2-21-761/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-761

Tsiviilasi

E O hagi M V vastu kahjunõudes ja viivisenõudes

Tsiviilasja hind

4160,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E O (isikukood xxx), lepinguline esindaja

advokaat Katrin Paulus

Kostja M V (isikukood xxx), lepinguline esindaja

advokaat Hannes Olli

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta E O hagi M V vastu mittevaralise kahju hüvitamise, varalise kahju

hüvitamise ning viivisenõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud E O kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1. Hageja E. O (hageja) esitas M. V (kostja) vastu hagi mittevaralise ja varalise kahju nõudes.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 21.08.2020 Facebookis postituses kommentaari

„Vanasti meil öeldi sellise klouni kohta: Vuhvlõõsnik huse pidarassa!!!!“ ning 08.09.2020

avaldas kostja kommentaari „Kahjuks selle tola pärast jääb mul ka see aasta Narva lõhe

võistlustele minemata!“, ja „ei kannata seda ennasttäis mordat välja!!“. 08.12.2018 saatis

kostja hagejale Facebooki Messengeris sõnumid „Minu elu kõige suurem viga on olnud selles

et ma sinusugune inimvärdja kutsusin soome kalale, ma ei anna elu sees endale andeks seda!!

Miks, sest sina olid see kes ajas mind teiste inimestega tülli kuna mina ja oinas olime

üleliiksed inimesed!! Kuna sa inimvärdjas olid T ja O ühes paadis Soomes!! Sa inimvärdjas

oled hea inimestega manipuleerija kui sul on midagi vastu öelda tule sõida Sauelt läbi!! Nii

kaua kui sa ei tule jääd mõttetuks MENDIKS!! Ma juba kuulsin mis jamaga sa inimvärdjas

seal Pärnus juba hakkama said!!“, „Türa, sa oled ikka eneseimetlejast piider!! Naabrimutti

nikkujast pervo!!“, „Saada edasi oma pervodest sõprade gruppi“, „Ära hala oma röövpüügi

muresid teistele, ja ma ei saa siiamaani aru milles sa inimvärdjas O süüdistad? ?“, „Rott, ei

julge isegi telefoni vastu võtta! ??“, „Seda ma sulle ütlen ka kui sa rott oleks V kohta nii

halvasti öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid A naise kohta oleks ma sulle üle laua lõuga

tõmmanud“, „Nõrk oled ,inimvärdjas !!!“, „Tola ,minul oleks küll minusugune eneseuhkus

olemas aga sul see puudub!“ ja „KUI MA MIDAGI VALESTI räägiks siis sa inimvärdjas

vaidleks vastu!! xxx olid sa samasugune kloun“.

2. Nimetatud kommentaarides avaldas kostja hageja kohta järgnevad hinnangud: kloun,

pederast, tola, ennasttäis mõrd, pervo. Sõnumites kasutas kostja hageja suhtes järgnevaid

ebasobivaid sõnu: inimvärdjas, mõttetu ment, rott, kloun, tola, türa, eneseimetlejast piider,

naabirmuti nikkujast pervo. Seeläbi rikkus kostja hageja isikuõiguseid teotades hageja au

vulgaarse väljendusviisiga ning põhjustas hagejale mittevaralist kahju. Samuti põhjendas

hageja oma nõuet seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel,

täpsemalt KarS §-is 120 nimetatud ähvardamisega ning tahtliku heade kommete vastase

käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel.

3. Hageja esitas kostjale kohtuväliselt nõudekirja, mille tõttu tekkis hagejale varaline kahju

summas 380,00 eurot.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud

mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kui põhinõude täieliku rahuldamiseni

seadusjärgses määras; mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 380

eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, sest sellest ei nähtu,

kuidas asjaolud seostuvad hagejaga. Kostjale etteheidetavates kommentaarides ei ole kordagi

mainitud hagejat ees- või perekonnanimega. Hagejale saadetud sõnumeid ei ole kuskil

avaldatud ja neid pole võimalik hagejaga seostada. Tõendamata on, kes on kirjad saatnud,

kellele kirjad saadeti ja millal.

6. Inimestel on põhiseadusega kaitstud sõnavabadus, mis hõlmab ka õigust anda negatiivset

tagasisidet ja kasutada vulgaarseid väljendeid. Hageja on aastaid liikunud seltskonnas, kus

roppuste kasutamine oli tavapärane ning ta on ka ise kasutanud suhtluses vulgaarseid

väljendeid, mistõttu ei saa hagis esitatud sõnadest tekkida hagejale kannatusi ega kahju.

Hagejat on ebasobiva keelekasutuse tõttu hoiatatud korduvalt suhtluskeskkonna xxx

administraatori poolt. Hagis kostjale etteheidetud sõna „kloun“ kasutamise kohta öelnud, et

see ei tähenda muud kui naljameest ehk tema enda arvates on tegemist positiivse sõnaga.

7. Kostja viitas Riigikohtu lahendile 3-2-1-4-12, milles Riigikohus on leidnud, et

mittevaralise kahju hüvitamise kohustus on üksnes juhul, kui rikkumise raskus seda õigustab

ning lahendile 3-2-1-17-05, milles kohus leidis, et igale rikkumisele ei pea järgnema rahaline

kompensatsioon. Euroopa Inimõiguste kohtu praktika kohaselt, ei ole pelgalt vulgaarsete

sõnade

kasutamine

otsustava

tähendusega

hindamaks,

kas

isikut

on

solvatud.

Internetikeskkonnas avaldatud kommentaarid on tihtipeale madalas stiilis, mis ei muuda

arvamust automaatselt ebakohaseks.

8. Samuti leidis kostja, et kohaldamisele kuuluvad VÕS § 139 ja § 140. Hageja on koos

kostjaga kuulunud 10 aastat samasse seltskonda, mis koosneb samasuguste väärtus-

hinnangutega inimestest, kellega saadakse regulaarselt kokku. Hageja on nendel üritustel

valjuhäälselt ropendanud, teisi inimesi ropult sõimanud ja solvanud. Samuti on hageja

samasugust sõnakasutust kasutanud avalikes kommentaariumites aastaid. Seetõttu oleks kahju

kostjalt välja mõistmine muudel põhjustel vastuvõetamatu VÕS § 140 tähenduses. Varalise

kahju nõue tuleks jätta rahuldamata, sest hageja pole tõendanud kulude kandmist ega kulude

kandmise kohustuse olemasolu. Hageja ei ole kordagi kostja poole kohtuväliselt pöördunud.

Sellise pöördumise jaoks ei ole vaja advokaadi poole pöörduda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagi rahuldamata.

10. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt

on kostja avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Samuti esitas hageja kostja

vastu varalise kahjunõude, mis koosneb kohtueelsetest õigusabikuludest. Hageja palub ka

kostjalt mõista väljamõistetud summadelt välja viivis.

11. Kohus täitis 15.07.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas käesolevale vaidlusele

kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 60-62). Kohus selgitas, et piisab kui hageja

tõendab isikuõiguste rikkumist ning põhistab mittevaralise kahju hüvitamise aluseks olevaid

asjaolusid. Kohus selgitas, et tõendada tuleb väidete avaldamist, kahju tekkimist ja

põhjuslikku seost ning põhistama väidete au teotavat iseloomu. Samuti peab hageja tõendama

ka varalise kahju tekkimist ja suurust.

Mittevaraline kahjunõue

12. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahjunõude VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045

lg 1 p-iga 4. Hageja tugines alternatiivselt seadusest tuleneva kohustuse, s.o KarS §-i 120

rikkumisele. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Hageja tugines alternatiivselt tahtliku heade kommete

vastase käitumisega kahju tekitamisele. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati

heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

13. Hageja mittevaralise kahjunõude õiguslik alus ebakohaste väärtushinnangute avaldamise

nõude puhul on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga 4. Teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju

tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse

rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste

väärtushinnanute avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1). Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS §

1046 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik

tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid

asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22).

14. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste

rikkumine), teo õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest).

Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik

seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures

peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.

15. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav.

Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole

oluline.

16. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 tähenduses on isiku kohta

väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb

kolmandatele isikutele need hinnangud teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-43-09, p 14). Kolmandate

isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid.

17. Vaidlus puudub, et kostja avaldas alljärgnevad kommentaarid:

1) 21.08.2020 Facebookis „xxx“ postituse all „Vanasti meil öeldi sellise klouni kohta:

Vuhvlõõsnik huse pidarassa!!!!“,

2) 08.09.2020 kl 19.35 Facebooki grupis xxx ja xxx nimelise isiku postituse juures „Kahjuks

selle tola pärast jääb mul ka see aasta Narva lõhe võistlustele minemata!“, ja „ei kannata

seda ennasttäis mordat välja!!“ (tl 11).

18. Nimetatud kommentaarides avaldas kostja hageja kohta järgnevad hinnangud: kloun,

pederast, tola, ennasttäis morda, pervo.

19. Kostja vaidles Facebookis avaldatud kommentaaridele vastu, kuna Facebookis avaldatud

postitustest ei nähtu ühtegi seost hagejaga või hageja mainega. Hagejat ei ole üheski

kommentaaris nimetatud ei ees- ega perekonnanimega. Kohus leiab, et hageja ei ole

vaatamata kostja vastuväidetele tõendanud, et Facebooki kommentaarid käisid hageja kohta.

Hagejal tuli tõendada, et Facebookis avaldatud kommentaarid on avaldatud tema kohta.

06.04.2021 menetlusdokumendis märgitud lingilt ei nähtu hageja kohta käivad kommentaarid.

Kostja ei ole kõnealustes kommentaarides kordagi viidanud hageja nimele ega muud moodi

tema isikule. Kohus peab lähtuma sellest mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas, mitte sellest mida hageja arvab olevat avaldatud. Nimetatud kommentaare

lugedes ei saa mõislik inimene mõista, et avaldatud kommentaarid käivad hageja kohta.

Kommentaarides ei viidata kordagi hageja nimele, isikule või muule, mille alusel saaks asuda

seisukohale, et avaldatud kommentaarid käivad hageja kohta. Seega ei analüüsi kohus

Facebookis 21.08.2020 ja 08.09.2020 avaldatud kommentaaride osas edasi teisi kahjunõude

rahuldamise eeldusi. Nimetatud kommentaaride osas hagi rahuldamisele ei kuulu.

20. Kohus võtab seisukoha Facebooki Messengeris privaatvestluses avaldatu osas. 08.12.2018

saatis kostja hagejale sõnumid „Minu elu kõige suurem viga on olnud selles et ma sinusugune

inimvärdja kutsusin soome kalale, ma ei anna elu sees endale andeks seda!! Miks, sest sina

olid see kes ajas mind teiste inimestega tülli kuna mina ja oinas olime üleliiksed inimesed!!

Kuna sa inimvärdjas olid T ja O ühes paadis Soomes!! Sa inimvärdjas oled hea inimestega

manipuleerija kui sul on midagi vastu öelda tule sõida Sauelt läbi!! Nii kaua kui sa ei tule

jääd mõttetuks MENDIKS!! Ma juba kuulsin mis jamaga sa inimvärdjas seal Pärnus juba

hakkama said!!“, „Türa, sa oled ikka eneseimetlejast piider!! Naabrimutti nikkujast pervo!!“,

„Saada edasi oma pervodest sõprade gruppi“, „Ära hala oma röövpüügi muresid teistele, ja

ma ei saa siiamaani aru milles sa inimvärdjas O süüdistad? ?“, „Rott, ei julge isegi telefoni

vastu võtta! ??“, „Seda ma sulle ütlen ka kui sa rott oleks V kohta nii halvasti öelnud nagu sa

inimvärdjas ütlesid A naise kohta oleks ma sulle üle laua lõuga tõmmanud“, „Nõrk oled

,inimvärdjas !!!“, „Tola ,minul oleks küll minusugune eneseuhkus olemas aga sul see

puudub!“ ja „KUI MA MIDAGI VALESTI räägiks siis sa inimvärdjas vaidleks vastu!! xxx olid

sa samasugune kloun“ (tl 12-18).

21. Sõnumites kasutas kostja hageja suhtes järgnevaid ebasobivaid sõnu: inimvärdjas, mõttetu

ment, rott, kloun, tola, türa, eneseimetlejast piider, naabirmuti nikkujast pervo.

22. Tõendamist on leidnud, et nimetatud sõnumid on avaldanud kostja hageja kohta. Nimetatu

on tõendatud sõnumitega ning kostja Facebooki profiilipildiga (tl 12-18 ja 56). Kostja

profiilipilt oli sama nii hagi esitamisel lisatud tõenditest nähtuvalt ja ka 06.04.2021 seisuga.

Sõnumid on avaldatud privaatvestluses ning neid ei ole tehtud teatavaks kolmandatele

isikutele. Seega ei ole kostja avaldaja VÕS § 1046 tähenduses. Vastavalt ei ole hageja õigusi

rikutud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega.

23. Hageja tugines alternatiivselt tahtliku heade kommete vastase käitumisega kahju

tekitamisele. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase

tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Käitumine on heade kommete vastane siis, kui

teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli

algusest peale tahe hagejat kahjustada (RKTKo 2-15-13216, p 18.2). Kostja tahe ei pea olema

otsene ning piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib

tuua hagejale kaasa kahju (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Mõistmine tähendab, et isik oli

teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade

kommetega (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Hageja peab tõendama 1) kostja teo, 2) teo

vastuolu heade kommetega, 3) kahju tekkimise, 4) põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel

ja 5) kostja tahtluse. Kostja peab tõendama süüd välistavaid asjaolusid. Samuti peavad pooled

tõendama oma vastuväiteid vastaspoole väidetele.

24. Kostja tahe ei pea olema otsene ning piisab, kui kostja mõistis oma käitumise

õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (RKTKo 2-16-14655, p 13.2).

Mõistmine tähendab, et isik oli teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema

käitumise vastuolu heade kommetega (RKTKo 2-16-14655, p 13.2).

25. Kohus võtab seisukoha kostja teo osas, so Facebooki Messengeris privaatvestluses

avaldatu osas. 08.12.2018 saatis kostja hagejale otsuse p-is 20 märgitud sõnumid. Seega

kirjutas kostja hageja isiklikku postkasti Facebooki Messengeris kloun, tola, inimvärdjas,

mõttetu ment, eneseimetlejast piider, Naabrimuti nikkujast pervo, türa ja rott. Tola, kloun ja

rott on antud kontekstis negatiivsed. Kohus möönab, et väidete inimvärdjas, mõttetu ment,

eneseimetlejast piider, Naabrimuti nikkujast pervo, türa puhul on tegemist mõnitava,

vulgaarse ja ebasündsa väljendusviisiga. VÕS § 1045 lg 1 p 8 ei eelda tuvastamist kas kostja

poolt avaldatud väärtushinnangud on au teotavad ja/või õigusvastased.

26. Kohus analüüsib, kas kostja tegu oli heade kommetega vastuolus. Kohtu hinnangul ei ole

kostja käitumine heade kommete vastane, kuna hageja enda varasem ja tavapärane

keelekasutus on sarnane kostja omale. Kostja avaldas hageja kohta eelnimetatud väited

eravestluses isikliku konflikti pinnalt. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud hageja enda

tavapärane keelekasutus. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt avaldas hageja G K „Sina

pooliku soolikaga Eit – ära mölise“ (tl 45). Tegemist on mõnitava ja vulgaarse

väljendusviisiga. Kostja esitatud videosalvestisest nähtuvalt ühel koosviibimisel avaldab

hageja kellegi kohta „lits, pede, homo, värdjas ja sitanikkuja“ (11.03.2021 vastuse lisa 2).

Teiselt videolt nähtuvalt nimetab hageja teisi „ahvideks“ ja käsib neil „perse minna“

(11.03.2021 vastuse lisa 3). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud tõenditest

nähtuvalt kasutab hageja sellist sõnavara suhtlemisel seltskondlikul koosviibimisel. Õhtulehe

xxx kommentaariumis avaldas hageja kasutajanime J alt „Seega, et sittumise teema oleks

endiselt tasemel, siis kevadisel üritusel luban tal enda perset tulla pühkima, siis saab jälle

hiljem millegist rääkida“ (tl 47). Kostja on tõendanud, et samas kommentaariumis kutsub

kasutaja nimega „bendi“ E Ot loobuma kommentaariumis solvamistest. Vastuseks kirjutab E

O: „Selline tühikargaja ja arg inimene (loodetavasti ikka mees) ei saa mind kuidagi solvata.

Siin ju ikka ühesuunaline liiklus, eks sp.selline arg seelik oma nime alt kirjutada ei julgegi,

kuna avalikult mõnitatud saada on ju valus. Seega las olla, kui viitsin siis mõnitan sellist ka

edaspidi, kui ei viitsi siis mitte. /--- / Ja nalja ju saab sellistega, see mulle meeldib (tl 48).

Hageja selgitab ka ühtlasi xxx kommentaariumis, et „kloun“ tähendab üksnes naljameest.

Hagejat on ebasobiva keelekasutuse tõttu hoiatatud korduvalt suhtluskeskkonnas xxx (tl 51-

53). Kostja on tõendanud, et kasutajanimi Xxx kuulub hagejale (tl 68).

27. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegu heade kommete vastane, kuna teo eesmärk ei

olnud hageja tahtlik kahjustamine. Tõendamist on leidnud, et hageja keelekasutus on sarnane

kostja omale. Seega kasutavad mõlemad menetlusosalised mõnitavaid ja vulgaarseid

väljendeid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada.

Kohtu hinnangul ei mõistnud kostja oma teo õigusvastasust ning ei möönnud, et see võib tuua

hagejale kaasa kahju. Kostja ei saanud oma tegevusega põhjustada hagejale tugevat

üleelamist, stressi ja kahju, kuna hageja sõnavara ei ole viisakas ning sisaldab samamoodi

mõnitavaid ja vulgaarseid väiteid. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi heade kommete

vastase käitumisega kahju tekitamise nõude rahuldamise eeldusi.

28. Kohus võtab seisukoha, kas hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1045 lg 1 p

7 alusel. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju

tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud

kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). Hageja nõude

rahuldamiseks seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahjunõudena peab hageja

tõendama 1) seadusest tuleneva kohustuse (kaitsenormi olemasolu); 2) kohustuse rikkumise

kostja poolt; 3) kahju; 4) seadusest tuleneva kaitsenormi eesmärgi (kahju hõlmatus rikutud

kohustuse eesmärgiga); 5) õigusvastasuse. Kostja peab tõendama süüd välistavaid asjaolusid.

Samuti peavad pooled tõendama oma vastuväiteid vastaspoole väidetele.

29. Hageja hinnangul on kostja rikkunud seadusest tulenevat kaitsenormi, so KarS § 120.

Tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või

hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, - karistatakse

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 120). Kohtu hinnangul ei ole

kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Kostja saatis hagejale Facebooki Messengeris

privaatvestluses. 08.12.2018 mh sõnumi „Seda ma sulle ütlen ka kui sa rott oleks V kohta nii

halvasti öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid A naise kohta oleks ma sulle üle laua lõuga

tõmmanud“. Avaldatut tuleb mõista nii, et juhul kui hageja oleks kellegi V kohta nii halvasti

öelnud nagu hageja ütles A naise kohta, siis kostja oleks teda löönud. Nimetatut ei saa

käsitleda ähvardusena tekitada hagejale tervisekahjustus. Tegemist oli hüpoteetilise

avaldusega. Kostja oleks teatud juhul hagejat löönud aga tegemist ei ole reaalse ähvardusega.

Seega ei ole kostja seadusest tulenevat kohustust rikkunud. Vastavalt ei ole vaja edasi

analüüsida teisi kahjunõude hüvitamise eeldusi.

30. Eeltoodust tulenevalt mittevaraline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.

Varaline kahjunõue

31. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 380 eurot, mis seisneb kulutustes

kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude

kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel

kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine

kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli

valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115

lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks

kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib

olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

32. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus

VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult

võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui

õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku

suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning

kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja

esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema

VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja

suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks

saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

33. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 380 eurot ei ole põhjendatud ja

rahuldamisele ei kuulu. Kohus tuvastas, et kostja ei ole kohustusi rikkunud. Vastavalt ei kuulu

rahuldamisele ka kohtueelsete õigusabikulude nõue.

34. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

35. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Vastavalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

36. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

37. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik