3-20-2094/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2094

Haldusasi

Jõelähtme valla kaebus Vabariigi Valitsuse 24.09.2020

korralduse nr 332 õigusvastasuse tuvastamiseks või

tühistamiseks ja Vabariigi Valitsuse kohustamiseks ning

Keskkonnaameti 08.01.2021 korralduse nr DM-110994-

12 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Jõelähtme vald, esindaja vandeadvokaat Karl

Haavasalu

Vastustaja I – Vabariigi Valitsus (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), esindaja IS

Vastustaja II – Keskkonnaamet, esindajad EJ ja TR

Kolmas isik – Paekivitoodete tehase osaühing, esindajad

vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.07.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jõelähtme valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 22.03.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jõelähtme valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

02.07.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2094 muutmata.

2. Mõista Jõelähtme vallalt välja 5000 eurot Paekivitoodete tehase osaühingu

(registrikood 10022037) apellatsioonimenetluse kulude katteks. Ülejäänud osas jätta

apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.05.2022 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-20-2094

2(17)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Paekivitoodete tehase OÜ esitas Keskkonnaametile (KeA) taotluse geoloogilise uuringu loa

saamiseks riigi omandis olevatel ja Jõelähtme vallas Maardu III uuringuruumis asuvatel Viimsi

metskond 72 (katastritunnus 24504:003:0053), Viimsi metskond 73 (katastritunnus

24504:003:0054) ja Pruuli (katastritunnus 24504:003:0149) kinnistutel (pindala kokku 156,44

ha). Uuringu eesmärk on täpsustada uuringuruumis leiduva lubjakivi kasuliku kihi paksust ning

lubjakivi kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, et võimalusel võtta varu arvele aktiivse

tarbevaruna ja taotleda selle kaevandamiseks kaevandamisluba. Uuringu raames selgitatakse

välja ka lubjakihi lasumisse jääva turba levik, paksus ja kvaliteet.

2. KeA esitas maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lg 7 alusel loataotluse ja otsuse eelnõu arvamuse

andmiseks Jõelähtme vallale. Jõelähtme Vallavolikogu ei nõustunud 24.08.2018 kirjas nr 10-

5/2393-3 (24.08.2018 otsus) uuringuloa andmisega, kuna uuringu lõppeesmärk on anda

kaevandamisluba ning kaevandamine ei oleks kooskõlas Jõelähtme valla ja kohaliku

kogukonna huvidega. Paekivitoodete tehase OÜ esitas vaide, mille Jõelähtme Vallavolikogu

jättis 11.10.2018 otsusega nr 135 (11.10.2018 vaideotsus) rahuldamata.

3. KeA küsis uuringuloa andmiseks MaaPS § 35 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse nõusolekut.

Vabariigi Valitsus andis 24.09.2020 korraldusega nr 332 (24.09.2020 korraldus) KeA-le

nõusoleku anda uuringuluba maavara geoloogilise uuringu tegemiseks Maardu III

uuringuruumis, kuna maavara uurimiseks esinevad ülekaalukad riigi majandus- ja

keskkonnahuvid.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja -ressursid rahvuslik

rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Maavarade säästlik kasutamine peab lähtuma riigi, mitte

ühe kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) huvidest. Maavarade säästlik kasutamine tuleb

tagada kogu riigis (Riigikohtu 30.09.2009 otsusus nr 3-4-1-9-09). Mõiste „ülekaalukas riigi

huvi“ sisustamisel saab võtta aluseks MaaPS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärgi tagada maapõue

säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute

vähendamine võimalikult suures ulatuses. Mõiste sisustamisel tuleb arvestada muu hulgas

maavara olulisust ja omandit ning asjaomaste riigiasutuste seisukohti. Ülekaalukas riigi huvi

võib seisneda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses

vms

laialdase

mõjuga

asjaolus.

Mõiste

sisustamisel

tuleb

arvestada

ka

riigi

strateegiadokumente, eeskätt Riigikogu 06.06.2017 otsust „Maapõuepoliitika põhialused

aastani 2050“ (maapõuepoliitika põhialused) ja Vabariigi Valitsuse 15.03.2011 korraldust nr

127 „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ (ehitusmaavarade

arengukava), mille elluviimine on küll lõpetatud, kuid milles väljendatud riigi huvi on jätkuvalt

3-20-2094

3(17)

asjakohane. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on vaja kvaliteetset

teavet ressursside paiknemise ja kvaliteedi kohta. Sellist teavet saab geoloogilise uuringu

kaudu. Uuringu tulemustel on iseseisev väärtus (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15).

Geoloogilise uuringu tegemiseks Maardu III uuringualal esineb riigi ülekaalukas huvi.

Hoogustunud ehitustegevuse tõttu on suurenenud nõudlus ehitusmaavarade järele ja pikka aega

varustuskindlust taganud Harju maakonna ehituslubjakivi maardlad hakkavad ammenduma.

Uute geoloogiliste uuringuteta jääb umbes 7–8 aasta pärast Eesti suurim ehitusturg (Harju

maakond) kohaliku kõrgemargilise lubjakivikillustikuta ja ekspordile orienteeritud

betoonitehased ilma sisendmaterjalidest. Maardu III uuringuruum kattub suures osas Eesti

Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine

Harju maakonnas“ (Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö) määratud perspektiivse

geoloogiliste uuringute tegemise alaga, kus levib Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi, mis

on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi. Maardu maardla ehituslubjakivist saab toota

killustikku purunemiskindluse kategooriaga LA30, mis vastab III klassi ehituskillustiku

nõuetele. Sellise kvaliteediga materjali on vaja mitme suure avaliku huviga infrastruktuuri

objekti ehitamiseks (Rail Baltic, 2+2 maanteed). Suurema purunemiskindlusega (LA30)

killustiku tootmiseks sobiliku karbonaatkivimi varustuskindlus Harju maakonnas on kriitiline.

Maardu III uuringuruumi piirkonnas on kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud

ainult 5,5 aastaks. Esialgsete hinnangute kohaselt võib Maardu III uuringualal leiduda

ehituslubjakivi. KeA koostatud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu (KMH

eelhinnang) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju.

4. Jõelähtme vald esitas Tallinna Halduskohtule 26.10.2020 kaebuse Vabariigi Valitsuse

24.09.2020 korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks ning

Vabariigi Valitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi KeA taotlus nõusoleku saamiseks

maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks (haldusasi nr 3-20-2094).

5. KeA andis 08.01.2021 korraldusega nr DM-110994-12 (08.01.2021 korraldus)

Paekivitoodete tehase OÜ-le geoloogilise uuringu loa nr L.MU/509744 Maardu III

uuringuruumis kehtivusajaga 08.01.2021–08.01.2025.

Puuduvad alused loa andmisest keeldumiseks. Uuringuloa andmine ei ole vastuolus riigi

huviga. Riigi huvi esinemise või puudumise tuvastamise aluseks on Keskkonnaministeeriumi

(KKM) kantsleri 13.06.2013 käskkiri „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade

kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“

(KKM juhend), mille p 3 kohaselt tuleb kaaluda riigi huve varustuskindluse aspektist.

Mäeeraldise optimaalne teeninduspiirkond on 50 km ja maavara peetakse piisavaks, kui seda

jätkub 10 aastaks. Arvutuste kohaselt on Maardu III uuringuruumi potentsiaalses

teeninduspiirkonnas varustuskindlus tagatud 5,7 aastaks. Uuringuluba ei anna õigust

kaevandada, kuid annab riigile maavarade kohta olulist teavet. Tulevikus on kaevandamisloa

väljastamine võimalik vaid siis, kui uuringuruumis leidub kõrgemargilist ehituslubjakivi.

Madalamargilise ehituslubjakivi karjääri avamiseks Maardu III uuringuruumis puudub riigi

huvi. Riigivara valitseja on uuringu läbiviimise kooskõlastanud. Maardu III uuringuruum ei asu

riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal

või selle piiranguvööndis. KMH eelhinnangu järgi ei kaasne uuringuloaga ebasoodsat

keskkonnamõju, mille vältimiseks või leevendamiseks peaks kavandama keskkonnameetmeid.

Välitööde kavandamisel arvestatakse vajadusega mitte häirida kaitsealuseid linnuliike.

Jõelähtme Vallavolikogu ei ole uuringuloa andmisega nõus, kuid Vabariigi Valitsus andis

24.09.2020 korraldusega nõusoleku väljastada uuringuluba.

3-20-2094

4(17)

Jõelähtme Vallavolikogu 24.08.2020 otsuses toodud asjaolud ei välista uuringuloa andmist.

Uuringute käigus selgitatakse välja ka turba levik, paksus ja kvaliteet. Pole alust arvata, et

geoloogilise uuringu tõttu hävivad põllumaad, kahjustub maa-alune drenaažkuivenduse

süsteem või reostub põhjavesi. Uuringuloa andmist ei välista ka riigihalduse ministri

09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ lisas 4 olev

teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (Harju

maakonnaplaneeringu teemaplaneering), Jõelähtme valla kehtiv või kavandatav üldplaneering

ega Jõelähtme valla arengukava. Jõelähtme Vallavolikogu argumendid seostuvad peamiselt

kaevandamisega, milleks uuringuluba õigust ei anna. Vastuväited kaevandamisele saab esitada

kaevandamisloa menetluses. Kaevandamisloa andmine pole kindel, vaid sõltub uuringu

tulemustest. Kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid hinnatakse kaevandamisloa

andmise menetluses.

6. Jõelähtme vald esitas Tallinna Halduskohtule 08.02.2021 kaebuse KeA 08.01.2021

korralduse tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-274).

7. Tallinna Halduskohus liitis 19.02.2021 määrusega haldusasjad nr 3-20-2094 ja 3-21-274

ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-20-2094.

8. Jõelähtme valla vastuväited Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 ja KeA 08.01.2021

korraldustele olid kokkuvõtlikult järgmised.

1) Vaidlustatud korraldused on õigusvastased ainuüksi põhjusel, et kolmas isik ei vaidlustanud

kohtus Jõelähtme Vallavolikogu 24.08.2018 otsust.

2) Riigi ülekaalukat huvi on valesti sisustatud. Väited lubjakivi varustuskindluse

probleemidest Harju maakonnas on spekulatiivsed ja ebausaldusväärsed, sest mitmetes

dokumentides on leitud vastupidist. Ainuüksi varustuskindluse mõiste määratlemine on

erinevate

uuringute

kohaselt

problemaatiline.

Ehituslubjakivist

valmistatavatele

ehitusmaterjalidele on alternatiive, mida ei ole kaalutud. Korraldusi ei oleks tohtinud anda enne,

kui on kehtestatud Harju maakonna maavarade teemaplaneering. Arvestatud ei ole Jõelähtme

valla kehtiva ja menetletava üldplaneeringuga. Puudub analüüs, millistes teistes piirkondades

peale Maardu III uuringuruumi oleks saanud teha geoloogilisi uuringuid. Riigi huvi kaalukuse

hindamisel ei ole üldse arvestatud KOV-i huvidega, mis olid välja toodud Jõelähtme

Vallavolikogu 24.08.2018 otsuses. Geoloogilise uuringu loa andmist ja sellele tõenäoliselt

järgnevat kaevandamist tuleb vaadelda ühtsena. Seega tulnuks hinnata ka kaevandamisega

kaasnevaid mõjusid ja meetmeid nende maandamiseks. Riigi huvi saaks asjakohaselt sisustada

alles pärast KMH-d ja arvestades selle tulemusi.

3) KeA 08.01.2021 korralduses on varustuskindluse hindamisel vääralt lähtutud KKM

juhendist. Enne uuringuloa andmist oleks tulnud läbi viia KMH.

9. Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaamet palusid jätta kaebus rahuldamata, jäädes

vaidlustatud korraldustes toodud põhjenduste juurde.

10. Paekivitoodete tehase OÜ toetas vastustajate seisukohti ja palus jätta kaebus rahuldamata.

11. Tallinna Halduskohus jättis 02.07.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaebajalt

välja kolmanda isiku menetluskulud 12 000 eurot ja muus osas jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

1) Kolmas isik ei vaidlustanud kohtus Jõelähtme Vallavolikogu 24.08.2018 otsust, milles ei

nõustutud uuringuloa andmisega. MaaPS-st ega kaebuses viidatud Riigikohtu 26.05.2020

otsusest nr 5-20-2 ei tulene, et vastustajatel tulnuks ainuüksi sel põhjusel keelduda nõusoleku

3-20-2094

5(17)

või uuringuloa andmisest. Vabariigi Valitsus annab MaaPS § 35 lg 3 alusel nõusoleku, kui

selleks esineb ülekaalukas riigi huvi ning KeA võis sellest uuringuloa andmisel lähtuda.

2) Vabariigi Valitsus sisustas 24.09.2020 korralduses õigesti määratlemata õigusmõiste

„ülekaalukas riigi huvi“. Järeldus, et Maardu III uuringuruumis on geoloogilise uuringu

tegemiseks ülekaalukas riigi huvi, ei ole meelevaldne.

3) Maavara geoloogiline uuring on MaaPS § 4 lg 2 kohaselt maavara arvele võtmise ja

kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogilise uuringu nõuded ja kord on

sätestatud MaaPS §-s 20 ning keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 „Üldgeoloogilise

uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,

metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,

lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (määrus nr 52).

Maavarade arvestust peetakse muu hulgas geoloogilise uuringuga saadud geoloogilise teabe

alusel (MaaPS § 21 lg 1) ja kui geoloogilise uuringuga tuvastatakse, et maavara vastab MaaPS

§-s 22 või määruses nr 52 kehtestatud nõuetele, võetakse see maavarana arvele (MaaPS § 22

lg-d 1 ja 3). Uuringuloa andmine ja realiseerimine ei tekita loa saajale õigustatud ootust

kaevandamisloa väljastamiseks ning uuringutulemustel on iseseisev väärtus (Riigikohtu

11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p-d 13 ja 16). Maavara kaevandamine eeldab kaevandamisloa

olemasolu (MaaPS § 42 lg 1) ning kui KOV ei ole kaevandamisloa andmisega nõus, saab

kaevandamisloa anda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui selleks on ülekaalukas riigi

huvi (MaaPS § 55 lg 4). KOV-l on õigus vaidlustada MaaPS § 55 lg 4 alusel antavat

kaevandamisluba. Eeltoodut arvestades on ekslik kaebaja lähtekoht, et uuringu- ja

kaevandamisluba tuleks vaadata ühtsena – nende lubade andmise eeldused, eesmärgid ja mõjud

on erinevad. Kaebaja ei saa tõrjuda geoloogilise uuringu teostamist Maardu III uuringuruumis

väidetega, mis puudutavad kaevandamist ja selle mõjusid, v.a kui kaevandamine oleks tulevikus

ilmselgelt välistatud. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Kaevandamisloa andmise

vähene tõenäosus võib olla üks kaalutlusargument, kuid see ei ole ainumäärav uuringuloa

andmisega mittenõustumiseks (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p-d 12 ja 14).

4) Riigi ülekaaluka huvi olemasolu maavara uurimiseks on piisavalt ja asjakohaselt

põhjendatud Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korralduse p-des 3.2 ja 3.3, kus on välja toodud nii

riigi huvi määratlemise alused kui ka riigi huvi uuringuteks konkreetselt Maardu III uuringualal.

Vastustaja I selgitas korralduses õigesti, et riigi ülekaaluka huvi sisustamisel saab lähtuda

MaaPS § 1 lg-st 1. Arvestada saab ka MaaPS eelnõu (213 SE) seletuskirjas (lk 26) märgitut.

Maavarade säästliku kasutamise eeldus on asjakohane teave nende paiknemise ja kvaliteedi

kohta ning sellist teavet saab geoloogilise uuringu teel. Ehitustegevus on viimastel aastatel

hoogustunud ja nõudlus ehituslubjakivi järele suurenenud ning seni varustuskindlust taganud

Harju maakonna ehituslubjakivi maardlad hakkavad ammenduma. Eelkõige on vajadus

kõrgemargilise

lubjakivikillustiku

järele.

Maardu

III

uuringuruum

asub

Eesti

Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöös määratletud perspektiivsel geoloogiliste uuringute

alal, kus levib Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehitus- ja

viimistluskivi. Sellest saab toota killustikku purunemiskindlusega LA30, mida vajatakse suure

avaliku huviga objektide rajamiseks (nt Rail Baltic, 2+2 maanteed), kuid mille varustuskindlus

on Harju maakonnas tagatud veel vaid 5,5 aastaks. Seega pidas vastustaja I uuringu teostamist

vajalikuks, et välja selgitada, kas Maardu III uuringualal leidub maavara, mis on vajalik

uuringuala läheduses asuvate riiklikult tähtsate ehitusobjektide rajamiseks. Teavet on vaja

koguda just kõnealuste ehitusobjektide lähedal asuvas piirkonnas, kuna pika distantsi massveod

on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnaalastel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel.

Uuringuloaga kavandatava tegevusega ei kaasne 24.09.2020 korralduse kohaselt olulist

keskkonnamõju. Asjakohased riigiasutused olid riigi huvi olemasolu osas sarnasel seisukohal.

3-20-2094

6(17)

5) Vastustaja hinnang varustuskindlusele ei olnud meelevaldne. Isegi kui varustuskindlusega

ei ole lähiajal probleeme, peab riik arvestama pikema perspektiiviga ja saama teha pikaajaliste

tegevuste kavandamiseks vajalikke uuringuid. Varustuskindluse probleeme ja uuringute

vajadust Harjumaal on rõhutatud ka kaebaja viidatud Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a

uurimistöös (lk 165). Asjakohane ei ole kaebaja väide, et uuringud lähtuvad ettevõtja huvidest.

Uuringuga saadav teave on vajalik eeskätt riigile maapõueressursside kasutamisega seotud

otsuste tegemiseks, aga ka KOV-le erinevate planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Riik

saab uuringu tulemusel teada, kas maavara maht ja kvaliteet õigustavad selle kaevandamist

varustuskindluse parandamiseks või tuleb selleks otsida muid alternatiive. Kaebaja omakorda

saab paremat teavet võimaliku kaevandamise mõjude kohta, mille alusel saab kujundada

kaevandamisloa menetluses objektiivsema seisukoha (vt ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-

3-1-37-15, p 13).

6) Vabariigi Valitsus ei pidanud jätma nõusolekut andmata põhjusel, et Harju maakonna

maavarade teemaplaneeringut ei ole veel kehtestatud. Sellega on kavas määrata uued

võimalikud kaevandamis- ja perspektiivsed alad, kuid see ei takistanud vaidlusaluse uuringuloa

andmist. Geoloogiline uuring võib anda olulist teavet teemaplaneeringu koostamiseks.

7) Vabariigi Valitsus ei pidanud kaaluma, kas ehituslubjakivist valmistatavatele

ehitusmaterjalidele on alternatiive. Uuringu eesmärk on välja selgitada, kas Maardu III

uuringualal

leidub

kõrgemargilist

ehituslubjakivi,

millest

saab

toota

kvaliteetset

ehituskillustikku purunemiskindlusega LA30 ja kasutada seda olulise avaliku huviga taristu

ehitamiseks. Riigi huvi selliseks uuringuks ei välista asjaolu, et põhimõtteliselt saab

ehitamiseks kasutada ka muid materjale. Vastustaja I ja kolmas isik on samas asjakohaselt

põhjendanud, et kaebaja viidatud ehitusmaterjalid ei ole tõsiselt võetavad alternatiivid.

8) Vabariigi Valitsus ei teinud kaalutlusviga, kui ei hinnanud geoloogiliste uuringute

tegemiseks muid asukohti peale Maardu III uuringuruumi. Uurida tuleb seal, kus maavara

eeldatavalt asub. Uuringuid tegemata ei saa hiljem kaaluda alternatiivseid asukohti võimalike

maardlate rajamisel. Konkreetse uuringuloa taotluse raames tuli hinnata uuringu põhjendatust

konkreetses asukohas. Kaebaja ei väida, et sama teavet oleks võimalik saada muul viisil kui

geoloogilise uuringu teel.

9) Vabariigi Valitsus ei pidanud nõusoleku andmisel omavahel kaaluma riigi huvi anda

uuringuluba ja kaebaja väljatoodud kohalikke huve, mille tõttu kaebaja ei nõustunud uuringuloa

väljastamisega. Vastustaja I ülesanne ei ole hinnata KOV-i keeldumise põhjusi, vaid välja tuua

riigi huvi. Vabariigi Valitsuse ja KOV-i hinnangud on sisult erinevad ja üks ei tee teise üle

järelevalvet (vt MaaPS eelnõu seletuskirja lk 26; Riigikohtu 10.06.2010 otsus nr 3-3-1-38-10,

p 17). Vabariigi Valitsuse nõusolekul võib uuringuloa andmisel KOV-st n-ö mööda minna, et

riik saaks adekvaatset teavet rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavate otsuste

tegemiseks. PS §-s 5 sätestatud maavara säästlik kasutamine ei tähenda maavara kaevandamata

jätmist, nagu leiab kaebaja, vaid maavara kasutamine peab olema ülekaaluka riigi huvi korral

reaalselt võimalik (vt Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2, p 29). Arvestades intensiivset

sekkumist KOV-i enesekorraldusõigusesse, peab Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel

hindama, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis

tingivad vajaduse väljastada luba just konkreetse KOV-i territooriumi kohta (Riigikohtu

30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p-d 29 ja 33). Sekkumise intensiivsus on aga uuringu- ja

kaevandamisloa puhul märkimisväärselt erinev.

10) Vabariigi Valitsus ei pidanud ära ootama KMH tulemusi, sest ta ei otsustanud uuringuloa

andmist ega sellele seatavaid tingimusi. Valitsuse nõusolek ei kohustanud KeA-d uuringuluba

andma (Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p 24). KOV saab esitada KeA-le avatud

3-20-2094

7(17)

menetluses muu hulgas keskkonnakaitselisi ettepanekuid ning KeA-l on kohustus nendega

arvestamist kaaluda, sh vajadusel lisada uuringuloale lisatingimusi. Vabariigi Valitsus sai

nõusoleku andmisel arvestada KMH eelhinnanguga (milles on hinnatud ka kaebuses nimetatud

riske), mille järgi ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju.

11) Eeltoodut arvestades on Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korraldus õiguspärane.

12) KeA on 08.01.2021 korralduses täiendavalt hinnanud riigi huve. KeA hindas muu hulgas

täpsemalt samaväärse maavara varustuskindlust Maardu III uuringuruumi ja võimaliku tulevase

mäeeraldise teeninduspiirkonnas, võttes aluseks KKM juhendi. See juhend ei ole

haldusvälistele isikutele õigusi andev või kohustusi panev siduv õigusakt, kuid on sobiv ühtse

halduspraktika kujundamiseks, sh määratlemata õigusmõistete sisustamiseks. KeA 08.01.2021

korralduse järeldused oleksid asjakohased ka juhul, kui need ei tugineks KKM juhendile. KeA

on selgitanud, et lubadega kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks, kui maavara

jätkub vähemalt 10 aastaks. KeA on ära näidanud, et Maardu III uuringuruumi potentsiaalses

teeninduspiirkonnas on varustuskindlus tagatud 5,7 aastaks. Seega ei oleks tulevikus

kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huvidega. Kaebusest ja selles viidatud dokumentidest

ei tulene, et Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine maavara kohta teabe

saamiseks ei oleks riigi huvides (sh, et varustuskindlus konkreetses asukohas oleks tegelikult

tagatud piisavalt pikaks ajaks). Ülekaaluka riigi huvi puudumist konkreetse uuringu

läbiviimiseks ei tõenda ka kaebaja poolt emeriitprofessor RE-lt tellitud täiendav arvamus, sest

see on koostatud kaevandamist silmas pidades ning pealegi mööndakse ka selles uuringute

tegemise vajalikkust selleks, et hinnata maavara kvaliteeti. Varustuskindluse küsimuses ei saagi

KOV anda lõplikku hinnangut, kuna riiklike huvide (sh maavara varustuskindluse) hindamine

ei ole KOV-i ülesanne. KeA ei ole uuringuloa andmisel piirdunud KKM juhendis ettenähtuga,

vaid arvestas Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korralduses väljatoodud asjaolusid.

13) KeA ei pidanud välja selgitama alternatiivseid asukohti uuringute teostamiseks.

Alternatiivide kaalumine saab kõne alla tulla alles kaevandamise planeerimisel. Samuti ei

pidanud KeA jätma uuringu luba väljastamata põhjusel, et kaebaja viidatud maavarade

teemaplaneeringut ei ole veel kehtestatud (vt eespool toodud põhjendusi).

14) Asjakohane pole kaebaja väide, et esmalt tuleks uurida Kostivere turbamaardla järvemuda

prognoosvaru, et turbavaru ei läheks raisku. KeA on loa andmisel arvestanud sellega, et

taotletav uuringuruum kattub osaliselt Kostivere turbamaardlaga ning leidnud, et see ei välista

uuringuloa andmist. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on muu hulgas kontuurida võimalik

kaevandamisala uuringuruumi piires, mille käigus võetakse arvesse turbamaardlaga seotud

võimalikke piiranguid ning uuringu raames selgitatakse välja lubjakivi lasumisse jääva

kaasneva maavara (turba) levik, paksus ja kvaliteet (lk 7). KMH eelhinnangus on märgitud, et

kui uuringu käigus leiab kinnitust, et lubjakivi lasumis leviv turvas on varuna arvele võtmiseks

piisava paksuse ja kvaliteediga, tuleb lahendada ka turba kasutamise küsimus (lk 2).

15) KeA on hinnanud geoloogilise uuringu tegemisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ja

leidnud, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. KeA on välja toonud

järgmised asjaolud: a) Komposteerimisväljaku ja Läga maaüksuste vahetus läheduses

rajatavate puuraukude rajamise tööde käigus ei ole ette näha negatiivset mõju piirkonna põhja-

ja pinnaveele, kuna puurtööd on lühiajalised ning puuraukude rajamisel järgitakse kõiki

keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Lisaks suletakse puuraugud kohe pärast

geoloogiliste tööde lõppemist vastavalt õigusaktide nõuetele; b) geoloogilise uuringu käigus

puuraukude rajamisel ei kahjustata Viimsi metskond 73 maaüksusel asuvat maa-

alust drenaažkuivenduse süsteemi. Maardu III uuringuruumi jäävate Kostivere peakraavi,

maaparandusehitiste eesvoolude Kurgla I ja Kurgla II ning kollektor-eesvoolu Kurgla I

3-20-2094

8(17)

veekaitse- ja kalda piiranguvööndites ei tehta geoloogilisi välitöid. Põllumajandusamet on

uuringuloa andmise kooskõlastanud; c) geoloogilise uuringu käigus viiakse tööd läbi selliselt,

et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Kavandatava geoloogilise uuringu

mõju jääb uuringuruumi piiresse ja on ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid

materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega

tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu

puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra.

Puuraukude rajamine ei mõjuta tuumala T9 toimimist (vt 16.10.2020 KMH eelhinnangu lk 6 ja

08.01.2021 korralduse lk-d 7 ja 8). Kuigi haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise

aja seisuga, näitab uuringuloa realiseerimise järgne olukord, et KeA hinnang oli adekvaatne.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada vastupidist. Ka kohtupraktika kohaselt

ei kaasne geoloogilise uuringu välitöödega eelduslikult väga intensiivset keskkonna või

kogukonna huvide häiringut (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-19-1041, p

14). Eeltoodust tulenevalt ei olnud KeA-l vajalik kaaluda uuringuloale kõrvaltingimuste

seadmist, et kaitsta viljakaid põllumaid, drenaažkuivendusi ja põhjavett. KeA on seadnud

kõrvaltingimused liikide kaitseks. Kuna uurimisloa andmisel ei otsustata kaevandamise üle, ei

pidanud KeA hindama kaevandamisega kaasnevaid mõjusid.

16) KeA on 08.01.2021 korralduses (lk 8) asjakohaselt ja piisavalt vastanud kaebaja väidetele,

mis puudutavad erinevate planeeringute ja arengukavadega arvestamist. Kaebusest ei selgu,

kuidas geoloogilise uuringu tegemine takistab maakonna- ja üldplaneeringus seatud eesmärkide

saavutamist. Need planeeringud ei välista geoloogilise uuringu läbiviimist rohevõrgustiku alal

ega takista selle funktsioneerimist. Samuti puudus vajadus muuta uuringuala maakasutuse

sihtotstarvet. Kaevandamise mõju rohealale saab hinnata pärast uuringu tegemist. Uuringu

tulemused võivad anda teavet uute planeeringute koostamiseks.

17) Kokkuvõttes leidis KeA õigesti, et kaebajale kaasnevad uuringuloaga lühiajalised ja

väheolulised mõjud, mistõttu on riigi huvid uuringuloa andmiseks kaalukamad. Seega on ka

KeA 08.01.2021 korraldus õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. Jõelähtme vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

1) Halduskohus käsitas vaidlusalust uuringuluba ebaõigesti maavara kaevandamisest lahus.

Kolmanda isiku lõppeesmärk on taotleda kaevandamisluba (vt 13.04.2018 taotluse seletuskiri,

p 1). Vabariigi Valitsus on 24.09.2020 korralduses viidanud, et kui Maardu III uuringuruumis

peaks leiduma suurema purunemiskindlusega ehituslubjakivi, on kavas asuda seda kaevandama

(p-d 3.3.3.2 ja 3.3.2.5). Sama on märgitud KeA 08.01.2021 korralduses (lk 20). Sellele viitab

KeA tegevus pärast uuringuloa väljastamist, sest 05.04.2021 algatati keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 261 lg 1 alusel KMH juba enne geoloogilise

uuringu lõpuleviimist. Samal positsioonil on vastustajad olnud ka kohtumenetluses. Järelikult

oleks tulnud Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korralduse õiguspärasuse hindamisel arvestada ka

kaevandamisega seonduvat, sh KOV-i huve ja planeeringuid.

2) Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et geoloogilise uuringu tegemiseks on olemas

ülekaalukas riigi huvi. Kohus kohaldas valesti MaaPS § 1 lg-t 1 – see sätestab seaduse eesmärgi

ega reguleeri riigi huviga seonduvat. MaaPS seaduse eelnõu 213 SE seletuskiri (lk 26) toob riigi

huvi kohta näiteid, kuid ei näe ette metoodikat selle huvi kindlakstegemiseks. Lähtuma oleks

pidanud Riigikohtu selgitustest asjades nr 3-3-1-38-10 (p 17) ja 5-20-2 (p-d 34, 37 ja 38). Kuigi

viimati nimetatud asjas oli vaidlus kaevandamisloa menetluses Vabariigi Valitsuse antud

3-20-2094

9(17)

nõusoleku üle, on uuringuluba puudutavad MaaPS normid sarnase sisuga (vrd MaaPS § 35 lg

1 p 10 ja § 55 lg 2 p 11 ning § 35 lg 3 ja § 55 lg 4). Riigikohtu selgitustest tulenevalt ei saa

Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel revideerida KOV-i põhjendusi, millega viimane keeldus

uuringuloa väljastamisest. Kui KOV ei anna nõusolekut uuringuloa väljastamiseks, tuleb

reeglina uuringuloa andmisest keelduda ning vastupidine otsus peab olema erandlik ja tehtud

vaid mõjuva põhjuse olemasolul. Vabariigi Valitsus peab nõusoleku andmisel põhjendama,

milles seisneb ülekaalukas riigi huvi ja sellest lähtuv hädavajadus geoloogilise uuringu

tegemiseks konkreetses kohas ning mille poolest on riigi huvid uuringuloa andmise vastu

rääkivatest KOV-i huvidest kaalukamad. Kaaluma peaks ka muid võimalikke asukohti

(maaüksusi) kõnealuses piirkonnas. Lähtuda tuleks maavara säästliku kasutamise eesmärgist,

mitte soodustada kaevandusettevõtete lühiajalisi ärihuve teenida tulu lubjakivi kaevandamisest.

3) Vastustajate viited ehituslubjakivi varustuskindlusega seonduvatele probleemidele on

spekulatiivsed. Halduskohus jättis hindamata kaebaja väited ja tõendid (vt Riigikontrolli 2009.

a aruanne „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine“ (Riigikontrolli aruanne) lk 1,

maapõuepoliitika põhialused lk 9 ja seletuskirja lk 6, Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a

uurimistöö lk 181), mis kinnitavad, et riigi huvi maapõue valdkonnas on selgelt määratlemata

ja kaevandamine lähtub eeskätt ettevõtja huvist. Vastustajate väited varustuskindlusest seavad

kahtluse alla ka probleemid selle mõiste määratlemisel ja sisustamisel (vt Eesti

Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö lk-d 12–13, 161 ja 182–183, Skepast&Puhkim OÜ töö

„Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Uuringu

kokkuvõte“ (Skepast&Puhkim OÜ uurimistöö) lk-d 5–6 ja 10, Tallinna Tehnikaülikooli töö

„Eesti Energia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik

põhjendatus Rail Balticu muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks.

Lõpparuanne“ (Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöö) lk 17). Avaldatud on ka arvamust, et

Harju maakonnas ei ole ehituslubjakivi varustuskindlusega probleeme (nt Ramboll Eesti AS

uuring „Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel“ (Ramboll Eersti

AS uuring) lk 19 ja KKM-i meedias avaldatud seisukohad). Kui ehituslubjakivi

varustuskindlusega on probleeme, tuleks esmalt välja selgitada võimalused asendada see muu

samaväärse ja sarnaste omadustega maavaraga (vt Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring „Eesti

ehitusmaavarade nõudluse prognoos aastateks 2012–2020“ (Eesti Konjunktuuriinstituudi

uuring) lk 4 ja 42, Skepast&Puhkim OÜ uurimistöö lk 6, Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöö

lk 17, KeA 20.09.2019 kiri nr 12-1/19/13387-3).

4) Halduskohus jättis hindamata järgmised kaebaja väited seoses Vabariigi Valitsuse

24.09.2020 korraldusega: a) puudub analüüs, milles seisneb ehituslubjakivi säästlik kasutamine

PS § 5 tähenduses ja kui pikaks ajaks seda veel jätkub; b) vastuolu Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga (vt seletuskirja lk 7), Riigikohtu 15.10.2013 otsusega nr 3-3-1-35-13 (p

17) ning Jõelähtme valla kehtiva ja menetluses oleva üldplaneeringuga; c) mitteasjakohased

viited ehitusmaavarade arengukavale. Need on olulised kaalumisvead.

5) Kolmas isik oleks pidanud kohtus vaidlustama Jõelähtme Vallavolikogu 24.08.2018 otsuse

ja selle kohta tehtud vaideotsuse. Kuna kolmas isik ei pöördunud kohtusse, on vaidlus lõppenud

ja Vabariigi Valitsus oleks pidanud ainuüksi sel põhjusel nõusoleku andmisest keelduma.

6) Eespool toodud põhjendustel on õigusvastane ka KeA 08.01.2021 korraldus. Lisaks ei

tohtinud KeA lähtuda maavarade varustuskindluse hindamisel KKM juhendist. KKM kantsleril

ei olnud pädevust sellise juhendi andmiseks, sest see reguleerib ka haldusväliste isikute õiguste

ja kohustuste tekkimist. Halduskohus tegi RE arvamusest vale järelduse, sest refereeris selle

kahte lauset laiemat konteksti arvestamata.

13. Vabariigi Valitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3-20-2094

10(17)

1) Uuringu- ja kaevandamisluba antakse erinevates menetlustes ning halduskohus on neid

õigesti eristanud. Uuringuluba ei anna loa saajale õiguspärast ootust saada kaevandamisluba.

Uuringuloa alusel saadavad tulemused ei ole uuringuloa andmise ajal teada ja tulemuste

selgumisel ei pruugigi taotlejal olla huvi saada kaevandamisluba. Samas on uurimistulemustel

iseseisev väärtus. Kuna kaebaja lähtekoht on ekslik, on ekslikud ka apellatsioonkaebuse väited,

mis käsitavad uuringu- ja kaevandamislube ühtsena.

2) Uuringuloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kvaliteetse lubjakivi järgi on suur nõudlus

ja riigi varud on kriitilised. Vabariigi Valitsuse nõusolek on kooskõlas Riigikohtu 10.06.2010

otsusega nr 3-3-1-38-10. Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2 ei ole asjakohane, sest puudutab

kaevandamisluba. Kaebaja viitab halduskohtu otsuse põhjendustele valikuliselt.

3) Halduskohus ei jätnud varustuskindluse probleeme kõrvale. Riigil peab olema teave

maapõues peituvatest ressurssidest. Kaebaja viited erinevatele varustuskindlusega seotud

tõenditele on eksitavad. Varustuskindluse osas ei ole puudus igasugusest ehituslubjakivist, vaid

kindlast tüübist (LA30), mida iseloomustab kõrgem purunemiskindlus.

4) Kaebaja ei ole viidanud õigusaktile, mis kohustaks Vabariigi Valitsust analüüsima uuringu

teostamist alternatiivsetes asukohtades. Vastustajal I tuli anda nõusolek konkreetselt Maardu

III uuringuruumis läbiviidavateks uuringuteks. Maavara säästlikust kasutamisest PS § 5

tähenduses saab rääkida pärast kaevandamisloa andmist ja selleks ongi vaja koguda esmalt

teavet maapõues leiduva ressursi kohta. Uuringuloaks nõusoleku andmisel ei pidanud vastustaja

I analüüsima kaevandamisega seotud asjaolusid ega kaaluma riigi ja KOV-i huve.

14. Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Uuringu- ja kaevandamisloa menetlusi tuleb eristada. Kaebaja saab esitada oma vastuväited

juhul, kui kolmas isik taotleb kaevandamisluba. KeA-l ei ole eesmärki asuda Maardu III

uuringuruumis võimalikult kiiresti kaevandama. KMH algatati selleks, et geoloogiliste

uuringute tegemise ajal saaks koguda andmeid ka KMH tarbeks, et kaevandamisloa menetluses

ei peaks keskkonnamõju puudutava teabe saamiseks uuringuloa käigus nagunii tehtavaid

toiminguid kordama, kui kaevandamine osutub võimalikuks.

2) Geoloogilise uuringu tegemiseks Maardu III uuringuruumis on ülekaalukas riigi huvi.

Uuringu põhjendatust tuli hinnata konkreetsete maaüksuste kontekstis. Vastustaja I pidi

hindama vaid riigi huvi ega saanud kontrollida KOV-i huvi põhjendatust.

3) Vastustaja I viited varustuskindlusele ei olnud oletuslikud. Kaebaja esitatud tõendid ei ole

asjakohased. Kriitiline on just suurema purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks

sobiliku karbonaatkivimi varustuskindlus, mis on Maardu III uuringuruumi piirkonnas tagatud

vaid 4–5 aastaks (vt AS Teede Tehnokeskus töö „Rail Balticu ehitamiseks vajalike

ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ (AS Teede Tehnokeskus uurimistöö) lk 19–20).

Maardu III uuringuruum paikneb selliste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille

ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Ka kaebaja välja toodud Eesti Geoloogiateenistuse

ja Tallinna Tehnikaülikooli uurimistööd toetavad seda järeldust. Kaebaja viidatud RE

arvamusest ei selgu, millise kvaliteediga lubjakivi silmas peetakse. Kaevandamisvõimaluste

laiendamiseks ja varustuskindluse probleemi lahendamiseks tuleb esmalt kaardistada

maavarade levik ja kvaliteet ning sel eesmärgil ongi vaidlusalune uuringuluba antud.

4) Viited teemaplaneeringule ja alternatiivide kaalumise vajadusele ei ole asjakohased. Harju

maakonna maavarude teemaplaneeringut ei ole veel kehtestatud, mistõttu ei saa see takistada

ka uuringuloa andmist. Uuringu tulemused võivad pigem anda teavet teemaplaneeringu

koostamiseks. Kaebaja väited seoses kehtiva Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga

3-20-2094

11(17)

oleks asjakohased kaevandamisloa andmise menetluses, kuid see teemaplaneering ei välista

täielikult uuringuid ega kaevandamist. Vabariigi Valitsusele oli teada, et vaja on kõrgemargilist

ehituslubjakivi ning põlevkivi rikastusprotsessil saadav lubjakivikillustik ei asenda nõudlust

kõrge kvaliteediga killustiku järele. Seega puudus mõistlik põhjus uurida vähem tõhusaid

alternatiive. Põhimõttelise võimalus kasutada teisi ehitusmaterjale ei välista riigi huvi.

5) Kaebaja vastuväited KKM juhendist lähtumisele ei ole asjakohased. See on haldusesisene

akt, millega ei panda kohustusi haldusevälistele isikutele, vaid tagatakse ühetaoline

halduspraktika.

6) Geoloogilise uuringu luba ei saa olla vastuolus maavara säästliku kasutamise põhimõtte ja

säästliku arengu kontseptsiooniga. Maavara uurimine ei tähenda selle kasutamist (MaaPS § 6

lg 3), vaid annab riigile teavet maavara kõige säästlikuma kasutamise kohta.

15. Paekivitoodete tehase OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Uuringuluba tuleb vaadata lahus võimalikust tulevasest kaevandamisest. Uuringu tulemustel

on iseseisev väärtus ning kaevandamise otsuseid ei ole tehtud. Vastustajate seisukohtadest ega

tegevusest ei saa järeldada vastupidist. Seega tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väited, mis

puudutavad kaevandamist ja selle mõjusid.

2) Uuringuloa väljastamiseks oli ülekaalukas riigi huvi saada täpsemat teavet maapõue

ressursside kohta. Kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus Harju maakonnas on

kriitiline, kuid piirkonnas tekib lähiajal suurenenud nõudlus selle maavara järele (vt Vabariigi

Valitsuse 24.09.2020 korralduse p-d 2.6.8, 3.2.5 ja 3.3.2.2 ning vastustaja I täiendavad

selgitused 20.11.2020 ja 19.03.2021 menetlusdokumentides). Vastustaja I ei pidanud otsustama

kõigi võimalike alternatiivsete uuringualade üle, sest uuringuks sobiv koht oli juba leitud –

maavara tuleb uurida seal, kus see asub. Alternatiivide kaalumine oleks asjakohane

kaevandamisloa üle otsustamisel. MaaPS § 35 lg 2 ls 2 paneb Vabariigi Valitsusele kohustuse

tuvastada riigi huvi ja anda nõusolek sellest lähtuvalt, mitte anda hinnangut KOV-i keelduva

otsuse põhjendatusele. Ülekaalukat riigi huvi saab sisustada muu hulgas MaaPS § 1 lg-s 1

sätestatud seaduse eesmärgi ja eelnõu 213 SE seletuskirja kaudu, mida halduskohus ka tegi.

Samuti saab arvestada ehitusmaavarade arengukava, sest seal määratletud riigi huvi on jätkuvalt

asjakohane. Uuringuluba annabki teavet, kuidas täita PS §-s 5 sätestatud maavarade säästliku

kasutamise eesmärki.

3) Kaebaja väited riikliku varustuskindluse tagatuse kohta on alusetud. Tegemist on riigielu

küsimusega, mida ei saa hinnata kaebaja (vt Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p 25 ja

10.06.2010 otsus nr 3-3-1-38-10, p 17). Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korralduses on

varustuskindlusega seonduvat piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud. Kõik asjaomased

riigiasutused on selles osas sarnasel seisukohal. Kaebaja viidatud tõendid ei lükka neid järeldusi

ümber, sest osa uuringuid pole enam ajakohased (nt on ehituse maht oluliselt suurenenud ja

lähiajal on kavas suuremahuliste objektide ehitamine) ja osa ei käsitle kõrgemargilise

ehituslubjakivi varustuskindlust. KeA selgitas õigesti, miks puudus vajadus analüüsida muid

sarnaste omadustega maavarasid.

4) Geoloogilise uuringu tegemine on seni kehtestatud planeeringutega kooskõlas ega põhjusta

negatiivseid keskkonnamõjusid. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas täpsemalt planeeringud

geoloogiliste uuringute tegemist takistavad. Kehtestamata planeeringutega ei pidanud

arvestama. Samuti ei pidanud uuringuloa andmise menetlust peatama, kuniks menetluses olev

planeering on kehtestatud.

3-20-2094

12(17)

5) Vabariigi Valitsuselt MaaPS § 35 lg 3 alusel nõusoleku taotlemine ei eelda, et kolmas isik

oleks pidanud enne kohtus vaidlustama Jõelähtme Vallavalitsuse nõusoleku andmisest

keeldumise. See norm ongi mõeldud juhuks, kui KOV ei nõustu uuringuloa andmisega.

6) KeA 08.01.2021 korraldus on samuti õiguspärane. KKM juhendist lähtumine oli

asjakohane, sest ühtne halduspraktika tagab õiguskindluse. RE seisukohad kinnitavad pigem

vajadust uurida ehituslubjakivi kvaliteeti ja varustuskindlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4) ning

selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

17. Halduskohus on vaidlustatud korralduste õiguspärasuse kontrollimisel õigesti eristanud loa

andmist maavara geoloogiliseks uuringuks ja kaevandamiseks. Neil loamenetlustel on erinevad

eesmärgid ning uuringu- ja kaevandamisloaga lubatud tegevuste majanduslikud, sotsiaalsed ja

keskkonnaalased mõjud on eelduslikult väga erineva intensiivsusega (vrd MaaPS § 4 lg 2, § 6

lg 1 ja § 18 ning § 20 lg 2 ja § 42 lg 3). Maavara kaevandamine on lubatud üksnes

kaevandamisloa alusel, kuid uuringuluba ei tekita selle loa omanikule õiguspärast ootust saada

hiljem kaevandamisluba. Mõlemas loamenetluses tuleb küsida KOV-i nõusolekut ning

uuringuloaga nõustumine ei välista KOV-i õigust keelduda hiljem kaevandamisloa

kooskõlastamisest (MaaPS § 27 lg 7 ja § 49 lg 6; vt ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-

37-15, p-d 12–14). Eeltoodut arvestades ei saa uuringuloa andmist reeglina tõrjuda

kaevandamist ja selle mõjusid puudutavate vastuväidetega. Uuringuloa andmisest keeldumine

kaevandamisega seotud põhjendustel võiks põhimõtteliselt kõne alla tulla siis, kui juba

uuringuloa menetluses on ilmselge, et kaevandamisloa andmine konkreetses uuringuruumis on

välistatud – sel juhul võiks väita, et uuringuloa andmine ja selle alusel geoloogilise uuringu

tegemine selles uuringuruumis on eesmärgitu. Tuleb siiski silmas pidada, et geoloogilisel

uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule ei järgne kaevandamist, sest uuringuga

saadavat teavet saab kasutada muude keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimiseks ja

elluviimiseks (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 13).

18. Kaebajal on iseenesest õigus, et nii kolmanda isiku loataotluses kui ka vaidlustatud

korraldustes on mainitud mh võimalikku kaevandamist Maardu III uuringuruumis, kuid seda ei

saa käsitada siduva (eel)otsustusena kaevandamisloa andmise kohta. Loataotluse kohaselt on

uuringu eesmärk täpsustada Maardu III uuringuruumis leiduva lubjakivi kasuliku kihi paksust,

lubjakivi kvaliteeti ja kaevandamistingimusi ning selgitada ühtlasi välja lubjakihi lasumisse

jääva turba levik, paksus ja kvaliteet. Vastustajad on põhjendanud sellise uuringu vajalikkust:

seniste uurimistööde põhjal on alust arvata, et Maardu III uuringuruumis leidub kõrgemargilist

ehituslubjakivi (purunemiskindlusega LA30), mille järgi nõudlus lähiaastatel suureneb, kuid

mille varu Harju maakonnas on kriitiline. Vastustajad on viidanud riigi huvile kaevandamise

vastu, kuid märkinud seejuures, et riigil on huvi kaevandamiseks üksnes siis, kui uuringu

tulemusel leiab kinnitust, et Maardu III uuringuruumis leidub piisaval hulgal konkreetset tüüpi

ehituslubjakivi. Uuringu tulemusel võib aga selguda, et Maardu III uuringuruumis ei ole

piisavalt riigile huvi pakkuva kvaliteediga maavara või pole selle kaevandamine selles asukohas

majanduslikult mõistlik või keskkonnatingimuste tõttu võimalik. Seega sõltub kaevandamisloa

andmine ja kaevandamine Maardu III uuringuruumis vaidlusaluse geoloogilise uuringu, samuti

05.04.2021 algatatud KMH tulemustest. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal

saaks väita, et võimalik kaevandamine Maardu III uuringuruumis oleks tulevikus igal juhul

välistatud (vt kaevandamisloa andmisest keeldumise alused, MaaPS § 55 lg-d 1 ja 2). Kaebaja

on kaevandamisele vastu, sest see on vastusolus kohalike kogukonna huvidega (MaaPS § 55 lg

3-20-2094

13(17)

2 p 11), kuid KOV-i nõusoleku puudumisest on võimalik ka kaevandamisloa puhul n-ö mööda

minna, kui Vabariigi Valitsus annab kaevandamisloa andjale nõusoleku anda kaevandamisluba,

viidates ülekaalukale riigi huvile (MaaPS § 55 lg 4). Eeltoodut arvestades ei pidanud

halduskohus hindama praeguses asjas kaebaja väiteid, mis puudutavad kaevandamist Maardu

III uuringuruumis ja selle võimalikke mõjusid, vaid andma hinnangu geoloogiliste uuringute ja

nende mõjudega seonduvatele asjaoludele. Kaebaja saab vastuväited kaevandamisele esitada

kaevandamisloa menetluses, võttes muu hulgas arvesse vaidlusaluse uuringuloa alusel tehtud

uuringute ja KMH tulemusi.

19. Valdav osa apellatsioonkaebuse väidetest puudutavad Vabariigi Valitsuse 24.09.2020

korralduse õiguspärasust. MaaPS § 35 lg 3 sätestab, et kui KOV ei ole nõus uuringuloa

andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi

Valitsuselt ning Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas

riigi huvi. Halduskohus leidis õigesti, et Vabariigi Valitsus on 24.09.2020 korralduses piisavalt

ja asjakohaselt selgitanud riigi huvi määratlemise aluseid ning põhjendanud ülekaalukat riigi

huvi uuringuloa andmiseks Maardu III uuringuruumis (p-d 3.2 ja 3.3).

20. MaaPS ei defineeri mõistet „ülekaalukas riigi huvi“. Seega saab selle sisustamisel lähtuda

MaaPS eesmärgist (vt § 1 lg 1) ja seletuskirjast (lk 26) ning asjaomasest kohtupraktikast,

arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid. Maavarade uurimise ja kasutamise pikemaajaliste

eesmärkide täpsustamiseks ning pädevatele asutustele suuniste andmiseks on Riigikogu vastu

võtnud maapõuepoliitika põhialused1 ning Vabariigi Valitsus on 24.09.2020 korralduses riigi

huvi määratlemise aluste väljatoomisel selle strateegiadokumendiga arvestanud. Kuigi

Vabariigi Valitsuse 15.03.2011 korralduse nr 127 „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik

arengukava 2011–2020“ elluviimine on lõpetatud selles sätestatud strateegiliste eesmärkide

elluviimise tõttu, ei ole 24.09.2020 korralduses sellele arengukavale viitamine õigusvastane, kui

selles toodud riigi huvi sisuline käsitlus on Vabariigi Valitsuse hinnangul jätkuvalt asjakohane.

21. Ringkonnakohus ei näe halduskohtu otsuse p-des 15 ja 16 toodud järeldustes vastuolu

Riigikohtu 10.06.2010 otsuses nr 3-3-1-38-10 ja 26.05.2020 otsuses nr 5-20-2 antud

selgitustega, millele kaebaja viitab apellatsioonkaebuses, arvestades muu hulgas, et praeguses

asjas käib vaidlus uuringu-, mitte kaevandamisloa andmise üle, mistõttu pole otsuse nr 5-20-2

seisukohad üksüheselt kohaldatavad. Pole vaidlust, et MaaPS § 35 lg 3 kohaldamine on

uuringuloa andmisel erandlik, kuid Vabariigi Valitsus on 24.09.2020 korralduses välja toonud

mõjuva põhjuse erandi kohaldamiseks ehk ülekaaluka riigi huvi uurida lubjakivi paiknemist ja

kvaliteeti konkreetselt Maardu III uuringuruumis (p 3.3). Vabariigi Valitsus ei ole seejuures

ümber hinnanud või kahtluse alla seadnud Jõelähtme valla välja toodud kohalikke huve – ega

saanudki seda teha – , vaid pidanud praeguse vaidluse asjaoludel riigi kui terviku huve maavara

uurimiseks Maardu III uuringualal kaalukamaks. Halduskohus selgitas õigesti ka seda, et

Vabariigi Valitsus ei pidanud praegusel juhul kaaluma alternatiivseid geoloogiliste uuringute

asukohti, sest eelhinnangu järgi leidub just Maardu III uuringualal sellist ehituslubjakivi, mille

järgi on lähiaastatel suur vajadus, kuid mille varud selles piirkonnas on kriitilised. Seetõttu on

asjakohane uurida selles asukohas asuva maavara levikut ja kvaliteeti.

22. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korralduses toodud

väited varustuskindlusega seotud probleemidest on spekulatiivsed, mistõttu on väär ka

vaidlusaluse korralduse lõppjäreldus. Nimetatud korralduses on eristatud madala- ja

kõrgemargilise lubjakivi varustuskindlust. Riigi huvi ja varude kriitilisus puudutab üksnes

kõrgemargilist, kõrgema purunemiskindlusega ehituslubjakivi Maardu III uuringuruumi

1 Riigikogu 06.06.2017 otsus „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, vt

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/731f32b1-1411-4b56-8a6e-1acd108359f8

3-20-2094

14(17)

piirkonnas, kus lähiaastatel on plaanis mitmete suurte riiklikult tähtsate objektide ehitamine (vt

ka vastustaja I 30.11.2020 menetlusdokumendi p-d 2.8–2.10). Kaebaja on apellatsioonkaebuse

p-s 2.4 kritiseerinud halduskohtu otsuse järeldusi seoses varustuskindlusega, tsiteerides

seejuures suurt hulka erinevaid uuringuid jms dokumente. Kaebaja ei ole aga selgelt välja

toonud, kuidas neis tõendites avaldatud seisukohad lükkavad ümber Vabariigi Valitsuse

24.09.2020 korralduse väited probleemidest kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlusega

Maardu III uuringuruumi lähiümbruses. Isegi kui mõne selle valdkonna eksperdi hinnangul on

varustuskindluse mõiste määratlemisel ebaselgust, puudub ühtne arusaam varustuskindluse

arvutamise

metoodikast

ja

varustuskindluse

prognoosimine

on

keeruline

(vt

apellatsioonkaebuse p 2.4 lk-del 9–10 viidatud allikad), on Vabariigi Valitsus vaidlustatud

korralduses viidanud, kuidas ja millistele andmetele tuginedes ta praegusel juhul

varustuskindluse mõistet sisustab. On selge, et mida täpsemaid andmeid ehitusmaavarade

kaevandamise ja kasutamise kohta kogutakse ning mida täpsemalt on teada vajadus

ehitusmaavarade järele, seda paremini saab prognoosida ka varustuskindlust. Raskused

varustuskindluse prognoosimisel ei tähenda siiski, et geoloogilistest uuringutest tuleks sootuks

loobuda. Vastupidi, mida parem teave on riigil maapõue ressurssidest, seda kvaliteetsemaid

otsuseid on võimalik edaspidi selles valdkonnas langetada. Seejuures tuleb ka arvestada, et

prognoos kui ennustus ongi paratamatult ligikaudne.

23. Kaebaja ei ole esitanud omapoolseid arvutusi või tõendeid, milles nähtuks, et praegusel

juhul on vastustaja I varustuskindluse prognoos või selle aluseks olnud andmed ilmselgelt valed.

Sellist järeldust ei saa teha apellatsioonkaebuse p-s 2.4 tsiteeritud dokumentidest. Riigikontrolli

aruande2 lõppjäreldustes (lk 1) on välja toodud probleemid kaevandamise korraldamisel (pole

kehtestatud aastaseid kasutusmäärasid, uute karjääride avamisel on liiga suur kaal ettevõtja

huvil, järelevalve kaevandamise üle on puudulik, karjääride avamine pole riiklikult

koordineeritud, vähe arvestatakse kohalike elanike huvide ja looduskeskkonnaga).

Riigikontrolli enam kui 10 aasta taguse aruande peamine eesmärk oli anda asjaomastele

asutustele soovitusi maavarade kaevandamise valdkonna paremaks korraldamiseks ning selle

järeldused ei puuduta ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise metoodikat või

kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlust Harjumaal. Seega ei kinnita Riigikontrolli

aruanne kaebaja väidet vaidlustatud korraldustes toodud hinnangute spekulatiivsusest.

24. Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö3 puudutab samuti kaevandamist ning selle

kokkuvõttes on märgitud järgmist: „Lubjakivimaardlaid on Harjumaal 16 (seisuga 31.12.2017),

nendest riigi jaoks on eriti olulised Harku, Väo, Maardu ja Jägala maardla, kus tööstuslikult

kasuliku kihi moodustab valdavalt Väo kihistu kõrgemargiline ehituslubjakivi. See kivim on

väga hea kvaliteediga ehituskivi ning kõlblik II ja III klassi ehituskillustiku tootmiseks. Kuna

kõige suurem nõudlus ehituslubjakivi järele on Tallinnas ja selle lähiümbruses, siis on

uurimistöös hinnatud varustuskindlust eraldi nii Tallinnast lääne kui ka ida poole jäävatel aladel,

et välistada lubjakivikillustiku vedu läbi linna. Eespool nimetatud Harjumaa tähtsamates

lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on praegu kriitilises seisus ning varu

jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid

Väo kihistu levikualal, kus katendi paksus on üldjuhul vähem kui viis meetrit, seega eelkõige

kihistu

avamusaladel,

kus

kvaternaarisetete

paksus

on

väike.

Ehituslubjakiviga

varustuskindluse tagamiseks aastani 2030 ja pikemas perspektiivis aastani 2050 on uurimistöö

aruandes tehtud ettepanek laiendada maksimaalselt kaevandamisvõimalusi Harku ja Maardu

Riigikontrolli

14.05.2009

aruanne

„Ehitusmaavarade

kaevandamise

riiklik

korraldamine“,

vt

http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Auditiaruanded/tabid/206/Audit/2091/language/e

t-

EE/Default.aspx

3 Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju

maakonnas“, vt https://fond.egt.ee/fond/egf/8994

3-20-2094

15(17)

maardlas ning nende maardlate lähiümbruses.“ (lk 8; vt ka uuringu p 6.1). Kaebaja tsiteerib

uurimistööle lisatud ekspert JJ arvamust (lk 181), kes peab uuringu- ja kaevandamislubade

andmist liialt ettevõtjate suunas kallutatuks, kuid märgib samas, et „[p]ikaajaliselt

varustuskindlust taganud maardlad hakkavad ammenduma ning tuleb leida uusi võimalusi.“ (lk

181 p 5). Seega ei lükka ka Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö järeldused ümber

vastustajate seisukohti varustuskindluse probleemidest.

25. Skepast&Puhkim OÜ uurimistöös4 on märgitud järgmist: „Arvestades ehitusotstarbelise

karbonaatkivimi varusid, on LA35 killustiku tootmiseks sobiliku ehitusotstarbelise

karbonaatkivimi varustuskindlus teeninduspiirkonnas uuringu tegemise hetkel rahuldav, kuid

LA30 killustiku tootmiseks sobiliku ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindlus on

kriitilise piiri lähedal.“ (lk 10). Harjumaa kohta on uuringus järeldatud, et „maakonna

tavapärased kaevandamismahud on sedavõrd suured, et Rail Balticu ehitusmahud mõjutavad

varustuskindlust marginaalselt. Harju maakonnas on LA30 killustiku tootmiseks sobiliku

ehitusotstarbelise karbonaatkivimi defitsiit sõltumata Rail Balticu ehitamisest. Arvestades

Harjumaa ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varusid, on LA35 killustiku tootmiseks sobiliku

kivimi varustuskindlus teeninduspiirkonna osas uuringu tegemise hetkel rahuldav, kuid LA30

killustiku tootmiseks sobiliku kivimi varustuskindlus on kriitiline.“ (lk 10). Kriitiliseks on

kõnealuses töös loetud olukorda, kui ehitusmaavara jätkub vähem kui 10 aastaks (lk 4).

Apellatsioonkaebuses tsiteeritud Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöös5 märgitakse, et

„põlevkivi rikastusprotsessil saadava lubjakivikillustiku kasutus ei lahenda täielikult RB trassi

ehituseks vajaminevate materjalide vajadust, kuid leevendab probleemi. Lubjakivikillustiku fr

0/90 mm baasil tehtava seguga on võimalik asendada muldkeha ehitamiseks vajaminevat liiva

või kruusa vähendades nende vajaminevat hulka, kuid see ei asenda nõudlust

kõrgekvaliteedilise killustiku järele.“ (lk 17). Seega ei leia kaebaja väidetele tuge ka neist

uuringutest.

26. Kolmas isik märgib õigesti, et apellatsioonkaebuses viidatud Ramboll Eesti AS 2014. a

uuring6 ei pruugi enam olla asjakohane, sest selles toodud prognoosid on tehtud aastate 2009–

2013 kaevandamismahtude põhjal ning lisaks ei käsitle see uuring konkreetsemalt

kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlust. Sama puudutab KKM 2016. a artiklis7

avaldatud seisukohti, sest ehitustegevus on viimastel aastatel intensiivistunud ja artiklis

räägitakse ehitusmaavaradest üldiselt.

27. Kaebaja väidab, et kui ehituslubjakivi varustuskindlusega on probleeme, tuleks esmalt

välja selgitada võimalused asendada see muu samaväärse ja sarnaste omadustega maavaraga.

Samas ei tulene ühestki kaebaja viidatud dokumendist (vt apellatsioonkaebuse p 2.6.1), et

võimalikud alternatiivid, nt graniitkillustik või põlevkivi rikastusprotsessi tulemusel saadav

lubjakivikillustik – isegi kui nende osatähtsus teede-ehituses peaks tulevikus suurenema –,

välistaksid täielikult vajaduse ehituslubjakivi järele. Samuti on vastustajad asjakohaselt välja

toonud, et praeguste teadmiste juures ei ole põlevkivi rikastusprotsessi tulemusel saadav

4 Skepast&Puhkim OÜ 19.04.2017 töö „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse

uuring. Uuringu kokkuvõte“, vt

http://railbaltic.info/images/meta/2017_0043_RB_ehitusmaavarade_uuringu_kokkuvotefinal.pdf

5 Tallinna Tehnikaülikooli 15.05.2019 töö „Eesti Energia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline

sobivus ja majanduslik põhjendatus Rail Baltic muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks.

Lõpparuanne“, vt https://www.energia.ee/-/doc/8457332/pdf/lopparuanne.pdf

6 Ramboll Eesti AS uuring „Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel“, detsember

2014, vt https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/2014_0038_ehitusmaavarad-mnt2.pdf

7 „Ministeerium ei nõustu maanteeameti väidetega maavarade lõppemise kohta“, avaldatud 08.03.2016, vt

https://arileht.delfi.ee/artikkel/73887695/ministeerium-ei-noustu-maanteeameti-vaidetega-maavarade-loppemise-

kohta

3-20-2094

16(17)

lubjakivikillustik samaväärne alternatiiv kõrgemargilisele ehituslubjakivile, graniitkillustikku

aga Eestis ei toodeta ja imporditud graniit on kõrgemargilisest lubjakivist umbes 2,5 korda

kallim. Seetõttu ei välista võimalikud alternatiivid riigi ülekaalukat huvi uurida konkreetselt

kõrgemargilise ehituslubjakivi levikut ja kvaliteeti Maardu III uuringuruumis, kuna lähiaastail

vajatakse seda maavara jätkuvalt teede ja muude sarnaste objektide ehitamiseks. Võimalikke

alternatiive ehituslubjakivile tuleb eeskätt kaaluda kaevandamisloa menetluses, kui on teada nii

konkreetses asukohas leiduva maavara hulk ja kvaliteet ning selle kaevandamise võimalikkus

ja tasuvus kui ka kaevandamise eeldatavad mõjud, sh kohalikele elanikele ja keskkonnale.

28. Kaebaja heitis Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korraldusele ette motiveerimispuudusi ja

kaalumisvigu, kuid ei ole apellatsioonkaebuses selgelt välja toonud, milles halduskohus tema

väiteid hinnates eksis. Ringkonnakohus leiab samamoodi kui halduskohus, et vastustaja I ei

teinud 24.09.2020 korralduses selliseid vigu, mis oleks mõjutanud asja õiget otsustamist.

Vabariigi Valitsus ei pidanud esitama vaidlustatud korralduses riigi üldist strateegiat

ehituslubjakivi kui rahvusliku rikkuse säästlikuks kasutamiseks (vt PS § 5), vaid hindama riigi

huvi geoloogilisteks uuringuteks Maardu III uuringuruumis. Uuringu tulemused annavad

tõenäoliselt teavet, millele tuginedes saab hiljem teha paremaid otsuseid maavarade säästliku

kasutamise kohta, arvestades ka PS-st tulenevaid kohustusi. Vabariigi Valitsuse 24.09.2020

korralduses väljendatud riigi huvi ei tohiks minna vastuollu erinevate maavarade valdkonna

strateegiadokumentidega, eeskätt maapõuepoliitika põhialustega, kuid sellist vastuolu ei ole

kaebaja välja toonud. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas Maardu III uuringuruumis tehtavad

geoloogilised uuringud on vastuolus Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, arvestades, et uuringuruumi piires ei muudeta

ühegi kinnistu otstarvet ega kasutusfunktsiooni ning looduslike alade osatähtsus uuringu käigus

ei lange. Asjaolu, et Harju maakonna maavarade teemaplaneering on alles koostamisel, ei

välistanud riigi ülekaaluka huvi sisustamist. Maavarade teemaplaneering eeldab paljude

erinevate huvidega arvestamist, mistõttu on tegemist pikema protsessiga.8 Õigusaktid ei sea

uuringuloa väljastamiseks Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmise (ega ka uuringuloa

väljastamise) eeltingimuseks sellise planeeringu olemasolu. Kolmas isik taotles uuringuluba

juba 2018. a-l ja loamenetlus tuli läbi viia mõistliku aja jooksul, arvestades muu hulgas

probleeme kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlusega. Õige on vastustaja I märkus, et

geoloogilised uuringud Maardu III uuringuruumis võivad hoopis anda olulist teavet Harju

maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks.

29. Ülejäänud, sh Jõelähtme Vallavolikogu 24.08.2018 otsuse vaidlustamata jätmise osas

nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

Kokkuvõttes leidis halduskohus õigesti, et Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korraldus on

õiguspärane.

30. Järelikult võis KeA uuringuloa andmisel tugineda Vabariigi Valitsuse MaaPS § 35 lg 3

alusel antud nõusolekule ega pidanud uuringuloa andmisest keelduma MaaPS § 35 lg 1 p 11

alusel, s.o põhjusel, et kaebaja ei nõustunud uuringuloa andmisega.

31. Apellatsioonkaebuse ülejäänud vastuväited halduskohtu otsusele seoses KeA 08.01.2021

korraldusega puudutavad varustuskindluse mõiste sisustamist KKM juhendi abil ja ebaõigete

järelduste tegemist prof RE täiendavast arvamusest (kaebaja 17.05.2021 menetlusdokumendi

lisa 2). KKM juhend on haldusesisene dokument, mille eesmärk on tagada ehitusmaavarade

kaevandamise ja geoloogilise uuringu lubade andmisel riigi huvide ühetaolise sisustamine

8 Harju maakonna maavarade teemaplaneering ja selle KMH on algatatud Vabariigi Valitsuse 23.12.2021

korraldusega nr 447 ja selle koostamiseks on planeeritud neli aastat, vt https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-

planeeringud/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud#planeeringu-ja-keskk

3-20-2094

17(17)

varustuskindluse abil. Halduskohus on selle juhendiga seonduvat asjakohaselt ja piisavalt

selgitanud ning halduskohtu otsuse põhjenduste kordamine ei ole vajalik. RE viitab oma

arvamuses varustuskindluse prognoosimise probleemidele, mida ringkonnakohus selgitas juba

eespool. Tuleb ka märkida, et RE keskendub oma arvamuses eeskätt kaevandamisele, mitte

uuringulubadele. RE arvamuses ei ole täpsustatud, millise kvaliteediga ehituslubjakivist on

juttu, kuid ka ringkonnakohtu hinnangul saab sellest arvamusest järeldada, et ehituslubjakivi

leviku ja kvaliteedi kohta täpsema teabe saamiseks ning varustuskindluse paremaks

prognoosimiseks on geoloogilised uuringud põhimõtteliselt asjakohased (vt arvamuse lk-d 3 ja

4).

32. Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

33. Kuna

ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse

rahuldamata,

jäävad

kaebaja

menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei ole

ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka

vastustajate võimalikud apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

Kaebajalt tuleb välja mõista kolmanda isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS §

108 lg 8, § 109 lg-d 1 ja 6).

34. Kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kuluks on õigusabikulu 6721,20 eurot (sh

käibemaks), mille kohta on esitatud arved. Arvete järgi osutati kolmandale isikule

apellatsioonimenetluses õigusabi tunnihindadega 120, 190, 250 ja 280 eurot kokku ca 30 tunni

ulatuses. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning apellatsioonimenetluse käiku, sh kaebaja

taotlusel peetud kohtuistungit, hindab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks 5000

eurot (sh käibemaks). Kaebajalt väljamõistetavate õigusabikulude vähendamine on põhjendatud

eeskätt sellega, et apellatsioonkaebuses on kaebaja valdavalt korranud oma varasemaid väiteid

ning kolmas isik on kujundanud nende väidete kohta oma seisukohad juba halduskohtule

esitatud menetlusdokumentides; apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on kolmas isik suures

osas üksnes korranud oma varasemaid seisukohti.

(allkirjastatud digitaalselt)