2-21-134769/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (7)

2-21-134769

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.04.2022. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-134769 (2-21-138542)

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagid Üxxx Pxxxxxxx vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

362,42 eurot ja 324,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479;

asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju

maakond);

Hageja lepingulised esindajad: Marek Aunver ja Irina

Metsler-Verner

(Julianus

Inkasso

OÜ;

e-post:

jurist@julianus.ee);

Kostja:

Üxxx

Pxxxxxxx

(isikukood:

xxxxxxxxxxx;

registrijärgne

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald,

xxxxxxxxxxxx maakond; viibimiskoht: Tallinna Vangla

asukohaga Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, 75322

Harju maakond).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Üxxx Pxxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks 500,87 eurot, millest

425,78 eurot on põhivõlg, intress 43,08 eurot ja 32,01 eurot seisuga 13.04.2022. a

sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Üxxx Pxxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks alates 14.04.2022. a

viivis põhivõlalt (425,78 eurot) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni

põhivõla täitmiseni

4. Jätta hagi suuremas ulatuses viivise nõudes rahuldamata.

5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

2 (7)

1. Jätta menetluskulud Üxxx Pxxxxxxxx kanda.

2. Välja mõista Üxxx Pxxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas

480 eurot, sh 240 eurot hagidelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot (ilma käibemaksuta)

hageja lepingulise esindaja tasu.

3. Välja mõista Üxxx Pxxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks viivis punktis 2 välja

mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

4. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tuleb OÜ-le Julianus Inkasso tagastada riigilõiv enam

tasutud osas, s.o 5 eurot. Enam tasutud osas riigilõiv summas 5 eurot tagastada

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428, märkides

selgituseks „Tsiviilasjas nr 2-21-138542 enam tasutud riigilõiv“.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul

otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Aktiva Finants esitas 24.01.2022. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr

2-21-134769). OÜ Aktiva Finants taotleb hagis, et kohus mõistaks Üxxx Pxxxxxxxxxx hageja

kasuks välja põhivõla 238,62 eurot, intressi 21,54 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivised 53,16 eurot, samuti edasiulatuva viivise seadusjärgses

määras kuni põhivõla täitmiseni. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui

kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

2. 07.02.2022. a esitas OÜ Aktiva Finants Tartu Maakohtule ka teise hagiavalduse Üxxx

Pxxxxxxxx vastu võla nõudes. OÜ Aktiva Finants taotleb hagis, et kohus mõistaks Üxxx

Pxxxxxxxxxx hageja kasuks välja Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tuleneva

põhivõla summas 187,16 eurot, intressi 21,54 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivised 52,72 eurot, samuti edasiulatuvad viivised lepingujärgses

määras, s.o 33,60% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotles hagiavalduses

tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

3. Tartu Maakohtu 04.03.2022. a määrusega kohus liitis tsiviilasjad nr 2-21-134769 ja nr

2-21-138542 ühisesse menetlusse. Kohus määras, et tsiviilasja numbriks lugeda 2-21-134769.

Kohus märkis, et hageja on esitanud kohtule kaks üheliigilist hagi samade poolte vahel ning

mis on seotud (laenu)lepinguliste suhetega. Hageja on esitanud kaks eraldi nõuet

3 (7)

laenulepingutest tulenevatel alusel.

4. Kohus võttis 04.03.2022. a määrusega hagiavaldused ühte menetlusse. Kohus edastas

hagiavaldused koos lisadega kostjale ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 21

päeva jooksul arvates menetlusdokumentide kättesaamisest.

5. Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte isiklikult allkirja vastu 14.03.2022. a.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS

§ 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

7. Kohus leiab, et hagid on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Hagide asjaolude kohaselt on kostja Üxxx Pxxxxxxx sõlminud Placet Group OÜ-ga

11.01.2021.a laenulepingu nr SR3638350 300 euro saamiseks ja 22.11.2020. a laenulepingu

nr SR3621353 samuti 300 euro saamiseks. Kostja kohustus laenud tagastama osamaksetega

vastavalt koostatud maksegraafikutele. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi

korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ 11.01.2021. a sõlmitud lepingu üles

27.05.2021. a ning 22.11.2020. a sõlmitud lepingu ütles üles 07.04.2021. a. Placet Group OÜ

loovutas nõuded vastavalt 28.05 ja 08.04.2021. a OÜ-le Aktiva Finants ning seda koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Üxxx Pxxxxxxxx teavitati nõuete loovutamisest.

Laenulepingu nr SR3638350 osas tekkis kostjal võlgnevus alates 3ndast osamaksest

12.03.2021. a kuni ülesütlemisele eelnenud 5nda osamakseni 11.05.2021. a. Viidatud lepingu

puhul on kostjalt toimunud laekumisi põhiosa katteks 21,38 eurot ning 70 eurot. Hageja on

arvestanud 30 eurot sissenõudmiskulude katteks ning 40 eurot ja 21.38 eurot põhiosa katteks

Viidatud lepingust tulenev põhiosa võlgnevus on seega 238,62 eurot (300-21,38-40).

Laenulepingu nr SR3621353 puhul on kostja teinud laenu põhiosa katteks makse summas

21,38 eurot ning 91,46 eurot. Seega on põhiosa võlgnevus 187,16 eurot (300-21,38-91,46).

Kostja mõlemast laenulepingust tulenev intressivõlgnevus on 21,54 eurot (s.o 2x21,54).

Mõlema laenulepingu puhul on hageja arvestanud viivist põhivõlalt (s.o vastavalt 238,62

eurot ja 187,16 eurot) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (alates 28.05.2021. a ja

08.04.2021. a) kuni hagiavalduse esitamiseni (24.01.2022. a ja 07.02.2022. a) lepingujärgses

määras 33,6% aastas. Seega on sissenõutavaks muutunud viivised vastavalt 53,16 eurot ja

52,72 eurot. 24.01.2022. a esitatud hagiavalduse taotleb hageja edasiulatuva viivise

väljamõistmist seadusjärgses määras (kuni põhinõude täitmiseni) ning 07.02.2022. a

hagiavalduses on esitatud taotlus edasiulatuva viivise väljamõistmiseks määras 33,6% aastas

(kuni põhinõude täitmiseni).

8. Kohus leiab, et hageja põhinõuded on õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt

omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Placet Group

4 (7)

OÜ-ga sõlmitud laenulepinguid rikkunud ja ei ole laenuosamakseid vastavalt koostatud

maksegraafikutele tasunud. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal

on lepingute alusel tasumata põhivõlg kokku summas 425,78 (238,62+187,16) eurot.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodu alusel on hageja põhivõlgade nõuded õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 425,78 eurot (238,62+187,16).

9. Intressinõuded on kohtu hinnangul samuti õiguslikult põhjendatud ning kohus mõistab

kostjalt Üxxx Pxxxxxxxxxx hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja intressi summas 43,08

eurot (21,54+21,54).

10. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja arvestab viivist põhisummadelt, s.o 238,62 eurot ja 187,16 eurot ning viivisemääraks

on 33,60% aastas ehk 0,092055% päevas. Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduste

esitamise seisuga, s.o vastavalt 24.01 ja 07.02.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivist 53,16 eurot ja 52,72 eurot (105,88) eurot. Hageja on hagiavaldustes väljendanud

seisukohta, et aastane viivisemäär 33,60% on kooskõlas laenulepingute üldtingimustega ning

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid

viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei

ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva

viivisekokkuleppe kehtivust.

TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei

ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg

7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool

ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

Placet Group OÜ tarbimislaenu üldtingimuste punkt 7.1 sätestab, et kui laenusaaja ei tee

lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda

laenusaajalt viivist VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt

ja/või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus

nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Laenulepingud nr

SR3638350 ja nr SR3621353 sätestavad aastaseks intressimääraks 33,60%.

Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes

tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida

kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada.

Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud laenulepingud oma majandus- või

5 (7)

kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingud tarbijana

lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise

korral

maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a

lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42

lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär 0,092055 % päevas tähendab 33,60 %

suurust aastamäära. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 2. lause) loetakse viivise määraks sama

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94

lg

järgseks

intressimääraks

on

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit. Arvestades lepingute sõlmimise ajal kehtinud intressimäärasid,

kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas (s.o 0,0219178 %

päevas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,092055% päevas ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja

nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena

sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5

alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud

ulatuses.

Hagiavalduste kohaselt on viivis alates 28.05.2021. a kuni 24.01.2022. a 53,16 eurot ning

alates 08.04.2021. a kuni 07.02.2022. a 52,72 eurot.

Mõlemad hagiavaldused on esitatud sarnastest laenulepingust tulenevate nõuete alusel. Kohus

märgib, et mõlemad nimetatud nõuded on omavahel õiguslikult seotud ja oleks tulnud esitada

ühes hagis.

Viivis eelnimetatud põhivõlgade summade tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o

VÕS § 113 lg 1 2.lasuses sätestatud määras 13.04.2022. a seisuga kujuneb kokku summas

32,01 eurot (2,05+29,96). Seejuures arvestab kohus, et alates 08.04.2021. a oli põhivõlg

summas 187,16 eurot ning alates 28.05.2021. a oli põhivõlgnevuse suuruseks 425,78

(187,16+238,62) eurot.

Lisaks hagiavalduste esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt

24.01.2022. a hagiavalduse kohaselt edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras ning

07.02.2022. a edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras (33,60% aastas) ning seda kuni

põhinõuete täitmiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

6 (7)

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Tulenevalt asjaolust, et viivisemäär 33,60% aastas ületab seadusjärgset viivisemäära, leiab

kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlalt (425,78 eurot) alates

14.04.2022. a VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Suuremas

ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

11. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

12.1 24.01.2022. a hagiavalduse kohaselt on hageja kulud õigusabile 240 eurot

(menetluskulude nimekirja kohaselt 480 eurot) ning lisandub riigilõiv 140 eurot. 07.02.2022.

a hagiavalduse kohaselt on hageja kulu õigusabile olnud 480 eurot ning riigilõivu on tasutud

kokku 105 eurot.

Kohus leiab, et ka menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asjaolust, et mõlemad

hagiavaldused on esitatud sarnastest lepingust tulenevate nõuete alusel, mistõttu mõlemad

esitatud nõuded on omavahel õiguslikult seotud ja oleks tulnud esitada ühes hagis.

Kuigi nõuded tulnuks esitada ühes hagiavalduses, peab kohus põhjendatud menetluskuluks

riigilõivu summas 240 eurot (140+100). Kohtute Infosüsteemi andmetel on OÜ Aktiva

Finants tasunud riigilõivu 5 eurot ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tuleb OÜ-le

Julianus Inkasso tagastada riigilõiv enam tasutud osas, s.o 5 eurot. Enam tasutud osas riigilõiv

summas 5 eurot tagastada Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428,

märkides selgituseks „Tsiviilasjas nr 2-21-138542 enam tasutud riigilõiv“.

12.2 Kohtu hinnangul on hageja lepinguliste esindajate tasu põhjendatud üksnes osaliselt.

Kohus lähtub asjaolust, et mõlemad nõuded oleks tulnud esitada ühes hagiavalduses, mistõttu

kohus analüüsib üksnes ühe hagiavalduse esitamise õigusabikulusid, s.o 480 eurot.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt

ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja kohtule esitamisega, nõude

alusdokumentide tellimise, nendega tutvumise ning nõude analüüsiga, samuti hagiavalduse

koostamise. Lisade kogumise ja komplekteerimise ning hagiavalduse kohtule esitamisega.

Seejuures on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja kohtule esitamise ajakulu

olnud 0,5 tundi, s.o 60 eurot (ilma käibemaksuta). Töötunni hinnaks on 120 eurot (ilma

käibemaksuta).

TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

7 (7)

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu

kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro

ulatuses.

Lisaks märgib kohus, et esitatud nõuete näol ei ole tegemist õiguslikult keerukate nõuetega,

mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohtu hinnangul on

tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast

aega ei nõua. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema

istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et

sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi

hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on sama

hageja poolt esitatud erinevate hagide puhul samad. Seega pole kohtu hinnangul tegemist

keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks hagimenetluses 2 tundi ning õigusabikulud kokku on põhjendatud summas 240

eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja

menetluskulud kokku summas 480 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 240

eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 240 eurot (käibemaksuta).

Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik