2-21-4346/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-4346

Tsiviilasi

X

avaldus

Tallinn,

Vana-Kalamaja

tn

korteriühistu juhatuse kohustamiseks dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vladimir Buldakov

Puudutatud

isik

Tallinn,

Vana-Kalamaja

tn 11

korteriühistu

(registrikood

80227901),

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-4346

osas, milles maakohus jättis menetluskulud X kanda ja määras need rahaliselt

kindlaks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5). Teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Vana-Kalamaja

tn 11 korteriühistu kanda. Maakohtu määrus on muus osas jõustunud.

2. X määruskaebus rahuldada.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinn, Vana-Kalamaja

tn 11 korteriühistu kanda.

4. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Avaldus rahuldada.

4.2. Kohustada Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistut võimaldama X-l

tutvuda korteriühistu Swedbank AS-i pangakonto EE752200221029911755

väljavõttega ajavahemiku 1. jaanuar 2014 kuni 1. jaanuar 2021 osas, milles

on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse

selgitused),

kui

need

võimaldavad

tuvastada

muid

isikuid

peale

korteriomanike.

4.3. Määrata kindlaks määruse täitmise kord. Kohustada Tallinn, Vana-

Kalamaja tn 11 korteriühistut võimaldama X-l ühe kuu jooksul arvates

käesoleva

kohtumääruse

jõustumisest

tutvuda

käesoleva

määruse

tervikresolutsiooni

p-s 4.2

viidatud

dokumendiga

Tallinn,

Vana-

Kalamaja tn 11 korteriühistu registrijärgses asukohas (Vana-Kalamaja tn 11,

2 (5)

Tallinn) ühel korral tööpäeval ajavahemikus kell 10–17 vähemalt

4 järjestikuse tunni jooksul. Dokumendiga tutvuma tulemise päevast ja

kellaajast teatab avaldaja või tema volitatud esindaja puudutatud isikule ette

vähemalt 5 tööpäeva, saates sellekohase teate e-kirja teel aadressile XXX. Ette

teatamine ei eelda adressaadilt e-kirja kättesaamise kohta kinnituse saatmist

avaldajale. Etteteatamiseks on piisav e-kirja saatmine.

4.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Vana-

Kalamaja tn 11 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 19. märtsil 2021 (täpsustatud 18. mail 2021) Harju Maakohtule

avalduse, milles palus kohustada Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistut (puudutatud isik,

korteriühistu) võimaldama avaldajal tutvuda korteriühistu Swedbank AS-i pangakonto

EE752200221029911755 väljavõttega ajavahemiku 1. jaanuar 2014 kuni 1. jaanuar 2021 osas.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand aadressil Vana-Kalamaja tn 11, Tallinn.

16. jaanuaril 2021 saatis avaldaja puudutatud isiku juhatusele e-posti teel taotluse, paludes

esitada talle korteriühistu pangakonto väljavõte alates väidetava võlgnevuse tekkimise

perioodist. Avaldaja pöördus puudutatud isiku poole uuesti 22. veebruaril 2021. Puudutatud

isik vastas avaldaja taotlusele 9. märtsil 2021 ja palus nõuet täpsustada.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata

ning menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik leiab, et tema ei ole teabe andmisest või dokumentidega tutvumise

võimaldamisest keeldunud. Puudutatud isik on palunud avaldajal oma nõuet põhjendada ja

täpsustada. Avaldaja ei ole seda teinud. Isegi kui lugeda puudutatud isiku vastust keeldumiseks,

siis ei ole avaldaja kinni pidanud kohtusse pöördumise tähtajast. Lisaks sellele küsis

korteriühistu juhatus avalduse osas üldkoosoleku seisukoha. Üldkoosolekul otsustasid

korteriühistu liikmed häälteenamusega, et nad on avaldaja taotlusele vastu. Korteriühistu

pangakonto väljavõttel on nähtavad korteriomanike isikuandmed ning isikuandmete omanikel

on õigus selliste andmete kasutamist piirata. Puudutatud isik vaidles vastu ka avalduses

märgitud dokumentidega tutvumise korrale.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 9. novembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.

3 (5)

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuulub avaldaja nõue korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 alusel rahuldamisele. Teabenõude esitamine ja

rahuldamine ei sõltu sellest, kas avaldaja kohustused korteriühistu ees on täidetud või mitte.

Samuti ei sõltu see sellest, kui palju on menetlusosaliste vahel kohtuvaidlusi või kui

„ebamugav“ liige avaldaja on. Puudutatud isikul ei ole alust teabe andmisest ja dokumentide

esitamisest keelduda ning kolmandate isikute õigustatud huve on võimalik järgida lahendi

resolutsiooni sõnastust täiendades. Kuna menetlus toimub avaldaja huvides, siis on õiglane jätta

menetluskulud avaldaja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotust ja

kindlaksmääramist puudutavas osas tühistada ning teha uue määruse, millega jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse kohaselt, kuna maakohus tegi määruse puudutatud isiku kahjuks, siis oleks

õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole

õiglane, et puudutatud isik kannab menetluskulud. Puudutatud isik oleks saanud vältida kulude

kandmist, kui ta oleks võimaldanud avaldajal kohtuväliselt dokumentidega tutvuda ning ka

kogu kohtuvaidluse jooksul vaidles ta nõudele vastu.

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata. Esmalt leiab puudutatud isik, et määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt,

sest avaldaja sai määruse kätte 9. novembril 2021. Teiseks leiab puudutatud isik, et vaidlustatud

lahend ei ole puudutatud isiku kahjuks. Kohus on lubanud avaldajal dokumentidega tutvuda

viisil, nagu puudutatud isik on nõustunud, ehk piiratud ulatuses ja korteriühistu asukohas.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja

määras need rahaliselt kindlaks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5). Ringkonnakohus

saab selles osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse,

millega jätab maakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse

resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust

üksnes menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Maakohtu määrust ei ole

vaidlustatud avalduse rahuldamise ja korteriühistu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

kohustamise osas. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.

9. Vastuses määruskaebusele leiab puudutatud isik, et määruskaebust ei saa menetleda, sest

kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib vastuseks

puudutatud isiku väitele järgmist.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva

määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 2).

Kohtute infosüsteemi andmetel toimetati määrus avaldajale kätte 9. novembril 2021 ja tema

lepingulisele esindajale 17. novembril 2021. TsMS § 321 lg 1 esimese lause kohaselt, kui

menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas

4 (5)

dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks

nende

saatmist

lisaks

menetlusosalisele

isiklikult.

Kolleegium

selgitab,

et

üks

menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et

menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (vt Riigikohtu 30. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-97-09, p 11).

Seega asjaolu, et avaldaja võis avada maakohtu määruse e-toimikus 9. novembril 2021, ei

tähenda, et sellest hetkest tuleks hakata lugema ka määruskaebuse esitamise tähtaega. Kuna

praegusel juhul esindas menetlusosalist kohtumenetluses esindaja, kes esitas määruskaebuse

15 päeva jooksul alates määruse talle kättetoimetamisest, ei ole alust lugeda määruskaebust

hilinenult esitatuks ega jätta kaebust läbi vaatamata.

10. Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kuna

menetlus toimub avaldaja huvides ja avaldus kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud

jätta avaldaja kanda.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause

kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude

jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt Riigikohtu

11. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise

lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid

juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr

2-17-11804/175, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei kohaldanud maakohus menetluskulude

jaotuse üle otsustades õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsiooni piire.

11. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses

on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda,

kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda

põhjendada. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude

jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on panna kohtukulud kandma kohtuvaidluse kaotanud

poole. Kuigi maakohus leidis, et lahend tehakse avaldaja huvides, siis on TsMS § 172 lg 1

esimest lauset otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale

avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt Riigikohtu

2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).

Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja oleks saanud dokumentidega

tutvuda ka kohtuväliselt, kui ta oleks esitanud põhjendatud avalduse nendega kohapeal

tutvumiseks. Samuti ei ole põhjendatud puudutatud isiku väide, et vaidlustatud määrus ei ole

tehtud puudutatud isiku kahjuks, kuna maakohus lubas dokumentidega tutvuda viisil, millega

puudutatud isik oli nii menetluses kui ka kohtuväliselt nõus. Hagita asjas ei ole kohus seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5). Kolleegium märgib, et avaldaja eesmärk oli

dokumentidega tutvumine, mille osas maakohus leidis, et avaldus on põhjendatud ja puudutatud

isik peab võimaldama avaldajal dokumentidega tutvuda. Kuivõrd maakohus tuvastas, et

avaldaja oli puudutatud isikult avalduses nimetatud dokumentidega tutvumist enne kohtule

avalduse esitamist korduvalt nõudnud, kuid puudutatud isik ei olnud seda võimaldanud (seda

ka mõnel muul viisil), siis ei olnud kohtusse pöördumine põhjendamatu.

12. Menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks ei anna alust ka puudutatud isiku arvamus, et

avaldaja avalduse eesmärgiks on otsida erinevaid ettekäändeid uue kohtuvaidluse algatamiseks.

Praegusel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et avaldaja on käitunud

5 (5)

puudutatud isiku suhtes teabenõuet esitades pahatahtlikult. Maakohus tuvastas, et avaldajal on

põhjendatud huvi tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega, seega oli avaldaja pöördumine

kohtusse teabe saamiseks õigustatud. Seejuures oleks korteriühistul olnud võimalik

kohtumenetlust vältida, kui ta oleks avaldajal võimaldanud nimetatud dokumentidega

kohtuväliselt tutvuda.

Eeltoodut arvestades tuli maakohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohtul oli

õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid kolleegium nõustub

avaldajaga, et maakohus ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks on eeltoodule

vaatamata praegusel juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud avaldaja, mitte

puudutatud isiku kanda, kes põhjustas menetluse ja kelle kahjuks tehti lahend. Kolleegiumi

hinnangul on maakohus sellega ületanud diskretsiooni piire.

13. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust

ja jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

14. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Kuna avaldaja määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud

ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda.

15. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse

kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast

määruse jõustumist.

16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1

esimese lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)