2-20-17764/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17764

Tsiviilasi

Baltic Laundry Service Osaühing hagi IDR

INKASSO OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

550,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Baltic Laundry Service Osaühing (registrikood

11113500; aadress Kokasauna tee 3, Tänassilma küla,

Saku vald 76401 Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel

Kais (e-post: kaarel.kais@premiumlaw.ee)

Kostja: IDR INKASSO OÜ (registrikood 14093672,

aadress

Jaama

1,

11615

Tallinn;

e-post

idr@idr.ee; archer@archer.ee),

seaduslik

esindaja

juhatuse liige S. V.

Asja läbivaatamine

23.03.2022 toimunud kohtuistungil, lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata hageja nõue summas 414 eurot ja

lõpetada tsiviilasja nr 2-20-17764 menetlus 414 euro nõude osas.

2. Välja mõista IDR INKASSO OÜ-lt Baltic Laundry Service Osaühingu kasuks

põhivõlg summas 502,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 61,75

eurot ja alates 13.04.2022 põhinõudelt summas 502,90 eurot viivis VÕS § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud 50% ulatuses Baltic Laundry Service Osaühing kanda ja

50% ulatuses IDR INKASSO OÜ kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Baltic Laundry Service Osaühing (edaspidi hageja või käsundiandja) ja IDR INKASSO OÜ

(edaspidi kostja või käsundisaaja) sõlmisid 14.06.2020 käsunduslepingu, millega kostja

kohustus nõudma sisse kõiki käsundiandja debitoorseid võlgnevusi, mis on lepingu lisas

märgitud tingimustel menetlusse antud ning hageja kohustus maksma käsundisaajale

sissenõutud summadelt kokkulepitud teenustasu, millele lisandub käibemaks. Hageja soovis,

et kostja nõuaks sisse 7 (seitsme) võlgniku – A OÜ, K OÜ, A OÜ, T OÜ, O OÜ, M OÜ ja L

OÜ (edaspidi võlgnikud) võlgnevused. Kuivõrd kohtuväline võlgade sissenõudmine ei

andnud tulemust, esitas kostja 02.09.2020 hagejale hinnapakkumise võlgnike vastu

kohtumenetluste algatamiseks. Hinnapakkumise kohaselt tuli hagejal kostjale maksekäsu

kiirmenetluse algatamiseks võlgnike ja nende juhatuse liikmete vastu tasuda menetluses

esindamise tasu ja kanda kostjale üle riigilõiv järgnevalt: 1) A OÜ – esindustasu 50 eurot,

riigilõiv 50 eurot; 2) K OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot; 3) A OÜ – esindustasu

50 eurot, riigilõiv 91 eurot; 4) T OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 53 eurot; 5) O OÜ –

esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot; 6) M OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 70 eurot; 7)

L OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot, Hinnapakkumise kohaselt tuli hagejal

maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks ja kostja poolseks esindamiseks kostjale tasuda

esindustasu kokku 350 eurot ja riigilõivu 414 eurot, millele vastavalt lepingu p-le 1.1 lisandus

käibemaks. Hageja nõustus hinnapakkumisega ning kostja väljastas 08.09.2020 hagejale arve

summas 764 eurot + km, kokku 916,80 eurot, mille hageja tasus 15.09.2020.

2. Hageja pöördus järjepidevalt kostja poole päringutega, kuidas menetlused kulgevad, kuid

kostja asus hagejale andma ebaõiget teavet, nt: 1) 24.09.2020 pöördus hageja esindaja kostja

poole päringuga: „Kas olete maksekäsud kohtule esitanud.“ 28.09.2020 vastas kostja esindaja

A. S.: „Avaldused on kohtule esitatud. Menetlusse võtmise määrust ei ole veel tehtud kohtu

poolt.“ Tegelikkuses ei olnud kostja selleks ajaks veel avaldusi kohtusse esitanud ja esitas

avaldused võlgnike ja nende juhatuse liikmete vastu alles 04.10.2020. Seejuures on

maksekäsu kiirmenetluste avaldustes esitanud kostja taotluse tasuda võlgnevus A OÜ-le,

kellel ei ole hagejaga mingit puutumust. 20.10.2020 pöördus hageja esindaja kostja poole

päringuga: „Tunnen huvi, kuidas menetlused edenevad.“ 21.10.2020 vastas kostja esindaja A.

S.: „Kahjuks mingit uut infot veel ei ole ... kohtuveski toimetab midagi. Uusi staatuseid

märgitud kohtu poolt ei ole.“ Tegelikkuses oli kohus teinud võlgnikele makseettepanekud

juba 07.10.2020 ning edastanud samal päeval selle kohta kostjale ka vastavad teated ning

võlgnikud olid 21.10.2020 esitanud makseettepanekutele vastuväited.

3. Ajavahemikul 22.10.2020 kuni 26.10.2020 teavitas kostja esindaja hagejat, et maksekäsu

kiirmenetlused on lõpetatud tulenevalt asjaolust, et võlgnikud on esitanud vastuväited ning

uuris, kas hageja soovib menetlust jätkata hagimenetluses. Hageja palus edastada võlgnike

vastuväited, kuid kostja ei teinud seda. 02.11.2020 pöördus hageja esindaja kostja poole

päringuga: „Te ei ole saatnud kiirmenetluse kohtu vastuseid.“, misjärel kostja edastas hagejale

võlgnike vastuväited. 10.11.2020 e-kirjas teavitas hageja kostjat, et soovib hagimenetluses

jätkata esindajaga, kes on hagejat ka varasemalt kohtumenetlustes esindanud ning palus

edastada kõikide tsiviilasjade numbrid. Kostja ei vastanud hagejale ning hageja sai uue

esindaja (käesolevale hagiavaldusele allakirjutanu) vahendusel e-toimiku kaudu teada, et

kostja oli juba 26.10.2020 esitanud kõikides menetlustes avaldused, millega võttis kõik

04.10.2020 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused tagasi, kusjuures avaldustes esitatu

kohaselt tegi ta seda kliendi ehk siis hageja soovil: „Käesolevaga soovime vastavalt oma

kliendi soovile võtta tagasi maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas number //...//“.

Hageja ei ole kostjale avaldanud soovi menetluste lõpetamiseks. Samal päeval, 26.10.2020

esitas kostja kohtule ka taotlused hageja nimel esitatud avalduste eest tasutud riigilõivu

tagastamiseks, paludes riigilõiv tagastada kostja pangakontole - 1) A OÜ – riigilõiv 50 eurot;

2) K OÜ – riigilõiv 50 eurot; 3) A OÜ – riigilõiv 90,24 eurot; 4) T OÜ – riigilõiv 52,85 eurot;

5) O OÜ – riigilõiv 45 eurot; 6) M OÜ – riigilõiv 69,74 eurot; 7) L OÜ – riigilõiv 54,34 eurot.

11.11.2020 tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond kohtumäärused, millega jättis esitatud

maksekäsukiirmenetluse avaldused läbi vaatamata. Samal päeval, 11.11.2020 tegi Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakond kohtumäärused, millega rahuldas kostja taotlused tasutud

riigilõivude tagastamiseks: 1) A OÜ – tagastatav riigilõiv 50 eurot; 2) K OÜ – tagastatav

riigilõiv 50 eurot; 3) A OÜ – tagastatav riigilõiv 90,24 eurot; 4) T OÜ – tagastatav riigilõiv

52,85 eurot; 5) O OÜ – tagastatav riigilõiv 45 eurot; 6) M OÜ – tagastatav riigilõiv 69,74

eurot; 7) L OÜ – tagastatav riigilõiv 54,34 eurot. Kostja ei ole riigilõivusid hagejale

tagastanud.

4. Kostja on jätnud seega täitma käsunduslepinguga võetud kohustuse nõuda võlgnevused

võlgnikelt sisse. Seejuures on kostja esitanud hagejale lepingu täitmise osas ebaõiget teavet,

on ilma hageja nõusolekuta võtnud tagasi võlgnike vastu esitatud avaldused ning taotlenud

riigilõivu tagastamist iseenda (kostja) pangakontole ning ei ole samas hageja poolt tasutud ja

kostjale eelduslikult tagastatud riigilõivu hagejale tagastanud. Hageja on kostjale avaldanud,

et soovib võlgnike vastu esitatud nõuete läbivaatamist hagimenetluses, kuid soovib

hagimenetluses esindajana kasutada esindajat, kellega on ka varem koostöö olnud. Hageja

soov nähtub ka maksekäsu kiirmenetluse algatamise avaldustest, kus on märgitud, et:

„Võlgniku vastuväite korral palun anda asi üle hagimenetlusse.“ Hiljem selgus, et kostja oli

juba 26.10.2020 avaldused tagasi võtnud, mis tähendab, et hagejal tuleb võlgnike vastu

hagimenetluste alustamisel tasuda riigilõiv uuesti täies mahus. Hageja jaoks jäi

käsunduslepinguga soovitav eesmärk täielikult täitmata ja ta ei ole käsundisaaja tegevuse

tulemusena ka mitte midagi saanud, sest lihtsalt avalduste esitamisest ja siis tagasi võtmisest

ei olnud võimalik lepingu eesmärki saavutada.

5. Hageja on seisukohal, et kostja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduste tagasivõtmisest

nähtub kostja tahe hagejaga sõlmitud käsundusleping üles öelda, avalduste tagasivõtmisega

loobus kostja võlgnevuste sissenõudmisest ja hageja esindamisest.

6. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kostja teost avalduste tagasivõtmisel ei nähtu

kostja tahet käsunduslepingu ülesütlemiseks, ütleb hageja käesolevaga üles kostjaga

14.06.2020 sõlmitud käsunduslepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 631 ja lepingu p 6.8 alusel.

Kostja on rikkunud käsunduslepinguga võetud kohustust nõuda võlgnikelt võlg sisse, on

esitanud hagejale lepingu täitmise kohta ebaõiget infot ning on ilma hageja nõusolekuta

võtnud võlgnike vastu esitatud avaldused kohtust tagasi ja ei ole hagejale tagastanud tasutud

riigilõivu, olles seejuures ise menetlustes tasutud riigilõivud kohtult tagasi küsinud. Kostja ei

ole käsundi täitmisel järginud hageja juhiseid ning ei ole tegutsenud hageja parimates

huvides. Hageja on kostja vastu usalduse kaotanud. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ei pea

hageja võimalikuks käsunduslepingu täitmist jätkata kuni käsundi täitmiseni. Samas on

käesolevaga välja toodud asjaolude põhjal ka ilmselge, et kostja ei kavatsegi hageja poolt

antud käsundit täita.

7. Hageja soovib, et kostja tagastab (hüvitab) hagejale hageja poolt kostjale riigilõivude

tasumiseks ja esindajatasuna makstud arve summa 916,80 eurot.

8. Poolte vahel on sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Käsunduslepinguga kohustub

üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

(täitma käsundi), käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku

lepitud. Kostja kohustus hagejat esindama võlgnike vastu esitatud maksekäsu kiirmenetlustes

ning hageja kohustus maksma kostjale selle eest tasu. Hageja maksis kostjale kokkulepitud

tasu ning tasus avalduste esitamiseks riigilõivud kogusummas 916,80 eurot.

Kostja ei ole käsundi täitmisel tegutsenud nõutava hoolsusega ning on rikkunud käsundisaaja

teavitamiskohustust, lisaks on kostja võtnud ilma hageja nõusolekuta kohtusse esitatud

avaldused tagasi, taotledes kohtult hageja nimel tasutud riigilõivu tagastamist ja jättes selle

hagejale tagastamata. Kostja on käsundit täites esitanud hagejale käsundi täitmise kohta

ebaõiget teavet ning on hagejat oma tegevusega kahjustanud. Kostja tegevuse tõttu on

käsunduslepinguga soovitav eesmärk hageja jaoks jäänud täielikult täitmata ja ta ei ole kostja

tegevuse tulemusena ka mitte midagi saanud, sest pelgalt maksekäsu kiirmenetluse avalduste

esitamisega ja seejärel avalduste tagasivõtmisega ei ole võimalik käsunduslepingu eesmärki

(võlgnetavate summade sissenõudmine) saavutada. Kostjapoolset kohustuse rikkumist ei ole

võimalik millegagi õigustada, vastupidi, hageja hinnangul on kostja teadlikult ja tahtlikult

tegutsenud, ilmselt eesmärgiga omandada hageja poolt kostjale tasutud summad. Ei saa

välistada, et kostja ja/või tema seadusliku esindaja tegevus vastab ühele või mitmele

karistusseadustikus sätestataud kuriteokoosseisule.

9. Kostja võttis võlgnike vastu esitatud avaldused tagasi. Hageja hinnangul nähtub kostja

teost, et kostja ei soovi käsunduslepingu täitmist jätkata, millest saab järeldada, et kostja on

hagejaga sõlmitud lepingu käitumise kui kaudse tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes üles öelnud. Tulenevalt TsÜS § 69 lg-s 1 sätestatust muutus

kostja poolt lepingu ülesütlemiseks tehtud tahteavaldus kehtivaks hiljemalt hetkest, kui hageja

selle oma uue esindaja vahendusel 19.11.2020 e-toimiku kaudu kätte sai.

10. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kostja ei ole käsunduslepingut üles öelnud,

tugineb hageja asjaolule, et ta on poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu kostja rikkumise

tõttu üles öelnud. Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud käsunduslepingut ning hageja on

kostja vastu usalduse kaotanud, mis annab hagejale aluse leping üles öelda ja nõuda lepingu

alusel tasutud summade tagastamist. Hageja nõuab, et kostja tagastaks hagejale lepingu alusel

tasutud raha 916,80 eurot.

11. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista 916,80 eurot ning viivis alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhinõude tasumiseni 0,02% päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja

kanda.

12. 26.02.2021 esitas hageja taotluse 414 euro (riigilõiv) nõudes hagi tagasivõtmiseks seoses

sellega, et kostja on pärast hagi menetlusse võtmist nimetatud summa hagejale ära tasunud.

Kuna kostja tasus hagejale pärast hagi esitamist 414 eurot, siis muutis hageja ka viivisenõuet

ja nõuab kosta poolt tasutud 414 eurolt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast 02.12.2020

kuni nõude rahuldamiseni, so makse tegemiseni 16.02.2020. Periood 01.12.2020 kuni

16.02.2020 eest on hageja arvestanud seadusejärgset viivist (VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras) võlgnevuselt 414 eurot 6,98 eurot.

13. Hageja lõplik nõue on järgmine: Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 502,80

eurot, viivised põhinõudelt 502,80 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras, alates hagi esitamisele järgnevast päevast (02.12.2020) kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni ja viivised põhinõudelt 414 eurolt võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, alates hagi esitamisele järgnevast päevast

(02.12.2020) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 16.02.2021, kokku summas 6,98 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

14. Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.

15. Kostja vastuse kohaselt hageja pöördus mõned korrad kostja poole päringutega, kuidas

menetlused kulgevad, millele vastati esimesel võimalusel. Hageja väide ebaõige

informatsiooni esitamise kohta on lausvale ja selliste väidete esitamise motiiv kohtule jääb

kostjale arusaamatuks.

16. Antud kohtuliku menetluse pakkumine ei sisaldanud ühtegi tähtaega kohtumenetlusse

avalduse esitamise kohta ja seda tehti esimesel võimalusel. Võlglasele kohtu poolt

dokumentide saatmise kohta väljastatav informatsioon ei ole sisuline informatsioon, mida

saaks lugeda edasiminekuks. Tegemist on kohtu poolt dokumentide saatmise toiminguga ning

puudus informatsioon selle kättesaamise kohta ning isegi kui oleks olnud info

kättetoimetamise kohta, ei oleks see omanud mingisugust sisulist tähtsust. Kirjaliku

kiirmenetluse puhul on siiski oluline informatsioon vastuväite esitamine või maksekäsu

väljastamine. Ülejäänud informatsioon on puhas menetluse tehniline informatsioon, mis ei

aita kuidagi ei hagejat ega kostjat. 21.10.2020 vastuse kirjutamise hetkel puudus kostjal veel

informatsioon vastuväidete esitamise kohta ja seega ei saanudki ta seda edastada.

17. Kostja esitas info hagejale esimesel võimalusel koos infoga, et on esitatud vastuväited ja

tuleb edasi minna hagimenetlusse ja uurides kas hageja soovib seda teha kostja abiga.

Vastuväidete saatmine hagejale viibis taaskord vaid tegevuste järjekorra tõttu. Vastupidiselt

hageja esindajale on kostjal palju ülesandeid ja neid täidetakse saabumise järjekorras.

Vastuväidete hagejale esitamise kiirus, ei muutnud kuidagi antud olukorda.

18. Kostja saatis kiirmenetluse vastuväited esimesel saabunud võimalusel.

19. On tavaprotseduur, et kui maksekäsu kiirmenetluse käigus esitab võlgnik vastuväite, siis

esitame kohtule tagasivõtmise avalduse ja taotleme tagasi riigilõivu. Antud tegevuste

põhjuseks on asjaolu, et väga tihti juhtus nii, et klient ei reageerinud piisavalt kiiresti antud

informatsioonile ja kaotas seetõttu kiirmenetluse käigus tasutud riigilõivu. Vältimaks raha

kaotsiminekut, teemegi tagasivõtmise ja kui klient on valmis edasi liikuma hagimenetlusse,

alustame uut kohtulikku menetlust. Antud tegevus on praktiline ja asjakohane.

20. Tagastatud riigilõiv summas 414,00 eurot on kostja poolt hageja pangakontole kantud

16.02.2021.

21. Kostja ei ole jätnud oma käsunduslepingust tulenevat kohustust täitmata. Käsundusleping

oli sõlmitud inkassoteenuse osutamiseks – kohtuvälise menetluse läbiviimiseks. Kuna

võlgnikud (võlgnikud on kõik omavahel seotud isikud) keeldusid kategooriliselt võlgnevuste

tasumisest, oli ilmne, et inkassomenetlus on perspektiivitu ja tuleb lõpetada ning kas liikuda

edasi kohtumenetlusse või loobuda sissenõudmisest. Antud informatsioon edastati ka hagejale

koos pakkumisega uue teenuse osutamiseks, milleks oli esindamine kohtulikus menetluses,

enam mitte inkassoteenuse menetluses. Hageja tellis kohtuliku menetluse teenuse.

Inkassoteenuse eest (mis oli kokku lepitud käsunduslepingus) kostja teenustasu ei ole küsinud

ega saanud.

22. Kostja ei ole inkassoteenuse osutamise kohta esitanud mingit valeinformatsiooni. Kostja

on hoidnud hagejat kursis toimuvaga esimesel võimalusel. Kohtuliku menetluse puhul puudus

kostjal ajaline piirang menetluse läbiviimiseks ja mõne päevane viivitus ei muutnud kuidagi

asjaolude kulgu. Nagu eelpool toodud, esitas kostja tõesti tagasivõtmise avalduse

kiirmenetluses, kindlustamaks hageja võimalusi hagimenetlusse minekuks kaotamata raha kui

peaks tekkima ajaline viivitus, mis on sagedane juhus. Riigilõivu tagastamise taotlus tehti

loomulikult sooviga tagastada raha samale kontole, kust see ka maksti. Ja taaskord ei ole

selles midagi erilist ega ebaõiglast. Tagastatud riigilõiv on edastatud hageja kontole.

23. Käsunduslepingu alusel kokkulepitud teenustasu ei ole kostja küsinud ega saanud.

Kohtuliku menetluse pakkumise ja selle vastuvõtmisega sõlmisid hageja ja kostja uue suulise

käsunduslepingu, mille sisuks oli maksekäsukiirmenetluse läbiviimine. Antud teenus on

täielikult osutatud. Kostja esitas kohtule avaldused kõikide nõuete kohta, kohus menetles seda

ja vastuväidete tekkimisel esitas kostja tagasivõtmise avaldused, et hagejal oleks piisavalt

aega hagimenetlusse edasi minna. Maksekäsukiirmenetluse teenuse osutamine on otsast

lõpuni osutatud.

24. Hageja ei ole enne käesoleva hagiavalduse esitamist kordagi pöördunud kostja poole

ühegi küsimuse ega kommentaariga seoses antud olukorraga ning koheselt hagiavalduse

esitamine kostja vastu on selgelt vastuolus kohtumenetluse põhimõttega proovida kõik

vaidlused poolte vahel lahendada kohtuväliste läbirääkimiste teel. Kuna hageja ei ole kordagi

kostja poole pöördunud, siis on tegemist pahatahtliku kohtusüsteemi ärakasutamise katsega.

25. Hageja on seisukohal, et kostja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduste tagasivõtmisest

nähtub kostja tahe hagejaga sõlmitud käsundusleping üles öelda, sest avalduste

tagasivõtmisega loobus kostja võlgnevuste sissenõudmisest ja hageja esindamisest. Taaskord

hageja poolt vale arusaam. Maksekäsukiirmenetluse läbiviimiseks sõlmitud suuline

käsundusleping lõppes sellega, et maksekäsukiirmenetlus sai läbi.

26. Jääb arusaamatuks millist käsunduslepingut hageja üles ütleb. Inkassoteenuse leping kui

selline ei ole ülesöeldav kuna puudub alus selleks. Küll aga ei näe kostja siin vaidlust

inkassoteenuse lepingu ülesütlemiseks kuna ka see menetlus on ju lõppenud. Kostja ei ole

küsinud ega saanud inkassomenetluse läbiviimise eest teenustasu. Kui hageja peab silmas

kohtuliku menetluse käsunduslepingu, siis ka see leping on läbi saanud ja vajadus selle

ülesütlemiseks puudub.

27. Kostja on juba tagastanud kohtu poolt tagastatud riigilõivud hageja kontole enne

käesoleva hagimenetluse algust. Teenustasu maksekäsukiirmenetluse läbiviimise tagasi nõuda

aga pole hagejal võimalik kuna teenus on osutatud, maksekäsukiirmenetlus on algusest lõpuni

läbi viidud.

28. Poolte vahel on sõlmitud 2 käsunduslepingut VÕS § 619 mõttes. Mõlemad

käsunduslepingud võib lugeda lõppenuks. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. Selle pärast toimiski kostja oma kogemustele ja oskustele

tuginedes täpselt nii nagu eelnevalt kirjeldatud vältimaks kliendile kahju tekitamisest.

29. Kostja on käsundi täitmisel tegutsenud nõutava hoolsusega ning ei ole rikkunud

käsundisaaja teavitamiskohustust, kostja on võtnud kohtusse esitatud avaldused tagasi,

taotledes kohtult hageja nimel tasutud riigilõivu tagastamist vältimaks selle kaotamist tähtaja

mittejärgimisel hagiavalduse esitamiseks ja tagastas selle hagejale. Kostja on käsundit täites

esitanud hagejale käsundite täitmise kohta õiget teavet ning ei ole hagejat oma tegevusega

kahjustanud. Kostja on viinud läbi maksekäsukiirmenetluse, mis võlglaste vastuväidete tõttu

ei ole viinud soovitud tulemuseni ja vaidlused tuleb lõpuni vaielda hagimenetluses, mille

kohta kostja ja hageja vahel käsunduslepingut sõlmitud ei ole. VÕS § 629 lg 3 sätestab, et kui

käsundisaaja ütles käsunduslepingu enne täitmist üles, võib käsundisaaja nõuda osutatud

teenustele vastavat osa tasust ja tasuga katmata kulude hüvitamist niivõrd, kuivõrd

käsundiandjal on seni osutatud teenuse vastu huvi. Antud juhul aga ei ole keegi enne käsundi

täitmise lõpetamist ühtegi lepingut üles öelnud ning ei ole seda toimunud tänaseni. Kostja ei

ole kordagi rikkunud kumbagi lepingut, on käsundi täitmisel tegutsenud nõutava hoolsusega

ning on pidanud kinni ka teavitamiskohustusest vastavalt olulisusele ja teadaolevatele

faktidele. Kostja on võtnud võlgnike vastu kohtusse esitatud avaldused tagasi, taotledes

kohtult hageja nimel tasutud riigilõivu tagastamist ja kandnud selle edasi hagejale. Kostja on

käsundit täites esitanud hagejale käsundi täitmise kohta õiget teavet ning ei ole hagejat oma

tegevusega kahjustanud vaid kaitsnud potensiaalse varalise kahju eest.

30. Hagejal puudub alus viivise nõudmiseks, kuna puudub alus teenustasu tagasi küsimiseks

ega ka riigilõivu tagasi küsimiseks kuna see on juba eelnevalt hagejale tagastatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi osaline tagasivõtmine

31. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 424 lg 1 kohaselt hageja võib hagis kostja nõusolekuta tagasi võtta

kuni eelmenetluse lõpuni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või

protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS §

423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata

jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama

kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

32. Hageja võttis nõude summas 414 eurot tagasi enne eelmenetluse lõppemist, mistõttu tuleb

kohtul jätta hageja nõue summas 414 eurot läbi vaatamata. Hagi hind pärast hagi osalist

tagasivõtmist on 550,01 eurot (põhinõue 503,80 ja viivisenõue TsMS § 367 alusel 47,3 eurot).

Menetlusse jäänud hagi lahendamine

33. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg

1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

34. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid pooled 14.06.2020 käsunduslepingu, mille

punkti 1.1. kohaselt kostja kohustus nõudma sisse kõiki käsundiandja debitoorseid

võlgnevusi, mis on lepingu lisas märgitud tingimustel menetlusse antud ning hageja kohustus

maksma käsundisaajale sissenõutud summadelt kokkulepitud teenustasu, millele lisandub

käibemaks (tl 7-8). Vaidlust pole selle üle, et hageja soovis, et kostja nõuaks sisse 7 (seitsme)

võlgniku – A OÜ, K OÜ, A OÜ, T OÜ, O OÜ, M OÜ ja L OÜ (edaspidi võlgnikud)

võlgnevused. Kohus tuvastab, et kuivõrd kohtuväline võlgade sissenõudmine ei andnud

tulemust, esitas kostja 02.09.2020 hagejale hinnapakkumise võlgnike vastu kohtumenetluste

algatamiseks. Hinnapakkumise kohaselt tuli hagejal kostjale maksekäsu kiirmenetluse

algatamiseks võlgnike ja nende juhatuse liikmete vastu tasuda menetluses esindamise tasu ja

kanda kostjale üle riigilõiv järgnevalt: 1) A OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot; 2) K

OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot; 3) A OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 91

eurot; 4) T OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 53 eurot; 5) O OÜ – esindustasu 50 eurot,

riigilõiv 50 eurot; 6) M OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 70 eurot; 7) L OÜ – esindustasu

50 eurot, riigilõiv 50 eurot (tl 9-11), Hinnapakkumise kohaselt tuli hagejal maksekäsu

kiirmenetluse algatamiseks ja kostja poolseks esindamiseks kostjale tasuda esindustasu kokku

350 eurot ja riigilõivu 414 eurot, millele vastavalt lepingu p-le 1.1 lisandus käibemaks. Kohus

tuvastab, et hageja nõustus hinnapakkumisega ning kostja väljastas 08.09.2020 hagejale arve

summas 764 eurot + km, kokku 916,80 eurot (tl 12), mille hageja tasus 15.09.2020 (tl 13).

35. Seega leppisid pooled kokku, et kostja esitab hageja nimel maksekäsku kiirmenetluse

avaldused ja hageja tasub kostjale avalduste esitamise eest esindustasu iga maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise eest 50 eurot ja riigilõivu vastavalt nõude suurusele.

36. Poolte vahel on käsunduslepingust tulenev õigussuhe. VÕS § 619 kohaselt

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest

tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi

täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.

VÕS § 620 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja

võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja

varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima

üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi

täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele

teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi

täitmise viisi ega tingimuste suhtes. VÕS § 624 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab teatama

käsundiandjale kõigi käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis

võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle

teavet käsundi täitmise kohta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15 märkinud, et

käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et

käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku

tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks.

37. Hageja leiab, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud käsunduslepingut ja nõuab

kostjalt viimasele lepingu alusel tasutud 502,60 eurot tagastamist (kostja on juba tagastanud

riigilõivud summas 414 eurot). Hageja heidab kostjale ette, et kostja on jätnud täitmata

käsunduslepinguga võetud kohustused nõuda võlgnikelt võlgnevused sisse. Seejuures on

kostja esitanud hagejale lepingu täitmise osas ebaõiget teavet, on ilma hageja nõusolekuta

võtnud tagasi võlgnike vastu esitatud avaldused ning taotlenud riigilõivu tagastamist iseenda

pangakontole ning ei ole samas hageja poolt tasutud ja kostjale eelduslikult tagastatud

riigilõivu tagastanud

38. Hageja on seisukohal, et kostja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse tagasivõtmisest

nähtub kostja tahe käsundusleping üles öelda. Kostja leiab, et maksekäsu kiirmenetlus sai läbi

ja sellega käsundusleping lõppes. Kohus leiab, et ebaõige on hageja seisukoht, et kostja poolt

maksekäsu kiirmenetluse avalduse tagasivõtmisest nähtub kostja tahe käsundusleping üles

öelda. Kostja on selgitanud, et kostja edastas hagejale info, et on esitatud vastuväited ja tuleb

edasi minna hagimenetlusse ja uuris kas hageja soovis seda teha kostja abiga. Kostja selgitas,

et esitas kõikides menetlustes avaldused 26.10.2020, mille võttis kõik 04.10.2020 esitatud

maksekäsu kiirmenetluse avaldused tagasi eesmärgiga tagasi saada tasutud riigilõivu. Kostja

pidas sellist tegevust praktiliseks ja asjakohaseks. Kohus on seisukohal, et eeltoodust

nähtuvalt ei soovinud kostja hagejaga sõlmitud käsunduslepingut üles öelda, vaid maksekäsu

kiirmenetluse avalduse tagasivõtmise eesmärk oli tagasi saada kohtule tasutud riigilõiv.

Kostja oli hageja soovi korral valmis jätkama vaidlust kohtumenetluses.

39. Hageja on leidnud, et kui kohus asub seisukohale, et kostja teost avalduste tagasivõtmisel

ei nähtu kostja tahte käsunduslepingu ülesütlemiseks, ütleb hageja käesolevaga üles kostjaga

14.06.2020 sõlmitud käsunduslepingu VÕS § 631 ja lepingu punkti 6.8 alusel.

40. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on rikkunud käsunduslepinguga võetud kohustust

nõuda võlgnikel sisse võlg, on esitanud hagejale lepingu täitmise kohta ebaõiget infot ning on

ilma hageja nõusolekuta võtnud võlgnike vastu esitatud avaldused kohtust tagasi ja ei ole

hagejale tagastanud tasutud riigilõivu, olles seejuures ise menetluses tasutud riigilõivud

kohtult tagasi küsinud. Hageja heidab kostjale ette, et viimane ei ole käsundi täitmisel

järginud hageja juhised ning ei ole tegutsenud hageja parimates huvides ja hageja on seetõttu

kostja vastu usalduse kaotanud. Kostja leiab, et on osutanud hagejale nõuetekohaselt

maksekäsu kiirmenetluse teenust otsast lõpuni. Kostja hinnangul on ta esitanud hagejale kahte

täiesti iseseisvat teenust-inkassoteenust ja maksekäsu kiirmenetluse läbiviimise teenust.

41. VÕS § 631 sätestab, et kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu

käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et

kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et

lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või

lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et

kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles

öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või

etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Riigikohtu praktika kohaselt

langevad VÕS § 631 lg 1 ja § 196 lg 1 kohaldamise tingimused sisuliselt kokku (vt RKHKo,

14.06.2019, nr 3-13-481, p 24; RKTKo, 13.06.2018, nr 2-16-13032, p 12; RKTKo,

17.03.2018, nr 2-16-11889, p 34). Riigikohus on ka öelnud, et kui ülesütlemiseks õigustatud

isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi, võib ta VÕS § 196

lg 4 järgi lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele ning üleantu

tagastamisele kohaldatakse VÕS §-des 189-191 sätestatut, sh võib kumbki pool nõuda lepingu

alusel üleantu tagastamist või osutatud teenuse hüvitamist (vt RKHKo, 14.06.2019, nr 3-13-

481, p 24).

42. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on rikkunud teavitamiskohustust. Kohtle esitatud e-

kirjadest nähtuvalt 24.09.2020 pöördus hageja esindaja kostja poole päringuga: „Kas olete

maksekäsud kohtule esitanud.“ (tl1 4). 28.09.2020 vastas kostja esindaja A. S.: „Avaldused on

kohtule esitatud. Menetlusse võtmise määrust ei ole veel tehtud kohtu poolt.“ (tl 15). Samas

tegelikkuses ei olnud kostja selleks ajaks veel avaldusi kohtusse esitanud ja esitas avaldused

võlgnike ja nende juhatuse liikmete vastu alles 04.10.2020 (tl 16-36). 02.11.2020 pöördus

hageja esindaja kostja poole päringuga: „Te ei ole saatnud kiirmenetluse kohtu vastuseid.“ (tl

67), misjärel kostja edastas hagejale võlgnike vastuväited. 10.11.2020 e-kirjas teavitas hageja

kostjat, et soovib hagimenetluses jätkata esindajaga, kes on hagejat ka varasemalt

kohtumenetlustes esindanud ning palus edastada kõikide tsiviilasjade numbrid (tl 68). Kostja

ei vastanud hagejale ning hageja sai uue esindaja (käesolevale hagiavaldusele allakirjutanu)

vahendusel e-toimiku kaudu teada, et kostja oli juba 26.10.2020 esitanud kõikides menetlustes

avaldused, millega võttis kõik 04.10.2020 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused tagasi,

kusjuures avaldustes esitatu kohaselt tegi ta seda kliendi ehk siis hageja soovil: „Käesolevaga

soovime vastavalt oma kliendi soovile võtta tagasi maksekäsu kiirmenetluse avalduse

tsiviilasjas number //...//“. (tl 69-82). Eeltoodust nähtuvalt on kostja andnud hagejale ebaõiget

teavet maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamise kohta ja on jätnud edastamata teabe, et on

võtnud tagasi kõik hagejal nimel esitatud maksekäsu kiiremenetluse avaldused.

43. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja on ilma hageja nõusolekuta võtnud kohtusse

esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused tagasi, siis tähendab see seda, et kõik kostja poolt

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tehtud toimingud on olnud asjatud ning ei ole

aidanud mingil viisil kaasa võlgnikelt võlgnevuste sissenõudmiseks. Kohtule esitatud

tõenditest nähtuvalt oli hageja eesmärgiks võlgnevuste sissenõudmine. Selleks sõlmis hageja

kostjaga kõigepealt 12.06.2020 käsunduslepingu nr xxxx debitoorsete võlgnevuste

sissenõudmiseks ja kui selgus, et kohtuväline võlgade sissenõudmine ei andnud tulemus, siis

on pooled sõlminud kokkuleppe, et kostja maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks võlgnike ja

nende juhatuse liikmete vastu. Kostja poolt hagejale 02.09.2020 esitatud hinnapakkumise

kohaselt on kostja teinud hinnapakkumise kolmele menetlusele: 1. kirjalik kiirmenetlus, 2.

hagimenetlus ja 3. täitemenetlus. 1. Kirjaliku menetluse puhul kuulub tasumisele kuulub

riigilõiv, mille suurus on 50-91 eurot ja esindustasu 50 eurot. Hinnapakkumise kohaselt kui

võlgnik esitab vastuväite tuleb edasi minna hagimenetlussse (tl 9-11). Kostja poolt hageja

nimel Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduste

kohaselt punktis Avaldaja poolt antud täiendav info on märgitud, et võlgniku vastuväite

korral palun anda asi hagimenetlusse (tl16-36).

44. Eeltoodust nähtuvalt on hageja pöördunud kostja poole sooviga, et kostja nõuaks

võlgnikult sisse võlgnevuse. Seega oli hageja eesmärgiks võlgnevuste sissenõudmine ning

eelnevas punktis välja toodud tõenditest nähtuvalt oli hageja sooviks jätkata hagimenetluses,

kui võlgnikud esitavad makseettepanekule vastuväite.

45. Kostja on võtnud ilma hageja nõusolekuta kohtusse esitatud maksekäsu kiirmenetluse

avaldused tagasi. Seega ei ole kostja tegutsenud käsundi täitmisel järginud hageja juhiseid

ning ei ole tegutsenud hageja parimates huvides. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et

arvestades hageja huvi ja lepingu eesmärki saab lugeda maksekäsu kiirmenetluse läbi

viimiseks ainult avalduse esitamist, ootamata ära kohtumäärust, millega kohustatakse hagejat

esitama oma nõuded hagimenetluses. Sellisel kujul jäi hageja jaoks käsunduselepinguga

soovitav eesmärk täitmata ja hageja ei ole käsundisaaja tegevuse tulemusena midagi saanud,

sest lihtsalt avalduste esitamisest ja siis tagasi võtmisest ei olnud võimalik lepingu eesmärki

saavutada. Samuti ei nõustu kohus kostajaga, et asjas ei oma tähtsust, kas maksekäsu

kiirmenetlused jätkuvad hagimenetluses või alustab hageja uuest nõuete sissenõudmist

hagimenetluses. Tulenevalt TsMS § 486 lg-s 2 sätestatust loetakse hagi hagimenetluse

tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagi esitamise aeg

võib omada tähendusest viivisenõude esitamisel, samuti omab see tähendust näiteks nõude

aegumise seisukohast.

46. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist,

kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut.

Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

47. Kuna kostja võttis kohtusse esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused ilma hageja

tahteta tagasi, mis tähendab, et kõik kostja toimingud oli asjatud ning ei aidanud mingil viisil

kaasa võlgnikelt võlgnevuse sissenõudmiseks. Seetõttu esineb alus kostjalt hageja poolt talle

lepingu alusel tasutud summade väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud 502,80

eurot.

48. Hageja on palunud välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt summas 502,80 eurot VÕS §

113 lõike 1 teise lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast

02.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja põhinõudelt summas 414 eurot alates

02.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 16.02.2021, kokku summas 6,98 eurot.

49. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal koos kohustuse täitmise nõudega õigus

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivist. Vastavalt VÕS §

113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

32. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab

kostjalt viivist seadusjärgses määras, s.o 0,02% tasumata summalt päevas. Tulenevalt TsMS

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

50. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Kostja ei ole esitanud

vastuväited hageja viivisearvestusele.

51. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 502,90

eurot, viivise põhinõudelt summas 414 eurot ajavahemiku 02.12.2020 kuni 16.02.2021 eest

kokku summas 6,98 eurot ning põhinõudelt 502,90 eurot alates 02.12.2020 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 12.04 2022 summas 54,77 eurot (viitatud päevi kokku 497, viivise summa päevas

0,110203 eurot), so kokku 61,75 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus välja viivise

põhinõudelt summas 502,90 eurot alates 13.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

52. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab

hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks.

53. Vaidlust pole selle üle, et hageja ei ole enne kostja vastu hagi esitamist kostja poole

kohtuvälise nõudega pöördunud. Kostja tasus hagejale 16.02.2021 (4 päeva pärast hagi

menetlusse võtmist) maksekäsu kiirmenetluses hageja poolt kostjale tasutud riigilõivud

summas 414,00 eurot ja hageja võttis nimetatud summa osas hagi tagasi. Kohus leiab, et

riigilõivu summas 414,00 eurot osas ei ole kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi

esitamiseks, mistõttu on põhjendanud antud nõude osas jätta menetluskulud hageja kanda.

54. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Ülejäänud menetlusse jäänud nõude osas kuulub hagi rahuldamisele, mistõttu menetluskulud

on põhjendanud jätta kostja kanda.

55. Kohus asub seisukohale, et võttes arvesse, et riigilõivu summas 414,00 eurot nõude osas

jättis kohus menetluskulud hageja kanda ja ülejäänud menetlusse jäänud nõude osas kuulus

hagi rahuldamisele, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja

50% ulatuses kostja kanda.

56. Kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik