2-21-125200/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-125200

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T. V. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1820,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: C. K. (e-post: XXX)

Kostja: T. V. (isikukood XXX, elukoht: XXX, tegelik

elukoht teadmata)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T. V.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks tarbimislaenu lepingust nr

10661 tulenev põhivõlgnevus 1047,93 eurot, intressid 133,64 eurot, lepingu

haldustasu 12,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 91,61 eurot ja

sissenõudmiskulu 35 eurot, kokku 1320,68 eurot.

3. Välja mõista T. V.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevuselt (1047,93

eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

09.12.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud T. V. kanda.

5. Välja mõista T. V.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud, s.o

menetluses tasutud riigilõiv 225 eurot, kohtutäituriga kättetoimetamise tasu 48

eurot ja õigusabikulud 90 eurot, kokku 366 eurot.

6. Välja mõista T. V.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229

AS-is

SEB

Pank

või

nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 08.12.2021 kohtule hagi T. V. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 16.12.2021. Hageja nõuab põhivõlgnevuse

1047,93 euro, intressi 133,64 euro, lepingu haldustasu 12,50 eurot, sissenõudmiskulu 35 euro

ja seisuga 08.12.2021 sissenõutavaks muutunud viiviste 308,52 euro ja jooksvate viiviste

tasumist. Viiviste arvestamisel on aluseks võetud lepinguline määr 27% aastas. Lisaks nõuab

hageja menetluskulude tasumist summas 693 eurot (riigilõiv 225 eurot, kohtutäituriga

kättetoimetamise tasu 48 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot).

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja pole ettenähtud tähtaja jooksul hagile vastust

esitanud.

Eeltoodust tulenevalt teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse.

Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see

on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab

kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud

(Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat

(kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik

määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi

arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hagiavaldusele lisatud laenulepingu nr 10661 tingimuste kohaselt on viivisemääraks 27%

aastas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tüüptingimustega ning kostjaks on

tarbija, kuivõrd laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane

äritegevus on laenuandmine. Kostja on laenu võtnud isikuna, kes ei tegutsenud oma kutse- või

majandustegevuses. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05).

Kohus on seisukohal, et viivisemäär 27% aastas võlgnetavalt summalt on eeltoodust

tulenevalt tühine, sest ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kuivõrd laenulepingutele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkt 3 on

eeltoodust tulenevalt tühine kokkulepitud viivise määra osas, siis kohaldab kohus lähtudes

VÕS § 113 lg 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16, seadusjärgset viivise määra.

Viivist on arvestatud hagiavalduse kohaselt järgmiselt:

− Laenulepingu nr 10661 viivise arvestuse algus 05.11.2020, viivise arvestuse lõpp

08.12.2021, võlgnevus 1047,93 eurot, viivisemäär aastas 27%, viivis 308,53 eurot.

Vastaval perioodil kehtis järgmine seadusjärgne viivise määr: 8% aastas.

Seadusjärgset viivise määra arvestades kujuneb seadusjärgseks sissenõutavaks muutunud

viivise summaks 91,61 eurot.

Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista

lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 1,5 h

dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele ja 2 h hagiavalduse koostamisele. Kohus

leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda nimetatud menetlusdokumentide

koostamiseks ja esitamiseks märgitud ajakulu. Kohus märgib, et hagiavalduse sisuline osa ega

hagiavalduse lisad ei ole mahult sellised, mis õigustaks märgitud ajakulu. Kohus on

seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingutele lugeda 1,5 h.

Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (sh käibemaks).

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90

eurot (sh käibemaks) ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt.

Ülejäänud

osas

rahuldab

kohus

hageja

nõuded

võlgnevuse

ja

menetluskulude

väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga