2-20-16898/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16898

Kohtuasi

K.K Diamond Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja

viiviste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

11 496 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: K.K Diamond Group OÜ (registrikood 11444579),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Eva Mägi ja

vandeadvokaadi abi Marko Pikani

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19.04.2021 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-20-16898

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K.K Diamond Group OÜ (hageja) esitas 17.11.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse X

(kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 9600 eurot, hagi

esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 144 eurot ja viivise määras 0,05%

päevas põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja laenuandjana ja Grid Group OÜ laenusaajana

01.11.2015 sõlminud laenulepingu, mille alusel on laenuandja andnud laenusaajale

laenu kokku 120 000 eurot. Laenusumma on laenusaajale täies ulatuses välja makstud.

Laenulepingu p-i 1.3.1 järgi maksab laenusaaja laenu tagasi 8 võrdse kvartaalse

järjestikuse osamaksena alates 01.01.2017 ja sealt edasi järgmise kvartali esimeseks

kuupäevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laen pidi seega olema tagasi

makstud 2018. a lõpuks. Ühtegi tagasimakset ei ole laenusaaja teinud.

3. Laenulepingutest tulenevate laenusaaja kohustuste tagamiseks sõlmisid erinevad isikud

laenuandjaga käenduslepingud, muuhulgas sõlmis hagejaga käenduslepingu kostja,

võttes kohustuse vastutada laenuandja ees laenusaaja rahaliste kohustuste täitmise eest

summas 9600 eurot (p 1.2). Käenduslepingu p-s 1.3 on sõnastatud järgmiselt: „Käendaja

vastutab vastutuse maksimumsumma ulatuses Grid Group poolt laenulepingu rikkumise

ja selle tagajärgede eest solidaarselt Grid Groupiga, sealhulgas KK Diamondile

laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate laenu tagastamise maksete, intressi- ja

viivisemaksete või mis tahes muu Laenulepingust tuleneva summa tasumise eest.

Käendaja vastutab Laenulepingu alusel kõigi olemasolevate ja tulevikus tekkivate

nõuete eest aga mitte rohkem kui maksimumsummas. Juhul, kui Laenulepingu mistahes

tingimusi muudetakse, vastutab Käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste

täitmise eest punktis 1.2. nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides.“

4. Vastavalt käenduslepingu p-le 2.1: „Juhul, kui Laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmise tähtaeg on saabunud ning Grid Group on jätnud nimetatud kohustused KK

Diamondi ees täitmata, võib KK Diamond nõuda Laenulepingu täitmist esmajärjekorras

Grid Groupilt ja seejärel kõigilt Lepingu punktis (C) nimetatud käendajatelt ja

Käendajalt solidaarselt. Käendaja on kohustatud täitma Grid Groupi poolt KK

Diamondi kasuks täitmata rahalised kohustused 10 (kümne) kalendripäeva jooksul

arvates KK Diamondi sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest.“

5. Kuigi laenulepingus on kirjas, et laenusumma väljamaksmine toimub 7 kalendripäeva

jooksul alates laenulepingu sõlmimisest, siis maksti laen välja tegelikkuses erinevatel

aegadel. Laenuandja on teinud laenusaaja kontole makseid järgnevalt: 19.11.2014 4000

eurot; 02.07.2015 7000 eurot; 05.08.2015 5000 eurot; 04.09.2015 15 000 eurot;

28.01.2016 65 000 eurot; 28.01.2016 23 000 eurot; 19.09.2017 4500 eurot.

6. Kuigi laenuleping on jäänud laenusaaja poolt allkirjastamata, siis vastavasisulised

kokkulepped laenusaaja ning laenuandja vahel eksisteerisid ja laenulepingus toodud

laenusumma 120 000 eurot on laenusaajale täies ulatuses välja makstud. Seda kinnitab

muuhulgas laenusaaja juhatuse liikme poolt allkirjastatud kirjalik kinnitus laenulepingu

sõlmimise fakti kohta (selle kehtivuse kohta).

2-20-16898

7. Kostjale 06.10.2020 saadetud e-kirjas nõudis laenuandja käendatava kohustuse täitmist

hiljemalt 17.10.2020, seega muutus laenuandja nõue sissenõutavaks 18.10.2020.

8. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, ta on hagi lisana esitanud

maksekorraldused 123 500 euro väljamaksmise kohta (ehk 3500 eurot on

maksekorraldustest nähtuvalt välja makstud rohkem kui laenusumma). Eelnev on

selgitatav asjaoluga, et laenusaaja ja laenuandja vahel oli ka teine laenuleping

(15.09.2016 laenuleping). Maksekorraldustel toodud kogusummast on tehtud 3500

eurot 15.09.2016 laenulepingu katteks, mida kostja ei käendanud.

9. Ebaõige on kostja eeldus, et kui ta Grid Group OÜ osa tagasi võõrandas, siis sellega

läks üle ka käenduskohustus, midagi sellist pooltevahelisest kokkuleppest ei tulene.

10. Majandusaasta aruandes kajastatu ei mõjuta käenduskohustuse sisu ega kehtivust.

Laenukohustust on Grid Group OÜ 2018. a majandusaasta aruandes kajastatud.

11. Hageja nõue käendaja vastu ei ole aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) §

154, § 146 lg 1).

12. Asjaolu, et mõned käendajad on käenduskohustuse ära täinud, ei mõjuta kostja poolt

võetud käenduskohustuse sisu ega kehtivust. Käenduslepingus toodud käenduse

maksimumsumma osas ei ole tegemist kaaskäendusega. Laenusumma oli erinevate

käendajate vahel ära jaotatud. Kostja vastutab iseseisvalt ja ainuisikuliselt hageja ees

käenduslepingu alusel 9600 euro ulatuses. Solidaarvastutus eksisteerib käendaja ja

põhivõlgniku vahel, mitte erinevate käendajate vahel.

13. Kostja tasaarvestuse vastuväide on põhjendamatu. Tõele ei vasta kostja väide, et ta ei

olnud käenduslepingu sõlmimise ajal teadlik laenusaaja majanduslikust olukorrast.

Kostja vastuväited

14. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

15. Kostja oli nõus käenduslepingule alla kirjutama, kuna kostjale lubati ettevõtte osakuid.

Need osakud on kostja hagejale tagasi andnud samadel tingimustel. Kui kostja äriühingu

osa tagasi võõrandas, siis kostjale teadaolevalt läks üle ka käenduskohustus.

16. Käendusel põhineva nõude eeldused ei ole täidetud (võlaõigusseadus (VÕS) § 145 lg

1). Kostja on allkirjastanud 30.01.2016 käenduslepingu, kuid see on õiguslikult

tagajärjetu. Käendusleping vormistati konkreetse 01.11.2015 laenukohustuse tarbeks,

kuid laenulepingut kunagi selle käenduslepingu aluskohustuse osas ei sõlmitud.

Laenulepingu p-s 3.1 on kokku lepitud, et leping jõustub üksnes selle mõlema poole

poolt allkirjastamisest ehk konkreetses vorminõudes VÕS § 11 lg-te 2 ja 4 mõttes.

Lepingu p-i 4.1 järgi võib lepingut muuta ainult kirjalikus vormis.

17. Laenulepingu alusel laenu väljamaksmine ei ole tõendatud. Ainuüksi rahasummade

ülekandmine Grid Group OÜ arvelduskontole ei anna alust lugeda laenulepinguid

sõlmituks (RKTKm nr 3-2-1-109-11, p 11). Käendaja väidetava käenduskohustuse

tuvastamiseks ei saa esitada seotud isikute (Grid Group OÜ ja hageja) mistahes

omavaheliste arvelduste maksekorraldusi ja kinnitusi. Laenulepingu kinnituseks

esitatud maksekorraldused ei ole loogilises ega ajalises kattuvuses väidetava

laenulepingust tulenevate tehingu tingimustega. Lepingu järgi tuli laen väljastada 7

päeva jooksul alates laenulepingu sõlmisest. Maksekorralduste summad ei kattu

laenulepingutes kirjeldatud summadega.

18. On arusaamatu, miks põhivõlgnik laenu tagasi ei maksnud. Hageja ei ole teinud

pingutusi, et laenukohustuse täidaks laenusaaja. Laenuandja ja laenusaaja on seotud

isikud. Kostjalt võlgnevuse tasumise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega.

19. Zi 16.11.2020 ja 11.12.2020 kinnitused laenukohustuse olemasolu kohta on

ebausaldusväärsed tõendid (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 238 lg 5). Z

kontrollis ja juhtis hageja ja Grid Group OÜ tegevust.

2-20-16898

20. 01.11.2015 laenulepingule vastava laenu võtmine ei kajastu 2015. aasta Grid Group OÜ

majandusaasta aruandes.

21. Kostja esitas aegumise vastuväite, kuna nõutakse sisse kohustust, mille tehingust

tuleneva nõude 3-aastane aegumistähtaeg on möödunud (TsÜS § 146 lg 1).

22. Käenduslepingu mitmed sätted on oma olemuselt tarbijakäenduse põhimõtetega

vastuolus ja seega tulenevalt VÕS § 142 lg 6 (30.01.2016 käenduslepingu punkt 2.6)

või VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 2 alusel tühised.

23. Kostjale teadaolevalt on laenu käendajaid kokku 5. Kuna tegemist on kaaskäendajatega

(solidaarne vastutus), siis on kostja käenduskohustusest vabanenud, kuna teised

käendajad on juba sama kohustuse täitnud. C on käenduskohustuse 28.07.2017 täitnud

summas 22 668 eurot osas, mis on enam kui 30.01.2016 käenduslepingus toodud summa

9600 eurot. Samuti on käenduskohtuse täiendavalt täitnud Q, kes on täitnud väidetavalt

oma kohustuse 24 468 euro ulatuses. Käendajad vastutavad piiratud maksimummääraga

summa eest ühiselt (VÕS § 150, RKTKo nr 3-2-1-136-12, p 17). Kostja hinnangul ei

ole tegemist osakäendusega.

24. Kostja esitas 05.04.2021 tasaarvestuse avalduse. Kostjal on hageja vastu

teavitamiskohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue samas mahus hageja

nõudega (VÕS § 14 lg 2 esimene lause ja § 115 lg 1). Kuna leping sõlmitakse reeglina

võlausaldaja ja käendaja vahel, siis on olulised just andmed põhivõlgniku varalise

seisundi ning käendatavate kohustuste sisu ja ulatuse kohta. Üldjuhul peab võlausaldaja

teavitama käendajat kõigist põhivõlgnikuga seotud asjaoludest, mille kohta on tal teavet

ja mille vastu võib käendajal olla oluline huvi. Lepingu sõlmimisel ei ole kostjale

esitatud andmeid selle kohta, kas põhivõlgnik oli üldse suuteline laenu tagasi maksma

ning kas laenu andmisel Grid Group OÜ võimekust tegelikult analüüsiti. Kostja viitas

ka VÕS § 146 lg-le 3. Käenduslepingu p-s 2.6 sätestatud tasaarvestuse piirang on tühine

(VÕS § 142 lg 6, § 42 lg 1, lg 3 p 2).

Maakohtu otsus ja põhjendused

25. Harju Maakohtu 19.04.2021 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevus 9600 eurot, 16.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

144 eurot ja viivis määraga 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 9600 eurot alates

17.11.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

26. Hageja nõue ei ole aegunud. Laenulepingu p-i 1.3.1 järgi pidi laenusaaja laenu tagasi

maksma 8 võrdse kvartaalse järjestikuse osamaksena alates 01.01.2017 ja sealt edasi

järgmise kvartali esimeseks kuupäevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (dtl 6-

8). Seega pidi laenulepingust tulenev kohustus olema täidetud 2018. aasta lõpuks.

Arvestades, et laenulepingus sätestatud kohustused tuli täita ositi, siis oli TsÜS § 154

mõistes tegemist korduvate kohustustega ning laenulepingu puhul tuleb hakata

aegumistähtaega arvestama alates 01.01.2018 (2017. aasta maksed) ja 01.01.2019

(2018. aasta maksed). Seega ei aegunud hageja nõuded laenusaaja vastu enne

01.01.2021 (TsÜS § 146 lg 1). Hagiavaldus on esitatud 17.11.2020.

27. Hageja nõue on põhjendatud (VÕS § 76 lg 1, § 145 lg 1). Laenulepingu sõlmimine ning

selle alusel laenusaajale laenusumma üle andmine on tõendamist leidnud. Nähtuvalt

maksekorraldustest (dtl 9-15, 268-348) on hageja poolt tehtud Grid Group OÜ-le

perioodil 19.11.2014 kuni 19.09.2017 kokku ülekandeid summas 123 500 eurot.

Asjaolu, et 01.11.2015 lepingu kirjalik versioon ei ole Grid Group OÜ poolt

allkirjastatud, ei tähenda, et hageja ja Grid Group OÜ vahel ei oleks laenulepingut

sõlmitud, kuna pooltel oli võimalik vastav kokkuleppe vormistada ka suuliselt. Samuti

on Grid Group OÜ juhatuse liige andnud 11.12.2020 kinnituse (dtl 106), et hageja poolt

Grid Group OÜ-le tehtud maksed (19.11.2014 summas 4000 eurot; 02.07.2015 summas

2-20-16898

7000 eurot; 05.08.2015 summas 5000 eurot; 04.09.2015 summas 15 000 eurot;

28.01.2016 summas 65 000 eurot; 28.01.2016 summas 23 000 eurot; 19.09.2017

summas 4500 eurot) on tehtud hageja ja Grid Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingute

kuupäevaga 01.11.2015 ja 15.09.2016 katteks, vastavalt millele kohustus hageja andma

Grid Group OÜ-le laenu kokku summas 130 000 eurot. Ülaltoodust esimesed kuus

makset on tehtud 01.11.2015 kuupäevaga laenulepingu (laenusumma 120 000 eurot)

katteks ja viimane makse summas 1000 eurot on tehtud 01.11.2015 laenulepingu katteks

ja 3500 eurot 15.09.2016 laenulepingu (laenusumma 10 000 eurot) katteks. Ülejäänud

osa 15.09.2016 laenulepingus toodud laenusummast ehk 6500 eurot maksis hageja eest

Grid Group OÜ-le välja kolmas isik.

28. Asjaolu, et vastavaid laenusummasid ei ole samal kujul ettevõtete majandusaasta

aruannetes kajastatud ei lükka ümber tõendeid selle kohta, et vastavad summad on

tegelikkuses laenuandja poolt laenusaajale üle kantud.

29. 30.01.2016 käenduslepingust ega 07.03.2016 osa müügilepingust ei ilmne, et kostja

vabaneks 30.01.2016 käenduslepingust tulenevatest kohustusest olukorras, kus kostja

07.03.2016 müügilepingu alusel saadud osakud tagastab.

30. Kui lugeda käenduslepingu p-s 2.6 sätestatud tingimus tühiseks VÕS § 42 lg 3 p 2

alusel, ei muuda see tühiseks kogu käenduslepingut. Kostja ei ole välja toonud muid

käenduslepingu sätteid, mis oleksid tühised, samuti ei ole kohus neid ise tuvastanud,

mistõttu on käendusleping muus osas kehtiv.

31. Kostja on vastavalt käenduslepingu p-dele 1.2 ja 1.3 võtnud kohustuse vastutada 9600

euro ulatuses Grid Group OÜ poolt laenulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest

solidaarselt Grid Group OÜ-ga. Samuti on käenduslepingu p-s 1.4 sätestatud, et

käenduslepingu sõlmimise eesmärk on võimaldada hagejal esitada nõue iga lepingu

punktis (C) nimetatud käendaja ja käendaja vastu eraldi vastavalt konkreetse käendaja

suhtes kehtiva vastutuse maksimumsumma ulatuses. Seega pidi kostjale olema

käenduslepingu sisust arusaadav, et isegi, kui Grid Group OÜ poolt sõlmitud

laenulepingut käendavad ka teised isikud, siis peab kostja igal juhul ainuisikuliselt

vastutama kohustuse täitmise eest 9600 euro ulatuses ning kostja ei vabane oma

kohustusest juhul, kui mõni teine käendajatest täidab neile langeva kohustuse seni, kuni

kogu laenulepingust tulenev võlgnevus ei ole tasutud.

32. Hagejal puudub kohustus hageda esmajärjekorras laenusaajalt, olukorras, kus kostja on

sõlminud käenduslepingu ning kinnitanud oma allkirjaga, et kostja vastutab

laenusaajaga solidaarselt. Samuti ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest väide, et hageja

ja laenusaaja osanikud ja/või juhatuse liikmed on seotud isikud. Hageja tegevus ei ole

hea usu põhimõtte vastane, kuna hageja on üksnes kasutanud oma seaduslikku õigust

kohtusse pöörduda, et nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostja pidi arvestama

võimalusega, et tal tuleb käenduslepingut tulenevad kohustused täies mahus täita.

Riigikohus on lahendi nr 2-14-21710 p-s 48 rõhutanud, et käendusele kui

tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti

käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole laenuvõtja,

kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma.

33. Kostja tasaarvestuse avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna nähtuvalt käesolevas asjas

esitatud asjaoludest ja tõenditest oli kostjal enne käenduslepingu sõlmimist piisavalt

võimalust tutvuda laenusaaja majandusliku olukorra ja finantsvõimekusega. Grid Group

OÜ osa müügilepingu allkirjastas (allkirjastatud 21.03.2016, dtl 45-49) kostja enne

käenduslepingu allkirjastamist, seega pidi kostjale käenduslepingu allkirjastamise ajaks

olema teada Grid Group OÜ majanduslik seis, kuna vastasel korral ei oleks kostja

kõnealuse ettevõtte osa omandanud. Olukorras, kus kostja ise oli käenduslepingu

sõlmimise ajaks laenusaaja osa omandanud, ei ole kostjal alust hagejale ette heita

2-20-16898

laenusaaja kohta täiendavate andmete esitamata jätmist, kuna kostjal endal oli võimalik

kõigi relevantsete andmetega kursis olla.

Apellatsioonkaebus

34. Kostja esitas 17.05.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

35. Maakohus jättis välja selgitamata lahendi sisuliseks tegemiseks vajalikud asjaolud.

Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja faktiväited ja tõendid. Maakohus ei ole

hinnanud

tõendeid

kogumis.

Arusaamatu

on,

kuidas

maakohus

tuvastas

käenduskohustuse aluskohustuse. Kohtu seisukoht on üllatuslik.

36. Hageja esitas 13.04.2021 asjas uued tõendid, kuigi eelmenetlust lõpetav tähtaeg oli

05.04.2021. Kostja ei saanud tõendite osas seisukohta esitada.

37. Käendusel põhineva nõude eeldused ei ole täidetud. Käenduslepingu osas ei eksisteeri

väidetavast laenulepingust tulenevat põhikohustust. Tõendatud ei ole 120 000 euro

laenamine vastavalt 01.11.2015 laenulepingule. Lepingut ei ole täidetud selle

tingimuste kohaselt. Hageja poolt esitatud maksekorraldused ei tõenda laenulepingust

tulenevat põhikohustust. Maksekorraldused on väga erinevast ajaperioodist ning ei ole

seostatavad väidetava aluskohustusega. Eksisteerib põhjendatud kahtlus, et tegelikult

on hageja andnud omanikuna Grid Group OÜ-le laenu muude laenusuhete raames.

38. Hageja majandusaasta aruanded ei kinnita laenu olemasolu. Hageja ei ole esitanud

sisulisi raamatupidamise dokumente, mille alusel oleks võimalik kohustuse olemasolu

kontrollida.

39. Hageja nõue on aegunud. Arvestades maksete tegemise aega ja mitteseotust

käenduslepinguga, siis on põhjendatud eeldada, et need maksed ei ole kostjaga seotud

ja on ilmselt eraldiseisva nõudena aegunud (TsÜS § 146 lg 1).

40. Kostjal on kaaskäendajana õigus käenduskohustuse täitmisest keelduda 9600 osas, kuna

see on juba täidetud C ja Q poolt. Maakohtu käsitlus kaaskäendajatega seonduvalt ei ole

kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt RKTKo 3-2-1-136-12, p 17). Riigikohtu juhistest

lähtuvalt ei ole isikute osakäendust sisuliselt lepingus määratletud, mis tähendab, et

kohaldub jätkuvalt kaaskäendajate režiim. Väiteid osakäendusel põhinevaks käsitluseks

ei ole seega asjakohased.

41. Käendus oli lahutamatult seotud äriühingu osalusega, puudub mõistlik põhjendus, miks

selline käendus sai jääda kehtima pärast äriühingu osaluse samadel tingimustel tagasi

võõrandamist. Kostjat eksitati teadlikult selles osas (võrdle Grid Group OÜ osaluse

omandamise leping vs Grid Group OÜ osaluse tagasimüügileping hagejale).

42. Kohus ei saa rajada lahendit tõendile, mille on andnud Grid Group OÜ ja hageja

juhatuse liige Z. Z kirjaliku kinnituse puhul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga

TsMS § 238 lg 5 tähenduses.

43. Hageja ja Grid Group OÜ on ühe isiku (Z) omanduses, kes on sisuliselt huvitatud

kohustuse käendajate kanda jätmisest. Tõendatud ei ole, et hageja oleks Grid Group OÜ

vastu esitanud nõudeid või püüdnud nõudeid sisse nõuda enne käendajatele nõuete

esitamist. Hageja ei teosta oma õigusi heas usus.

44. Tasaarvestuse avaldus oleks tulnud rahuldada. Kohtul oleks tulnud täiendavalt välja

selgitada tasaarvestamisega seotud asjaolud. Kostjale ei ole tutvustatud Grid Group OÜ

raamatupidamise dokumente ning hageja on 13.04.2021 avaldanud, et majandusaasta

aruandes on väidetavalt ebaõige teave. Üldsõnalised kinnitused osa ostumüügilepingus

ei tähenda, et vastavasisuline kohustus sisuliselt täideti, kuna kasutati hageja poolt

koostatud tüüplepingut.

2-20-16898

Vastustaja seisukoht

45. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

46. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

47. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

48. Alusetud on kaebuse menetluslikud etteheited, et maakohus jättis vajalikud asjaolud

välja selgitamata, kostja faktiväited ja tõendid hindamata ning pole hinnanud tõendeid

kogumis. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust ja põhjendas oma seisukohti

arusaadavalt. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei tähenda, et maakohtu

põhjendused poleks piisavad. Seega ei rikkunud maakohus TsMS § 436 ega § 442 lg 8.

49. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse

lahendamisel lähtuda maakohtu poolt tuvastanud asjaoludest.

50. Maakohus tuvastas õigesti, et käendusel põhineva nõude eeldused on täidetud.

Laenusaaja Grid Group OÜ on sõlminud hagejaga laenulepingu, mille alusel on hageja

andnud laenusaajale laenu kokku 120 000 eurot. Summa on põhivõlgnikule üle kantud.

Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja

käenduslepingu, millega kostja võttis kohustuse tagada käendajana põhivõlgniku

rahalisi kohustuste täitmist, mis tulenevad nimetatud laenulepingust. Põhivõlgnik ei ole

kohustust täitnud.

51. Kostja ei vaidlusta hageja poolt põhivõlgnikule 120 000 euro ülekandmist, kuid märgib,

et eksisteerib põhjendatud kahtlus, et tegelikult on hageja andnud omanikuna Grid

Group OÜ-le laenu muude laenusuhete raames. Maakohus ei saanud lähtuda kostja

paljasõnalisest kahtlusest. Kostja ei ole esile toonud ega põhistanud muude võimalike

laenusuhete

olemasolu.

Maakohus

lähtus

põhjendatult

kohtule

esitatud

maksekorraldustest laenu väljastamise kohta ja laenusaaja kirjalikust kinnitusest, et

120 000 eurot on saadud 01.11.2015 käenduslepingu alusel. Ükski kostja esitatud tõend

ei kinnita vastupidist. Z kirjalikku kinnitust pole põhjust pidada ebausaldusväärseks

pelgalt seetõttu, et Z oli seotud nii laenuandja kui laenusaajaga. Kinnitus on kooskõlas

teiste asjas esitatud tõenditega Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

asjaolu, et vastavaid laenusummasid ei ole samal kujul ettevõtete majandusaasta

aruandes kajastatud, ei lükka ümber tõendeid selle kohta, et vastavad summad on

tegelikkuses laenuandja poolt laenusaajale üle kantud. TsÜS § 5 järgi tekivad

tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest

toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise. Ainuüksi

raamatupidamiskanded ei tekita tsiviilõigusi- ja kohustusi.

52. Kostja ei vabane käenduskohustuse täitmisest selle tõttu, et laenulepingu kirjalikul

dokumendil ei ole laenusaaja allkirja. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida

suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi. Seadus ei näe ette laenulepingule kohustuslikku vorminõuet.

Seetõttu võisid laenusaaja ja hageja sõlmida laenulepingu ka suuliselt. Pooled leppisid

suuliselt kokku laenulepingu tingimustes, milliseid kajastab antud juhul laenulepingu

kirjalik dokument. Laenusaaja ja hageja kinnitasid laenulepingut täitma asudes, et

2-20-16898

kirjaliku nõude järgimine ei ole laenulepingu kehtimiseks vajalik. Seega kui ka

laenulepingu dokumenti ei oleks üldse koostatud, ei mõjutaks see hageja nõudeõigust

laenusaaja ega käendaja vastu, arvestades, et laenusumma on laenusaajale välja makstud

ning seda ei ole laenusaaja poolt tagastatud.

53. Käenduslepingu sõlmimist ja seda, et laenusaaja ei ole vaidlusalust summat tagasi

maksnud, ei ole kostja vaidlustanud.

54. Kostja aegumise vastuväide ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud

hageja nõude ja kontrollinud selle võimalikku aegumist. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses maakohtu sellekohaseid põhjendusi ümber lükanud. Nõustuda ei

saa kostja seisukohaga, et laenusaajale tehtud maksed ei ole seotud käenduslepinguga.

Kostja ei vaidlusta, et ta allkirjastas 30.01.2016 käenduslepingu, milles on välja toodud,

et hageja ja Grid Group OÜ on 01.11.2015 sõlminud laenulepingu, millega hageja andis

ja Grid Group võttis laenu summas 120 000 eurot ning kostja kohustus käendaja tagama

kõiki

sellest

laenulepingust

tulenevaid

põhivõlgniku

rahalisi

kohustusi

maksimumsumma 9 600 euro ulatuses.

55. Ebaõige on kostja seisukoht, et tal on kaaskäendajana õigus käenduskohustuse

täitmisest keelduda 9600 osas, kuna see on juba täidetud C ja Q poolt. Kostja poolt

viidatud Riigikohtu otsus ei ole asjakohane. Kostja ei ole kaaskäendaja. Käesolevas

asjas on laenulepingu summa erinevate käendajate vahel ära jaotatud, kusjuures ka kõik

summad kokku ei katnud kogu laenusummat. Kostja poolt allkirjastatud käenduslepingu

p-s 1.4. on selgelt välja toodud, et käenduslepingu sõlmimise eesmärgiks on võimaldada

KK Diamondil esitada nõue iga käendaja vastu eraldi vastavalt konkreetse käendaja

suhtes kehtiva vastutuse maksimumsumma ulatuses. Lisaks sellele sätestab

käenduslepingu p 1.3, et käendaja vastutab vastutuse maksimumsumma ulatuses Grid

Group poolt laenulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt Grid Groupiga.

Käenduskohustuse ulatus on käenduslepingus selgelt esile toodud ja piiritletud. Iga

käendaja vastutab ainuisikuliselt oma käendussumma ulatuses. Seega asjaolu, et mõni

käendajatest on oma käenduskohustuse ära täitnud, ei vabasta kostjat oma kohustuse

täitmisest.

56. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte

vastaselt ning kostja tasaarvestuse vastuväide on selgelt põhjendamatu. Kostja oli ise

käenduslepingu sõlmimise ajal laenusaaja osanik ning pidi seetõttu olema teadlik

laenusaaja majanduslikust olukorrast. Hageja väidetel oli tegu äriprojektiga, millest

osanikud lootsid kasu saada ning ühtlasi võtsid osanikud vastutuse projekti

ebaõnnestumisel võetud laenu tagastamise osas. Kostja ei ole neid hageja väiteid ümber

lükanud ega selgitanud, milles seisnes tema eksitamine. Käenduslepingu kehtivust ei

ole pooled sidunud Grid Group OÜ osa omamisega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

57. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude

jaotuse.

Maakohus

jättis

menetluskulud

kostja

kanda

ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja

kanda.

58. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

2-20-16898