2-21-5625/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-5625

Tsiviilasi

MC International OÜ hagi Aktsiaseltsi Cresco

Väärtpaberid vastu leping täitmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. veebruari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

MC International OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja MC International OÜ (registrikood 10706008),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Vabamets ja

advokaat Martin Järve

Kostja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid (registrikood

10093327), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer

Muna

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. veebruaril 2022 tsiviilasjas nr 2-21-5625 tehtud määruse

resolutsiooni p 3 muutmata.

2. Harju Maakohtu 23. veebruari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5625 on jõustunud

osas, milles hagi jäeti läbi vaatamata ja tühistati hagi tagamise abinõu (maakohtu

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2).

3. Jätta MC International OÜ määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud MC International OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MC International OÜ (hageja) esitas 9. aprillil 2021 Harju Maakohtule hagiavalduse

Aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat andma nõusolek

kostja väärtpaberikontol nr 99102245622 asuva Baltic Ferry Tickets OÜ (BFT) osa

nimiväärtusega 1917 eurot (ISIN kood EE3100117318) kandmiseks kostja väärtpaberikontole

nr 99101239707 või kui kohtuotsuse täitmise ajal ei kuulu kostjale väärtpaberikontot

nr 99101239707, siis kostja väärtpaberikontole, mille kohta on Eesti väärtpaberite registrisse

kantud märkus, et tegu on esindajakontoga, ning asendada kostja vastavad tahteavaldused

kohtulahendiga.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25. juulil 2012 varahaldusteenuse lepingu ning

21. augustil 2012 lepingu lisa 2, mille kohaselt pidi kostja ostma hageja nimel 100% osaluse

BFT-s. Kostja oli lepingu järgi kohustatud hoidma nimetatud BFT osa oma kliendikontol ehk

esindajakontol. Kostja kandis 26. märtsil 2021 hagejale kuuluva BFT osa kliendikontolt ümber

enda tavakontole, rikkudes sellega eelnimetatud kohustust.

Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus hagi tagamise abinõuna arestida

kostja nimele väärtpaberikontol nr 99102245622 registreeritud BFT osa nimiväärtusega 1917

eurot ja teha nimetatud väärtpaberi käsutamist piirav kirje Eesti väärtpaberite registrisse.

2. Maakohus rahuldas 12. aprilli 2021. a määrusega hagi tagamise avalduse. Kostja esitas

5. mail 2021 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus

jättis 12. augusti 2021. a määrusega rahuldamata. Riigikohus ei võtnud kostja 27. augusti

2021. a määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale menetlusse ning jättis kassatsiooniastme

menetluskulud kostja kanda (27. septembri 2021. a määrus).

3. Kostja esitas 10. mail 2021 maakohtule taotluse hageja kohustamiseks anda kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatis. Maakohus jättis taotluse 28. juuni 2021. a

määrusega rahuldamata.

4. Kostja palus 9. augusti 2021. a vastuses jätta hagi läbi vaatamata, asja sisulisel

läbivaatamisel jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt esitas hageja 21. mail 2021

kostjale avalduse varahaldusteenuse lepingu lisade 2 ja 2-1 ülesütlemiseks (hageja leidis, et

leping lõppeb kas korraliselt või erakorraliselt) ning 2. juunil 2021 hagi, milles nõuab BFT osa

üleandmist tema enda väärtpaberikontole (tsiviilasi nr 2-21-8876). Lepingu ülesütlemise tõttu

ei saa kostjal olla kohustust hoida BFT osa enda esindajakontol, mistõttu ei ole hagiga

taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 23. veebruari 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi

vaatamata, tühistas 12. aprilli 2021. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu ja jättis

menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi muutunud perspektiivituks ning tuleb jätta

läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja on

esitanud lepingu täitmise nõude, mis eeldab lepingu kehtivust. Hageja on pärast praeguses asjas

hagi esitamist öelnud kostjaga sõlmitud lepingu üles ning esitanud tsiviilasjas nr 2-21-8876

nõude kanda väärtpaberid hageja kontole. Lepingu täitmise nõuet ja ülesütlemisest tulenevat

nõuet ei saa esitada samaaegselt.

Kuivõrd hagi läbivaatamata jätmise põhjuseks ei ole hagi tagasivõtmine või sellest loobumine

põhjusel, et kostja on nõude täitnud, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja

kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3 (5)

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude

jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta kostja 5. mai 2021. a ja 27. augusti 2021. a

määruskaebuste ning 10. mai 2021. a tagatise taotlusega seotud menetluskulud kostja enda

kanda ja ülejäänud osas hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud menetluskulude jaotuse määramisel

põhjendamatult arvestamata kostja määruskaebused ja tagatise taotluse, mis jäeti rahuldamata.

Nimetatud dokumendid moodustavad suurema osa kostja esitatud dokumentide mahust.

Nimetatud menetlusdokumentide esitamise kulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt

ebaõiglane ja ebamõistlik ning need tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 ja TsMS § 171 lg 1 alusel

kostja kanda.

Hageja ei vaidlusta hagi läbivaatamata jätmist ega hagi tagamise abinõu tühistamist, kuid

märgib, et hagi läbivaatamata jätmine oli ennatlik. Kui kohus oleks hagejalt enne vaidlustatud

määruse tegemist küsinud seisukohta, oleks ta saanud selgitada, et kostja on lepingu

ülesütlemise vaidlustanud ning selle üle vaieldakse tsiviilasjas nr 2-21-8876. Hageja taotles

tsiviilasjade nr 2-21-5625 ja nr 2-21-8876 liitmist ning määruskaebuse esitamise seisuga ei

olnud kohus seda taotlust veel lahendanud.

7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Määruskaebuse taotlus on ebaselge, kuivõrd sellest jääb ebaselgeks, kas hageja soovib, et kohus

jätaks kostja määruskaebuste ja tagatise taotluse esitamisega seotud kulud täies ulatuses (sh

hageja kantud kulud) kostja kanda või jätaks kostja kanda vaid kostja enda kulud. TsMS § 162

lg 4 ja TsMS § 171 lg 1 samaaegne kohaldamine hageja soovitud kujul ei ole võimalik.

TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Määruskaebuste ja tagatise taotluse

esitamisega kasutas kostja oma menetluslikke õigusi. Taotluse ja määruskaebuste rahuldamata

jätmine ei muuda kostja tegevust pahatahtlikuks. Kostja menetluskulude kandmise riskiga pidi

hageja juba hagi esitamisel arvestama. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles pärast hagi

esitamist. Seega põhjustas hageja ise oma tegevusega olukorra, kus hagis esitatud nõudeid ei

olnud võimalik sisuliselt läbi vaadata. Neil asjaoludel ei ole põhjust pidada kulude hageja kanda

jätmist äärmiselt ebaõiglaseks. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine või kohaldamata jätmine on

kohtu diskretsiooniotsus. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Maakohtu määrust vaidlustatakse

menetluskulude jaotuse osas. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust hagi läbi vaatamata jätmist

ja hagi tagamise abinõu tühistamist puudutavas osas. Selles osas (maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 1 ja 2) on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt

jõustunud.

11. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et hageja määruskaebuses esitatud taotlus on

ebaselge. Hageja on määruskaebuse taotluse p-s 2 selgelt väljendanud, missugust lahendit ta

taotleb (TsMS § 662 lg 1 p 3). Kohus, menetlusõiguse norme kohaldades, saab hinnata, kas

hageja taotletud viisil saab menetluskulusid jaotada või mitte.

12. Pooled vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kuidas tuleks asjas jaotada

menetluskulud. Maakohus jättis hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Kolleegium

nõustub maakohtuga.

4 (5)

Maakohus on menetluskulude jaotamisel kohaldanud TsMS § 168 lg-t 2, mis annab hagi läbi

vaatamata jätmisel aluse menetluskulude jätmiseks hageja kanda. Kuigi hageja ei saanud enne

hagi läbi vaatamata jätmist oma seisukohta menetluskulude jaotuse osas esitada, ei anna see

alust muuta maakohtu lõppjäreldust menetluskulude jaotuse määramisel. Tulenevalt

TsMS § 662 lg-st 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Hageja leiab, et kostja 5. mai 2021. a ja 27. augusti 2021. a määruskaebuste ning 10. mai

2021. a tagatise taotlusega seotud menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda, ülejäänud osas

hageja kanda. Esmalt märgib kolleegium, et vaidlustatud määruses tehtud menetluskulude

jaotus ei hõlma kostja 27. augusti 2021. a määruskaebusega seotud kulusid. Selle kaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud on jaotatud Riigikohtu 27. septembri 2021. a määrusega,

millega jäeti kassatsiooniastme kulud kostja kanda (tl 112). Seega on vaidluse all 5. mai 2021. a

ja 10. mai 2021. a menetlustoimingutega seotud menetluskulud.

13.2. Hageja tugineb sellele, et menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmine ei ole

põhjendatud ning kohaldada tuleb TsMS § 162 lg-t 4. Kolleegium hagejaga ei nõustu.

TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hagi läbi vaatamata jätmisel üldjuhul menetluskulud hageja.

Sealjuures lähtub TsMS § 168 lg 2 samast üldreeglist nagu TsMS § 162, st menetluskulud peab

kandma kohtuasja kaotanud või alusetult põhjustanud pool. Hagi läbi vaatamata jätmise alused

on sätestatud TsMS §-s 423, mille lg-tes 1 ja 2 loetelu puhul on tegemist alustega, mis

võimaldavad hagejale ette heita tema tegevust või tegevusetust (vrd TsMS § 168 lg-s 3

sätestatuga, mille puhul peab kohus hindama, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata jätmise

eest; vt Riigikohtu 6. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). Nõustuda ei

saa hagejaga, et kuna lepingu ülesütlemise põhjustas kostja lepingurikkumine, siis ei vastuta

tema hagi läbi vaatamata jätmise eest. Kolleegiumi hinnangul sai hageja oma tegevusega hagi

läbi vaatamata jätmist mõjutada, st mitte öelda hagi menetlemise ajal kostjaga sõlmitud lepingut

üles. Eeltoodut arvestades ei tule poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks TsMS § 168

lg-s 2 sätestatule arvestada ka kulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg 4.

13.3. TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu ka seetõttu, et olemas on sarnase eesmärgiga erinorm, s.o

TsMS § 169 lg 3. Nimetatud säte võimaldab rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata

jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta menetluse

tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas edutu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 169 lg-t 3 ei saa enam kohaldada kulude kindlaksmääramisel, vaid vastava kulude

otsustuse peab tegema menetluskulude jaotamisel. Sätet on kohane kohaldada juhul, kui pool

on esitanud arvukalt edutuid taotlusi, väiteid või tõendeid.

Kolleegium leiab, et maakohtu hagi tagamise määruse peale määruskaebuse ja menetluskulude

katteks tagatise nõudmise taotluse esitamine on seaduse järgi lubatud ning ei saa öelda, et

tegemist oleks olnud õiguslikult täiesti perspektiivitu määruskaebuse või taotlusega. Nimetatud

menetlustoimingutega seotud kulud oleks põhjendatud jätta kostja kanda juhul, kui menetluse

põhjustamine ja sellest tingitud kulud oleksid kostjale ette heidetavad. Praegusel juhul see nii

ei ole.

13.4. Hageja tugineb sellele, et määruskaebustega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1

järgi jätta kostja kanda. Kolleegium hagejaga ei nõustu.

TsMS § 171 näeb ette erisätted menetluskulude jaotuse otsustamiseks ringkonnakohtute ja

Riigikohtu menetluses. Nagu kolleegium märkis, on ringkonnakohtu määruse peale esitatud

määruskaebusega seotud menetluskulud jäetud kostja kanda. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebusega seotud menetluskulude jaotust ei ole ringkonnakohtu määruses märgitud

põhjusel, et tegemist ei ole kohtuasja menetlust lõpetava määrusega ning kulud jaotatakse

TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi asja läbivaatamisel (ringkonnakohtu määruse p 13; tl 103–105

5 (5)

pöördel). TsMS § 171 lg 1 sõnastusest tulenevalt ei kuulu selle sätte kohaldamisalasse lahendid,

millega kaebus jääb rahuldamata, aga vaidlust veel ei lahendata. Sellises olukorras saab kaaluda

TsMS § 169 lg 3 kohaldamist. Praegusel juhul leidis kolleegium, et TsMS § 163 lg 3

kohaldamiseks alus puudub. Seega on maakohus lõppkokkuvõttes õigesti jätnud menetluskulud

TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

14. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse

menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

15. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis TsMS § 174

lg 4 teise lause järgi ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi

jõustumist.

16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1

esimese lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)