuotsuses ja

vaideotsuses avaldatud seisukohtadele, märkides vastuseks kaebusele järgmist.

21. MTA ei nõustu, et Q. Q. ja W. W. ei ole teabekorraldusi kätte saanud. MTA on saanud

nimetatud

inimestelt

automaatteavitused

maksuaudiitorile,

mis

näitavad,

millised

maksumenetluses tehtud korraldused on e-maksuameti teel eelmisel päeval kätte toimetatud.

Teavituse rakendumiseks peab süsteemiväline kasutaja e-maksuametisse sisse logima ja

korralduse vastu võtma. Ei ole välistatud, et Q. Q.i ja W. W. asemel tegi seda keegi teine. Isegi

sellisel juhul tuleb lugeda korraldus kätte toimetatuks isiku poolt, kellele korraldus on

adresseeritud. W. W. ega Q. Q. ei välista oma 14.03.2022 kinnituses, et keegi teine võis neile

saadetud korraldusi vastu võtta. Näiteks ei välista asjaolu, et Q. Q. ei oska enda sõnul arvutiga

töötada seda, et keegi teda abistab nii tuludeklaratsiooni täitmisel kui ka e-maksuameti kaudu

edastatud korralduse vastuvõtmisel. MTA esitas e-kirja, mille Q. Q. saatis maksuaudiitorile

15.04.2021 ning millest nähtub, et Q. Q. oli kursis, et MTA soovib temalt isiklikult saada vastuseid

küsimustele ja pangakonto väljavõtteid. Kõnesolev dokument ei ole kaebaja maksustamise aluseks

ega oma maksustamise seisukohast asjakohast teavet, mistõttu ei sisaldu see MTA kohtutoimikus.

Samas näitab kiri, et Q. Q. on kursis talle tehtud korralduse sisuga.

22. Kaebaja esitatud parandatud avansiaruannete nimekirja. Parandatud kassaraamatu väljavõtted

ei lükka ümber MTA põhjendatud kahtlust, et tasutud on kaebaja ettevõtlusega mitteseotud

kulusid. Samuti puudub võimalus kontrollida aruannete sisu, sest aruannete koostamise aluseks

olevaid algdokumente ei ole kaebaja esitanud. Maksuhalduri etteheited KA p 1.1.2. ala-p a) on

asjakohased, sest puudutavad kuludokumentide usaldusväärsust. Kaebaja ei esitanud aruannete

aluseks olevaid algdokumente või muid andmeid, mis võimaldaks tuvastada tehingute sisu ja

seotust äriühingu majandustegevusega. MTA tõi avansiaruande nr 33a näitena, kuid ka teised

aruanded sisaldavad probleemseid dokumente.

23. MTA nõustub kaebajaga, et kuludokumendil ei pea tingimata olema maksukohustuslase nime.

Samas ei ole MTA aruandvatele isikutele tehtud korraldustes konkreetselt küsinud müügiarvete

väljastamist OÜ-le Peipus Grupp. Kaebaja väide on eksitav. Aruandvatele isikutele tehtud

korraldustes on küsitud teistsugust ja konkreetsemat teavet. MTA ei ole rikkunud

uurimispõhimõtet, jättes „kalurite“ poole pöördumata. Põhjusel, et kaebaja ei esitanud isikute

lõikes arvestust, millest nähtuks kellele, millal, kui palju ja mille alusel on väljamakseid tehtud, ei

teinud MTA täiendavaid uurimistoiminguid isikutega seonduvalt. Olukorras, kus kaebaja ei

esitanud andmeid, mida oleks võimalik kolmandatelt isikutelt üle kontrollida, ei olnud otstarbekas

isikute poole selles menetluse faasis pöörduda. MTA on täitnud enda uurimiskohustust nõutaval

määral, samas kui kaebaja ei ole piisaval määral täitnud kaasaaitamiskohustust.

24. MTA ei nõustu, et nõudis sõidupäevikut üksnes O. O. kohta. Kaebaja väide on eksitav. MTA

küsis 21.01.2021 korraldusega nr 12.2-3/054688-1 kaebajalt kõik kontrollimiseks vajalikud

dokumendid perioodi september kuni detsember 2020 (k.a) kohta, sh sõidupäevikud. Seega

kaebaja kohustus oli esitada kõik sõidupäevikud. Kaebaja edastas sõidupäeviku üksnes O. O.i

kohta, mis sisaldab puudusi ega võimalda saada ülevaadet tegelikust sõiduki kasutamisest.

Kaebaja pole esitanud dokumente, mille alusel oleks võimalik tuvastada, mis kütust ja mis

kogustes vajati.

25. MTA ei nõustu, et oleks pidanud maksusumma määrama hindamise teel. Maksusumma

määramiseks hindamise teel MKS § 94 alusel on vajalik maksukohustuslase ulatuslik

kaasaaitamiskohustuse täitmine. Kaebaja rikkus kaasaaitamiskohustust, mistõttu hindamise

läbiviimine ei olnud võimalik. Kaebaja ei ole esitanud teavet ja dokumente, mis võimaldaksid

tuvastada väljaminekute sisu ning seotuse kaebaja ettevõtlusega. MKS §-st 11 tulenev

maksuhalduri uurimiskohustus pole piiramatu ning samal ajal on maksukohustuslasel MKS §-st

56 tulenev kaasaaitamiskohustus. Maksuhaldur ei pea ega saa arvestada asjaolude ja tõenditega,

mis on teada üksnes maksukohustuslasele, kuid mida maksuhaldurile avaldatud ei ole.

26. MTA on KA-s ja maksuotsuses toonud välja eluliselt usutava versiooni kaebaja maksustamise

asjaolude kohta ning põhjendanud seda. Tõendamiskoormus on liikunud üle kaebajale. MKS §

150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole seda

teinud. Seega ei ole maksuotsuse muutmiseks ega kehtetuks tunnistamiseks alust.

KOHTU PÕHJENDUSED

27. Kaebaja palub kohtul tühistada Maksu- ja Tolliameti 03.08.2021 maksuotsuse nr 12.2-

3/054688-54 osas, mis puudutab tulumaksu määramist summas 4324,93 eurot. Kaebaja ei

vaidlusta tulumaksu määramist kassast ostuarvete alusel tehtud väljamaksetest summas 7042,38

eurot. Kaebaja vaidlustab maksuotsuse ülejäänud osas, so nendele väljamaksetele tulumaksu

määramise osas, mis on tehtud vastavalt avansiaruannetele. Vaidluse põhisisuks on seega kaebaja

poolt avansiaruannete alusel kassast tehtud sularaha väljamaksed. Kaebaja hinnangul on

maksuhaldur jätnud põhjendamatult arvestamata kütusekulu ja jätnud osad avansiaruanded

sootuks analüüsimata. Veel leiab kaebaja, et Q. Q. ja W. W. ei ole saanud kätte neile e-maksuameti

kaudu esitatud maksuhalduri teabekorraldusi.

28. Maksuotsus tuleb tühistada nende väljamaksete tulumaksuga maksustamine osas, mida

maksuhaldur ei ole korrektselt analüüsinud. Maksuhaldur pidi analüüsima iga väljamakse seotust

kaebaja ettevõtlusega. Selleks pidi analüüsima väljamaksete aluseks olevaid avansiaruandeid ning

aruannetes sisalduvaid kuludokumente ja nende seost kaebaja ettevõtlusega. Üldist järeldust, et

kulud ei seondu kaebaja ettevõtlusega, ilma kõiki väljamakseid analüüsimata, saanuks

maksuhaldur teha näiteks juhul, kui kaebajal või kõikidel arvetel märgitud tehingupartneritel ei

oleks majandustegevust või oleks muid asjaolusid, mis põhimõtteliselt välistavad väljamakse

seotuse ettevõtlusega (nt vastav kuluarve ei saa ilmselgelt olla kaebaja ettevõtluses vajalik). Nii

saaks mõnede arvete analüüsi laiendada kõikidele vastavatele arvetele. Antud juhul selliseid

asjaolusid ei esine. Põhjused, miks maksuhaldur on lugenud avansiaruannetes esitatud arveid

ebaõigeteks, on erinevad, ja nende pinnalt ei saa teha üldistavat järeldust kõikide avansiaruannete

kohta. Maksuhaldur ei saanud antud asjas lihtsalt leida, et kõik avansiaruannete alusel tehtud

väljamaksed ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud, kuna kaebaja raamatupidamine on

ebausaldusväärne ja kaebaja tuvastas võltsimistunnustega arveid.

29. Kuivõrd KA p-s 1.1.2 a) ja maksuotsuses puuduvad põhjendused, miks kaebaja poolt

maksumenetluses esitatud avansiaruannetes nr 32a, 33, 33a, 35, 35b, 36a, 37a, 38, 39, 39a, 41, 43,

44a, 45a, 47, 48a, 50a sisalduvad kütuse ja ehitusmaterjalidega seotud kulud ei ole seotud

ettevõtlusega, siis on maksuhalduri seisukoht tulumaksukohustuse tekkimises motiveerimata ja

tõendamiskoormis ei ole maksukohustuslasele üle läinud. Maksuotsus tuleb nimetatud

avansiaruannete alusel tehtud väljamaksete tulumaksuga maksustamise osas tühistada.

30. Kaebaja vastuväide, et avansiaruanne nr 20-25 (kuupäev 31.07.2020), nr 20-26 (kuupäev

31.07.2021) ja nr 20-30 (kuupäev 24.08.2020) sisaldavad kulusid, mis on tehtud

kontrolliperioodist varasemal perioodil, ei ole asjakohane, kuna väljamakse on tehtud siiski

kontrolliperioodil. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks nimetatud avansiaruandeid maksuhaldurile

üldse esitanud. Seetõttu nõustub kohus maksuhalduri järeldusega, et väljamaksed, milles

viidatakse alusena eelnimetatud aruannetele, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks.

31. MTA teabe esitamise korraldused tuleb lugeda Q. Q. ja W. W.ile kättetoimetatuks. MTA lisad

89 ja 90 kinnitavad, et dokumendid on e-maksuametis vastu võetud. Vaidlust pole selles, et e-

maksuameti kasutamiseks on kaebaja enne sõlminud lepingu, teatades maksuhaldurile oma e-posti

aadressi ja telefoninumbri, ning korralduste kättesaamiseks on e-maksuametisse sisse loginud nii

Q. Q. kui W. W.. Q. Q.i kohta uuendati andmeid viimati 03.02.2020 ja W. W. kohta 23.03.2021

(vastustaja 22.03.3022 esitatud väljatrükid e-maksuametist). Q. Q.i 15.04.2021 kl 14:29

maksuametile saadetud e-kiri kinnitab, et Q. Q. oli korraldusest teadlik. Kui ka keegi teine logis

nimetatud isikute eest e-maksuametisse sisse, on korraldused MKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt loetud

kättetoimetatuks. Juhatuse liige vastustab äriühingu kohustuste täitmise eest ega saa end

vabandada sellega, et ta ei oska kasutada arvutit ning tema ID-kaardiga teeb tehinguid keegi teine.

32. Ei ole usutav, et W. W. oli niivõrd asjatundmatu elektroonilises asjaajamises, nagu ta istungil

väita püüdis. Seda näitas juba asjaolu, et ta vastas MTA esindaja küsimusele, kas ta Facebooki

kasutab, algul küsimusega, mis see Facebook on, samas kui tema profiil Facebookis on avalik ning

sealt on näha regulaarsed postitused. Niisamuti ei ole usutav tema väide, et ta ei osanud isegi

pangakaardiga maksta ja tema eest tegi seda naine. Kohtu hinnangul esitas W. W. selliseid väiteid

istungil ja üritas jätta endast muljet kui täielikust võhikust elektroonilises asjaajamises üksnes

selleks, et väita, et ta ei ole MTA teabekorraldust kätte saanud.

Kokkuvõtlikult ei ole maksuhaldur maksumenetluses dokumente kättetoimetamisel MKS-i

rikkunud.

33. KA lk-l 8 on märgitud: Kuna teie raamatupidamine osutus äärmiselt ebausaldusväärseks (vt

kontrolliakti ptk 1.1.2) ning kontrollimiseks esitatud ostuaruannetes ja avansiaruannetes kajastatud

väidetavate müüjate arv on suur, mistõttu kõigi poole pöördumine ei ole otstarbekuse kaalutlustel

mõistlik, siis saame lugeda nõuetele vastavateks üksnes neid algdokumente, mille puhul puudub

meil alus kahelda nende õigsuses (vt lisa 4). Need on arved, mida olete kajastanud KMD INF B-

osadel (ostuarved) ja tehingupartnerid kinnitavad neid tehinguid, pangaülekandega ja äriühingu

pangakaardiga tasutud arved, O. O.i avansiaruannetes kajastatud arved (v.a Peipsi Autoteenindus

OÜ arve nr 3596) ja tšekid (vt KA ptk 1.1.2 p b) ning müüjate poolt kinnitatud arved (vt KA ptk

1.1.2 p c).

34. Kohus nõustub kaebajaga selles, et MTA ei ole seoses kuludokumentidega uurimispõhimõtet

nõuetekohaselt rakendanud.

Maksuhalduri poolt on kohtule esitatud maksutoimiku tõendid. Avansiaruanded on tõendid nr 19-

59. Kõikide avansiaruannete juures on arved ja tšekid ehk algdokumendid. Kui sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks peab arve olema väljastatud maksukohustuslase nimele, siis väljamakse aluseks

olevale kuludokumendile sellised piiranguid ei rakendu. Üksnes kulutus peab sellisel juhul olema

tehtud ettevõtluse huvides. Maksumenetluses esitatud dokumentide alusel kulusid teinud „kalurid“

on

identifitseeritavad

kaebaja

poolt

02.08.2021

maksuhaldurile

esitatud

parandatud

avansiaruannete nimekirja ja parandatud kassaraamatu väljavõtete (oktoober-detsember 2020)

järgi. Parandatud kassaraamatu väljavõtetel on äriühing väljamaksed sidunud avansiaruannete

numbritega. Kohtule ei nähtu maksuhalduri küsimust kaebajale maksumenetluses, et selgitada

välja, kes on avansiaruannetes märgitud „kalurid“. Maksuhalduri etteheidetest KA p-s 1.1.2 a) ei

nähtu, miks ei ole avansiaruannete nr 32a, 33, 33a, 35, 35b, 36a, 37a, 38, 39, 39a,41, 43, 44a, 45a,

47, 48a, 50a alusel tehtud väljamaksed kaebaja ettevõtlusega seotud kulu. Nendes aruannetes

sisalduvate kõikide kuluartiklite osas ei ole maksuhaldur KA-s selliseid vastuväiteid esitanud, mis

tooksid kaasa nende väljamaksete tulumaksuga maksustamise. Kuludokumente väljastanud

isikutele adresseeritud korraldustes on maksuhaldur esitanud küsimuse, kas arveid on väljastatud

Peipus Grupp OÜ-le (vt MTA maksutoimiku lisad 96-137). Eitav vastus sellele ei pruugi aga

tähendada, et kaebaja ettevõtlusega seotud kulu siiski tehti, kuna kulu tegija võis suure

tõenäosusega olla isik (nt kalur), kes vastava kuludokumendi oma avansiaruandes kajastas ja siis

kaebajale tasumiseks esitas. Seega ei saa järeldada vastusest, et müüjad ei olnud väljastanud arveid

kaebaja nimele, teha järeldust, et kaebaja ei saanud oma ettevõtluses nimetatud müüjatelt

pärinevaid arveid kajastada. Kõikide müüjate poole maksuhaldur pöördunud ei ole.

35. Kaebajal ei ole õigus selles, et maksuhaldur nõudis sõidupäevikut üksnes O. O. kohta. MTA

küsis 21.01.2021 korraldusega nr 12.2-3/054688-1 kaebajalt kõik kontrollimiseks vajalikud

dokumendid perioodi september kuni detsember 2020 (k.a) kohta, sh sõidupäevikud. Seega

kaebaja kohustus oli esitada kõik sõidupäevikud.

36. Mis puudutab KA p.-s 1.1.2. a) toodud vastustaja väidet kuludokumentide usaldusväärsuse

kohta, siis ka see väide on üldistav ja puudutab üksikute avansiaruannete kuludokumente.

Käesoleva vaidluse sisu on aga konkreetselt piiritletud kontrollakti lisas 2 toodud sularaha

väljamaksetega summas 17 299,72 eurot. Andmed selle kohta, millised sularahas tehtud

väljamaksed on seostatavad konkreetse avansiaruandega, esitas kaebaja maksuhaldurile enne

maksuotsuse väljastamist 02.08.2021. Maksuotsuses (lk 3) on üldsõnaliselt ära märgitud vaid seda,

et 02.08.2021 esitatud teave ja dokumendid ei lükka ümber KA p-s 1.2.2. a) MTA toodud järeldusi.

Maksuotsuses ei ole täiendavalt põhjendatud, kuidas maksuhaldur neid tõendeid hindas ja miks

esitatud teave ja dokumendid tähtsust ei oma.

37. Vaidlusaluste avansiaruannete kuludokumentidest on suur osa tanklast väljastatud

kütusetšekid ning ehitusmaterjalide kaupluste arved. Avansiaruannetes on kirjas, kuhu

konkreetselt on kütus kasutatud – laev, traktor, muruniiduk, tõstuk, trimmer. Omapoolset

arvestust, kui palju võtavad kalalaevad, traktor, muruniiduk, tõstuk, trimmer, sõiduautod kütust,

maksuhaldur teinud ei ole. Maksuhalduri väitel ei esitanud kaebaja dokumente, mille alusel oleks

võimalik tuvastada, mis kütust ja mis kogustes vajati, samas ei nähtu ühestki tõendist, et

maksuhaldur oleks seda kaebajalt maksumenetluses küsinud.

Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et laeval kulub liikumiseks kütust. Nii Q. Q. kui W. W.

kinnitasid kohtus, et vaidlusaluste kalalaevade kütusekulu oli ca 10 liitrit tunnis, kalastuspäeva

puhul 50 kuni 100 liitris päevas. Need väited tunduvad kohtule tõepärased. Kui maksuhaldur leidis,

et tšekkidest nähtuv kütusekulu oli ülepaisutatud, oleks tal tulnud hindamise teel leida tegelik

kütusekulu. Antud juhul tuleneb aga maksuhalduri järeldusest, justkui kütusekulu ei olnudki.

38. Maksumenetluses esitas kaebaja maksuhaldurile FIE-dega sõlmitud kalalaevade üürilepingud

ja kalurite nimelised kalapüügiload. Seega on nende maksumenetluses esitatud dokumentide alusel

kulusid teinud „kalurid“ identifitseeritavad, kelledeks on X. X., E. E., A. A., B. B., G. G., Z. Z.,

V. V., U. U. ja K. K.. Kalalaevade üürilepingu järgi on üürileandja ehk kaebaja kohustuseks tasuda

kõik laeva hoolduse ja kütusega seotud kulud. Seega on kaebajal taoliste kulude hüvitamise

kohustus. Seega vastavad etteheited avansiaruannete nr 20-43, 20-43, 20-45a, 20-48a, 20-50a osas

ei ole õiged.

39. Valdavalt seonduvad avansiaruannetes nr 32a, 33,33a, 35,35b, 36a, 37a, 38,39, 39a,41, 43,

44a, 45a, 47, 48a, 50a kajastatud kulud kütusega. Maksumenetluses esitati maksuhaldurile lisaks

kalalaevade üürilepingutele ka sõidukite reg nr 286 MPN, reg nr 915BLX kasutuslepingud. Nii

kalalaevad kui sõidukid kasutavad sõitmiseks kütust.

40. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-3-1-70-08 tehtud otsuses (p 21): "Maksuhaldur peab

kaaluma, kas hindamine on vajalik ja lubatud. Kui hindamine on vajalik ja lubatud, on

maksuhaldur kohustatud tuvastama tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad

asjaolud hindamise teel". Riigikohus on selgitanud (asjas nr 3-3-1-60-11), et hindamine on vajalik

eelkõige selliste kaupade puhul, mille kohta on mõistlik eeldada, et äriühing ei ole seda kaupa ise

valmistanud ega tasuta saanud. Maksuhalduril on kohustus arvesse võtta maksukohustust

vähendavaid asjaolusid. Käesolevas asjas pole maksuhaldur hindamist isegi kaalunud. Hindamise

vajalikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et maksustamine ei tohi omandada

karistuslikku iseloomu hoolimata sellest, et maksukohustuslane on jätnud hoolsuskohustuse

täitmata, samuti MKS § 11 lõikest 1 ja § 92 lõikest 3. Kui vaidlusalustele tehingutele vastav kaup

on kaebajal olemas ja on ebamõistlik eeldada, et see on saadud tasuta, siis on tulumaksukohustuse

väljaselgitamisel oluline tuvastada nimetatud kauba eest makstud tasu tegelik suurus.

41. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et hindamise võimatuse tingis kaebaja

kaasaaitamiskohustuse rikkumine. Praegusel juhul ei ole maksuhaldur teavitanud kaebajat

hindamise alustamisest. Hindamist alustamata ei saa teha etteheiteid kaasaaitamiskohustuse

rikkumisele.

42. Kohus nõustub vastustaja järgmiste selgitustega:

1) avansiaruande nr 20-36a analüüsimisel selgus, et kuigi aruande kuupäev on 25.10.2020 sisaldab

see mh hilisemate kuupäevadega (27.10.2020, 30.10.2020 ja 31.10.2020) dateeritud dokumente.

Ka kohtule jääb arusaamatuks, kuidas teadis kaebaja ette 25.10.2020 aruande koostamisel, mis

kulusid „kalurite poolt tehakse ajavahemikus 27.10.2020 kuni 31.10.2020 ning seda

ostudokumentide numbrite täpsusega;

2) avansiaruandes nr 20-33a kajastatud Osaühingu Vitarsis (registrikood 10045707) arve nr

1026713 summa ei ole õige;

3) avansiaruandes nr 20-38a kajastatud Dunven Sanitaartehnika OÜ (registrikood 11428824) arve

nr 10635914 on väljastatud 16.05.2017, kuid selle tasumise tähtaeg on 17.10.2020, mis ilmselgelt

ei saa olla õige;

4) avansiaruandes nr 20-39a kajastatud AS-i Telinekataja (registrikood 10423428) arvele nr

1086815 on märgitud hoopis IN-Trade Company OÜ (registrikood 11164331);

5) avansiaruandes nr 20-39a kajastatud UAB Baltijos didmena (MemberShop) 10.10.2010 arve nr

1336596616 osas ei ole arve väljastamise aasta 2010 usutav. Teiseks on vastuoluline arvele

märgitud selle tasumise viis, mis on eesti keeles „sularahas“ ja inglise keeles „bank link“ ehk

pangalink ning need on erinevad tasumise viisid. Kolmandaks, lähtudes kodulehel MemberShop

avaldatud andmetest, ei arvelda antud müüja sularahas;

6) avansiaruandes nr 20-42a kajastatud arvele nr 20444320 on müüja nimi Fix Autoteenindus OÜ

(registrikood 12285232) kirjutatud peale käsitsi pastapliiatsiga. Sama äriühingu 06.09.2020 arve

nr 224962 on kajastatud perioodis september 2020 topelt, nimelt sisaldub see nii ostuaruandes kui

ka avansi aruandes nr 20-3421.

43. Kuna eelnimetatud avansiaruanded sisaldasid ka muid kululiike, tuleb maksuhalduril nende

alusel tehtud väljamakseid siiski lugeda maksustatuks ebaõigesti, kuivõrd piisavad põhjendused

selleks puuduvad.

44. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise

rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS §

108 lg 2). Kohus rahuldas kaebuse osaliselt, st tühistas maksuotsuse vaidlustatud poole

maksusumma osas. Seega kaebaja menetluskulud tuleb välja mõista vastustajalt pooles ulatuses.

45. Kaebaja esitas taotluse MTA-lt menetluskulude väljamõistmiseks, kokku summas 4371,25

eurot (3371,25+870+130) ilma käibemaksuta. Arvete kohaselt on esindajad teinud tööd 26,25

tunni ulatuses. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109

lg 6). Riigikohus on leidnud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb

arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust

(Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-28-09 (p 11)). Arvestada tuleb kaebuse

koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (samas, p 11;

Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-17-11 (p 18) ja 3-3-1-29-12 (p 29)).

Kaebaja esitas järgmised Advokaadibüroo HansaLaw OÜ arved: 1) arve nr 1902796 (11 tundi x

145 eur) summas 1914,00 eurot; 2) arve nr 1902928 (4,5 tundi x 145 eur) summas 783,00 eurot;

3) arve nr 1903337 (7,75 tundi x 145,00 eur) summas 1348,50 eurot; arve nr 1903339 (6,00 tundi

x 145 eur)summas 1044 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on käibemaksukohustuslane ja

käesolev vaidlus puudutab tema ettevõtlust.

46. Kohtu hinnangul on õigusabi tunnihind (145 eurot) kooskõlas väljakujunenud

kohtupraktikaga. Vastustaja ei vaielnud kaebaja menetluskulude suurusele vastu. Ka kohtu

hinnangul on õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud, arvestades kohtuasja keerukust. Kuivõrd

kohus rahuldas kaebuse umbes pooles ulatuses, tuleb MTA-lt välja mõista kaebaja kasuks 2120,75

eurot (ilma käibemaksuta) õigusabikulusid ning 65 eurot riigilõivu, kokku 2185,75 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-2488

osas, milles Maksu- ja Tolliameti 3. augusti 2021. a maksuotsus nr 12.2-3/054688-54

tühistati avansiaruannetel nr 20-32a, 20-33a, 20-35b, 20-36a, 20-37a, 20-39a, 20-43,

20-44a, 20-48a ja 20-50a põhinevate väljamaksete tulumaksuga maksustamise osas.

Teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus vastavas ulatuses rahuldamata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata osas, milles

Maksu- ja Tolliameti 3. augusti 2021. a maksuotsus nr 12.2-3/054688-54 tühistati

avansiaruannetel nr 20-33, 20-35, 20-38 (osaliselt), 20-39, 20-41, 20-45a ja 20-47

põhinevate väljamaksete tulumaksuga maksustamise osas.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Peipus Grupp kasuks välja esimese ja teise astme

kohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 1267,66 eurot (üks tuhat kakssada

kuuskümmend seitse eurot 66 senti).

4. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende

endi kanda.