2-20-14139/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14139

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

828 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja Q ja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Aleksei Forstiman

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Olga Väina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21.06.2021 otsus tühistada osas, milles kohus sidus väljamõistetud

igakuise elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga

(resolutsiooni punkt 3). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega

jätab alates 01.01.2022 igakuise elatise sidumata Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammääraga. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

2. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1 Jätta rahuldamata Y 16.03.2021 taotlus kohustada hagejat esitama ema

sissetulekuid kajastavad pangakontode väljavõtted perioodil 28.09.2019-

27.09.2020.

2.2 Rahuldada osaliselt X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks.

2.3 Välja mõista Y-lt tütre X (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks igakuine elatis

292 eurot alates 28.09.2020 kuni X täisealiseks saamiseni, s.o kuni 02.03.2033, X

kasuks.

2.4 Välja mõista Y-l elatise võlgnevus ajavahemiku 28.09.2019-27.09.2020 eest

summas 2929.74 eurot tütre X kasuks.

2-20-14139

2.5 Y-l tuleb elatis kanda hageja seadusliku esindaja Q arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 28.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu, milles

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise miinimummääras alates

28.09.2020, kuni hageja täisealiseks saamiseni ja elatise võlgnevuse perioodi

28.09.2019-27.09.2020 eest summas 3435,80 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja

kostja tütar, kes elab koos oma emaga. Kostja hagejale elatist ei tasu.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et 09.04.2020 suhtluskord ei toiminud.

Hageja ei võtnud omaks ühtegi kostja väidet hageja ja kostja koosviibimise perioodi kohta

ega selle kohta, et kumbki vanem kandis kulusid võrdsetes osades. Kõik lapsele vajalikud

asjad ostis alati ema. Puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla

miinimummäära.

Kostja

on

võimeline

täitma

hageja

ülalpidamiskohustust

miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja poolt esitatud ja

kohtu kogutud tõenditest nähtub, et kostja varalist seisundit ei saa hinnata halvaks. Kostja

pangakontol liikumised (näiteks 14.04.2021 teeb kostja oma kontole AS-s Swedbank

sissemakse summas 3000 eurot) ning kostja viidatud konto AS-s Swedbank käive

summas 64 669,20 eurot ajavahemiku 28.09.2019-29.04.2021, s.o 19 kuu eest keskmiselt

3403 eurot, samuti maasturi Mercedes-Benz, väljalaske aasta 2015 kasutamine (selle

maasturi müüs kostja 2020. a detsembris hinnaga umbes 19 000 eurot) näitavad, et kostja

varaline seisund võimaldab tasuda elatist hagiavalduses nimetatud summas.

Kostja vastuväited

3. Kostja tunnistab osaliselt hageja nõuet. Kostja on menetluses avaldanud, et ta on valmis

tasuma elatist 200 eurot kuus.

4. Hageja vajadused on väiksemad kui kahekordne miinimumelatise määr. Kostja on

viidanud

Tartu

Ülikooli

sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute

keskuse

ja

Pricewaterhouse Coopers Advisorsi uuringule lapse vajaduspõhise miinimumelatise

kohta, milles leiti, et uus miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga oleks uuringu

kohaselt 343:2=172 eurot, millest tulenevalt on hageja vajadused vähem kui kahekordne

miinimumelatis (tl 42). Ka Riigikohus on asjas nr 3-2-1-174-16 (p 14) asunud

seisukohale, et keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta on 287 eurot. Seega ühe

2-20-14139

vanema osa lapse ülalpidamiskuludes on 143,50 eurot. Lisaks on hageja vajadused

osaliselt kaetud peretoetusega.

5. Vanemate ülalpidamisvõime on nende varalist seisundit arvestades erinev. Esitatud

dokumentidest nähtuvalt on hageja ema igakuine sissetulek 6000 eurot kuus.

6. Kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, kes elab koos oma emaga ning kellele

kostja maksab elatist 292 eurot kuus. Kostja töövõimet ei ole piiratud, kuid kostja on

hetkel töötu. Kostjal puudub kinnisvara, väärtpaberid ja autod.

7. Tagasiulatuv elatisenõue ei ole põhjendatud. Kostja on hagejat vabatahtlikult ülal

pidanud. Hageja vanemad elasid koos 2020. aasta märtsi lõpuni. 09.04.2020 kokkuleppe

kohaselt elas laps isa ja ema juures võrdse aja jooksul, ajagraafik kehtis kuni 2020. aasta

juunini. Kumbki vanem kandis kulud võrdsetes osades. Kostja on ostnud hagejale

vajalikke asju, sh riideid, jalanõusid, jalgratta.

8. Lisaks ei ole hageja kostjalt ajavahemikul 28.09.2019-27.09.2020 elatise tasumist

nõudnud. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda. Elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse

ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohtu 21.06.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja

ülalpidamiseks välja 1) igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääras alates 28.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 02.03.2033;

2) elatise võlgnevus ajavahemiku 28.09.2019-27.09.2020 eest summas 2929,74 eurot.

Maakohus märkis, et elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

10. Elatisenõude lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et

tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest

seisundist. Kostja ei ole toonud esile ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja

vajadused oleksid väiksemad kui kahekordne miinimumelatis (RKTKo nr 3-2-1-174-

16, p 13).

11. Puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära (PKS § 102

lg 2). Kostja kinnitas, et tema töövõimet ei ole piiratud, kuid ta on töötu ning oli

Töötukassas arvel 2020. aasta novembrini (tl 31 pöördel, tl 42). Maksu- ja Tolliameti

22.04.2021 tõendist ning konto väljavõtetest nähtuvalt on kostja saanud hüvitist Eesti

Töötukassalt kuni 2020. aasta detsembrini (tl 93 pöördel, tl 113-142). Kostja vabastati

kinnipidamisasutusest 13.04.2021 (tl 57), seega on kostjal võimalik sissetulekut teenida

ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja on toonud esile, et tal on teine alaealine

laps, kellele maksab elatist 292 eurot (tl 31 pöördel), millest samuti nähtub kostja

võimekus elatist tasuda. Lisaks on kostja teinud ettepaneku elatise tasumiseks summas

200 eurot kuus alates 2021. aasta jaanuarist (tl 32).

12. Ainuüksi riikliku peretoetuse maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt

alla miinimummäära vähendada, vaid riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv

põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui

pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo nr 3-

2-1-35-17, p 28). Antud juhul ei ole tõendatud muude asjaolude esinemine elatise

väljamõistmiseks alla miinimummäära.

13. Ainuüksi asjaolu, et kostja sissetulek ei pruugi olla piisav nõutavas määras elatise

tasumiseks, ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Vanem on

kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast

2-20-14139

oleneva. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja

arenguks vajaliku ülalpidamise.

14. Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et on hagejat vahetult üleval pidanud, mille

tõttu tal ei ole vaja täiendavalt elatist tasuda ning puudub ka elatise võlgnevus.

09.04.2020 suhtluskorra kokkuleppe kohaselt oli hagejal sisuliselt vahelduv elukoht,

hageja viibis kummagi vanema juures võrdse aja ning vanemad kandsid võrdses osas

hageja kulusid (tl 44-45). Kostja on esile toonud, et nimetatud suhtluskorra kokkulepe

kehtis kuni 2020. aasta juuni alguseni (vt nt tl 31, tl 41 pöördel). Kohtute Infosüsteemist

nähtuvalt esitas kostja 24.06.2020 Harju Maakohtule avalduse hagejaga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks, millest nähtub samuti, et 09.04.2020 kokkulepe ei toimi ning

kostja soovis uue korra määramist. Tsiviilasjas nr 2-20-9193 rakendas kohus 02.07.2020

määrusega esialgset õiguskaitset ja määras ajutise suhtluskorra, mille kohaselt hageja

viibib iga paarisnädala reede õhtust pühapäeva õhtuni kostja juures ning nädala keskel

teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kella 17.00 kuni 21.00 kostjaga. Tsiviilasi nr 2-

20-9193 liideti tsiviilasjaga nr 2-20-8383, mille menetluses rakendas kohus 03.12.2020

määrusega esialgset õiguskaitset ja määras uue ajutise suhtluskorra, mille kohaselt

kostja suhtleb hagejaga esimesed kolm nädalat 1 tund nädalas perelepitaja juuresolekul

ning seejärel iga kolmapäev 1 tund perelepitaja juuresolekul ning iga reede kella 17.30

kuni 19.30 avalikus kohas kolmanda isiku juuresolekul. Kohtute Infosüsteemist

nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-20-8383 menetlus pooleli.

15. Kohus on kostjale selgitanud (vt tl 32 pöördel), et kostjal tuleb esile tuua ja tõendada,

kuidas ta on hagejat üleval pidanud. Kostja nimetatut teinud ei ole. Kohus on küll

määranud ajutise suhtluskorra hageja ja kostja suhtlemise korraldamiseks, kuid suhtluse

määra arvestades ei saa lugeda, et hagejal oleks vahelduv elukoht ning hageja ei viibi

ka olulist osa ajast kostja juures, millest tulenevalt ei ole põhjendatud eeldada, et kostja

kannab hageja kulud vahetult. Kuna kostja ei ole tõendanud hageja ülalpidamist

hagejaga suhtlemisel (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 13; nr 3-2-1-56-15, p 11) ning suhtlus

toimub esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse kohaselt väikeses ulatuses, ei ole

kohtu hinnangul põhjendatud vähendada elatist alla miinimummäära.

16. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammääras alates 28.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

17. Hagejal on õigus elatist tagasiulatuvalt nõuda, kuna kostja ei ole tõendanud elatise

tasumist ega asjaolu, et pooltel oleks olnud elatise tasumise osas muu kokkulepe. See,

kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist

järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, ei tähenda, et ta kaotab tagasiulatuva

ülalpidamisnõude esitamise õiguse (RKTKo nr 3-2-1-35-16, p 20).

18. Riigikohus on leidnud, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades saab lähtuda

kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, mitte vaid sellest, kui palju aega viibis

kostja lastega tegelikult koos, kuna vaid tegelikult koosviibitud ajast juhindumine

raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava

tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või

kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal

suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel

vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (RKTKo nr 2-18-6491, p 14).

09.04.2020 kokkuleppe kohaselt oli hagejal vahelduv elukoht. Kuna vanemad sõlmisid

suhtluskorra kokkuleppe 09.04.2020 (tl 44-45) ning kostja on teatanud, et kokkulepitud

suhtluskord kehtis 2020. aasta juuni alguseni, leiab kohus, et ajavahemiku eest, alates

09.04.2020 kuni 31.05.2020, ei ole põhjendatud elatist tagasiulatuvalt hageja kasuks

välja mõista, kuna võib eeldada, et kostja rahuldas hagejaga koos elades hageja

vajadused vahetult (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12).

2-20-14139

19. Seega tuleb vähendada hageja nõutavat tagasiulatuvat elatist summa võrra, mis vastab

ajavahemikule, millal hagejal oli vahelduv elukoht. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud

mõista kostjalt välja elatise võlgnevus ajavahemiku 28.09.2019-27.09.2020 eest

summas 2929,74 eurot (3435,80 – 506,06). Elatis miinimummääras ajavahemiku

09.04.2020-31.05.2020 eest moodustab kokku 506,06 eurot, 2020. aasta aprill 22 päeva

eest 214,06 eurot ning 2020. aasta mai eest 292 eurot.

20. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Apellatsioonkaebus

21. Kostja esitas 26.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta tagasiulatav elatisenõue rahuldamata ja

mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 200 eurot alates 28.09.2020

kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 12.03.2033). Kostja palus jätta menetluskulud

poolte endi kanda. Kostja jäi suures osas maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

22. Maakohus ei ole kõigile tõenditele hinnangut andnud. Hageja igakuised kulud on

ülepaisutatud. Maakohus ei hinnanud hageja vajadusi ega kostja vastuväiteid hageja

kuludele.

23. Tagasiulatuva elatisenõude osas märkis kostja, et hagejal oli vahelduv elukoht.

Tõendatud ei ole, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras

ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud

osaliselt. Ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja

kahjustatud sellega lapse huve. Kui hageja leiab, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust,

oleks ta saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem.

24. Samuti tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega.

25. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud elatist välja mõistes määrata, et elatise summa

muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kostja

palub jätta rahuldamata hageja nõude selles osas, mis puudutab elatise summa

muutumist koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

Vastustaja seisukoht

26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, mis puudutab elatise

summa muutumist koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

muutumisega.

28. Muudetud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega seob alates 01.01.2022

väljamõistetud igakuise elatise suuruse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast

kuupalga alammäärast (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Kolleegium jaotab

apellatsioonimenetluse kulud.

29. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud, see on 200 eurot ületava elatise ja tagasiulatuva elatise

väljamõistmise osas. Osas, milles maakohus jättis osaliselt tagasiulatuva elatise nõude

rahuldama, on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata

jõustunud.

30. Maakohus mõistis välja hageja ülalpidamiseks igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammääras alates 28.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni,

02.03.2033, see on alates elatise väljamõistmisest kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära muutumiseni 292 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et seoses

alates 01.01.2022 muutunud õigusliku olukorraga, kus seadusandja muutis PKS-s

2-20-14139

alaealise lapse elatise arvestamise regulatsiooni (sh § 101) selliselt, et sidus

väljamõistetava elatise suuruse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga

alammäärast, tuleb maakohtu otsust muuta osas, milles kohus nägi ette tulevikus elatise

suuruse muutumise proportsionaalselt kuupalga alammäära muutumisega (maakohtu

otsuse resolutsiooni punkt 3). Maakohtu otsus ei ole veel jõustunud ja ringkonnakohtul

on võimalik menetlusökonoomia põhimõtte alusel vältida uue kohtumenetluse

alustamist muutunud õigusliku olukorra tõttu. Seega jääb elatise suuruseks 292 eurot

kuus.

31. Muus osas ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt menetlusõiguse rikkumisi ega

ebaõiget materiaalõiguse kohaldamist, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni.

Maakohus täitis asjakohaselt selgitamiskohustust (TsMS § 392 lõige 1) ja hindas

kogutud tõendeid TsMS § 232 lõike 1 kohaselt kogumis igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on

tõendatud või mitte. Seejuures lähtus maakohus asjakohaselt TsMS § 230 lõigetest 1 ja

2 ning arvestas, et ülalpidamisasi on hagimenetluses lahendatav vaidlus, kus kohus ise

kogub tõendeid erandjuhtudel vaid laste huvides. Ringkonnakohus ei tuvastanud

lahendi põhjendamise kohustuse rikkumist (TsMS § 442 lõige 8) ning nõustub

maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid praeguses lahendi korrata (TsMS

§ 654 lõige 6).

32. Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium järgmist.

33. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus kõigile tõenditele hinnangut andnud. Kostja toob

välja, et maakohus ei hinnanud hageja vajadusi ega kostja vastuväiteid hageja kuludele.

Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Kuna hageja nõudis elatist PKS § 101 lg-s

1 sätestatud miinimummääras, ei pidanud ta oma vajadusi eraldi esile tooma ega

tõendama. Miinimummääras elatist pidi kostja tasuma seadusest tulenevalt ning selleks

polnud vajadust sõlmida vanemate vahel ka vastavat kokkulepet.

34. Üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud

miinimumelatise määras ja sellele vastavaid kulutusi ei pea hageja tõendama. Erandina

saab väiksema elatise välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle

aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Mõjuvaks põhjuseks võib nt olla (1) vanema

töövõimetus või (2) olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, (3) lapse

väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil, samuti (4) vanema halb varaline

seisund. Toodud loetelu pole lõplik, aga väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks

esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud

huve. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et

ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka

miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused

rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-

35-17 p-d 26–30 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 20).

35. Kostja väitis üldsõnaliselt, et hageja ülalpidamiseks ei kulu igakuiselt tegelikult summa,

mis moodustub kahekordsest miinimumelatisest. Kostja väide lapse ülalpidamise

kulutuste kohta omaks tähtsust vaid juhul, kui esineb seaduses sätestatud alus elatise

väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas. Kostja ei toonud esile asjaolusid,

mis annaks alust sellest üldreeglist kõrvale kalduda.

36. Peretoetuste maksmine ei anna samuti iseenesest alust vähendada elatist alla

miinimummäära. Riiklike peretoetuste maksmine võiks olla mõjuv põhjus koostoimes

muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud,

et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo tsiviilasjas nr 2-16-11905,

p 19 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

2-20-14139

37. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud oma halba varalist seisundit ega ka seda, et

konkreetselt hageja vajadused oleksid väiksemad kui kahekordne miinimumelatis.

38. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et mõni tähtsust omav väide ja/või tõend oleks

maakohtu poolt otsuses kajastamata jäänud. Asjaolu, et kostja ei ole nõus maakohtu

seisukohtadega, ei anna alust väita, et maakohus oleks rikkunud menetlusõigust või

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

39. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejal on õigus elatist ka tagasiulatuvalt nõuda, kuna

kostja ei ole tõendanud elatise tasumist ega asjaolu, et pooltel oleks olnud elatise

tasumise osas muu kokkulepe. Maakohus ei ole selles osas selgitamiskohustust

rikkunud. Maakohus selgitas eelistungil kostjale (tl 32 pöördel), et kostjal tuleb esile

tuua ja tõendada, kuidas ta on hagejat üleval pidanud. Kostja seda ei teinud.

40. Asjaolu, et hageja ei esitanud hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem, ei võta talt

ära tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õigust. Hageja ei pea ülalpidamist

järjepidevalt nõudma (RKTKo nr 3-2-1-35-16, p 20).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja selles

osas pole otsust vaidlustatud.

42. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 163

lg 1 ja § 171 lg 1 ning alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud samuti poolte endi kanda.

43. Tulenevalt

menetluskulude

jaotusest

puudub

vajadus

nende

rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)