3-21-1936/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1936

Haldusasi

X, X, X, X, X, X ja X kaebus Eesti Töötukassa 22.07.2021

otsuse

nr

321000195

tühistamiseks

ning

vastustaja

kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebajad – X (kuni 13.05.2021 X), X, X, X, X, X ja X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Harju Maakohtu 19.02.2021 määrus

asjas 2-21-560“, „Korralduse nr 16 seletuskiri“, „Korralduse nr 411 seletuskiri“,

„Korralduse nr 417 seletuskiri“, „Korralduse nr 427 seletuskiri“, „Korralduse nr 462

seletuskiri“, „Keskmine brutopalk toidu ja joogi serveerimine“, „Keskmine brutopalk

muu teenindus“, „Keskmine brutopalk kõik tegevusalad“.

2. Jätta X, X, X, X, X, X ja X kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.05.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Terav Pipar OÜ (alates 19.02.2021 pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas

29.03.2021 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise

määramiseks X (kuni 13.05.2021 nimega X), X, X, X, X, X ja X (kaebajad).

3-21-1936

2(14)

2. Vastustaja jättis 22.07.2021 otsusega nr 321000195 töötuskindlustuse seaduse (TKindlS)

§ 22 lg-te 1 ja 11 alusel kaebajatele tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata. Põhjendused:

2.1. Terav Pipar OÜ on äriregistrisse kantud 17.07.2020. Töölepingute kohaselt on töötajad

asunud tööle osaühingus ajavahemikul 01.11.-10.12.2020. Kokku lepitud töötasu netosummad

on vahemikus 1000-3000 eurot. Seejuures on 1000 euro suurune netotöötasu kokku lepitud vaid

ühel töötajal, teistel on kokku lepitud töötasu netosummad vahemikus 1800-3000 eurot. Samas

nähtub pangakonto väljavõttest ja 2020. a detsembrikuu sularaha tehingute väljavõttest, et

osaühingul ei olnud ligilähedaseltki selliseid sissetulekuid, mis võimaldaksid neid töötasu

summasid töötajatele maksta. Võttes arvesse 2020. a kriisist tulenevat olukorda toitlustuses, ei

ole sellised töötasu kokkulepped ka eluliselt usutavad.

2.2. Läbimüügiaruande kohaselt oli juuli-november 2020 läbimüük kokku 114 030,40 eurot,

kuid see summa ei ole usaldusväärne, sest äriühing ei ole registreerinud end

käibemaksukohustuslasena. Käibemaksukohustuslaseks mitte registreerimine ei tõenda otseselt

käibe puudumist, küll aga näitab see ettevõtte ning tema poolt esitatud dokumentide ja selgituste

usaldusväärsust. Kui ettevõtte käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, tekib tal

kohustus registreerida ennast Maksu- ja Tolliametis (MTA) käibemaksukohustuslasena ning

seda kohustust ei võta ära ka asjaolu, et MTA saab ise kontrolli käigus ettevõtte

käibemaksukohustuslasena registreerida.

2.3. Samuti nähtub töötamise registri andmetest, et esimesed töötajad on tööle asunud alates

01.11.2020. Samas on osaühing tegutsenud ja omanud läbimüügiaruannete alusel müügitulu

juba 2020. a juulikuust. Jääb arusaamatuks, kuidas toitlustusvaldkonnas tegutsev osaühing

teenis tulu ilma töötajateta. Peamine tulu ongi teenitud läbimüügiaruannete kohaselt perioodil,

kui osaühingul töötajaid ei olnud (juuli-oktoobri 2020 läbimüük summas 107 179,15 eurot ja

novembri 2020 läbimüük summas 6851,25 eurot). Terav Pipar OÜ selgitused poolfabrikaatide

vahenduse ja kojumüügi osas on paljasõnalised, kuna lisatud ei ole tõendeid. Samuti ei ole

antud selgituses räägitud Terav Pipar OÜ tegevustest, vaid üldiselt toitlustusvaldkonna

ettevõttetest ja toodud näiteid, millises valdkonnas nad võivad veel tegutseda.

2.4. Kuigi X on töötanud osaühingus töölepingu kohaselt alates 01.11.2020 ja esitanud töötasu

nõude vaid 2020. a detsembrikuu kohta, ei ole MTA andmetel talle kordagi Terav Pipar OÜ

poolt töötasu makstud. Kassa väljamineku orderi kohaselt on 10.12.2021 X välja makstud

töötasu netosummas 2500 eurot, kuid vastavat väljamakset ei ole deklareeritud MTA-s. Samuti

on vastustaja pöördunud 19.07.2021 X esindaja poole, et esitataks X pangakonto väljavõte, mis

võiks tõendada eeltoodud väljamakse toimumist (nt sularaha sissemakse kontole), kuid

pöördumisele ei ole vastatud.

2.5. Terav Pipar OÜ poolt maakohtule 13.01.2021 esitatud pankrotiavalduses, mille on

allkirjastanud juhatuse liige X ei ole välja toodud tema enda nõuet osaühingu vastu.

Pankrotiavalduse esitamisel tuleb võlgnikul esitada võlanimekiri, kus märgitakse võlgniku

võlausaldajate nimed ja nende nõuded. Asjaolu, et X ise juhatuse liikmena enda töötasu nõuet

pankrotiavalduses välja ei toonud, viitab sellele, et tal puudus nõue osaühingu vastu.

2.6. Kuna ülaltoodud asjaoludest tulenevalt, ei ole Terav Pipar OÜ poolt esitatud dokumendid

usaldusväärsed, siis ei ole tõendatud ka töötajate nõuete olemasolu ja suurus.

3. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 22.07.2021 otsuse

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi. Põhjendused:

3.1. Terav Pipar OÜ alustas majandustegevusega 2020. a juuli lõpus, olles restorani Loo Jang,

hiljem Bao Yam operaatorfirma Rotermanni kvartalis. Äriühing kasutas algselt restorani

3-21-1936

3(14)

opereerimisel renditööjõudu, kuid pärast tegevuse käivitamist otsustati kvaliteetse teenuse

osutamiseks võtta töölepingute alusel tööle pädevad töötajad. X asus 01.11.2020 sõlmitud

töölepingu alusel restoranis tööle 01.11.2020 peakokana töötasuga 2500 eurot kuus

netosummana. X asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020

vanemkokana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. X asus 10.12.2020 sõlmitud töölepingu

alusel restoranis tööle 10.12.2020 restorani juhina töötasuga 2500 eurot kuus netosummana. X

asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 vanemteenindajana

töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. X asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel

restoranis tööle 01.12.2020 vanemteenindajana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. X

asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 teenindajana töötasuga

1000 eurot kuus netosummana. X asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle

01.12.2020 arendusjuhina töötasuga 3000 eurot kuus netosummana.

3.2. Covid-19 viiruse levikuga kaasnenud piirangute ja majanduslanguse tõttu tekkis Terav

Pipar OÜ-l võlgnevus restoraniruumide rendileandja ees, mistõttu ütles rendileandja lepingu

alates 17.12.2020 üles ja keelas juurdepääsu ruumidele, seetõttu ei olnud äriühingul enam

võimalik restorani opereerimisega jätkata. Äriühingul tekkisid võlgnevused kolmandate isikute

ees, mida ta ei olnud võimeline äritegevuse lõppemise tõttu täitma. Harju Maakohus kuulutas

19.02.2021 määrusega asjas nr 2-21-560 välja Terav Pipar OÜ pankroti.

3.3. Äriühingu maksejõuetuse tõttu jäi töötajatel töötatud aja eest saamata töötasu jm hüvitised,

mistõttu esitasid nad äriühingu pankrotihaldurile nõudeavaldused saamata jäänud summade

osas. X jäi netosummana saamata 8055,94 eurot, X jäi netosummana saamata 5603,98 eurot, X

jäi netosummana saamata 7701,18 eurot, X jäi netosummana saamata 4670 eurot, X jäi

netosummana saamata 4670 eurot, X jäi netosummana saamata 3113,34 eurot ja X jäi

netosummana saamata 14 005,71 eurot. Äriühingu pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas

vastustajale avalduse töötajatele tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks, mille

vastustaja jättis 22.07.2021 otsusega rahuldamata.

3.4. Vastustaja otsus on õigusvastane, sest aluseid töötajatele tööandja maksejõuetuse hüvitise

määramata jätmiseks ei esine. Vastustajale esitatud tõendite ja tööandja selgituste põhjal on

üheselt tõendamist leidnud, et töötajatel on töösuhtest tulenev nõue Terav Pipar OÜ vastu ja

taotletavad summad on põhjendatud. On ilmne, et töötajad ei töötanud restoranis tasuta.

Vastustaja seisukoht, et esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed, ei põhine tegelikel asjaoludel ja

on ekslik. Vastustaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid.

3.5. Vaatamata asjaolule, et avalike andmete põhjal oli Eestis 2020. a keskmine brutokuupalk

1448 eurot ja töötajatega kokku lepitud töötasu summad olid mõnevõrra suuremad keskmisest

vastava sektori (teenindus) avaldatud palga summadest, ei ole vastustaja arvestanud tööandja

selgitusi. Tööandja selgitas, et käesoleval juhul olid töötasud kokku lepitud sellises

suurusjärgus seetõttu, et tööandja eeldas töötajatelt täiendavate tööülesannete täitmist, st

töötajatele langes suurem töökoormus kui tavapäraselt – varasemalt tegutses antud ruumides

restoran, kus töötas üle 30 töötaja (400 m2 pinda, 100 istekohta, 2 korrust), tööandja äriplaan

nägi ette samal pinnal sama mahu teenindamise vaid 13 töötajaga, mis ilmselgelt pani kõikidele

töötajatele ka suurema töökoormuse (ja lisakohustused).

Teenindaja ja vanemteenindaja täitsid ka nõudepesija ja baarmeni ülesandeid. Peakokk vastutas

kogu köögi toimimise eest, tooraine, tarnijad, tooraine hindade optimeerimine, köögi

meeskonna valimine, sh meeskonna väljaõpe, menüüde koostamine, kalkulatsioonide

tegemine, saatelehtede programmi sisestamine, inventuuride tegemine, materiaalne vastutus

tooraine ja köögi palgafondi eest. Vanemkokk täitis vajadusel ka nõudepesija ja abi ülesandeid

ning aitas vajadusel teenindajaid, peakoka puudumisel vastutas ta kogu köögi tooraine,

3-21-1936

4(14)

meeskonna, toidu kvaliteedi, puhtuse ja jooksvate küsimuste eest. Restorani juht (vastutas

täielikult kogu restorani toimimise eest) asendas vajadusel teenindajaid ja pidi olema kõikide

küsimuste lahendamisel kättesaadav 24/7. Kõigi nimetatud ülesannete näol oli tegemist

lisakohustustega, mis eeldasid vastavas summas töötasu suurendamist, st neid lisakohustusi

arvestati töötasu kokkuleppimisel.

Arendusjuhi osas on tööandja selgituste põhjal ilmne, et selle töötaja pädevust, olulisust ja

töömahtu arvestades ei saa kokkulepitud töötasu kuidagi pidada tavapärasest suuremaks.

Tegemist oli töötajaga, kes pidi välja mõtlema ja läbi viima kõiki tegevusi, mille eesmärgiks

oli teha restoran tuntuks ja nähtavaks ning tekitada klientide nö kordusoste läbi stabiilselt

kvaliteetse toidu ja teeninduse (sh imago/logo väljatöötamine, sisulise menüü loomine koos

peakokaga, kodulehe loomine, Fb turunduse pidev suunamine, erinevate kontseptsioonide

väljatöötamine, nt enda kojuveo süsteem, päevapakkumiste kontseptsioon, ürituste

korraldamine-planeerimine, meeskonna struktuuri loomine ja optimeerimine, uute teenuste ja

toodete väljatöötamine jne).

Eelnevat silmas pidades on ilmne, et töötajate poolt taotletavad ja töölepingutes kokkulepitud

töötasu summad on põhjendatud.

3.6. Tööandja eeldas, et restorani käibest laekuvad rahasummad on enam kui piisavad töötasude

maksmiseks. Varem tegutses neis ruumides ligi 4 aastat edukalt restoran, mille käive oli ca

1-1,2 miljonit eurot aastas. Tööandja äriplaan nägi ette samades ruumides vähemalt sama suure

käibe saavutamise, kuid seda oluliselt väiksemate tööjõukuludega (2020. a lõpus oli palgafond

vaid ca 14 400 eurot). Tööandjal ei olnud võimalik ette näha, et koroonaviiruse levikuga

kaasnenud piirangud jätkuvad ja turistide saabumine ei taastu. 2020. a sügisel püsis Eestis

õigustatud ootus, et toitlustusasutused saavad edaspidi ilma piiranguteta tegutseda. Vaatamata

raskele majanduslikule olukorrale õnnestus tööandjal ka perioodil juuli-detsember 2020

saavutada käibe summaks keskmiselt ca 20 840 eurot kuus. Tööandja selgitas vastustajale, et

enne

töölepingute

sõlmimist

kasutati

renditööjõudu.

Käibemaksukohustuslasena

registreerimise fakt iseenesest ei tõenda käibe olemasolu või puudumist.

3.7. X 2020. a novembri eest töötasu summas 2500 eurot maksmist tõendavad kassa

väljamineku order ja X kirjalik selgitus.

3.8. Asjaolu, et tööandja pankrotiavalduses ei ole märgitud X nõuet tööandja vastu, ei muuda

sellist nõuet olematuks.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi varasemate põhjenduste juurde,

lisades täiendavalt järgmised põhjendused:

4.1. Äriühingu pangakonto väljavõttest ja 2020. a detsembri sularaha tehingute väljavõttest

nähtub, et osaühingul ei olnud selliseid sissetulekuid, mis võimaldanuks viidatud töötasusid

töötajatele maksta. Osaühingul ei ole tegutsemise algusest kordagi olnud pangakontol rohkem

kui 3000 eurot. Valdav osa ajast on rahalisi vahendeid olnud kordades vähem. Ka 2020. a

detsembrikuu sularaha tehingute väljavõttest selgub, et summad jäävad vahemikku

74-1265 eurot. Kaebajad ei ole oma väidete kinnitamiseks lisanud ühtegi tõendit. Vastustajale

esitatud dokumentides väidetavaid laekumata suuri käibeid ei nähtu.

4.2. Võttes arvesse 2020. a Covid-19 kriisist tulenevat olukorda toitlustusasutustes, ei ole

kaebajatega sõlmitud töötasu kokkulepped ka eluliselt usutavad. Töölepingud sõlmiti

ajavahemikus 01.11.-10.12.2020. Avalikest andmetest nähtub, et Vabariigi Valitsus kiitis

10.11.2020 heaks meetmed, mida rakendada töökohtadel, kodus ja pereringis, ühistranspordis

ning teistes avalikes kohtades, et piirata üha laialdasemaks muutuvat koroonaviiruse levikut,

3-21-1936

5(14)

kuna olukord Eestis oli kriitiline ja haiglaravil viibivate patsientide arv kasvas kiirelt

(korraldused hakkasid kehtima 16.11.2020, sh maskikandmise kohustus, 2+2 reegel,

teenindussaalides gruppidel piirangud, ajaline piirang). Alates 28.11.2020 hakkas kehtima 50%

täituvuse piirang (piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal). Alates 05.12.2020 hakkas kehtima

toitlustusettevõtetes viibimise piirang kl 22.00-06.00. 28.12.2020–17.01.2021 pidid

toitlustusettevõtted sulgema klientidele uksed kohapealseks ajaveetmiseks, külastajatele pidid

olema suletud kõik ettevõtte müügi- ja teenindussaalid. Seega ei vasta tõele kaebajate väide, et

tööandjal ei olnud võimalik ette näha koroonaviiruse levikuga kaasnevaid piiranguid. Juba enne

töölepingute sõlmimist tõusis koroonaviirusesse nakatunute arv ja novembri keskpaigas hakati

kehtestama piiranguid, mis tähendab, et kriitilisemaks läks olukord juba enne seda. Ka X

selgitas oma kirjas, et enne sügise lõppu oli olukord ebastabiilne. Samas hakati uut meeskonda

komplekteerima ajal, mil juba kuulutati Vabariigi Valitsuse poolt välja uusi piiranguid. Seega

X selgitus, et olukord hakkas justkui paremaks minema, on vastuolus sellega, mis tegelikult

riigis toimus.

4.3. Renditööjõu kasutamise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit.

4.4. Üheski töölepingus ei ole sätestatud, et töötajatelt oodatakse täiendavate tööülesannete

täitmist kokku lepitud töötingimustena. Töölepingutes on sätestatud töö tegemise ajaks 40 tundi

nädalas, st täistööaeg. Kui täiendavate tööülesannete täitmise vajadus oli teada enne

töölepingute sõlmimist, siis tulnuks see seal ära reguleerida. Väide, et täiendavate

tööülesannetega arvestati juba töölepingu sõlmimisel töötasu suurust arvestades, ei ole

tõendatud. Isegi vaatamata täiendavate tööülesannete täitmise vajadusele ei olnud tööandjal

lihtsalt võimalik selliseid töötasusid mitte mingil juhul tagada juba töölepingute sõlmimisel.

Varasemalt samades ruumides tegutsenud restoraniga võrdlemine ei ole asjakohane. Tegemist

on teise äriühinguga ja võrdlus ei tõenda, et suuremad töötasud lepiti kokku just sellise suure

töömahu tõttu. Samuti on kaebaja viidatud käive perioodist enne pandeemia levikut. Kaebajad

ei ole oma väiteid tõendanud.

4.5. Vastustaja pöördus 24.09.2021 päringuga rendileandja poole. Rendileandja US Real Estate

OÜ esindaja X suuliste selgituste kohaselt oli rentnikul maksmise probleeme juba ammu ja

rentnikku hoiatati korduvalt rendilepingu lõpetamise eest. Seega ei olnud tegemist ootamatu

lepingu lõpetamisega. Lisaks kinnitas rendileandja, et kaebajatele ei keelatud juurdepääsu

ruumidele, lubati võtta kõik isiklikud asjad, sh kogu dokumentatsioon. Seega nähtub, et Terav

Pipar OÜ-l ei tekkinud võlad rendilepingu lõpetamise tõttu, vaid töötasude maksmiseks ei olnud

rahalisi vahendeid juba töölepingute sõlmimisest alates.

4.6. Terav Pipar OÜ ei ole vaidlusalusel perioodil maksnud ühtegi riiklikku maksu. X on

väidetavalt makstud tasu 2500 eurot 2020. a novembrikuu eest, kuid töötasu ei ole MTA

andmetel deklareeritud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebajad vaidlustavad vastustaja otsust, millega jäeti neile tööandja maksejõuetuse hüvitis

määramata. Hüvitis jäeti määramata, sest vastustaja hinnangul ei ole kaebajate töösuhe Terav

Pipar OÜ-ga leidnud usaldusväärselt tõendamist.

6. Töötuskindlustuse eesmärgiks on mh töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral

(TKindlS § 2). TKindlS § 19 p 1 järgi on tööandja selle seaduse tähenduses maksejõuetu, kui

kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud. Praeguses asjas ei ole vaidluse all, et Harju

3-21-1936

6(14)

Maakohus on kuulutanud 19.02.2021 määrusega asjas nr 2-21-560 välja Terav Pipar OÜ

pankroti1.

7. TKindlS § 20 lg 1 järgi hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale järgmised

tasud: 1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu; 2) enne tööandja

maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu; 3) enne või pärast tööandja

maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette

nähtud töölepingu seaduses. Kaebajad taotlevad saamata jäänud töötasu hüvitamist, hüvitist

kasutamata jäänud puhkusepäevade eest ja koondamishüvitist. Tegemist on tasudega, mille

hüvitamist on TKindlS § 20 lg 1 järgi õigus nõuda.

8. TKindlS § 22 lg 11 järgi jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub

töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 22.10.2008 direktiivi nr 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja

maksejõuetuse korral art 12 punkti a järgi on liikmesriigil õigus kehtestada regulatsioon,

vältimaks kuritarvitusi hüvitise määramisel.

9. Eelnevast tulenevalt on vastustajal õigus ja kohustus avalduse saamisel sisuliselt

kontrollida, kas tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise õiguslikud ja faktilised eeldused on

täidetud. See hõlmab õigust koguda vajadusel oma algatusel TKindlS-is otsesõnu nimetamata

tõendeid ja neile oma haldusaktides tugineda (TKindlS § 1 lg 3, haldusmenetluse seaduse § 6).

Muu hulgas võib vastustaja vajaduse korral tuvastada, et avalduse esitanud isiku ja tema

väidetava tööandja vahel puudub töösuhe, mis välistab hüvitise maksmise. TKindlS kaitseb

tegelikust, mitte näilikust töösuhtest tulenevaid õigusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2019

otsus asjas nr 3-19-46, p 12; 28.06.2019 otsus asjas nr 3-19-15, p 11).

10. Vastustaja põhjendustest võib järeldada, et vastustaja arvates ei ole kaebajatel töösuhet

Terav Pipar OÜ-ga olnud, st nende töölepingud olid näilikud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad. Sama paragrahvi lg 2 järgi on näilik tehing tühine.

11. Kohtu hinnangul on olulised järgmised daatumid:

 Äriregistri andmetel registreeriti Terav Pipar OÜ äriregistris 17.07.2020.

 Kaebajate poolt esitatud töölepingute kohaselt asus X tööle 01.11.2020, X, X, X, X ja

X asusid tööle 01.12.2020 ning X asus tööle 10.12.2020 (pankrotihalduri 29.03.2021

avalduse järgi algas ka X töösuhe 01.12.2020).

 Kaebajate selgituse kohaselt ütles restoraniruumide rendileandja ruumide rendilepingu

alates 17.12.2020 üles ja piiras ruumidele juurdepääsu.

 Kaebajate esitatud dokumendi „Terav Pipar arvestus“ kohaselt lõppes kõigi kaebajate

töösuhe 01.01.2021, v.a X, kelle töösuhe lõppes 15.01.2021 (pankrotihalduri

29.03.2021 avalduse järgi lõppes ka X töösuhe 01.01.2021).

 Harju Maakohtu 19.02.2021 määrusest asjas nr 2-21-560 nähtub, et Terav Pipar OÜ

esitas maakohtule pankrotiavalduse 13.01.2021. Vastustaja poolt kohtule edastatud

Terav Pipar OÜ pankrotiavalduse2 kohaselt põhjendas äriühing pankrotiavaldust

1 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Harju Maakohtu 19.02.2021 määrus asjas 2-21-560“.

2 Vastustaja esitatud lisa 9.

3-21-1936

7(14)

Covid-viiruse tõttu seatud riiklike piirangutega, mis takistasid toitlustusasutust lahti

hoida, äriplaani teostada, tulu teenida ja kohustusi täita.

12. Vastustaja arvates ei ole usutav, et tööandja sõlmis kaebajatega töölepingud olukorras, kus

kehtisid Covid-piirangud. Seega tuleb täpsemalt uurida, millised Covid-piirangud

toitlustusettevõtete suhtes perioodil november 2020 kuni jaanuar 2021, aga ka enne seda

kehtisid ning kas ja mis ulatuses said need Terav Pipar OÜ ettevõtlust piirata.

13. Covid-viirus hakkas Eestis levima 2020. a alguses. Vabariigi Valitsus kuulutas 12.03.2020

korraldusega nr 76 välja eriolukorra. Eriolukord lõpetati Vabariigi Valitsuse 16.05.2020

korraldusega nr 168 alates 18.05.2020. Eriolukorra meetmed kehtestati Vabariigi Valitsuse

13.03.2020 korraldusega nr 77. Need ei kehtestanud toitlustusasutuste suhtes mingeid

piiranguid. Ka see korraldus kaotas kehtivuse 18.05.2020.

Alates 18.05.2020 hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korraldus nr 172, mis

kehtestas avalikus kohas liikumisele 2+2 reegli (hiljem hajutatuse nõude), kohustas

toitlustusettevõtteid

selle

reegli

täitmist

kontrollima

ja

desinfitseerimisvahendite

kättesaadavuse tagama (p 2). Samuti keelati klientidel toitlustusettevõtetes kohapeal söömine

alates kl 22.00 kuni sulgemiseni. Lubatud oli toidu kaasaostmine (p 3). Piirang kehtis kuni

31.05.2020. Nimetatud korraldus tunnistati kehtetuks alates 19.08.2020.

Alates 18.05.2020 hakkas kehtima ka Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korraldus nr 171, millega

kehtestati riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigus kl 22.00-10.00. Piirang kehtis kuni

31.05.2020.

19.08.2020 hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldus nr 282 (korraldus nr 282),

millega kehtestati järgmised piirangud:

 Korralduse nr 282 p 9 seadis alates 19.08.2020 toitlustusettevõtetele kohustuse tagada

inimeste hajutatus, desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete

täitmine.

 Vabariigi Valitsuse 12.11.2020 korraldusega nr 411 muudeti korralduse nr 282 nõudeid

alates 16.11.2020. Senise hajutatuse nõude asemel hakkas toitlustusettevõtete müügi-

või teenindussaalides kehtima 10+2 reegel. Samuti ei olnud klientidel lubatud viibida

toitlustusettevõttes kella 00.00-06.00, v.a toidu kaasaostmise eesmärgil (korralduse

nr 282 p 91). Vabariigi Valitsuse 12.11.2020 korralduse nr 411 seletuskirja3 järgi ei

olnud hajutamise nõue enam viiruse leviku tõkestamiseks piisav. Uute piirangute

eesmärk oli maandada Covid-19 haiguse leviku riske. Piirangud olid vajalikud, kuna

viiruse levik Eestis oli kiiresti tõusnud. Terviseameti 11.11.2020 hinnangul oli Eestis

koroonaviiruse laialdase leviku tõttu tervishoiualane hädaolukord. Öise kohapealse

toitlustusteenuse osutamise piirangu eesmärk oli võimaldada ettevõtetel jätkata

tegutsemist, kuid vältida inimeste koondumist õhtusel ajal siseruumides.

 Vabariigi Valitsuse 23.11.2020 korraldusega nr 417 muudeti korralduse nr 282 nõudeid

alates 24.11.2020 ja lisati nõue, et toitlustusettevõtte siseruumides tuleb kanda maski

(korralduse nr 282 p 91 ap 11). Vabariigi Valitsuse 23.11.2020 korralduse nr 417

seletuskirjas4 põhjendati uusi piiranguid Covid-haiguse leviku vähendamise

vajadusega. Viiruse levik oli Eestis kiiresti tõusnud. Eriti kõrged nakatumisnäitajad olid

3 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Korralduse nr 411 seletuskiri“. Kättesaadav https://kriis.ee/covidi-kriisi-

juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.

4 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Korralduse nr 417 seletuskiri“. Kättesaadav https://kriis.ee/covidi-kriisi-

juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.

3-21-1936

8(14)

Harju- ja Ida-Virumaal. Viidati tervishoiualasele hädaolukorrale. Viirus levis kiiremini

siseruumides.

 Vabariigi Valitsuse 03.12.2020 korraldusega nr 427 muudeti korralduse nr 282 nõudeid

alates 05.12.2020 ja keelati klientidel viibida toitlustusettevõtete müügi- või

teenindussaalides kl 22.00-06.00, v.a toidu kaasaostmise eesmärgil (korralduse nr 282

p 91 ap 2). Vabariigi Valitsuse 03.12.2020 korralduse nr 427 seletuskirja5 kohaselt oli

piirangute eesmärgiks vähendada isikutevahelisi kontakte ning vältida suuremate

hulkade inimeste koosviibimist ja seeläbi viiruse levimist. Koroonaviiruse levik oli

kiiresti tõusnud lisaks Harju- ja Ida-Virumaale ka teistes Eesti piirkondades. Hüppeliselt

oli tõusnud haiglaravi vajavate isikute hulk ja Covidist tingitud surmad hulk. Oluliselt

oli suurenenud ka teadmata nakatumispaigaga nakatunute osakaal. Nakatumispaikadeks

võisid olla ühistransport, poed, kinod, teatrid vms kohad, kus viibitakse koos paljude

võõraste inimestega. See viitas viiruse ulatuslikule levikule, mida sai piirata vaid

kontaktide minimeerimisega. Toitlustusettevõtete lahtiolekuaegu vähendati põhjusel, et

senised piiranguid ei olnud koroonaviiruse leviku tõkestamisel oodatud mõju

avaldanud. Piirangu eesmärk oli võimaldada ettevõtetel jätkata tegutsemist, kuid vältida

inimeste koondumist õhtusel ajal siseruumides ja veelgi vähendada selliste inimeste

vahelisi kontakte, kes üksteisega iga päev ei suhtle.

 Vabariigi Valitsuse 23.12.2020 korraldusega nr 462 muudeti korralduse nr 282 nõudeid

alates 28.12.2020 ja keelati kuni 17.01.2021 Harju maakonnas klientidel viibida

toitlustusettevõtete müügi- või teenindussaalides, v.a toidu kaasaostmise eesmärgil

(korralduse nr 282 p 209 ap 4). Vabariigi Valitsuse 23.12.2020 korralduse nr 462

seletuskirja6 kohaselt oli piirangute eesmärk jätkuvalt vähendada isikutevahelisi

kontakte ja vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist ning seeläbi viiruse

levimist. Viiruse levik oli laialdane eelkõige Harju ja Ida-Viru maakonnas.

Tervishoiusüsteem oli sattunud suure surve alla. Meetmete rakendamata jätmisel võis

tervishoiusüsteemi toimepidevus sattuda ohtu. Pärast Ida-Virumaal ulatuslike

lisapiirangute kehtestamist oli viiruse levik selles piirkonnas aeglustunud. Sel põhjusel

otsustati nakatumise pidurdamiseks kehtestada sarnaselt piirangud ka Harjumaal. Toidu

kohapeal tarbimine suurendab nende inimeste vahelisi kontakte, kes üksteisega iga päev

ei suhtle.

 Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldusega nr 16 muudeti korralduse nr 282 nõudeid

alates

18.01.2021.

Harju

maakonnas

lubati

klientidel

kuni

31.01.2021

toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalides viibida kl 06.00-19.00 tingimusel, et

ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25%. Teenuse osutaja pidi tagama

desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise. Kl 19.00-06.00

võisid kliendid toitlustusasutuse müügi- või teenindussaalis viibida vaid toidu

kaasaostmise eesmärgil. Lisaks kehtis 2+2 reegel ja maskikandmise nõue (korralduse

nr 282 p 209 ap 5). Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korralduse nr 16 seletuskirjas7 viidati

uuesti viiruse laialdasele levikule, eriti Harju- ja Ida-Virumaal. Suurenes teadmata

nakatumiskohtadega nakatumiste osakaal. Tervishoiusüsteem oli endiselt suure surve

all. Loodi uued voodi- ja intensiivravi kohad.

5 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Korralduse nr 427 seletuskiri“. Kättesaadav https://kriis.ee/covidi-kriisi-

juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.

6 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Korralduse nr 462 seletuskiri“. Kättesaadav https://kriis.ee/covidi-kriisi-

juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.

7 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Korralduse nr 16 seletuskiri“. Kättesaadav https://kriis.ee/covidi-kriisi-

juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.

3-21-1936

9(14)

Lisaks keelati Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korraldusega nr 322 riigis tervikuna alkohoolse

joogi jaemüügi õigus kohapealse tarbimise eesmärgil kl 00.00-10.00. Piirang kehtis 25.09.-

24.10.2020. Sama piirang kehtestati uuesti Vabariigi Valitsuse 15.10.2020 korraldusega nr 348

ja see kehtis 25.10.-24.11.2020. Sama piirang kehtestati uuesti Vabariigi Valitsuse 18.11.2020

korraldusega nr 412 ja see kehtis 25.11.2020–26.01.2021.

14. Kuna Terav Pipar OÜ registreeriti äriregistris 17.07.2020, siis teda 2020. a kevadel

kehtinud piiranguid ei mõjutanud. Ainsad piirangud, mis said teda kui toitlustusettevõtet

puudutada, olid alates 18.05.2020 kehtima hakanud ja kehtima jäänud 2+2 reegel/hajutatuse

nõue ning desinfitseerimisvahendite olemasolu tagamise ja desinfitseerimisnõuete täitmise

kohustused. Kuigi 2+2 reegli/hajutatuse nõude kehtimine sai klientide arvu mõningal määral

piirata, ei muutnud see majandustegevust võimatuks. Toitlustusteenuse osutamine oli jätkuvalt

võimalik, mistõttu polnud põhjust töötajate palkamisest hoiduda.

15. Rohkem said hakata majandustegevust piirama alates 25.09.2020 kehtima hakanud öise

alkoholimüügi piirang ja alates 16.11.2020 kehtima hakanud öise kohapealse toitlustusteenuse

osutamise piirang. Samas ei piiranud need teenuse osutamist päevasel ja õhtusel ajal, seega jäi

oluline osa toitlustusettevõtte tegevusajast piiramata. 10+2 reegel ja maski kandmise kohustus

tõenäoliselt olulisi piiranguid majandustegevusele ja käibele kaasa ei toonud. Toitlustusteenuse

osutamisega oli võimalik jätkata. Kuigi räägiti viiruse laiemast levikust ja seda eriti Harjumaal,

ei peetud veel vajalikuks intensiivsemaid piiranguid kohaldada. Ka 05.12.2020 kehtestatud

piirang ei toonud veel kaasa tegevuse lõpetamise vajadust. Õhtuse kohapealse toitlustusteenuse

osutamise piirang sai piirata äriühingu majandustegevust juba olulisemalt ning vähendas

tõenäoliselt klientide arvu ja käivet, kuid teenuse osutamine oli jätkuvalt võimalik. Lubatud oli

ka toidu kaasaost. Kohapealse toitlustusteenuse osutamine muutus võimatuks alates

28.12.2020. Selleks ajaks oli aga Terav Pipar OÜ teenuse osutamise juba lõpetanud, sest

rendileandja oli temaga sõlmitud rendilepingu 17.12.2020 üles öelnud. Kuigi äriühingul olnuks

võimalus otsida uued ruumid, osutus tõenäoliselt takistuseks rahaliste vahendite puudus, mis

oli toonud kaasa senise rendilepingu lõppemise. 28.12.2020 kehtima hakanud piiranguid

arvestades ei olnud uute ruumide otsimisega ka kiire. Töölepingud lõpetati (01.01.2021) kohe

pärast tegevuspiirangute kehtima hakkamist (28.12.2020). Terav Pipar OÜ esitas

pankrotiavalduse 13.01.2021, s.o enne piirangute leevenemist (18.01.2021).

16. Kohus leiab, et kuigi 2020. a sügisel hakati Covid-viiruse leviku tõttu kehtestama

mõningaid tegevus- ja liikumispiiranguid, ei olnud need piirangud enne 2020. a detsembri lõppu

sellised, mis muutnuks toitlustusteenuse osutamise võimatuks aj toonuks vältimatult kaasa

majandustegevuse lõpetamise. Seejuures oli ka pärast 2020. a detsembri lõppu võimalik veel

toitlustustegevusega jätkata, müües toitu kaasa. Keelatud oli vaid kohapealse toitlustusteenuse

osutamine. Sel põhjusel ei nõustu kohus vastustaja etteheidetega, nagu pidanuks Terav Pipar

OÜ juba novembris 2020 aru saama, et kehtestatud Covid-piirangud ei võimalda

majandustegevusega mõistlikult tegeleda ja uute töötajate palkamine ei ole sel põhjusel

otstarbekas.

17. Vastustaja leidis, et Terav Pipar OÜ sissetulekud ei olnud sellised, mis võimaldanuks

kaebajaid tööle võtta, seda enam nendega kokku lepitud töötasu eest.

18. Vastustaja lisas vastusele Terav Pipar OÜ läbimüügi aruande8 perioodi jaanuar-november

2020 kohta. Vastustaja leidis, et see aruanne ei ole usaldusväärne, sest sellest nähtuva käibe

korral pidanuks äriühing registreerima end käibemaksukohustuslasena, kuid ta ei teinud seda.

Andmata hinnangut käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse osas, nõustub kohus

vastustajaga, et esitatud läbimüügi aruanne ei ole usaldusväärne dokument. See ei saa kajastada

8 Vastustaja esitatud lisa 5.

3-21-1936

10(14)

Terav Pipar OÜ läbimüüki, sest Terav Pipar OÜ registreeriti äriregistris alles 17.07.2020, seega

ei saanud tal olla läbimüüki juba jaanuarist 2020. Tegemist on kas võltsitud dokumendiga või

kellegi teise kohta käiva aruandega. Kohus jätab selle tõendi asja lahendamisel tähelepanuta.

19. Vastustaja esitas Terav Pipar OÜ arvelduskonto väljavõtte9 AS-is LHV Pank, millelt

nähtuvad sissetulekud ja väljaminekud perioodil 26.07.2020–05.01.2021. Kogu sissetulek sel

perioodil oli 103 418,72 eurot ja kogu väljaminek samal perioodil oli samas summas.

Arvestades, et Terav Pipar OÜ tegutses kokku 5 kuud (2020. a juuli keskpaigast kuni detsembri

keskpaigani), siis on ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 20 683,74 eurot. Arvestades kaebajate

töölepingutest nähtuvaid netokuutasusid, nende pinnalt arvutatud brutokuutasusid ja tööandjale

kaasnevaid tööjõukulusid10, on selge, et äriühingu sissetulekud ei olnud piisavad kaebajate

palkamiseks, veel vähem töölepingust nähtuvate töötasudega.

Töötaja

Netopalk

Brutopalk

Tööandja kulu

X

1 000,00

1 167,01

1 561,46

X

1 800,00

2 334,02

3 122,92

X

1 800,00

2 334,02

3 122,92

X

1 800,00

2 334,02

3 122,92

X

2 500,00

3 241,70

4 337,39

X

2 500,00

3 241,70

4 337,39

X

3 000,00

3 890,04

5 204,87

Kokku

14 400,00

18 542,51

24 809,87

Juba ainuüksi tööjõukulud ületasid tööandja sissetulekud. Lisaks sellele pidanuks äriühing

kandma kulusid ka ruumide rendile, kommunaalkuludele, elektrile, internetile, telefonile,

toorainete sisseostmisele jms.

20. Vastustaja esitas kohtule Terav Pipar OÜ 2020. a detsembri sularaha tehingute väljavõtte11.

Võrreldes seda väljavõtet Terav Pipar OÜ kontoväljavõttega, esinevad nende vahel mõned

erinevused. Nt on sularaha tehingute väljavõtte kohaselt 03.12.2020 makstud pangakontole

552,5 eurot, 04.12.2020 makstud 319 eurot, 06.12.2020 makstud 1265 eurot, 07.12.2020

makstud 634,5 eurot, 10.12.2020 makstud 888,8 eurot ja 16.12.2020 võetud pangakontolt

250 eurot. Pangakonto väljavõttelt nähtub seevastu, et 03.12.2020 on makstud pangakontole

362,5 eurot, 04.12.2020 makstud 219 eurot, 06.12.2020 makstud 11,5 eurot, 07.12.2020

makstud 1888 eurot, 10.12.2020 makstud 168,8 eurot ja 16.12.2020 ei ole pangakontolt sularaha

välja võetud. Nende väljavõtete erinevus pangakontole sularaha sissemakse osas erineb ligi

1000 euro võrra. Seega ei ole ka sularaha tehingute väljavõte usaldusväärne tõend. Lisaks ei

tõenda ka see, et äriühingul oleks olnud piisavalt sissetulekuid, et kaebajaid nendele ettenähtud

töötasu arvestades tööle võtta.

21. Seda, kas äriühing arveldas sularahas ka teistel tegevuskuudel ja millistes summades, ei ole

praeguses asjas teada, sest selle kohta ei ole vastustajale ega kohtule mingeid tõendeid esitatud.

Tõendamata on kaebajate väide, et rendileandja piiras pärast rendilepingu lõppemist äriühingu

juurdepääsu ruumides olevatele dokumentidele ja seetõttu ei olnud tööandjal ega kaebajatel

võimalik vastustajale täiendavaid tõendeid esitada. Vastustaja tõi kohtule esitatud vastuses

välja, et rendileandja selgituste kohaselt ei ole ta Terav Pipar OÜ juurdepääsu ruumides

olevatele dokumentidele ega isiklikele asjadele piiranud. Lisaks selgitas rendileandja

9 Vastustaja esitatud lisa 2.

10 Brutopalga ja tööandja kulude arvutamisel on abiks https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator.

11 Vastustaja esitatud lisa 3.

3-21-1936

11(14)

vastustajale, et Terav Pipar OÜ-l olid juba pikemaajaliselt probleemid rendi maksmisega.

Olukorras, kus äriühing ei suuda ruumide eest renti tasuda, ei ole usutav, et ta võtaks endale

sellisel hulgal uusi töötajaid ja selliste töötasudega.

22. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajate töölepingujärgsed palgad olid

keskmisest oluliselt kõrgemad. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk kõigi

tegevusalade lõikes 2020. a III kvartalis 1598 eurot ja 2020. a IV kvartalis 1677 eurot12.

Seejuures oli keskmine brutokuupalk toidu ja joogi serveerimise valdkonnas 2020. a

III kvartalis 971 eurot ja 2020. a IV kvartalis 952 eurot13. Keskmine brutopalk muu teeninduse

valdkonnas oli 2020. a III kvartalis 922 eurot ja 2020. a IV kvartalis 846 eurot14. Ei ole eluliselt

usutav, et majanduslikest kaalutlustest ja kasumilootusest lähtuv ettevõtja, kel on juba rahalised

probleemid ruumide rendi tasumisel, palkab uued töötajad keskmisest oluliselt kõrgema

palgaga. Usutav oleks olnud, kui ettevõtja oleks püüdnud oma senise tegevusega sissetulekuid

suurendada ja võlga vähendada või alustanuks esialgu väiksemas mahus, vähema arvu töötajate

ja/või väiksemate palkadega. Viide varem samades ruumides tegutsenud restorani käibele ei ole

asjakohane. Esiteks tegutses viidatud ettevõtja teises majanduslikus keskkonnas, kus puudusid

igasugused Covidist tulenevad piirangud ning sellest põhjustatud võimalikud tulu- ja

käibelangused. Teiseks ei saa majanduslikult mõtlev ettevõtja tegutseda suuremas mahus ja

ulatuses, kui tema olemasolevad finantsid võimaldavad. Suurema käibe saavutamine eeldab ka

suuremaid väljaminekuid (nt toorainete sisseost, reklaamikulud jms). Suurema hulga

kõrgepalgaliste töötajate palkamine ei taga koheselt suuremat käivet ja sissetulekut, vaid toob

kaasa suuremad kulud ja suuremad võimalikud majanduslikud raskused. Seda eriti olukorras,

kus kehtisid mõningased Covid-piirangud.

23. Kuigi tõendamata on kaebajate väide, et Terav Pipar OÜ kasutas enne kaebajate palkamist

renditööjõudu, ei ole siiski selgitatud, miks äriühing otsustas renditööjõu asemel töötajad

palgata ning kuidas senise renditööjõu asemel töötajate palkamine pidi hakkama varasemast

enam ettevõtja käivet ja tulusid kasvatama. Eeldatavasti tõi see talle kaasa täiendavaid kulusid

(puhkusetasud, koondamiskulud, koolituskulud, töötasu maksmine tööseisaku ajal). Juba

majanduslikes raskustes olev ettevõtja ei võta usutavasti enda kanda selliseid täiendavaid

kulutusi.

24. Põhjendatud ei ole kaebajate selgitused, et kõrgemat töötasu õigustasid täiendavalt peale

pandud tööülesandeid. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kõrgemas töötasus lepiti kokku

põhjusel, et töötajal tuli täita täiendavaid tööülesandeid, siis tulnuks need täiendavad

tööülesanded ka töölepingusse kirja panna. Kohtule esitatud töölepingud ei kinnita, et

kaebajatelt nõuti mingite täiendavate tööülesannete täitmist. Tegemist on üsna nappide ja vaid

põhitööülesandeid kajastavate töölepingutega.

25. Tõendamata on ka kaebajate väide, et Terav Pipar OÜ maksejõuetuse põhjuseks olid

Covid-piirangud. Terav Pipar OÜ jäi ruumidest ilma ja lõpetas majandustegevuse juba 2020. a

detsembri keskel, kui ei kehtinud veel kohapealse teenindamise piirangut. Rendileandja

selgituse kohaselt olid Terav Pipar OÜ-l pikemaajaliselt probleemid rendi tasumisega. Seega

põhjustas äriühingu tegevuse lõpetamise äriühingu enda ebaefektiivne ettevõtlus, mitte

riiklikult seatud takistused. Rendileandja selgitustest järeldub samuti, et äriühingul ei tekkinud

majanduslikud probleemid alles selle poole kuu jooksul, mil töötajad Terav Pipar OÜ juures

töötasid. Sellised probleemid pidi esinema juba varem. Ei ole eluliselt usutav, et ettevõtja ei

suuda oma tegevust ja rahalisi vahendeid pool kuud ette planeerida ning palkab majanduslikele

raskustele vaatamata keskmisest olulise kõrgema töötasuga seitse töötajat, kes saavad seejärel

12 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Keskmine brutopalk kõik tegevusalad“.

13 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Keskmine brutopalk toidu ja joogi serveerimine“.

14 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Keskmine brutopalk muu teenindus“.

3-21-1936

12(14)

töötada vaid pool kuud (X 1,5 kuud ja X 8 päeva). Järelikult on põhjendatud vastustaja järeldus,

et töötajate palkamine Terav Pipar OÜ poolt ei ole sellises olukorras eluliselt usutav. Kohus

nõustub vastustaja hinnanguga, et töölepingud olid näilikud. Kaebajad kasutasid ära äriühingu

makseraskusi ja sõlmisid töölepingud, jätmaks mulje, nagu oleks neil olnud äriühinguga tegelik

töösuhe ja neil jäi äriühingu maksejõuetuse tõttu töötasu saamata, mis annaks neil õiguse

taotleda vastustajalt hüvitist. Seejuures püütakse jätta mulje, et nagu oleks äriühingu

maksejõuetuse põhjuseks riiklikult kehtestatud Covid-piiranguid. See peaks juhtima tähelepanu

kõrvale asjaolult, et äriühing oli juba väidetavate töölepingute sõlmimise ajal majanduslikult

raskes olukorras ja poleks olnud tegelikult võimeline töötajaid (eriti selliste palkadega) tööle

võtma. Selline tegevus viitab hüvitisepettusele.

26. Kohtu hinnangul on veelgi vähem usutavam X palkamine arendusjuhi kohale. Olukorras,

kus ettevõttel on juba majanduslikud raskused, ei ole eluliselt usutav, et ettevõtja palkab endale

sedavõrd kõrgepalgalise arendusjuhi, kelle ülesandeid sai täita ka äriühingu juhatuse liige ise

(kelleks oli samuti X). See näitab vaid seda, et äriühingu juhatuse liige X oli teadlik ettevõtte

majanduslikest probleemidest ja võimalikust tulevasest pankrotist ning soovis ka ise äriühingu

maksejõuetust ära kasutades saada osa vastustaja makstavatest hüvitistest, mida juhatuse

liikmetele ei maksta (TKindlS § 3 lg 2 p 3). X töölepingu ebausaldusväärsust näitab ka see, et

tegemist on sisuliselt samasuguse töölepinguga, nagu teiste kaebajatega sõlmitud töölepingud,

arvestamata arendusjuhi töö eripära. Kaebajate esitatud selgitustest nähtuvalt pidi olema

tegemist isikuga, kes tegeleb restoranile reklaami tegemisega, klientide kohale meelitamisega,

restorani käibe suurendamisele suunatud tegevustega. Erinevalt restoranis klientide

teenindamisega tegelevatest töötajatest (kokk, ettekandja, restorani juht), ei eelda arendusjuhi

töökoht restoranis kohapeal viibimist ajal, mil teenindatakse kliente. Ta ei pea töötama

vahetustega, õhtusel ega öisel ajal (töölepingu p 2.6). Tema ülesandeks ei ole restorani

kõrgetasemeline teenindamine (töölepingu p 2.2). Tema tegevus on suunatud ettevõttele, mitte

klientidele teenuse osutamisele. Sellised vead töölepingu vormistamisel näitavad, et tegemist ei

ole reaalse töölepinguga, vaid formaalse dokumendiga, mida vastustajale esitada.

27. Kohus nõustub vastustajaga, et X töösuhte seab kahtluse alla ka see, et Terav Pipar OÜ

13.01.2021 pankrotiavalduses ei ole teiste töötajate/võlausaldajate hulgas X ega tema saamata

jäänud tasu nõuet välja toodud. Asjakohatu on selgitus, et X lähtus pankrotiavalduse esitamisel

eelkõige töötajate huvidest. Kui X oli samal ajal ka töötaja, pidanuks tema nõue olema

pankrotiavalduses samuti välja toodud. X pidanuks suutma eristada oma ülesandeid ühelt poolt

töötajana ja teiselt poolt juhatuse liikmena. Hiljem esitatud nõue seab kahtluse alla, kas see nõue

oli ka tegelikult olemas või hiljem juurde tekitatud. Samuti tuleb tähele panna, et erinevalt

teistest kaebajatest, kellega lõpetati töölepingud 01.01.2021 seisuga (mida seostati tõenäoliselt

28.12.2020 Harjumaal kehtestatud tegevuspiiranguga), kehtis arendusjuhi tööleping kuni

15.01.2021. Selleks ajaks oli restorani tegevus juba kuu aega peatunud (17.12.2020), teised

töötajad olid koondatud, äriühing oli muutunud maksejõuetuks ja esitatud maakohtule

pankrotiavaldus (13.01.2021). Ometi peeti vajalikuks veel arendusjuhti palgal hoida. See näitab

kohtu hinnangul, kuidas X püüdis endale võimalikult suurema hüvitise kindlustada (oskamata

tõenäoliselt arvestada TKindlS § 20 lg-tes 3-5 sätestatud hüvitiste piirmääradega).

28. Vastustaja selgitas juba haldusmenetluses tööandja esindajale15, et töötajate palkamine ja

töölepingud ei ole usaldusväärsed. Samuti saadeti kaebajate esindajale tutvumiseks haldusakti

projekt16. Seega oli võimalik esitada vastustajale haldusmenetluses täiendavaid tõendeid ja

selgitusi, mis töötamist tõendanuks ja töölepingute usaldusväärsust kinnitanuks. Selliseid

usaldusväärseid tõendeid ja selgitusi ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Põhjendamatu on

15 Vastustaja esitatud dokumendid „FW Terav Pipar OÜ“ ja „RE Avaldus“.

16 Vastustaja esitatud lisad 6 ja 6-1.

3-21-1936

13(14)

nõuda, et vastustaja peaks hüvitise määramiseks esitatud avalduse rahuldamata jätmiseks

tõendama ära negatiivse asjaolu esinemise ehk isiku mittetöötamise fakti (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 26.11.2012 otsus asjas nr 3-11-3066, p 15).

29. Kohtu hinnangul näitab töösuhete näilikkust ja taotletavate summade põhjendamatust ka

see, et taotletavad summad ei ole kontrollitavad. Kui tegemist oleks tegelikest töösuhetest

tulenevate saamata jäänud tasudega, oleks kaebajad paremini kursis, mis summad neil on jäänud

tööandjalt saamata. Samuti oleks tööandja tööjõukulude arvestus korrektsem. Kaebusele lisatud

fail nimetusega „Terav Pipar arvestus“ kajastab Terav Pipar OÜ töötajate palku,

koondamishüvitisi, saamata jäänud puhkusepäevade hüvitisi ja maksuarvestust. Seda tabelit ei

esitatud juba haldusmenetluses vastustajale, vaid alles kohtule. Selles toodud saamata jäänud

tasud erinevad kaebuses välja toodud saamata jäänud tasudest.

Töötaja

Tabelis

saamata

netotasu

Tabelis

saamata

brutotasu

Kaebuses

saamata

netosumma

X

5 555,94

7 204,29

8 055,94

X

3 803,99

4 932,56

5 603,98

X

5 201,18

6 744,28

7 701,18

X

3 170,00

4 110,48

4 670,00

X

3 170,00

4 110,48

4 670,00

X

2 113,33

2 740,32

3 113,34

X

9 505,71

12 325,87

14 005,71

Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on kaebuses välja toodud summad saadud.

30. Seejuures ei ole ka palgaarvestuse tabelis toodud andmed korrektsed. Kohus avastas selles

mitmeid vigu. Seega ei ole esitatud tabel usaldusväärne tõend.

31. X saamata jäänud brutopalgaks on märgitud 3241,70 eurot (töölepingujärgne netopalk oli

2500 eurot). Selline brutopalk oleks korrektne juhul, kui X oleks töötanud terve kalendrikuu.

Tegelikult asus ta tööle 10.12.2020 (töölepinguaja pikkuseks oli 22 kalendripäeva), nagu nähtub

kaebusele lisatud töölepingust ja ka palgaarvestuse tabelist, järelikult peaks tema saamata

jäänud palk olema selle võrra väiksem (kohtu arvutuste kohaselt 2300,56 eurot (3241,7 × 22 ÷

31)). X ja X saamata jäänud brutopalgaks on märgitud 1945,02 eurot. Kuna nende töölepingu

järgne netopalk oli 1800 eurot, peaks nende saamata jäänud brutopalgaks olema 2334,02 eurot.

X saamata jäänud brutopalgaks on märgitud 1296,68 eurot. Kuna tema töölepingu järgne

netopalk oli 1000 eurot, peaks tema saamata jäänud brutopalk olema kohtu arvutuste kohaselt

1167,01 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, arvestusi ega selgitusi, mis selliseid erisusi

põhjendaks. Arvestades veel asjaoluga, et restoran lõpetas tegevuse 17.12.2020, st töötajad said

tegelikult töötada vaid pool kuud (X 8 päeva), siis ei saa kõrgeid töötasusid põhjendada ka

ületunnitööga või pühadega. Kui tegemist on vigadega, muutuvad ebaõigeteks ka muud

arvutused ja kokkuvõttes kaebajate poolt taotletavate hüvitiste suurused.

32. Töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 1 järgi maksab tööandja töölepingu ülesütlemisel

koondamise tõttu töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus viitas

eespool X, X ja X brutopalkade erinevusele lepingujärgsega võrreldes, seega on ebaõiged ka

nende kaebajate kohta märgitud koondamishüvitised. X töölepingu järgi oli tema netopalgaks

3000 eurot, seega on tema brutopalgaks 3890,04 eurot. Järelikult peaks ka koondamishüvitis

olema 3890,04 eurot, kuid tabeli järgi on see hoopis 5835,06 eurot, s.o 1,5 kuu brutopalk. See,

et X töötas tabeli järgi äriühingus 1,5 kuud, ei anna talle õigust koondamishüvitisele 1,5

3-21-1936

14(14)

brutopalga ulatuses, sest TLS § 100 lg 1 järgi on töötajale koondamishüvitisena ette nähtud 1

kuu keskmine palk. Tema töölepingus ei ole kokku lepitud suuremas koondamishüvitises.

33. Samuti on ebaõiged kasutamata jäänud puhkusepäevade hüvitiste arvestused. Tabelis on

puhkusepäevade hüvitiste arvutamisel kasutatud vale loogikat. Puhkusepäevade hüvitise

arvutamiseks on kasutatud keskmist tööpäevatasu. TLS § 70 lg 1 ja § 29 lg 8 kohaselt tuleb

puhkusetasu arvutada Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu

maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 91) järgi, täpsemalt määruse nr 91 § 4 lg 1 järgi (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2020 otsus asjas nr 2-18-8896, p 12.1). Puhkusetasu

maksmiseks tuleb määruse nr 91 § 4 lg 1 järgi välja arvutada töötaja keskmine

kalendripäevatasu (mitte keskmine tööpäevatasu). Selleks liidetakse määruse nr 91 § 4 lg 3 ja §

2 lg 2 järgi arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul töötaja teenitud

sissenõutavaks muutunud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga,

kusjuures määruse nr 91 § 4 lg 2 järgi ei arvata kalendripäevade hulka rahvus- ega riigipühi.

Viimaks korrutatakse määruse nr 91 § 4 lg 5 järgi keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele

kuuluvate

kalendripäevade

arvuga.

Kohtu

arvutuste

kohaselt

saaksid

kaebajate

puhkusehüvitised olla järgmised:

Töötaja

Kasutamata

puhkuse-

päevad

Brutopalk

Kalendri-

päevad

Keskmine

kalendri-

päeva tasu

Puhkuse-

hüvitis

Kaebajate

tabelis

toodud

puhkuse-

hüvitis

X

4,68

6 483,40

111,78

523,08

720,89

X

2,38

2 334,02

83,36

198,23

264,52

X

1,69

2 300,56

121,08

204,35

260,88

X

2,38

2 334,02

83,36

198,23

220,44

X

2,38

2 334,02

83,36

198,23

220,44

X

2,38

1 167,01

41,68

99,12

146,96

X

3,54

5 835,06

135,70

480,37

655,75

34. Arvestades sedavõrd paljusid ebaselgusi ja ebatäpsusi töötasude ja hüvitiste arvutamisel, ei

saa kaebajate esitatud tabelit ega nõudeavaldusi pidada usaldusväärseteks ega tõendatuteks.

35. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajate nõudeõigus tööandja maksejõuetuse

hüvitisele ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Töölepingud olid näilikud ega õigusta

hüvitise maksmist. Sel põhjusel on vastustaja 22.07.2021 otsus õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

36. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, jäävad menetluskulud kaebajate kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole

esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/