2-21-2345/117 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. aprill 2022

Tsiviilasja number

2-21-2345

Tsiviilasi

Madal Lend UÜ (pankrotis) pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Talis Kottisse määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja:

Talis Kottisse (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja:

Gatsby OÜ

(registrikood 10100978;),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun,

vandeadvokaadi abi Kadi Saluste

RESOLUTSIOON

1. Jätta Talis Kottisse määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 7. detsembri 2021. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud

Talis Kottisse kanda.

4. Määrata Gatsby OÜ menetluskulude suuruseks

määruskaebemenetluses 400 eurot (käibemaksuta) ning

mõista see summa Gatsby OÜ kasuks Talis Kottisselt

välja.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Gatsby OÜ (võlausaldaja) esitas 12. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule avalduse Madal

Lend UÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pankrot kuulutati välja 2. juuni

2021. a määrusega ja pankrotihalduriks nimetati Indrek Lepsoo.

Võlausaldaja tasus 1. märtsil 2021 Tartu Maakohtu 16. veebruari 2021. a määruse alusel

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1200 eurot ning 14. mail 2021 Tartu

Maakohtu 11. mai 2021. a määruse alusel pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

deposiidina 3000 eurot, kokku 4200 eurot.

Ajutise halduri 7. mai 2021. a aruande kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara, mille arvel

rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh puudub vara ka edasiste pankrotimenetluse kulude

katteks. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul puudus majandustegevus ning

teadaolevad kohustused on tekkinud Rezer OÜ-ga ühendamise tulemusena 14. augustil 2020

sõlmitud ühinemislepingu alusel. Võlgniku esindaja Talis Kottisse kinnitas, et ühendatud

Rezer OÜ oli maksejõuetu juba ühinemise ajal 14. augustil 2020 ja et võlgnikul ei ole mitte

kunagi majandustegevust olnudki.

Ajutise halduri hinnangul oli Rezer OÜ makseraskustes juba alates 2019. a algusest, mil

saabus võlausaldajaga sõlmitud laenulepingutest tulenevate nõuete tasumise tähtaeg. Nõudeid

ei suudetud täita, mistõttu pikendati korduvalt ka laenu tasumise tähtaegu kuni 2. detsembril

2019 võlatunnistuse sõlmimiseni. Püsivalt maksejõuetuks muutus Rezer OÜ jaanuaris 2020.

a, kui saabus võlausaldajaga sõlmitud võlatunnistusega võetud kohustuse tasumise tähtaeg,

kuid seda kohustust ei olnud Rezer OÜ võimeline tasuma ning võlausaldaja ei nõustunud

enam kohustuse tasumise tähtaega pikendama. Pankrotiavalduse esitamise asemel otsustas

Rezer OÜ juhatus ettevõtte tegevuse lõpetada. 2020. a alguses on Rezer OÜ juhatuse liige ja

osanik A.A. asutanud uue ettevõtte - Rezer Metsandus OÜ, mille alt on jätkanud senist

ettevõtte tegevust ning millise nimele on ümber vormistatud ka mitmed Rezer OÜ-le

kuulunud sõidukid. 2020. a augustis anti Rezer OÜ üle nn tankistiteenuseid osutavale isikule,

Rezer OÜ uueks juhatuse liikmeks sai T. Kottisse, kelle eestvedamisel asuti ühinemislepingut

sõlmima. Ajutise halduri hinnangul võib sellist Rezer OÜ endiste juhatuse liikmete A.A. ja

Talis Kottisse poolset eesmärgipärast tegutsemist, vara väljaviimist ja ühinemislepingu

sõlmimist käsitleda raske juhtimisveana. A.A. ja T. Kottisse on rikkunud äriseadustiku (ÄS) §

180 lg 51 järgset pankrotiavalduse esitamise kohustust.

2. Võlausaldaja esitas 31. mail 2021 avalduse pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 3 alusel

deposiidina tasutud 4200 euro ja sellelt arvestatud viivise solidaarselt võlgnikult, T. Kottisselt

ja A.A.lt väljamõistmiseks.

T. Kottisse leidis 16. juuni 2021. a vastuväites, et tema suhtes ei saa võlausaldaja avaldust

rahuldada, sest ta ei olnud isiklikult kohustatud pankrotiavaldust esitama. Võlgniku

seaduslikuks esindajaks on MV Varahaldus OÜ, kellel on ÄS § 1121 lg 1 alusel

pankrotiavalduse esitamise kohustus. T. Kottisse ei ole olnud pankrotistunud äriühingu

juhatuse liige. Võlausaldaja taotlus mõista deposiiti tasutud summa mitmelt isikult solidaarselt

välja ei ole põhjendatud. Need isikud ei olnud üheaegselt võlgniku juhatuse liikmed. PankrS §

30 kohaselt saab deposiidi eest vastutav olla vaid konkreetne isik, kelle puhul tuvastatakse

pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, praegusel juhul saab selleks olla vaid MV

Varahaldus OÜ.

A.A. leidis 16. juuni 2021. a vastuväites, et ta ei ole Rezer OÜ endise juhatuse liikmena

jätnud põhjendamatult pankrotiavaldust esitamata. Rezer OÜ ei olnud A.A. juhatuse liikme

ametiajal püsivalt maksejõuetu. Halduri esialgne hinnang ei ole piisavalt selge tegemaks

järeldusi, et maksejõuetus on tekkinud just jaanuaris 2020. Püsiva maksejõuetuse tekkimise

aeg vajab veel põhistamist ja täpsustamist, mistõttu ei ole PankrS § 30 lg 3 järgi esitatud

taotlust õige veel tema suhtes lahendada, vaid seda tuleks teha edasise menetluse käigus.

Vajab ka selgitamist, kas võlausaldaja nõue saab esitatud kujul pankrotimenetluses

tunnustatud. Vaieldav on deposiidisumma 3000 euro hüvitamine, mille kohta ei ole teada, kas

see makstakse pankrotimenetluse kulude katteks või mitte, mistõttu oleks hüvitamine

ennatlik. Lisaks ei saa pandeemia tingimustes eeldada võlgnikelt, et nad peaksid koheselt

reageerima raskustele pankrotiavalduse esitamisega, kuna mõistlik oli oodata olukorra

stabiliseerumist, et oma tegevust võimalusel jätkata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 7. detsembri 2021. a määrusega võlausaldaja avalduse

deposiidina tasutud summa hüvitamiseks osaliselt, jättis avalduse võlgniku suhtes

rahuldamata, mõistis solidaarselt A.A.lt ja Talis Kottisselt võlausaldaja kasuks välja

deposiidina tasutud 4200 eurot ning sellelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis

menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute A.A. ja Talis Kottisse kanda, määras

võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 15 eurot (riigilõiv) ning mõistis selle

solidaarselt A.A.lt ja Talis Kottisselt välja.

PankrS § 11 lg 11 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul võlausaldajal, kes on teinud

PankrS § 11 lg-s 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist

vastavalt PankrS § 30 lg-s 3 sätestatule. PankrS § 30 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust

võlgniku puhul on isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud PankrS § 30 lg-s 1

nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma

kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Kohus mõistab deposiidina

tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul,

kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata

jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja,

eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud.

Seega on PankrS § 30 lg 3 alusel esitatud deposiidisumma nõude rahuldamise eeldused

järgmised: (i) nõude esitaja peab olema teinud PankrS § 11 lg 1 ja/või § 30 lg 1 järgse makse;

(ii) pankrotiavaldus peab olema jäetud õigeaegselt esitamata, kusjuures võlausaldaja esitatud

pankrotiavalduse puhul eeldatakse, et pankrotiavalduse esitamise kohustust ei ole õigeaegselt

täidetud; (iii) pankrotiavalduse esitamise kohustus peab olema selle isiku kohustus, kelle

vastu nõue on esitatud. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta

ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud.

Võlausaldaja on tasunud deposiiti kokku 4200 eurot, millest on 2. juuni 2021. a määruse

alusel välja makstud ajutise halduri tasu 1620 eurot, deposiidisumma jääk on 2580 eurot.

Võlgnik on äriregistrisse kantud 23. märtsil 2020. Võlgnik ühendas endaga 14. augusti 2020.

a ühinemislepinguga Rezer OÜ. Ühinemine loeti toimunuks ühinemiskande tegemisega 3.

septembril 2020. Rezer OÜ on äriregistrist kustutatud 3. septembril 2020. Äriregistri

andmebaasist nähtub, et A.A. oli Rezer OÜ juhatuse liige perioodil 23. november 2016. a –

31. august 2020. a, seejärel oli juhatuse liikmeks T. Kottisse kuni 3. septembrini 2020.

Võlgniku täisosanikuks on alates registrisse kandmisest MV Varahaldus OÜ, kelle juhatuse

liikmeks on alates 17. veebruarist 2020 T. Kottisse.

ÄS § 125 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusühing äriühing, milles kaks või enam isikut

tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu

kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab

ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu

kohta käivaid sätteid, kui seaduses sätestatust ei tulene teisiti. ÄS §-de 128 lg 1 ja 131 lg 1

järgi juhib ja esindab usaldusühingut täisosanik. Seega oli võlgniku juhtima ja esindama

õigustatud isikuks tema täisosanik MV Varahaldus OÜ. Juriidilisel isikul on teovõime

realiseerimiseks vajalik organite olemasolu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-

te 1 ja 2 järgi loetakse juriidilise isiku juhatus teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks

esindajaks. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava

organi liige. MV Varahaldus OÜ seadusjärgseks esindajaks on nii TsÜS § 34 lg 1 kui ka ÄS §

180 lg-te 1 ja 2 järgi alates 17. veebruarist 2020 T. Kottisse kui juriidilise isiku juhtorgani

(juhatuse) liige. Seega oli pärast Madal Lend UÜ ja Rezer OÜ ühinemist kohustus esitada

võlgniku pankrotiavaldus võlgniku täisosaniku MV Varahaldus OÜ juhatuse liikmel T.

Kottissel. ÄS § 1121 lg 1 sätestab, et täisühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad

täisühingu seaduslikud esindajad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel

täisühingu maksejõuetuse ilmnemisest, esitama täisühingu pankrotiavalduse. Sama kohustuse

osaühingu puhul sätestab tema juhatusele ÄS § 180 lg 51.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud Tartu Maakohtu 2. juuni 2021. a pankrotimäärusega,

mis jõustus edasi kaebamata 19. juunil 2021. Määruse kohaselt muutus Rezer OÜ alaliselt

maksejõuetuks jaanuaris 2020. a, kui saabus võlausaldajaga sõlmitud võlatunnistusega võetud

kohustuse tasumise tähtaeg. Selle asemel, et tekkinud makseraskusi tunnistada ja esitada

kohtule pankrotiavaldus, on Rezer OÜ juhatus otsustanud ettevõtte tegevuse lõpetada. 2020. a

augustis andis Rezer OÜ juhatuse liige A.A. ühingu üle nn tankistiteenuseid osutavale isikule,

Rezer OÜ uueks juhatuse liikmeks sai T. Kottisse, kelle eestvedamisel asuti sõlmima

ühinemislepingut. Rezer OÜ ja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on juhatuse

rasked juhtimisvead, kusjuures nii A.A. kui ka T. Kottisse on rikkunud vastavalt ÄS §-de 180

lg-st 51 ja 1121 lg-st 1 tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kuna praegusel juhul

on pankrotiavalduse esitanud 12. veebruaril 2021 võlausaldaja, eeldatakse PankrS § 30 lg 3

kolmanda lause järgi, et kohustatud isikud ei ole oma pankrotiavalduse esitamise kohustust

õigeaegselt täitnud. Kohustatud isikud A.A. ja T. Kottisse ei ole nimetatud eeldust ümber

lükanud ja vastutavad VÕS § 65 lg 2 järgi kohustuse täitmise eest solidaarselt. PankrS §-de 11

lg 13 ja 30 lg 31 järgi tekib võlausaldajal tasutud deposiidi hüvitamise nõudeõigus kohustatud

isikute vastu deposiidi summa tasumisest ning tähtsust ei oma, kas deposiidi arvel on

pankrotimenetluse kulud kantud. PankrS §-de 11 lg 2 ja 30 lg 4 järgi deposiidina tasutud

summa tagastatakse.

Võlausaldaja on palunud deposiidina tasutud summa solidaarselt välja mõista ka võlgnikult.

Kuna PankrS §-de 11 lg 2 ja 30 lg 4 järgi deposiidina tasutud raha tagastatakse võlausaldajale

PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel pankrotimenetluse kuluna pankrotivarast,

puudub vajadus deposiidi täiendavaks väljamõistmiseks võlgnikult.

MÄÄRUSKAEBUS

4. A.A. ja T. Kottisse esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohus keeldus 27.

detsembri 2021. a määrusega A.A. määruskaebuse menetlusse võtmisest.

T. Kottisse määruskaebuse kohaselt ei olnud tema kohustatud isikuks võlgniku

pankrotiavalduse esitamisel. Kuivõrd võlgniku seaduslik esindaja on tema täisosanik MV

Varahaldus OÜ, saab kohustatud isikuks pankrotiavalduse esitamisel ÄS § 1121 lg 1 ja PankrS

§ 30 lg 3 järgi olla vaid MV Varahaldus OÜ.

Ei ole õige seisukoht, et Rezer OÜ maksejõuetus oli saabunud jaanuaris 2020. Tegemist on

vaid ajutise halduri arvamusega. Kohus ei tohtinud lähtuda vaid ajutise halduri aruandest.

Maakohus mõistis deposiiti tasutud summa A.A.lt ja T. Kottisselt välja solidaarselt, kuigi nad

on olnud seotud võlgnikuga erinevatel aegadel. PankrS § 30 lg 3 kohaselt saab deposiiti

mõista solidaarselt välja vaid isikutelt, kes on üheaegselt äriühingu juhatuses. Kui keegi

juhatuse liige on juba kohustust pankrotiavalduse esitamiseks rikkunud, siis ei saa ajaliselt

järgnev juhatuse liige vastutada sama kohustuse rikkumise eest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Võlausaldaja vaidles T. Kottisse määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata,

maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud T. Kottisse kanda.

PankrS § 30 lg 3 viimase lause kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, siis

eeldatakse, et pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust ei ole täidetud. Kohustatud isik

peab selle eelduse deposiidi maksmisest vabanemiseks ümber lükkama. Käesolevas

menetluses ei ole vastavat eeldust ümber lükatud. Puudub vaidlus, et võlgniku

pankrotiavalduse esitas võlausaldaja. Maakohus on määruse p-s 9.2 selgitanud, miks PankrS §

30 lg 3 alusel vastutab T. Kottisse, mitte MV Varahaldus OÜ. PankrS § 30 lg 3 eesmärk on

lihtsustada võlausaldaja jaoks deposiidi tagasimaksmise nõude esitamist ja realiseerimist. Kui

pahausksetel võlgnikel oleks võimalik igakordselt vältida tasutud deposiidi hüvitamise

kohustuse tekkimist täisühingu loomisega, ei täidaks PankrS § 30 lg 3 enda eesmärki. Seetõttu

ei saa määruskaebuses sisalduv kitsas tõlgendus PankrS § 30 lg 3 sisust olla õiguspoliitiliselt

aktsepteeritav.

Seadusandja tahteks oli, et võlausaldaja poolt tasutud deposiidi hüvitamise kohustuste eest

vastutaks kõik isikud, kes on rikkumise toime pannud, mitte üksnes esimene rikkuja. Asjaolu,

et A.A. ja T. Kottisse ei olnud samaaegselt võlgniku juhatuse liikmed, ei vabasta kumbagi

isikut vastutusest PankrS § 30 lg 3 alusel. Nii A.A. kui ka T. Kottisse on jätnud õigeaegselt

esitamata võlgniku pankrotiavalduse. Vastutusest vabanemiseks oleks T. Kottisse pidanud

kooskõlas PankrS § 30 lg-ga 3 tõendama, et ta ei ole enda kohustusi rikkunud. T. Kottisse on

27. mai 2021. a istungil tunnistanud, et Rezer OÜ oli maksejõuetu juba võlgnikuga

ühendamisel ehk 3. septembril 2020. T. Kottisse pankrotiavaldust ei esitanud,

pankrotiavalduse esitas võlausaldaja ning seda 12. veebruaril 2021.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 7.

detsembri 2021. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on

vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna

alust selle muutmiseks.

7. T. Kottisse kinnitas 27. mai 2021. a istungil, et võlgnikul on maksevõlgnevus,

majandustegevust pole ning seda pole kunagi olnud. T. Kottisse kinnitas, et võlgniku loomisel

eesmärki polnud, võlgnikuga ühendati Rezer OÜ, et viia läbi viimase likvideerimismenetlus,

sest Rezer OÜ oli maksejõuetu. Seega lasus T. Kottisel kui Rezer OÜ juhatuse liikmel

kohustus esitada pankrotiavaldus, mida ta pole teinud. Selle asemel asus T. Kottise Rezer OÜ-

d ühendama võlgnikuga. Sellest saab järeldada, et ka võlgnik oli ettevõtete ühendamisel või

vähemalt hiljemalt selle järel maksejõuetu. Sellele vaatamata ei ole T. Kottisse

pankrotiavaldust esitanud, mis annab aluse PankrS § 30 lg 3 alusel nõude esitamiseks tema

vastu.

T. Kottise kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus tuleneb asjaolust, et ta oli maksejõuetu

Rezer OÜ juhatuse liige. T. Kottise vastutust ei välista, et pankrotiavaldust oleks pidanud

esitama juba varasem Rezer OÜ juhatuse liige, s.t see juhatuse liige, kes oli Rezer OÜ

juhatuses äriühingu maksejõuetuse tekkimise ajal.

Õige on võlausaldaja vastuse seisukoht, et vastutusest vabanemiseks tuli T. Kottissel PankrS §

30 lg 3 järgi tõendada, et ta ei ole kohustust rikkunud. T. Kottisse ei ole seda teinud.

Maakohus tugines õigesti ajutise halduri aruandele võlgniku maksejõuetuse hetke

tuvastamisel. Määruskaebuses ei vaidle T. Kottisse sisuliselt vastu ka asjaolule, et võlgnik ei

oleks maksejõuetu, vaid esitab üksnes paljasõnalise etteheite maakohtule ajutise halduri

aruandele tuginemise suhtes.

8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise ning maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu

puudub vajadus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

muutmiseks.

Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisel

tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel T. Kottisse kanda. Võlausaldaja

menetluskuludeks määruskaebemenetluses on lepingulise esindaja tasu 604 eurot (ilma

käibemaksuta). Lepingulised esindajad on osutanud võlausaldajale õigusabi kokku 3,5 tunni

ulatuses. Võlausaldajate lepingulise esindajate tunnitasud on olnud 200 eurot ja 160 eurot,

mõlemale tunnitasule lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu,

määruskaebuse ja vastuse määruskaebusele mahukust ning vaidluse keerukust arvestades on

võlausaldaja menetluskulu osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei olnud keskmisest keerukama

vaidlusega, määruskaebus on lakooniline, võlausaldaja esindajad on esindanud võlausaldajat

ka varasemas menetluses. Vaidluse keerukust arvestades on põhjendatud lähtuda esindaja

tasust 160 eurot. Ringkonnakohus loeb vajalikuks ja põhjendatud esindajate ajakuluks

määruskaebemenetluses 2,5 tundi, s.o rahaliselt 400 eurot (käibemaksuta), mis tuleb T.

Kottisselt võlausaldaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke