2-20-16443/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Mati Maksing, Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16443

Kohtuasi

Estonian Green Energy Management OÜ hagi

Osaühingu PAIKRE vastu võla, kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 9.12.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Estonian

Green

Energy

Management

OÜ

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

96 720,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Estonian Green Energy Management OÜ

(registrikood

12311018),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Veiko Viisileht ja vandeadvokaadi abi

Iivi Otto

Kostja Osaühing PAIKRE (registrikood 10836969),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek

Menetluse liik

Asja läbivaatamine menetluskonverentsina 22.03.2022

peetud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 9.12.2021 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Estonian Green Energy Management OÜ hagi võlgnevuse ja viivise

nõudes (resolutsiooni p 1 osaliselt).

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista Osaühingult

PAIKRE Estonian Green Energy Management OÜ kasuks välja:

2.1. põhivõlg 80 730 eurot;

2.2. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 7.11.2019–9.11.2020 eest 651,40 eurot;

2.3. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 6.12.2019–9.11.2020 eest 600,09 eurot;

2.4. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 28.12.2019–9.11.2020 eest 561,16 eurot;

2.5. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.01.2020–9.11.2020 eest 502,91 eurot;

2-20-16443

2.6. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 11.03.2020–9.11.2020 eest 430,56 eurot;

2.7. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 26.03.2020–9.11.2020 eest 404,09 eurot;

2.8. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.05.2020–9.11.2020 eest 338,80 eurot;

2.9. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.06.2020–9.11.2020 eest 284,10 eurot;

2.10. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.06.2020–9.11.2020 eest 234,69 eurot;

2.11. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 25.07.2020–9.11.2020 eest 190,58 eurot;

2.12. viivised põhivõlalt (80 730 eurot)

alates 10.11.2020

kuni põhivõla

(80 730 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 9.12.2021 otsus menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p 2) ja teha uus menetluskulude jaotus vastavalt resolutsiooni p-s 6.3.

märgitule.

4. Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, milles hageja kahju hüvitamise

nõue 4956 eurot ja viivise nõue kahjuhüvitiselt jäid rahuldamata, kuid muuta ja

täiendada selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

5. Estonian Green Energy Management OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

6.1. Rahuldada hagi osaliselt.

6.2. Mõista Osaühingult PAIKRE Estonian Green Energy Management OÜ kasuks

välja:

6.2.1. põhivõlg 80 730 eurot;

6.2.2. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 7.11.2019 kuni 9.11.2020 eest

651,40 eurot;

6.2.3. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 6.12.2019 kuni 9.11.2020 eest

600,09 eurot;

6.2.4. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 28.12.2019 kuni 9.11.2020 eest

561,16 eurot;

6.2.5. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.01.2020 kuni 9.11.2020 eest

502,91 eurot;

6.2.6. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 11.03.2020 kuni 9.11.2020 eest

430,56 eurot;

6.2.7. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 26.03.2020 kuni 9.11.2020 eest

404,09 eurot;

6.2.8. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.05.2020 kuni 9.11.2020 eest

338,80 eurot;

6.2.9. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.06.2020 kuni 9.11.2020 eest

284,10 eurot;

6.2.10. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.06.2020 kuni 9.11.2020 eest

234,69 eurot;

6.2.11. viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 25.07.2020 kuni 9.11.2020 eest

190,58 eurot;

6.2.12. viivised põhivõlalt (80 730 eurot) alates 10.11.2020 kuni põhivõla

(80 730 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

6.3. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 5,51% ulatuses Estonian

Green Energy Management OÜ kanda ning 94,49% ulatuses Osaühingu

PAIKRE kanda.

6.4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi

jõustumist.

2-20-16443

6.5. Mõista Estonian Green Energy Management OÜ-lt ja Osaühingult PAIKRE

solidaarselt riigituludesse apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv

480 eurot. Omavahelises suhtes vastutavad riigilõivu tasumise eest 5,51%

ulatuses Estonian Green Energy Management OÜ ja 94,49% ulatuses Osaühing

PAIKRE. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse

jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel

tuleb tasumata summalt maksta Estonian Green Energy Management OÜ-l ja

Osaühingul PAIKRE solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Estonian Green Energy Management OÜ (hageja) esitas 9.11.2020 Pärnu Maakohtule

hagiavalduse Osaühingu PAIKRE (kostja) vastu võla 80 730 euro ja sellelt viivise ning

kahjuhüvitisena kohtueelsete õigusabikulude 4956 euro ja nendelt viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.11.2017 teenuslepingu (edaspidi leping), mille

p 4.1 kohaselt garanteeris kostja hagejale kõvaplasti liikideks sorteerimise kokku vähemalt 40%

ulatuses kohale toodud plasti segamaterjali kogusest (edaspidi ka 40% garantiikohustus või

40% väljasorteerimise ja tagamise kohustus). Testide tulemused näitasid, et kostja

sorteerimisvõimekus on tegelikult ca 60% materjalist. Seetõttu sätestati lepingu p-s 3.2 kostjale

kõrgem tasu, kui sorteeritud plast ületab 50% materjalist.

3. Kostja rikkus lepingu p-s 4.1 sätestatud garantiid. Hagejale anti üle sorteeritud plast vaid

ca 20% mahus kohale toodud kogusest. Lepingurikkumise tõttu sõlmisid pooled 31.08.2019

lepingu lisana nr 1 kokkuleppe (edaspidi kokkulepe), millega kostja kohustus hüvitama

rikkumise tõttu hagejale tekkinud kahju järgmiselt: p-de 3.1 ja 3.2 järgi pidi kostja tasuma

96 880 eurot, millele lisandus käibemaks ja tasumise periood oli 12 kuud; p-st 3.3 tulenevalt

tuli maksta iga kuu, kokku 12 makset alates augustist 2019 vastavalt hageja arvetele; p 3.4

kohaselt oli ühes kuus tasutav keskmine summa 8073 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja

tasus augustis 2019 esitatud arve nr 1907 ja septembris 2019 esitatud arve nr 1908. Seega

kinnitas kostja oma käitumisega talle kokkuleppest tulenevaid kohustusi.

4. Vastavalt kokkuleppele esitas hageja kostjale oktoobrist 2019 kuni juulini 2020 iga kuu

8073 euro suuruse arve. Kokku oli arveid 80 730 euro eest (10 arvet), millele lisandus

käibemaks 16 146 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud. Hageja nõuab põhivõlana 80 730 eurot.

2-20-16443

Käibemaksu hageja ei nõua. Hageja nõuab ka iga tasumata arve järgselt põhivõlalt

seadusjärgset viivist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1) hagi esitamiseks sissenõutavaks

muutunud summas. Arvete maksetähtaeg oli 14 päeva (lepingu p 3.3). Lisaks nõuab hageja

edasiulatuva viivise tasumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel iga

tasumata arve järgselt põhivõlalt iga viivitatud päeva eest seadusjärgses määras alates hagi

esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Puuduvad alused viivise vähendamiseks.

5. Hageja nõuab kostjalt kahjuna 4956 euro väljamõistmist ja sellelt seadusjärgset viivist alates

hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ osutas hagejale

kohtuvälises vaidluses kostjaga õigusabiteenust 35,4 h tunnihinnaga 140 eurot (lisandub

käibemaks), kokku 4956 eurot. Kui kostja oleks jätkanud kohustuste täitmist, poleks hagejal

tekkinud vajadust õigusabi järele. VÕS § 101 lg 3 kohaldamise alused puuduvad.

6. Kostja varjab infot ja dokumente, väldib võla tasumist ja venitab menetlust. Väited lepingu

ja kokkuleppe näilikkusest on tõendamata. Leping ja kokkulepe on kehtivad ning sõlmiti kahes

identses eksemplaris, millest üks jäi hagejale ja teine kostja tolleaegsele juhatuse liikmele X-le.

Kui dokumente kostja valduses pole, kinnitab see korralagedust kostja asjaajamises. Kostja

käitumise tõttu esitas hageja enne hagi esitamist kostjale nõudekirja informatsiooni ja

dokumentatsiooni esitamiseks, kuid kostja nõudekirjale ei vastanud. Kui X eesmärk olnuks

lepingu ja kokkuleppega näilikult õigusliku aluse tekitamine hagejale raha ülekandmiseks, siis

miks ta neid dokumente varjama asus. Neli kostja töötajat aktsepteeris kokkuleppe alusel

väljamakseid hagejale. 1564 tonni plastjäätmete vedu ja töötlemine kostja prügilas ei saanud

toimuda dokumentideta. Kostjal oli lepingu p-st 1.2 (iii) tulenev kohustus sorteeritud plasti

transportimiseks vajalike dokumentide (CMR-id) vormistamiseks. Hageja esitas lepingu ja

kokkuleppe täitmise kohta dokumendid. Kostja on lepingut ja kokkulepet osaliselt täitnud ning

nende kehtivust kohtuväliselt tunnistanud. Kostja uued esindajad on kohtuväliselt ka osaliselt

tunnistanud nõuet.

7. Kostjale Põlendmaa külas asuvasse Paikre prügilasse sorteerimiseks viidud segamaterjal

toodi Jõelähtme vallast. Materjali vedu Jõelähtmelt Paikresse toimus Graniidikeskus OÜ poolt

novembrist 2017 kuni oktoobrini 2018. Iga veo kohta vormistati dokumentatsioon, kus märgiti

veetud materjal, kuupäev, auto registreerimisnumber ja plastjäätmete kogus. Graniidikeskus

OÜ koostas igakuised kokkuvõtted veetud koormatest ja saatis koos saatelehtede ja

kaalulehtedega hagejale. Kostja esitas teenuste eest hagejale arved (lepingu p 3.3). Hageja on

arved tasunud. Arvetelt nähtub igas kuus sorteeritud ja üleantud materjal hinnaga 30 eurot/tonn

(lepingu p 3.1). Arvetel on märge koorma laadimise kuupäeva kohta. Hageja müüs lepingu

p-de 1.1 ja 1.2 alusel kostja sorteeritud ja pakendatud PE ja PP kõvaplasti kolmandatele

isikutele. Kostja pidi lepingu järgi tagama vajalike CMR-ide vormistamise hageja nimele, mida

kostja ka tegi. Sorteeritud materjalide ostja kaalus koorma üle ja esitas arve enda kaalunumbrite

järgi. Kõik osapooled aktsepteerisid seda. Teenuse osutamine toimus ja kostja täitis

dokumentatsiooni. Kostja andis sorteeritud kõvaplasti hagejale üle 317,41 tonni ja esitas arved.

Kuna hageja andis kostjale sorteerimiseks üle segamaterjali 1564 tonni, moodustab sorteeritud

kõvaplast 20% segamaterjalist. Puudu jäi 308,2 tonni. Lepingu p-s 4.1 lepiti kokku fikseeritud

suuruses (280 eurot/tonni kohta) saamata jäänud tulu hüvitamise kohustus. Kostja ei osanud

selgitada, kuhu kadus ülejäänud materjal. Materjali võttis vastu, sorteeris ja väljastas kostja

enda territooriumil. Lepingu rikkumise tõttu sõlmiti kokkulepe, mis on deklaratiivne

võlatunnistus, millega kinnitati kostja kohustust tasuda hagejale tekitatud kahju 96 880 eurot

(lisandub käibemaks). See, et kostja ei soovi hageja nõuet tunnistada, ei muuda hageja nõuet

ebaselgeks.

2-20-16443

8. Kostja tunnistas 29.04.2020 ja 11.05.2020 hagejale saadetud kirjades lepingu raames

hagejalt vähemalt 1483 tonni plastjäätmete saamist ja nende sorteerimist. Samuti seda, et

vähemalt 55,64 tonni sorteeritud plastjäätmeid jäi hagejale üle andmata, kuigi lepingu p-de 2.1,

2.3 ja 4.1 järgi oli selleks kohustus.

9. Lepingust ja kokkuleppest olid teadlikud kostja ostu-müügijuht W ja arendusjuht C, kes

andsid hageja arvete nr 1907 ja 1908 tasumiseks kostja raamatupidajale kooskõlastuse enne

juhatuse liiget. Arve nr 1913 tasumiseks andis esimesena kooskõlastuse W. Seega oli kokkulepe

reaalne tehing. Mida kostja raamatupidaja enne arve kooskõlastusringi alustamist teadis või ei

teadnud, ei oma tähtsust. Alusetud on kostja hinnangud Omniva OÜ e-keskkonnas kostja

töötajate tehtud kommentaaride kohta. Kahju tekitati hagejale lepingu rikkumisega ja

kokkulepe oli vormistatud selle lisana, seega seostasid kostja töötajad arved õigesti lepinguga.

Käibemaksu küsimus ei ole oluline, hageja selle tasumist ei nõua.

10. Kostja 15.04.2020 avaldus kokkuleppe tühistamiseks ei ole kehtiv. X ei rikkunud

kokkuleppe sõlmimisel kostja esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohutusi ja

tehing ei olnud vastuolus kostja huvidega.

11. Hagejale sai teatavaks, et kostja müüs detsembrist 2018 kuni aprillini 2019 hageja kliendile

otse sarnast materjali (PP plast), mida ta pidi hagejale sorteerima. Hageja eeldas, et kas hageja

tarnitud materjal oli kõik sorteeritud ja oktoobriga 2018 sai arvutustabeli n.ö lukku panna ka

40% ja rikkumise ulatuse osas või et kostja omastas hageja tarnitud materjali ja müüs seda nüüd

ise enda materjalina edasi. Viimane järeldus selgitaks asjaolu, miks kostja väidab, et tal mingeid

dokumente ei ole. Vastasel korral võiks omastamine välja tulla.

12. Kevadel 2019. a teatas kostja, et hageja toodud segamaterjal on kõik sorteeritud, kuid 40%

toodud mahust ei suudetud PE ja PP plasti sorteerida. Kostja lepingurikkumist ei selgitanud.

Kuna hageja kahtlustas kostjat omastamises ja puudus võimalus kostja territooriumil toimunut

kontrollida, nõudis hageja garantii alusel saamata jäänud tulu hüvitamist. Hageja on üritanud

tulemusteta saada infot kostja sorteerimismahtude kohta nii Keskkonnaametist kui ka kostjalt.

13. Hageja valduses ei ole e-kirjavahetust X-ga, mis sisaldaks läbirääkimisi kokkuleppe

sõlmimise üle. Kokkuleppeni jõuti kohtumistel ja telefoni teel läbirääkimiste tulemusel. Poolte

juhatuse liikmed kohtusid 2019. aastal korduvalt. Pooled olid eriarvamusel, millal materjal pidi

olema sorteeritud ja üle antud (2018. a lõpp või 2019. a algus), millist materjali üldse arvestada

(kas PP ja PE plast või ka muu materjal kokkulepitud perioodil) ning kuidas arvutada

kompensatsioon. Hageja leidis, et sorteerimata on rahalises vääringus 106 533 eurot, kostja aga

86 295 eurot. Pooled sõlmisid 31.08.2019 Pärnus kompromissi selliselt, et võtsid viidatud

summadest keskmise – kostja maksab hagejale hüvitisena 96 880 eurot. Hageja Pärnus

viibimist tõendab lähetuse käskkiri ja arve majutuse kohta.

14. Väited, et pooled tegid vaidlusaluse õigussuhte raames pahauskset koostööd ning et leping

oli kostjale kahjumlik, on alusetud. Hageja juhatuse liige Z tegutses hageja parimates huvides.

Kui kostja poleks lepingut rikkunud, oleks see olnud kostja jaoks tulutoov tehing. Plasti

taaskasutustõenditega oleks kostja teeninud lisatulu.

15. Väide, et poolte vahel 40% garantiikohustust ei olnud, on paljasõnaline. X on 26.08.2021

kirjas kinnitanud, et hageja nõue on põhjendatud. W on 17.08.2021 ja 24.08.2021 kirjades

kinnitanud hagi alusena esitatud faktilisi asjaolusid, kokkulepete sisu ja reaalseid tulemusi ning

sügisel 2017. a testide teostamist, mille kohaselt olid sorteerimisvõimekuse suurusjärgud 50–

60% ning et sorteerimistulemused olid lõpuks reaalselt vaid 20% ja selgitab erinevuse põhjusi.

2-20-16443

Lepingu täitmise aegsest e-kirjavahetusest nähtuvad korduvad viited kostja kohustusele

sorteerida välja 40% plastmaterjali. Otseseid süüdistusi hageja e-kirjades kostjale ei esitanud,

sest oldi koostööfaasis ning kostja kinnitas, et tulemused paranevad. Lisaks on kostja

sorteerimistehase endine vahetuse vanem H selgitanud, kes oli vahetult hageja tarnitud

segamaterjali sorteerimise juures, 25.08.2021 kirjas hageja materjaliga seotud asjaolusid, mh

kostja väidet, et neil puudub vastav dokumentatsioon, hageja tarnitud materjali rohkuse tõttu

tekkis ruumipuudus ning hageja materjali sorteeriti koos olmejäätmetega.

16. Alusetu on väide lepingu ja kokkuleppe võltsitusest. Leping ja kokkulepe ei ole vormistatud

tagantjärele kuupäevaga, kuigi ka sel juhul ei tooks see kaasa dokumendi võltsituks lugemist.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 12.05.2021 ekspertiisiakt nr 21E-DM0012 (edaspidi EKEI

ekspertiisiakt) on asjakohatu tõend. Puuduvad alused TsMS § 277 kohaldamiseks. Viited

hageja ja vaidlusaluse õigussuhte seotusele kriminaalasjaga on põhjendamatud.

Kostja vastuväited

17. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

18. Vaidlusaluse kümne arve alusel ei ole kostjal tekkinud hageja ees võlgnevust. Kostja

lepingurikkumine on tõendamata. Nõude kujunemist ei ole hageja suutnud selgitada.

Kokkuleppe, mis sõlmiti väidetavalt X kostja juhatajaks olemise ajal, originaaldokumenti

kostja valduses ei ole. Leping on vormistatud tagantjärele kuupäevaga, et luua õiguslik alus

kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja esitab võltsituse vastuväite mõlemale dokumendile. Leping ja

kokkulepe on näilikud ja seetõttu tühised.

19. Arvete nr 1907 ja 1908 maksmiseks puudus õiguslik alus. 31.08.2019 esitas hageja kostjale

arve nr 1907 selgitusega „materjalide sorteerimine“. Kostja raamatupidaja edastas arve

Omniva OÜ e-keskkonnas 2.09.2019 kinnitusringile ja palus lisainfot. Kostja toonane

arendusjuht C suunas 4.09.2019 arve ostu-müügijuht W-le, kes märkis kommentaariks „Üksus:

tehas“, mida kasutati tavapäraselt tellitud teenuste eest tasumisel ja kinnitas arve 19.09.2019.

X kinnitas arve 19.09.2019. Kostja raamatupidaja saatis arve ERP-i (ettevõtte

majandustarkvara), järgides toonase juhataja korraldusi. Ühtegi märget arvele seoses

kokkuleppega ei tehtud. 24.09.2019 esitas hageja kostjale arve nr 1908 selgitusega „materjalide

sorteerimine“. Kostja raamatupidaja algatatud kinnitusringil kinnitas W arve 25.09.2019 ja C

30.09.2019. X kinnitas arve 30.09.2019. Raamatupidaja saatis arve ERP-i. Ka arve nr 1908 on

liigitatud „Üksus: tehas“ alla ning C kommentaari kohaselt on arve esitatud „vastavalt

teenuselepingule“, mis oli lõppenud p 9.1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3

kohaselt juba 28.02.2019. Ühtegi märget arvele seoses kokkuleppega ei tehtud ja arvel puudus

sellega seos. Lisaks ei ole hageja arvetest aru saada, et tegemist oleks kompensatsiooniga.

Arved on väljastatud kui osutatud teenuse arved – arvele on märgitud „materjalide

sorteerimine“, mis viitab teenuse osutamisele, mitte kahju hüvitamisele ning arved on

väljastatud koos käibemaksuga. See väljendab soovi tehingu tegelikke asjaolusid varjata.

20. 16.10.2019 vahistati prokuratuuri taotlusel X ja C seoses neile esitatud kahtlustusega kostja

vara omastamises suures koguses. Kokkulepe oli esitatud kahtlustusega seotud. Hageja ning X

ja C tegutsesid kooskõlastatult kuritegelikul eesmärgil. 17.10.2019 vabastas kostja nõukogu X

juhatuse liikme kohalt ja määras kostjale uue juhataja Q. X volitused kostja juhatajana kehtisid

14.01.2014 kuni 8.11.2019.

21. 23.10.2019 esitas hageja kostjale arve nr 1913 selgitusega materjalide sorteerimine. Samal

ajal ei olnud kostja veel teadlik lepingust ega kokkuleppest. Kostja raamatupidaja edastas arve

2-20-16443

8.11.2019 kinnitusringile, märkides, et palub edastada lisainfo ja lepingu ja kinnitada vastavust

tellitule. Arvelt ei olnud aru saada, et tegemist on kompensatsiooniga. Arve kinnitas üksnes W

8.11.2019. Samal päeval algasid uue juhataja Q volitused, kuid kuna ta polnud arve

kinnitamisele kaasatud, siis arve temani ei jõudnud. Arve nr 1913 edastati uuele juhatajale D-

le, kelle volitused algasid 6.01.2020, kooskõlastamiseks alles 14.01.2020. D arvet nr 1913 ei

kooskõlastanud.

22. Kostja juhatus sai kokkuleppest teada 21.11.2019, kui hageja juhatuse liige Z saatis e-kirja

teel kostja raamatupidajale koopiad lepingust ja kokkuleppest. Samal päeval edastas

raamatupidaja e-kirja kostja juhatuse liikmele Q-le ja kostja finantsjuhile Ä-le. 22.11.2019

palus Q hagejalt arvutust võlgnevuse kujunemise kohta.

23. Lepingu alusel tarnitud jäätmed ei läbinud kostja kaalumaja. Jäätmete jääk on haihtunud.

Asjaolu, et hagejal puudub ülevaade lepingu nn puudujäägist lepinguperioodi kestel ning ka

see, et mitte ühtegi jälge jäägi kohta ei ole, kinnitab, et tegemist on olnud dokumentide

fabritseerimisega.

24. Arvestades nõude suurust jääb arusaamatuks, miks hageja kaks aastat kestnud väidetavale

lepingu rikkumisele kahe aasta vältel ei reageerinud.

25. Pooled soovisid jätta üksnes mulje lepingu ja kokkuleppe sõlmimisest, mille alusel luua

õiguslik alus raha maksmiseks hagejale. Poolte tahe oli suunatud õigusnäivuse tekitamisele.

Hageja ja kostja tollane juhatuse liige sõlmisid lepingu ja kokkuleppe üksnes eesmärgiga vältida

ebaseaduslike maksetega kaasnevat kriminaalmenetlust, luues mulje, nagu oleks maksetel

õiguslik alus. Kostja valduses ei ole olnud kokkuleppe ega lepingu originaaldokumenti. Kostja

seab TsMS § 277 lg-le 1 tuginedes kahtluse alla lepingu ja kokkuleppe ehtsuse. Kokkulepe võib

olla kantud kostja vara omandamise eesmärgist. Eriti kuna hageja ei pea võimalikuks

põhjendada kostjale võlgnevuse suuruse kujunemist. Lisaks puudus esimese kahe arve

tasumisel viide kokkuleppele. Arve nr 1908 juurde tegi C märke „vastavalt teenuselepingule“,

mis oli arve esitamise ajaks lõppenud. Need asjaolud viitavad, et kokkulepet ega lepingut veel

arvete nr 1907 ja 1908 esitamise ja kinnitusringi läbimise ajal ei eksisteerinud. Kokkulepe võib

olla tagantjärele fiktiivselt vormistatud. Seda kinnitab asjaolu, et kostjal originaaldokumente ei

ole ja kummagi arve kinnitusringi juures seisis märge „Üksus: tehas“. Kahju kompenseerimise

arved on väljastatud teenusearvetena, mis ei torka raamatupidamises silma. Samas kui

kahjuhüvitisena vormistatud arved oleksid kohe tähendanud lisaküsimusi ja tõendite nõudmisi

raamatupidaja poolt. Kokkulepe ja leping on võltsitud, sh üksnes fiktiivselt tagantjärele

vormistatud.

26. EKEI ekspertiisiakti kohaselt on leping ja kokkulepe suure tõenäosusega vormistatud ja

allkirjastatud samaaegselt. Ekspertiisiakt lükkab ümber kostja väidetava rikkumise ja tasumise

kohustuse. Varasema kuupäevaga dokumendi allkirja survejoone leidumine hilisema

kuupäevaga dokumendil kinnitab, et leping ja kokkulepe või üks nendest ei ole allkirjastatud

dokumendil märgitud kuupäeval, kui mitte arvestada asjaoluga, et 2017. a koostatud dokument

allkirjastati asetatuna valgele paberile, millele 2019. a trükiti juhuslikult selle lepingu lisa 1

(kokkulepe), mis on vähetõenäoline. Järelikult sõlmiti nii leping kui ka kokkulepe 31.08.2019

õigusnäivuse tekitamiseks, eesmärgiga luua hagejale õiguslik alus kostjalt raha tasumise

nõudmiseks. Tõenäosuslik sõnastus on omane kõikidele ekspertiisiaktidele. Esitatud asjaolud

ja tõendid koosmõjus EKEI ekspertiisiaktiga tõendavad, et leping ja kokkulepe on näilikud ning

neil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

2-20-16443

27. Hageja tõendid ei kinnita, et 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustus oleks eksisteerinud

12.11.2017. Arusaamatu on, mida hageja soovib tõendada dokumentidega Z ööbimise kohta

31.08.2019 Pärnus. 40% garantiid poolte kokkulepped ei sisaldanud. Sellise kokkuleppe

õigusnäivus saavutati tõenäoliselt dokumendi võltsimiste kaudu.

28. Kriminaalasja materjalidest on selgunud, et Z ja X vahel oli ka teine võlasuhe, mida sooviti

kirjalikult vormistada. Z andis X-le majaostuks samal perioodil laenu 30 000 eurot. Ei ole

välistatud, et tegelikult vormistati 31.08.2019 hoopis nimetatud laenusuhte dokumente.

29. Hageja esitatud e-kirju iseloomustavad järgmised asjaolud. Mitte kordagi ei heida hageja

kostjale ette, nagu oleks kostjal täitmata kohustus 40% väljasorteerimise ulatuses. Hageja

väidab, et „eeldasime“ 40% või väidab, et „midagi teeme ikka väga valesti“. Mitte kordagi ei

hoiata hageja kostjat kahe aasta vältel peetud kirjavahetuses sanktsioonide kohaldamise eest.

Mitte kordagi ei väida kostja, et tal oleks 40% väljasorteerimise kohustus, vaid esitab

regulaarselt üksnes andmeid väljasortimise või selle testide mahu osas. Kogu e-kirjavahetus

pärineb 2018. aastast, ent tõendamist nõuaks, et kostjal oli 12.11.2017 prügi sorteerimise

kohustus.

30. Arusaamatuks jääb, miks hageja ei ole suuteline esitama täpset arvutuskäiku (kokkuleppe

p-s 1 nimetatud nõudekirja), kuidas kujunes kokkuleppes näidatud kompensatsiooni suurus.

31. X kinnituskiri ei ole objektiivne, usaldusväärne ega tegelikke asjaolusid kajastav tõend. X

kostja endise juhatajana, kelle vastu algatati kriminaalasi kostja vara omastamise kahtlustuses,

ei saakski anda teistsuguse sisuga kinnituskirja ilma, et tunnistaks end süüdi kuriteos. Hageja

on võtnud X-lt kinnituse enda koostatud tõendile (tekstile). Ka Z-le on kriminaalasjas esitatud

kahtlustus. Hageja positsiooni muutmine siinses menetluses võiks tähendada enda süü

tunnistamist kriminaalmenetluses. Kahtlustuse esitamise fakt kinnitab hageja ja X

pahatahtlikku koostööd. Nõustuda ei saa sellega, et W kinnitab 40% väljasorteerimise

kohustuse olemasolu. 17.08.2021 e-kirjas märgib W, et „leping pidi olema sõlmitud ilmselt

2017. a lõpupoole“. Tõendist ei nähtu, et W oleks veendunud lepingu olemasolus. Seega on

kummastav, et ta teab anda ütlusi väidetava lepingu sisu kohta. W vastusest ei nähtu, millal ta

sellest teadlikuks sai. Tema seisukoht võib olla antud tagantjärele ettevõttesiseselt kuuldu

pinnalt, kui kostja uuel juhatusel tekkis küsimus arvete aluseks olevatest lepingutest. H kinnitab

vahetusevanemana, et ta ei ole lepingust teadlik. Seega ei saa ta kommenteerida ka lepingu

täitmise asjaolusid.

32. Ebaõige on hageja väide, et juhul, kui 40% väljasorteerimine oleks olnud edukas, oleks

kostja või pooled teeninud tulu. Väited sellest, kui palju oleks kostja taaskasutustõendite eest

tulu saanud, ei ole õiged. Kasu jagamises soovis osaleda ka hageja ise.

33. X, C ja Z 30.01.2018 kirjavahtusest nähtub, et hagejale on tegelikult kostja poolt üle antud

rohkem segamaterjali kui ametlikus dokumentatsioonis kajastatud. Seda kinnitab hageja

juhatuse liige selgesõnaliselt ise, eristades mitteametlikke (millele ei ole vaja „jälge tekitada“)

ametlikest liikumistest, mille „paikre on ametlikult üle andnud egemile“.

34. Puuduvad tõendid, et materjal, mida kostja väidetavalt UAB-le EKO Perdirbimas müüs,

oleks kuulunud hagejale. Väited, et arvutustabel tuleb lukku panna oktoobri 2018 seisuga või

et kostja omastas hageja materjali ja müüs seda enda materjalina edasi, on alusetud.

35. Pooltel olid kevadel 2020. a läbirääkimised, mis ebaõnnestusid. 15.04.2020 esitas kostja

hagejale TsÜS § 131 lg 1 alusel avalduse kokkuleppe tühistamiseks ning nõude dokumentidega

2-20-16443

tutvumiseks, et veenduda hageja nõude olemasolus. Hageja ei ole dokumentidega tutvumise

nõuet täies ulatuses täitnud, esitades vaid saate- ja kaalulehed ning arved. Nendel olevad

andmed ei ole seostatavad teiste andmetega. Kostja on valmis hagejaga kokkuleppeks, kui ta

saab aru, kuidas on võlg kujunenud. Lepingu originaaldokumendi nõudele esitas hageja ise

dokumentide esitamise nõude, kuigi kostja oli avaldanud, et tal küsitud dokumente ei ole.

36. Kokkulepe on kostjat kahjustav. Kokkuleppe sõlmimine ei ole kooskõlas äriseadustiku

(ÄS) § 187 lg-ga 1, mille järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. X rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui allkirjastas kokkuleppe, milles kajastatakse

kostja väidetavat võlgnevust. Nõuet tegelikult ei ole, mistõttu on kokkuleppe sõlmimisel

nimetatust olnud teadlik ka hageja. Kokkulepe, millega kostja kohustub tasuma võlgnevuse,

mis puudub, on kostja majandustegevust äärmiselt kahjustav. Seda pidi mõistma ka hageja.

37. X ja hageja vahelist koostööd kinnitab see, et hageja ei ole kostja nõuet dokumentide

saamiseks täitnud ega avaldanud andmeid, mille alusel kokkuleppes on kompensatsioon

arvutatud.

38. Hageja õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendamatu. Kostja ei ole lepingut rikkunud.

Leping ja kokkulepe on tühised. Kostja on kokkuleppe ka kehtivalt tühistanud. Kahjuhüvitise

nõudmine on välistatud VÕS § 101 lg 3 alusel. Kostjal on õigus teada ja aru saada, mida ja

mille alusel ta väidetavalt hagejale võlgneb. Isegi kui kahju hüvitamise nõue oleks põhjendatud,

siis on see ebamõistlikult suur ja tuleb jätta rahuldamata. Nõude rahuldamisel tuleb

kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi mõistliku ulatuseni vähendada.

39. Kuna hageja põhinõue on põhjendamatu, ei ole põhjendatud ka viivisenõuded.

Alternatiivselt palub kostja viivist vähendada.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

40. Maakohus jättis 9.12.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

41. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

X oli kostja juhatuse liige perioodil 14.01.2014 kuni 8.11.2019;

-

kostja tegevjuhile X-le ja arendusjuhile C-le esitati kahtlustus oktoobris 2019 kostja

vara omastamises suures koguses;

-

kostja tasus hagejale 31.08.2019 arve nr 1907 alusel 20.09.2019 9687,60 eurot ja

24.09.2019 arve nr 1908 alusel 11.10.2019 9687,60 eurot;

-

Z on hageja juhatuse liige;

-

hageja tegi kostjaga materjalide osas pikemaajalist koostööd ja tegutses müügikanalina

nii enne kui pärast vaidlusalust tehingut.

42. Pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel on toimunud pikaajaline koostöö. Vaidlus oli

peamiselt selles, kas pooled sõlmisid kehtivalt lepingu ja kokkuleppe, kas lepingu alusel oli

kostjal kohustus hageja tarnitud segamaterjalide sorteerimisel garanteerida kõvaplasti liikideks

sorteerimine vähemalt 40% ulatuses, kas sellise garantiikohustuse rikkumiseks oli lepingus

kokkulepitud sanktsioonid, kas kostja rikkus garantiikohustust ning kas rikkumise tõttu sõlmiti

hageja saamata jäänud tulu saamiseks kokkulepe kui deklaratiivne võlatunnistus.

43. Maakohus leidis, et hageja 80 730 euro nõude tasumise õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1.

Poolte vahelise koostöö, kus hageja tarnis kostjale prügi sorteerimiseks ning kostja sorteeris

2-20-16443

seda liigiti ja pakkis transpordiks, kvalifitseeris võlaõigusseaduse tähenduses teenuste

osutamise lepinguna. Pooled vaidlesid selles, kas koostööd sai pidada käsunduslepinguks

VÕS § 619 mõttes või töövõtulepinguks VÕS § 635 mõttes. Poolte vahel oli mh vaidlus selles,

kas leping ja kokkulepe on tühised täies ulatuses või osaliselt.

44. Maakohus ei nõustunud kostjaga, kes seadis lepingu ja kokkuleppe ehtsuse kahtluse alla ja

leidis, et puuduvad alused TsMS § 277 kohaldamiseks. Võltsituks ei saa lugeda dokumente

üksnes seetõttu, et need vormistatakse tagantjärele. Samas ei nõustunud maakohus sellega, et

viited hageja ja vaidlusaluse õigussuhte seotusele kriminaalasjaga on põhjendamatud ning

EKEI ekspertiisiakt on asjakohatu tõend. Kuna EKEI ekspertiisiakt puudutab praeguses

tsiviilasjas vaidluse all olevat õigussuhet, siis leidis maakohus, et kriminaalasjas kogutud ja

tsiviilasjas kogutud tõend omab asja lahendamisel tähtsust. Maakohus tuvastas ekspertiisiaktis

väljendatud järelduste alusel, et leping ja kokkulepe allkirjastati kirjalikult ühel ajal, mistõttu

on üks nendest allkirjastatud teadlikult vale kuupäevaga (võltsides). Arvestades, et hageja väitel

allkirjastati kokkulepe 31.08.2019 ja vastupidiseid tõendeid ei ole esitatud, luges maakohus, et

nii leping kui ka kokkulepe allkirjastati 31.08.2019.

45. Vastuseks väidetele lepingu ja kokkuleppe ning nendes kajastuva 40% väljasorteerimise ja

tagamise kohustuse ning kompensatsiooni kokkuleppe kehtivuse kohta märkis maakohus

järgmist. Õige on hageja arusaam, et Graniidikeskus OÜ e-kirjad, saatelehed, kaalulehed ja

kokkuvõtted, kostja arved hagejale plasti (nii HDPE plastid kui ka PP ja PE) eest hinnaga

30 eurot/h ning veosedokumendid jm lisad tõendavad hageja poolt plastijäätmete transportimist

Jõelähtme vallast Põlendmaale Paikre prügilasse ning sealt edasi nt Poola. Siiski ei saa

eelnimetatu alusel lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli tagamise kohustus ja

40% väljasorteerimise kohustus. Lepingu p-s 4 sätestatud 40% garantiikohustuse rikkumise

järgset sanktsioonide kokkulepet ei saa maakohtu hinnangul tuvastada ka hageja esitatud

e-kirjavahetusest kostjaga 2018. a jaanuarist kuni septembrini. Maakohus leidis, et kirjaliku

nõudekirja puudumine ning kompensatsiooninõude mainimata jätmine poolte 2018. a

e-kirjavahetuses ei muuda hageja väidet kehtiva kompensatsioonikokkulepe olemasolu kohta

usutavaks. X kinnituskirjal pole tõendina sedavõrd suurt kaalu, arvestades et tema vastu on

algatatud kriminaalasi kostja vara omastamise kahtlustuses seonduvalt just vaidlusaluste

tehingutega. Lisaks ei ole asjas tõendatud, kuidas kokkuleppe sõlmimiseni jõuti. Kuna

kokkuleppe läbirääkimiste, sõlmimise ning kompensatsiooni arvutuskäigu ja nõudekirja kohta

puuduvad igasugused kirjalikud tõendid, siis annab see asjaolu samuti aluse seada kahtluse alla

vaidlusaluste tehingu tegeliku sisu. Arvestades, et Z allkirjastatud leping on teadlikult

valedateeringuga (võltsitud), et X ja C on aastatel 2017–2018 toimunud tehingutega seonduvalt

saanud kahtlustuse kostja vara omastamises suures koguses ning kostja väitel on praeguseks

kahtlustuse saanud ka Z ja et poolte vahel toimus ka koostöö, mille kohta n.ö jälgi ei jäetud, siis

leidis maakohus, et Z ja X sõlmitud lepingu p 4 ja kokkulepe ei väljenda adekvaatselt tegelikke

asjaolusid. Kõik tõendab kogumis pigem seda, et pooltel oli küll tahe võimalikult suures

ulatuses tulu teenida, kuid kindlat kokkulepet 40% sorteerimisnormi täitmata jätmise

tagajärgede osas ei olnud.

46. Kokkuvõttes, hinnates 2017. a lõpust kuni 2019. a alguseni poolte koostööd ja väidetavate

tehingute jaoks antud tahteavaldusi sisuliselt, leidis maakohus, et lepingu p 4 ja kokkuleppe

olid näilikud tehingud. Poolte tegelik tahe oli luua õigusnäivus lepingu p-de 4.1 ja 4.2 ning

kokkuleppe olemasolu osas. Tagamiskohustuse ja kompensatsiooni tasumise kokkuleppe

õigusnäivus loodi 31.08.2019 dokumentide allkirjastamisega. Tuvastatu alusel on leping ja

kokkulepe dokumentidena olemas ja need allkirjastati üheaegselt 31.08.2019. Enne kokkuleppe

allkirjastamist ei olnud ka lepingut ning koostöökokkulepped ei sisaldanud 40% sorteerimise

tagamise kohustust koos sanktsioonidega sellise kohustuse rikkumise eest. Vaidlus puudus, et

2-20-16443

pooltel oli enne lepingu ja kokkuleppe sõlmimist ja pärast seda äriline koostöö. Samuti nähtus

esitatust, et poolte vahel oli koostöö, mida ei dokumenteeritud. Maakohtu hinnangul ei

kinnitanud hageja tõendid, et poolte tegelik tahe oli kokku leppida 40% väljasorteerimise ja

tagamise kohustuses ning kompromissi korras kompensatsioonis.

47. Maakohus hindas lepingu p 4 ja kokkuleppe tühiseks TsÜS § 89 lg 2 järgi. Seega ei saa

hageja nõuda kostjalt 80 730 euro ja viivise tasumist ning kostjal võib olla õigus nõuda kahe

arve tasumise tagajärjel saadu tagastamist. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja rikkumist,

puudus alus hageja kahjunõude rahuldamiseks.

Apellatsioonkaebus

48. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.

49. Maakohus tõlgendas ja kohaldas materiaalõiguse norme ebaõigesti, rikkus menetlusnorme,

sh hindas tõendeid ebaõigesti ja jättis põhjendamatult mitmed tõendid tähelepanuta, ning eiras

seonduvat Riigikohtu praktikat.

50. Maakohus hindas lepingu p 4 ja kokkulepet ebaõigesti ja alusetult TsÜS § 89 lg 2 järgi

tühiseks, asudes ebaõigesti ja põhjendamatult seisukohale, justkui oleks kogumis tuvastatud

TsÜS § 89 lg 1 kohaldamise eeldused. Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte tegelik tahe oli

luua õigusnäivus lepingu p-de 4.1 ja 4.2 ning kokkuleppe olemasolu osas.

51. Maakohus rajas põhjendused sisuliselt ainult ühele väidetavale asjaolule, et leping ja

kokkulepe allkirjastati samal ajal, tehes sellest järelduse, et üks nendest dokumentidest on seega

allkirjastatud teadlikult ebaõige kuupäevaga (võltsides) ning asudes seisukohale, et see annab

põhjendatud aluse kahelda ka selle sisu õigsuses. Hageja hinnangul ei oma lepingu ja kokkulepe

allkirjastamise aeg asja õige lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna sellest ei sõltu lepingust ja

kokkuleppest pooltele õiguslike tagajärgede tekkimine. Tähtsust omab hageja ja kostja kui

lepingupoolte ühine tegelik tahe. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 29 lg 2 ja

TsÜS § 75 lg 1.

52. Maakohus omistas teiste tõenditega võrreldes põhjendamatult suurt tõenduslikku jõudu

kriminaalasjas määratud EKEI ekspertiisiaktile, milles esitatud eksperdijäreldus ei ole

kategooriline. Hageja palub ringkonnakohtul jätta ekspertiisiakt asjakohatuse tõttu tõendina

arvestamata.

53. Maakohus hindas tõendeid eraldi, mitte kogumis. Tõendite kogumis ja õige hindamise

korral oleks kohus pidanud tuvastatuks lugema vähemalt asjaolud: 1) poolte vahel oli juba

2017. aastal õigussuhte algusest kokkulepe vähemalt 40% välja sorteerimise kohta; 2) teenuse

osutamine toimus ja dokumentatsiooni täideti; ning 3) teenuse osutamise käigus selgus, et

kostja sorteerimisvõimekus oli ootuspärasest, s.t kokku lepitud 40%-st madalam.

54. Maakohus jättis tõendina täielikult tähelepanuta kostja tollase ostu-müügijuhi W

17.08.2021 kirjalikud ütlused ja pidas ebaõigesti tõendina ebausaldusväärseks kostja tollase

juhatuse liikme X kinnituskirja. Nende tõenditega on kogumis muude tõenditega tõendatud, et

poolte tegelik tahe oli kokku leppida 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuses, aga ka see,

et poolte tegelik tahe oli kokku leppida kompromissi korras kompensatsioonis. Tõendi

ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata jätmine ei tohi tulla tõendi esitanud menetlusosalisele

üllatusena.

2-20-16443

55. Kohtu järeldused on vastuolus nii asjas esitatud tõenditega kui ka üldise elukogemusega,

mis on samuti TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 oluline rikkumine. Üldise elukogemusega on kooskõlas,

eluliselt usutav ja loogiline, et kui pooled lepivad kokku 40% väljasorteerimise kohustuses, siis

lepivad pooled kokku ka sanktsiooni, mida kohaldada selle kohustuse rikkumise korral.

56. Maakohus omistas ebaõigesti tähtsust sellele, et hageja ei ole kostja endistelt töötajatelt

tagamise kohustuse ning kompensatsiooni kokkuleppe kohta informatsiooni küsinud ja endised

töötaja pole sellest ka omal algatusel kirjutanud. Selline kohtu seisukoht on arusaamatu ja

üllatuslik. Asja materjalide hulgas on kostja esitatud väljavõtted kostja töötajate antud

kooskõlastustest kokkuleppe alusel hageja poolt kostjale esitatud nn kompensatsiooniarvete

nr 1907, 1908 ja 1913 tasumiseks. Hagejal puudus vajadus kostja endisele töötajale W-le

esitada veel kohtumenetluse ajal kirjalikult küsimusi kompensatsioonikohustuse kohta.

57. Maakohus omistas ebaõigesti tähtsust sellele, et hageja pole kohtule esitanud lepingu

p-s 4.2 nimetatud kompensatsiooni suuruse arvutamise arvutuskäiku ja kokkuleppe p-s 1

viidatud nõudekirja. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja tugines järjepidevalt sellele, et

kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus, millega tunnustatud võla sissenõudmiseks pole

võlausaldajast hagejal vaja esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ja, et võlgnikust kostja

peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole

võlatunnistusega tunnistatud võlga. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja loobus

deklaratiivset võlatunnistust andes nii nõudekirja kui kompensatsiooni suuruse arvutuskäiku

puudutavatest vastuväidetest.

58. Maakohus omistas ebaõigesti tähtsust sellele, et hageja ja kostja vahelises 2018. a

e-kirjavahetuses ei ole kompensatsiooninõudele otseseid viiteid.

59. Asjatundmatu on maakohtu viide, et sanktsioneeritud garantiikohustuse kohta pole viiteid

eelnevas ja järgnevas pooltevahelises koostööpraktikas.

60. Kuivõrd maakohus jättis ebaõigesti kostja rikkumise tuvastamata, siis jättis kohus

ebaõigesti rahuldamata ka hageja kahjunõude kohtueelsete õigusabikulude ja viivise

väljamõistmiseks.

Vastustaja seisukoht

61. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

62. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning

maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, milles hageja võlgnevuse ja viivise nõuded jäid rahuldamata (resolutsiooni p 1 osaliselt).

Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hageja hagi

võlgnevuse ja viivise nõudes. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 2) ja teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas

(hageja kahju hüvitamise nõue ja sellega seonduv viivise nõue) jääb maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹).

2-20-16443

63. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

64. Ringkonnakohus kirjeldab esmalt olulisemaid vaidlustamata asjaolusid (I). Seejärel

analüüsib ringkonnakohus, kas lepingu p 4 ja kokkulepe on tühised (II) või on kostja

kokkuleppe tühistanud (III) ning lahendab sellest lähtuvalt hageja võlgnevuse ja viivise nõuded,

sh kostja taotluse viivise vähendamiseks (IV), samuti kahju hüvitamise ja sellega seonduva

viivise nõude (V). Lõpetuseks jaotab ringkonnakohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

(VI) ja mõistab välja apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõivu (VII).

(I)

65. Pooled ei vaidle järgneva üle:

-

Z on hageja juhatuse liige;

-

X oli kostja juhatuse liige perioodil 14.01.2014–8.11.2019;

-

kostja tasus 20.09.2019 hagejale 31.08.2019 arve nr 1907 alusel 9687,60 eurot;

-

kostja tasus 11.10.2019 hagejale 24.09.2019 arve nr 1908 alusel 9687,60 eurot;

-

hageja ja kostja vahel oli pikemaajaline koostöö nii enne kui ka pärast lepingu ja

kokkuleppe allkirjastamist.

66. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas lepingu p 4 ja kokkulepe

on tühised või on kostja kokkulepe tühistanud. Sellest sõltub, kas hagejal on kostja vastu

hagiavalduses esitatud nõuded.

(II)

(1.)

67. Kostja sisustas lepingu ja kokkuleppe näilikkust kokkuvõtvalt järgmiste asjaolude kaudu:

-

leping on vormistatud tagantjärele kuupäevaga, et luua õiguslik alus kokkuleppe

sõlmimiseks;

-

hageja kokkuleppe alusel väljastatud arvete (sh arved nr 1907 ja 1908) selgituseks oli

märgitud „materjalide sorteerimine“;

-

arved nr 1907 ja 1908 ei viita kokkuleppele, arvetel on teenuse kirjeldusena viidatud

materjalide sorteerimisele, arvete kinnitusringil tehti märge „Üksus: tehas“ ning arvetel

märgitud summadele on lisatud käibemaks;

-

kostja endisele juhatuse liikmele X-le ja arendusjuhile C-le on esitatud kahtlustus

(süüdistus) kostja vara omastamises suures koguses ning kokkulepe oli esitatud

kahtlustusega seotud;

-

hageja juhatuse liikmele Z-le on esitatud kahtlustus (süüdistus);

-

kostjal ei ole kokkuleppe ega lepingu originaale;

-

lepingu alusel tarnitud jäätmed ei läbinud kostja kaalumaja ning jäätmete jääk on

haihtunud;

-

hagejal puudub ülevaade lepingu nn puudujäägist lepinguperioodi kestel ning ühtegi

jälge jäägi kohta ei ole;

-

hageja ei täitnud kostja nõuet dokumentide saamiseks ega avaldanud andmeid, mille

alusel on kokkuleppes märgitud kompensatsioon arvutatud;

-

hageja juhatuse liikme Z ja kostja endise juhatuse liikme X vahel oli ka teine võlasuhe,

mida sooviti kirjalikult vormistada – Z andis X-le majaostuks samal perioodil laenu

2-20-16443

30 000 eurot. Ei ole välistatud, et tegelikult vormistati 31.08.2019 hoopis laenusuhte

dokumente;

-

hageja ei ole kahe aasta vältel heitnud kostjale poolte vahel toimunud kirjavahetuses

kordagi ette 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuse rikkumist ega hoiatanud

sanktsioonide kohaldamise eest;

-

hagejale on tegelikult kostja poolt üle antud rohkem segamaterjali kui ametlikus

dokumentatsioonis kajastatud;

-

kokkulepe on kostjat kahjustav.

68. Lepingu ja kokkuleppe näilikkusele tugines kostja, mistõttu tuli lepingu ja kokkuleppe

näilikkust samuti tõendada kostjal. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et

lepingu p 4 ja kokkulepe olid näilikud tehingud ja seetõttu tühised. Maakohus kohaldas

ebaõigesti TsÜS § 89 lg-t 1 ja 2 ning eksis tõendite hindamise nõuete vastu (TsMS § 232 lg 1).

(2.)

69. EKEI ekspertiisiakti (I kd tl 211–218) ning Zi 31.08.2019 Pärnus viibimist kinnitavate

dokumentide (II kd tl 17–17p) pinnalt asub ringkonnakohus esmalt seisukohale, et leping (sh

selle p-s 4 sisalduvad kokkulepped) allkirjastati 31.08.2019, mitte 12.11.2017, nagu lepingus (I

kd tl 5) ja hagiavalduses märgitud (I kd 2, p 1). Kokkulepe allkirjastati selles märgitud ajal –

31.08.2019.

69.1. EKEI ekspertiisiakti kohaselt on leping ja kokkulepe valmistatud samaliigilisele paberile,

samaliigilist toorvärvainet kasutava seadmega, allkirjastatud optiliselt omadustelt samaliigiliste

värvainetega kirjutusvahendiga ning hilisema kuupäevaga kokkuleppel leidub varasema

kuupäevaga lepingu allkirjadest tulenevad survejäljed (I kd tl 213 esimene lõik). Sellest, et

kokkuleppel (mis on kuupäevaliselt allkirjastatud hiljem, kui leping – I kd tl 5 ja 7) on lepingu

allkirjadest tulenevad survejäljed, tuleneb, et esmalt allkirjastati kokkulepe ja seejärel leping.

Seega allkirjastati leping ja kokkulepe samaaegselt, s.o kokkuleppe allkirjastamise päeval.

Lisaks on leping ja kokkulepe prinditud samale paberile ning allkirjastatud nii hageja kui ka

kostja poolt samade kirjutusvahenditega. Kuna hageja on ise esile toonud, et Z viibis

31.08.2019 Pärnus, et kostjaga kokkulepe sõlmida (II kd tl 3, p 10 ja seal viidatud tl 17–17p)

ning kokkulepe allkirjastamise ajaks on märgitud 31.08.2019, saab koostoimes EKEI

ekspertiisiaktiga järeldada, et nii leping kui ka kokkulepe sõlmiti 31.08.2019. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et tuvastatud asjaoludel ei ole leping võltsitud dokument TsMS § 277

mõttes.

69.2. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega nagu ei saaks kohus siinses asjas

kohtuekspertiisiseaduse §-st 3 tulenevalt EKEI ekspertiisiaktist lähtuda, sest selles on

väljendatud tõenäoline eksperdijäreldus. Kohus ei lähtu praeguses asjas EKEI ekspertiisiakti

järeldusest, et leping ja kokkulepe on valmistatud väga tõenäoliselt samaaegselt (vt I kd tl 213),

vaid hindab ekspertiisiakti dokumentaalse tõendina. Samal põhjusel on asjakohatu

apellatsioonkaebuse väide, et tsiviilasju lahendavad kohtud ei ole seotud kriminaalasjas tehtud

järelduste või kriminaalasjas kogutud tõenditega.

69.3. Ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal

(intellektuaalne võltsimine), ei välista siiski lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede

tekkimist (vt RKTKo 2-17-14766, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui hageja ja kostja

ühine tahe oli leppida kokku selles, mis lepingu p-s 4 ja kokkuleppes kajastati, tuleb lähtuda

sellest tahtest. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused saavad tekkida vaid juhul, kui leping

on kehtiv – s.t kui see ei ole tühine ega tühistatud.

2-20-16443

70. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist

(RKTKo 3-2-1-95-11, p 12 teine lõik ja seal viidatud kohtupraktika). Tuvastada tuleb mõlema

poole tahe õigusnäivuse tekitamiseks.

71. Maakohus on hageja lepingu täitmist puudutavad tõendid jätnud sisuliselt hindamata (TsMS

§ 232 lg 1 rikkumine) ning on ekslikult keskendunud üksnes sellele, kas lepingu täitmist

puudutavatest dokumentidest tulenes 40% väljasorteerimise kohustus. Sisuliselt on maakohus

jätnud lepingu hagi lahendamisel kõrvale. Seeläbi on maakohus kohaldanud ebaõigesti ka TsÜS

§ 89 lg-t 1 ja 2, sest ainuüksi lepingu allkirjastamine sellel märgitud kuupäevast erineval ajal ei

tähenda lepingu näilikkust. Kuigi kokkulepe tehingu näilikkuse kohta on üldjuhul varjatud ning

seda saab tuvastada sellele kaudselt viitavate asjaolude kaudu, ei saa TsÜS § 89 lg-t 1 sisustada

selliselt, et tehingu näilikkus tuletatakse läbi selle, et puuduvad muud tõendid, mis tehingu

(s.o leping ja kokkulepe) olemasolu ja selle sisu kinnitavad, või kas tehingu sõlmimine on

mingite asjaolude pinnalt eluliselt usutav või mitte. Vastasel korral eeldataks tehingu näilikkust,

milleks TsÜS § 89 lg 1 alust ei anna– tehing saab olla näilik ainult siis, kui isikud sõlmivad

ühisel tahtel teadlikult lepingu, soovimata, et sellega kaasnevad õiguslikud tagajärjed (või

sooviga varjata tegelikult sõlmitud lepingut).

72. Kuigi leping allkirjastati varasema kuupäevaga (s.o 12.11.2017–I kd tl 5), on hageja

ringkonnakohtu hinnangul tõendanud, et kostja osutas hagejale lepingus toodud teenust –

s.t lepingut täideti.

72.1. Ringkonnakohus tuvastab, et perioodil november 2017. a kuni oktoober 2018. a vedas

Graniidikeskus OÜ hageja tellimusel plastjäätmeid kostja prügilasse (vt I kd tl 68–132).

Teiseks, perioodil 31.01.2018–15.04.2019 on kostja esitanud hagejale arved, millest nähtub

igas kuus sorteeritud plastmaterjalide maht tonnides ning igale arvele on tehtud ka märge

sorteeritud plastikkoorma väljaveoks laadimise kuupäeva kohta (vt I kd tl 132–140 ning II kd

tl 7). Arvetel märgitud read hinnaga 30 eurot vastavad lepingus sätestatud teenuse maksumusele

(I kd tl 5p, p 3.1.). Kolmandaks, kostja sorteeritud ja pakendatud PE ja PP kõvaplasti müüs

kostja edasi kolmandatele isikutele. Selleks vormistas kostja vajalikud veosedokumendid

(rahvusvahelise autoveo saatelehed ehk CMR-id) (vt I kd tl 141–180 ja II kd tl 34–35).

Veosedokumendid on perioodist 13.12.2017–13.12.2018 (samas). Kuivõrd teenuse osutamist

puudutavad dokumendid on ajaliselt samast perioodist, millal kostja pidi lepingu järgi hagejale

sama teenust osutama, saab eelnevalt viidatud tõenditest järeldada, et kostja osutas hagejale

teenuseid lepingu alusel, vaatamata sellele, et leping allkirjastati varasema kuupäevaga.

Lepingu varasema kuupäevaga allkirjastamise fakt ei kahanda praegusel juhul sisuliselt selle

usaldusväärust tõendina.

72.2. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis seostaks kostja poolt hagejale osutatud teenuseid

mõne muu poolte vahel samal ajal kehtinud õigussuhtega, kui leping. See, et kostja ei ole

eitanud, et poolte vahel toimus pikaaegne koostöö nii enne kui ka pärast lepingu ja kokkuleppe

sõlmimist, ei ole piisav, et kõrvaldada lepingu seost samal ajaperioodil kostja poolt hagejale

osutatud samasisulise teenusega (I kd tl 68–180). Kostja on saate- ja kaalulehtedel ning arvetel

kajastatud andmete kohta märkinud üksnes seda, et need ei ole seostatavad hageja teiste

andmetega (I kd tl 32, p 2.15.). Milliste andmetega ja miks, ei ole kostja selgitanud. Samas on

kostja esindaja oma 11.05.2020 e-kirjas hageja esindajale märkinud, et oleme tuvastanud, et

tänaseks on EGEM Paikrele kohale toonud 1482,96 tonni plasti segamaterjali. Kogu Paikrele

2-20-16443

kohale toodud materjali käsitletakse poolte praktikas lepingu täitmisena, kuivõrd EGEM ega

Paikre ei erista lepingujärgset ega nö tavapärast materjali ning teenuse osutamine toimub

sama hinna alusel (30 eurot tonni kohta) (vt I kd tl 54 neljas lõik). Samast e-kirjast nähtub, et

pooltel on siiski erinev arusaam sellest, kui palju kostja sorteeris segamaterjalist PE ja PP

kõvaplasti liikideks (vt I kd tl 54 viies lõik). Kui kostja soovis väita, et sorteeris segamaterjali

muu õigussuhte alusel kui leping, tulnuks kostjal konkreetne õigussuhe esile tuua ja selle

olemasolu ja sisu tõendada. Erinevalt hagejast leiab ringkonnakohus, et 29.04.2020 e-kirjas ei

kinnita kostja 1483 tonni plastjäätmete saamist, vaid kostja üksnes viitab hageja esitatud

materjalidele ja sealt nähtuvale (I kd tl 55p, teine lõik).

72.3. Eelnevast tulenevalt tõi hageja esile asjaolud ja esitas tõendid selle kohta (vt p-des 72.1.

ja 72.2. viidatud tõendid), et kostja sorteeris hagejale PP ja PE kõvaplasti 317,41 tonni, mille

eest kostja esitas ise hagejale arved. Hageja andis kostjale sorteerimiseks segamaterjali

1564 tonni, mis moodustab kostja poolt tagasi antud sorteeritud PE ja PP kõvaplastist 20%

kostjale sorteerimiseks antud segamaterjali kogumahust. Lepingu järgi nõutavast

sorteerimistulemusest jäi puudu 308,2 tonni. Lepingu p-s 4.1. fikseeritud suuruses (280 eurot

tonni kohta) saamata jäänud tulu hüvitamise kohustus oleks eelneva põhjal 86 296 eurot

(=308,2 × 280). Kuigi kokkuleppe kohaselt oli kompensatsiooni summa suurem

(s.o 96 880 eurot – I kd tl 7, p 3.1.), ei olnud pooltel vaidlust, et ajal, mil kostja juhatuse liikmeks

oli X, ei olnud kostja sisemine asjaajamine ja dokumentatsioon korras.

72.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust järgmised hageja tõendid:

kostja endise juhatuse liikme X kinnituskiri (II kd tl 18–20), Ö vastused (II kd tl 21–23) ja H

vastused hageja esindaja küsimustele (II kd tl 32–33). Hageja on esitanud lepingu täitmist

puudutavad dokumendid (I kd tl I kd tl 68–180). Sellel, mida lepingust ja/või selle täitmisest

arvasid kostja endise juhatuse liikme X, W ja M, ei ole tähtsust.

73. Teenuse osutamist puudutavatest dokumentidest ei nähtu küll 40% väljasorteerimise ja

tagamise kohustust, kuid sellekohane kokkulepe sätestati lepingu p-s 4.1. ning pooled on

lepingu allkirjastanud (I kd tl 5p). Seda, et pooled ei oleks tegelikult soovinud lepingus kokku

leppida 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuses ning seda puudutavates sanktsioonides,

ei ole alust eeldada. Seetõttu ei olnud määravat tähtsust sellel, et 40% väljasorteerimise ja

tagamise kohustus ei nähtu otseselt asjas esitatud muudest tõenditest, kuigi kirjavahetuses on

pooled 40% väljasorteerimisele viidanud (vt II kd tl 24–31). Asjakohane ei ole hageja väide ja

tõendid selle kohta, et väidetavalt hakkas kostja ise UAB-le EKO Perdirbimas otse müüma

sarnast materjali, mida kostja pidi hagejale sorteerima (II kd tl 8–14). See väide ei mõjuta hageja

nõude lahendamist.

74. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ka muud esitatud asjaolud ja tõendid ümber seda, et

lepingut täideti ega vii hinnanguni, et pooled sõlmisid lepingu ja kokkuleppe üksnes

õigusnäivuse tekitamiseks.

(3.)

75. Lepingu p-i 4 ja kokkuleppe näilikkuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kostja endisele

juhatuse liikmele X-le ja arendusjuhile C-le ning hageja juhatuse liikmele Z-le võib olla esitatud

kahtlustused (süüdistused) vaidlusaluste asjaoludega seoses. Kriminaalasjas tehtav lahend ei

mõjuta tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat kvalifikatsiooni (vt ka RKTKo 3-2-1-140-07, p

26 ja seal viidatud kohtupraktika). Veel vähem mõjutab seda kahtlustuse (süüdistuse) esitamise

fakt. Seda, et kriminaalmenetlus ka süüdimõistva otsusega lõpeb, ei saa eeldada.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne,

2-20-16443

kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. See, et maakohus on otsuses tuginenud

kriminaalasjas kahtlustuse esitamise faktile, viitab, et X-le, C-le ja Z-le esitatud kahtlustused

on mõjutanud asja lahendamist maakohtu poolt.

76. Samuti on maakohus ebaõigesti tuginenud sellele, mis kohtule tundus usutav – kuna kostja

ei ole tõendina esitanud hagejale esitatud ja kokkuleppe p-s 1 viidatud nõudekirja (I kd tl 7) ja

poolte kirjavahetuses ei ole mainitud hagejal kostja vastu olevat nõuet, siis ei ole kokkuleppe

sõlmimine usutav (II kd 95p, p 21.3. teine lõik). [K]una hageja ei ole esile toonud, et

sanktsioneeritud garantiikohustuse kohta oleks poolte eelnevas ja järgnevas koostööpraktikas

viiteid, ei ole eluliselt usutav, et selline kokkulepe oli vaid perioodil november 2017. a kuni

veebruar 2019. a (II kd 95p, p 21.4.); ning usutav ei ole hageja selgitus, et koguste ebaselguse

tõttu ei viidatud kompensatsioonile ega nõustud seda kahe aasta jooksul üheski kirjalikus

dokumendis (II kd tl 96, p 21.6.). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seeläbi eksinud

TsMS § 232 lg 1 vastu – kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise

kohta.

77. Jättes kõrvale selle, et kostja endisele juhatuse liikmele X-le ja arendusjuhile C-le ning

hageja juhatuse liikmele Z-le võib olla esitatud kahtlustused (süüdistused), ei võimalda ka asjas

esitatud ülejäänud tõendid (s.o tõendid, mis ei puuduta lepingu täitmist) teha järeldust, nagu

oleks lepingu p 4 ja kokkulepe näilikud tehingud.

78. Kostja viited sellele, kuidas kostja sisemise töökorralduse järgi kooskõlastati arvete nr 1907

ja 1908 tasumine, ei väljenda lepingu p-i 4 ja kokkuleppe näilikkust ainuüksi seetõttu, et hageja

osalus selles puudus (vt I kd tl 41–44). Tehingu näilikkus eeldab mõlema lepingupoole

kokkulepet, et tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi.

Kostja kolm töötajat (B, C, W) ja juhatuse liige (R) on hageja arved nr 1907 ja 1908 kinnitanud

(vt I kd tl 41–44). Arvestades, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki

majandustehinguid

dokumenteerima,

majandustehinguid

kirjendatakse

ning

iga

raamatupidamiskirjendi

aluseks

on

majandustehingut

tõendav

algdokument

või

algdokumentide alusel koostatud koonddokument (raamatupidamisseaduse § 6 lg-d 1–4), tuleb

kostja poolt hageja arvete tasumise tõttu eeldada, et kostja töötajad olid arvete kinnitamisel

veendunud, et alus (algdokument) arvete tasumiseks esines. Kostja esiletoodud asjaolud arvete

e-keskkonnas kinnitamise kohta ei võimalda teha järeldusi, nagu oleksid kostja töötajad olnud

teadmatuses, miks nad väljendasid nõustumust hageja poolt kostjale väljastatud arvete

tasumiseks. Ka hageja poolt kokkuleppe alusel väljastatud arvetel tehtud viide materjalide

sorteerimisele ei ütle midagi hageja soovi kohta jätta muljet lepingu p-i 4 ja kokkuleppe

sõlmimisest. Kokkuleppe täitmine (arvete esitamine) hageja poolt väljendab hageja soovi selle

järgi käituda. Viide materjalide sorteerimisele on kooskõlas lepingu esemeks olnud teenusega

(I kd tl 5, p 1.1.). Kokkulepe, mille alusel hageja kostjale arveid väljastas, oli aga sõlmitud

lepingu lisana (vt I kd tl 7).

79. Hageja on põhjendatult viidanud sellele, et hageja ja kostja olid kokkuleppe p-s 3.1. kokku

leppinud, et kompensatsioonile lisandub käibemaks (vt I kd tl 7). Kostja ei ole toonud esile

asjaolusid, mis võimaldaks hageja poolt kokkuleppe alusel väljastatud arvetele käibemaksu

lisamisest teha muid järeldusi, kui see, et hageja käitus arvete väljastamisel nii nagu pooled

kokku leppisid. See, kas kompensatsiooni puudutavatele arvetel tuli käibemaks lisada või mitte,

ei olnud hagi lahendamisel oluline.

2-20-16443

80. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lepingu p-i 4 ja kokkuleppe näilikkuse hindamisel

põhjendamatult tuginenud dokumentidele, mille pinnalt maakohus tuvastas hageja ja kostja

vahel n.ö mitteametliku koostöö (II kd tl 46). Esiteks ei ole maakohus teinud kindlaks, milles

poolte n.ö mitteametlik koostöö täpsemalt seisnes. Ilma koostöö sisu kindlakstegemata ei ole

alust seda seostada lepingu ja kokkuleppega ega teha järeldusi selle kohta, milline oli poolte

tahe lepingu ja kokkuleppe sõlmimisel. Teiseks, maakohtu viidatud Z ja C vahel 30.01.2018

toimunud e-kirjavahetus on paarilauseline ja ebamäärase sisuga (kas tänasele liikumisele tuleb

jälg tekitada? Tõend tuleb ju Paikrele? Sõltumata egemi müügiarvetest – II kd tl 46).

Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda viidatud e-kiri teha järeldusi lepingu p-i 4 ja

kokkuleppe kohta.

81. Väidet, et Z andis X-le majaostuks laenu 30 000 eurot samal perioodil, kui sõlmiti leping ja

kokkulepe ning et 31.08.2019 võidi vormistada hoopis nimetatud laenusuhtega seotud

dokumente, ei ole kostja tõendanud – kostja ei ole selle asjaolu kohta esitanud ühtegi tõendit.

82. Ka sellest, et kostjal ei ole kokkuleppe ega lepingu originaale, ei saa teha järeldusi lepingu

p-i 4 ja kokkuleppe näilikkuse kohta. Kostja ei ole toonud esile faktilisi asjaolusid, mis kostja

nimetatud väidet ja järeldust omavahel seostaks. Lepingu p-i 10.1 kohaselt sai lepingu kahest

eksemplarist ühe kostja (I kd tl 6). Kuivõrd kokkulepe sõlmiti lepingu lisana (I kd tl 7), saab

sama järelduse teha ka kokkuleppe kohta.

83. Nii hageja kui ka kostja on maakohtu menetluses esitanud enda seisukohad, kuidas

kujunesid lepingu alusel sorteeritud jäätmete kogused. Samuti on hageja selgitanud, kuidas

tema arvates kujunes kokkuleppes toodud kompensatsiooni summa, samuti kuidas kujunes

kompensatsiooni suurus kostja endise juhatuse liikme X-ni arvates (vt II kd tl 15– 16). Sellest,

et pooltel on sorteeritud jäätmete kogusest ja sellest tulenevalt ka kompensatsiooni suurusest

erinev arusaam ning lepingu täitmine ei toimunud selliselt, nagu see kostja majandustegevuses

tavapäraselt käis (jäätmed ei läbinud kaalumaja, jäätme jääk on haihtunud, puudub ülevaade

puudujäägist, jääkide kohta ei ole jälge, kostja andis üle rohkem segamaterjali kui ametlikus

dokumentatsioonis kajastatud), ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldusi poolte tahte

puudumise kohta sõlmida leping ja kokkulepe. Neid asjaolusid ei ole seostatud lepingu ja

kokkuleppega.

84. Kostja enda hinnang, et kokkulepe võis olla talle kahjulik, ei võimalda kindlaks teha poolte

ühist tahet lepingu ja kokkuleppe sõlmimisel. Ka see, et lepingu p-st 4 ja

kompensatsiooninõudest kostja töötajad ei teadnud, ei anna alust käsitada lepingu p-i 4 ja

kokkulepet näilikuna. Nagu eelnevalt viidatud, näiliku tehingu puhul on määrava tähendusega

poolte tahe.

85. Kokkuleppe puhul ei oma ringkonnakohtu hinnangul määratavat tähtsust seegi, kas hageja

on suutnud tõendada kostjale kokkuleppes viidatud nõudekirja esitamise ja selgitanud oma

nõude kujunemise selliselt nagu kokkuleppes nõude suurus sätestati. Ringkonnakohus märkis

eelnevalt, et pooltel oli selles osas erinev arusaam.

(4.)

86. Nii VÕS § 29 lg 1 kui ka TsÜS § 75 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu

tõlgendamisel esmajoones poolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 2 järgi ei või lepingu

tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid

eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Ringkonnakohus tuvastab lepingu ja

selle täitmist puudutava dokumentatsiooni alusel, et hageja ja kostja ühiseks tegelikuks tahteks

2-20-16443

oli lepingu p-s 4 leppida kokku 40% garantiikohustuses ja selle rikkumist puudutavas

sanktsioonis. Samuti tuvastab ringkonnakohus, et kokkuleppega on hageja ja kostja

väljendanud, et kostja ei ole lepingust tulenenud 40% garantiikohustust täitnud, selle tõttu on

kostjal tekkinud kompensatsiooni tasumise kohustus ning hageja ja kostja on fikseerinud

kompensatsiooni suuruse, mis kostjal tuli hagejale tasuda, samuti selle tasumise tingimused.

Lepingut ja kokkulepet ei ole alust kõrvale jätta, sest pooled on need allkirjastanud.

87. Hagimenetluses saab kohus tehingu tühisuse alustega arvestada ainult poolte esile toodud

faktiliste asjaolude põhjal (RKTKo 3-2-1-17-17, p 20 teine lõik). Menetluses esitatud

asjaoludest ei nähtu, et lepingu p 4 ja/või kokkulepe võiks olla vastuolus heade kommetega.

Arvestades seda, et seaduses on sätestatud äriühingule võimalus tühistada juhatuse liikme

tehtud äriühingu huvidega vastuolus olev tehing, mille juhatuse liige tegi äriühingu nimel oma

kohustusi, sh lojaalsuskohustust rikkudes, ei saa samad asjaolud anda alust pidada tehingut

TsÜS § 86 alusel heade kommetega vastuolu tõttu tühiseks.

88. Lisaks peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et tsiviilasjas on varasema kuupäevaga

dokumendi allkirjastamisel küll erinev tähendus ja erinevad tagajärjed võrreldes samale teole

karistusõiguslikult antava hinnanguga, kuid see ei tähenda, et selliselt koostatud dokumendi

kasutamisega tsiviilkohtumenetluse läbi saavutatud tulemus (hagi rahuldav kohtuotsus ja selle

täitmisele

pööramine)

ei

võiks

hiljem

olla

hinnatav

kahju

tekitamisena,

kui

kriminaalmenetluses tuvastatakse asjaomaste kuritegude toimepanemine. Kannatanu saab

sellisel juhul nõuda kahju hüvitamist nii kriminaalasjas kui ka hagimenetluses.

89. Kuivõrd maakohus tuvastas ebaõigesti lepingu p 4 ja kokkuleppe tühisuse, jäi maakohtul

hindamata, kas kostja sai kokkuleppe tühistada. Seetõttu hindab ringkonnakohus järgmisena,

kas kostja on kokkuleppe kehtivalt tühistanud.

(III)

90. Kui tehingu ühe poole esindaja teeb esindatava nimel tehingu, mis on vastuolus esindatava

huvidega, rikkudes oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi esindatava ees, ei too see kaasa

esindaja tehtud tehingu tühisust. Küll annab esindaja selline käitumine esindatavale õiguse

tehing TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada, kui on täidetud osutatud sättes ette nähtud tühistamise

materiaalsed eeldused, puuduvad paragrahvi teises lõikes nimetatud välistused ja tühistamisel

järgitakse TsÜS § 131 lg-s 3 fikseeritud tähtaegu. TsÜS § 131 kohaldub ka olukorras, kus

äriühingu juhatuse liige teeb tehingu, millega ta rikub oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi

(RKKKo 3-1-1-22-17, p 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

91. Vastavalt TsÜS § 131 lg-le 1 võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille

tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi

tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või

pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu

iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast

õigussuhtest tulenevaid kohustusi. TsÜS § 98 lg 1 esimese lause kohaselt toimub tehingu

tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Tühistamisavaldus tuleb esitada seaduses

sätestatud tähtaja jooksul, selle möödumisel tühistamisõigus lõpeb. Tehingu saab TsÜS § 131

lg 3 järgi tühistada kuue kuu jooksul alates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad

õiguse tehing tühistada.

92. Kokkuleppe tühistamisel on kostja tuginenud kostja endise juhatuse liikme R poolt

sisesuhtest tuleneva kohustuse (s.o ÄS § 187 lg-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse) rikkumisele

2-20-16443

ning hageja pahausksusele – hageja teadis, et R rikub oma juhatuse liikme kohustusi. R sõlmis

kokkuleppe esindusõiguse piires (vt ka otsuse p-d 65 ja 69.1.). Kostja hinnangul on kokkuleppes

kajastatud kostja võlgnevus hageja ees, mida tegelikult ei eksisteeri. Seda, et kokkuleppes

märgitud võlgnevust ei eksisteeri on kostja sisustanud läbi samade faktiliste asjaolude, mille

tõttu kostja leidis, et lepingu p 4 ja kokkulepe on tühised ning mida ringkonnakohus eelnevalt

käsitles.

93. Kuivõrd kokkuleppe tühistamisele on tuginenud kostja, tuli kostjal esmalt tõendada, et

kokkuleppest tulenevat kohustust kostjal hageja ees ei ole. Arvestades eelnevalt otsuse osas II

toodud põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud, et kostja endine juhatuse

liige R rikkus kokkuleppe sõlmimisel ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust. Sellest

tulenevalt ei ole ringkonnakohtul vaja hinnata tühistamise muude materiaalsete ja formaalsete

eelduste täidetust, samuti tühistamist välistavate asjaolude esinemist.

94. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kostjal puudus materiaalne alus

kokkulepe TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistamiseks.

95. Asjaosaliste käitumise võimalik vastuolu hea usu põhimõttega lepingute sõlmimisel (TsÜS

§ 138, VÕS § 6) ei saa olla aluseks lepingute tühisusele ega tühistamisele (vt RKTKo 3-2-1-

140-07, p 29 ja seal viidatud kohtupraktika).

(IV)

(1.)

96. Ringkonnakohtu hinnangul on kokkulepe käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena, millega

on nõustunud nii hageja kui ka kostja. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingu p-s 4.1. toodud

40% sorteerimiskohustust (I kd tl 7, p 1), mille tõttu tekkis kostjal lepingu p 4.1 alusel kohustus

maksta hagejale kompensatsiooni, mida pooled kokkuleppes kinnitasid (I kd tl 7, p 2).

Kokkuleppega kohustus kostja tasuma hagejale kompensatsiooni järgmiselt: 96 880 eurot,

millele lisandub käibemaks, 12 kuu jooksul igakuise maksega alates 2019. a augustist vastavalt

hageja esitatud arvele (I kd tl 7, p 3 ja p-d 3.1.–3.3.). Kostja poolt hagejale tasutav keskmine

summa ühes kuus on 8073 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd tl 7, p 3.4.).

97. Arvestades kostja seisukohti lepingu ja kokkuleppe kehtivuse osas, ei ole kostja selgitanud,

milline

võis

olla

kostja

tahe

kokkuleppe

sõlmimisel,

eeldades

selle

kehtivust

(vt ringkonnakohtu 22.03.2022 istungi protokoll, ajamärk 00:29:30). Seetõttu lähtub

ringkonnakohus kokkuleppe tõlgendamisel VÕS § 29 lg-st 4 – kui lepingupoolte ühist tegelikku

tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik

isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

98. Lähtudes VÕS § 29 lg-st 4 leiab ringkonnakohus, et kostja loobus kokkuleppe sõlmimisega

kompensatsiooni nõudele vastuväidete esitamisest. Kokkuleppe tekst on selles osas selge.

99. Ringkonnakohus mõistab kokkuleppe p-de 2 ja 3.1. alusel kostjalt hageja kasuks välja

80 730 eurot (= 10 × 8073). Kostjal oli hagejale tasumata osamaksed 10 kuu eest summas

8073 eurot kuus (I kd tl 7, p 3 ning I kd tl 10–14p). Kahe kuu osamaksed on kostja arvete

nr 1907 ja 1908 alusel tasunud (I kd tl 9–9p ja 15–16).

(2.)

2-20-16443

100. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

101. Hageja on nõudnud kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kokkuleppe alusel tasumata osamaksetelt iga osamakse kohta esitatud arve maksetähtajast kuni

hagi esitamiseni 9.11.2020. Hageja viivise arvestusele ei olnud kostjal vastuväiteid (I kd tl 2p,

p 6.1. ning tl 17–21p).

102. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja viivised

järgmiselt:

-

viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 7.11.2019–9.11.2020 eest 651,40 eurot;

-

viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 6.12.2019–9.11.2020 eest 600,09 eurot;

-

viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 28.12.2019–9.11.2020 eest 561,16 eurot;

-

viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.01.2020–9.11.2020 eest 502,91 eurot;

-

viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 11.03.2020–9.11.2020 eest 430,56 eurot;

-

viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 26.03.2020–9.11.2020 eest 404,09 eurot;

-

viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.05.2020–9.11.2020 eest 338,80 eurot;

-

viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.06.2020–9.11.2020 eest 284,10 eurot;

-

viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.06.2020–9.11.2020 eest 234,69 eurot;

-

viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 25.07.2020–9.11.2020 eest 190,58 eurot.

103. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus rahuldab ka

selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt, mis kokku

moodustab 80 730 eurot (= 10 × 8073), hagi esitamisele järgnevast päevast (10.11.2020) kuni

põhivõla tasumiseni. Kuna hageja nõudis eelmises punktis käsitletud viivist hagi esitamise

päeva seisuga, ei saa edasiulatuvat viivist nõuda mitte hagi esitamise, vaid sellele järgnevast

päevast. Hagi rahuldamise ulatust see ei mõjuta.

104. Kostja taotlus viivise vähendamiseks jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

hageja viivise nõude vähendamiseks alust.

104.1. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja

võlausaldaja huve kaaludes (RKTKo 3-2-1-162-12, p 20 neljas lõik ja seal viidatud

kohtupraktika). VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle

vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui

tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit.

104.2. Hageja nõutava viivise summa ei ole objektiivselt suur (kokku 4198,38 eurot, millele

lisandub edasiulatuv viivis), seejuures arvestades viivise summa suhet põhivõla suurusesse

(kokku 80 730 eurot). Hageja nõudis viivist seadusjärgses määras ning viivised ei ületa

põhivõlgnevust. Üldjuhul ei ole alust seadusjärgset viivist vähendada (RKTKo 3-2-1-113-11,

p 61). Samuti ei ole alust võrrelda hageja viivise ja kahju hüvitamise nõudeid ning arvestada

seda viivise vähendamisel. Tegemist on eraldiseisvate nõuetega ning nende kujunemine ja

suurus ei sõltu üksteisest.

2-20-16443

104.3. Kostja esitatud poolte kirjavahetusest ei nähtu, nagu oleks hageja keeldunud oma nõuet

kostjale selgitamast (I kd tl 54–57). Hageja esitas kostjale dokumendid nõude kujunemise

kohta, mis tal olemas olid. Ka kohtumenetluses ei ole selgunud, nagu oleks hagejal olnud nõude

kohta rohkem dokumente, kui hageja kostjale enne kohtumenetlust esitas. See, et hagejal olnud

dokumendid ja selgitused kostjat ei rahuldanud, lähtusid poolte kirjavahetusest nähtuvalt

sellest, et kostjal oli kahtlused endise juhatuse liikme X tegevuse osas ning alustatud oli

kriminaalmenetlust. Ringkonnakohus viitab ka sellele, et esmalt tegi hageja püüdlusi, et

tekkinud olukorda lahendada, kuid kostja sellele ei reageerinud (vt I kd tl 181–182p).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka kolme e-kirja vahetamist pidada sisulisteks

läbirääkimisteks (I kd tl 54–56), mis õigustaks viivise vähendamist.

105. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja kahju hüvitamise nõuet.

(V)

106. Kuna leping ja kokkulepe on kehtivad, tulnuks maakohtul analüüsida ka hageja kahju

hüvitamise ja sellega seonduvat viivise nõuet. Maakohus jättis hageja kahju hüvitamise ja

sellega seonduva viivise nõude põhjendatult rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab ja

täiendab maakohtu otsuse põhjendusi järgmiselt.

107. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist 4956 eurot seoses kostjaga kohtueelses vaidluses

kantud kuludega õigusabile ning viivist. Hageja leiab, et kui kostja ei oleks oma lepingulisi

kohustusi rikkunud, poleks hagejale kahju tekkinud. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ on

osutanud hagejale õigusteenust 35,4 t ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks).

108. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja

tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt RKRKo 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi

kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi

kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja

kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi

talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui

kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab

kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses RKRKo 3-2-1-11-11, p 16;

3-2-1-124-11, p 16), kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab

hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest

nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.

109. Esmalt hindab ringkonnakohus, kas kohtuvälise õigusabi kasutamine hageja poolt oli

mõistlikult vajalik. Hageja on selgitanud õigusabi kasutamise vajalikkust sellega, et kostja

esitas hageja nõudele alusetuid ja pahatahtlikke väiteid ning nõudis hagejalt alusetult

dokumentide esitamist, mis olid kostjal olemas. Seetõttu pidi hageja läbi töötama suurel hulgal

juba arhiveeritud materjali ja sisuliselt tegema kostja eest tema tööd (I kd tl 63p–64, p 14).

110. Arvete spetsifikatsioonide kohaselt osutas Advokaadibüroo LINKLaw OÜ hagejale

õigusteenust perioodil 1.04.2020–29.05.2020 ning 8.09–28.09.2020 (I kd tl 183–185p).

Hagiavalduse esitas hageja kohtule 9.11.2020 (I kd tl 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

hageja põhjendanud ega tõendanud, miks oli hagejal kohtuvälise õigusabi kasutamine seoses

siinse vaidlusega vajalik. Sellele, et kostja esitas hageja nõudele vastuväiteid ning nõudis

dokumente, mis kostjal olemas olid, oleks saanud hageja vastata ka õigusabi kasutamata.

Hageja ei ole esile toonud, et tõusetunud oleks õigusteadmisi vajavaid küsimusi. Algselt

2-20-16443

suhtleski hageja juhatuse liige Z kostjaga ise (vt I kd tl 48, tl 181– 182p). Ainuüksi kohtuvälise

õigusteenuse kasutamise fakt ei loo alust selle kahjuna vastaspoolelt väljamõistmiseks.

111. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ arvete spetsifikatsioonidest nähtub, et peamiselt on

advokaadibüroo analüüsinud erinevat infot ja materjale ning õiguslikke küsimusi – millist infot,

materjale ja milliseid õiguslikke küsimusi ning milles selle tulemus väljendus, arvete

spetsifikatsioonidest ja hageja seisukohtadest ei tulene. Samuti ei nähtu arvetelt see, et

Advokaadibüroo LINKLaw OÜ erinevad analüüsid oleksid seondunud kostja poolt hageja

nõudele esitatud vastuväidetega ja küsitud dokumentidega. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ on

küll pidanud kostja esindajaga telefonivestlusi, kuid ka selles osas ei ole hageja toonud esile,

miks see oli vajalik ning seoses hageja nõudele esitatud vastuväidetega ning nõutud

dokumentidega. Kui kostjal oli dokumendid olemas, ei olnud hagejal vajadust tegeleda

dokumentide esitamisega kostjale (vt ka I kd tl 56p–57).

112. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb Advokaadibüroo LINKLaw OÜ arve nr 20050458

spetsifikatsioonist, et hageja otsustus kasutada kohtuvälist õigusabi seondus vähemalt osaliselt

selle analüüsimisega, kui tugev on hageja positsioon ja kuidas see hagejale sobivalt üles ehitada

(vt I kd tl 184p: 6.05.2020 – võimalik õiguslike positsioonide analüüs; 7.05.2020 – kliendile

seisukoha koostamine vaidluse probleemidest ning soovitused edasisest tegevuseseks;

7.05.2020 – nõupidamine IO re õiguslik ja faktiline olukord vs Paikre, perspektiivid;

15.05.2020 – ettevalmistus, kogu senise materjali läbitöötamine, kaardistamine. Nõupidamine

kliendiga LINKLaw’s; 26.05.2020 – kliendi täiendav materjal, mõtted. Läbitöötamine, vastus

kliendile õiguslik-faktilise olukorra osas). Hageja ei ole esile toonud, kuidas see seondus kostja

vastuväidete ja dokumentide nõudega. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ arvel nr 20050458

6.05.2020 kande kohaselt kulus hageja esindajal e-kirja ettevalmistamiseks 0,3 t (I kd tl 184p).

6.05.2020 e-kirjast ei nähtu samuti, et hageja esindaja oleks tegelenud hageja märgitud

küsimustega (kostja poolt hageja nõudele esitatud vastuväited ja küsitud dokumendid) ning

viitab e-kirjas ka ise, et kostja peaks oma töö ise ära tegema (I kd tl 55 alt kolmas lõik). Lisaks

on hageja lepinguline esindaja 22.04.2020 e-kirjas kahel korral märkinud, et ei pea mõistlikuks

kulutada täiendavalt õigusabile ning et hageja esitab oma täiendava põhistuse, õigusliku

käsitluse ja tõendid kohtus (vt I kd tl 56p ülevalt teine lõik ja alt teine lõik). Kohtumenetluses

on hageja samuti kandnud kulu, mis seondub menetlusdokumentide esitamiseks vajalike

materjalide analüüsimisega (vt I kd tl 28p ja II kd tl 51–53).

113. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Kuna hageja kahju

hüvitamise nõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kahjunõudega seonduv viivise nõue.

Viivisenõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole vaja hinnata kostja taotlust viivise

vähendamiseks.

(VI)

114. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt 89 884,38 euro tasumist, millele lisandub

edasiulatuv viivis. Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud

84 928,38 (= 80 730 + 4198,38) euro ulatuses. See moodustab 94,49% hageja nõude summast.

Sellest lähtuvalt tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel maakohtus ja

ringkonnakohtus jätta 5,51% ulatuses hageja kanda ja 94,49% ulatuses kostja kanda.

115. Lähtudes Riigikohtu RKTKo 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177

lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks

mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2-20-16443

(VII)

116. Hageja on tasunud apellatsioonkaebustelt ettenähtust vähem riigilõivu. Maakohtu otsuse

kohaselt oli hagihinnaks 96 720,56 eurot. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-,

kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses

kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1200

eurot (II kd tl 109). Arvestades apellatsioonkaebuse hinda oleks hageja pidanud

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tasuma apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

1680 eurot. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 480 eurot nõutavast vähem.

Juhindudes TsMS §-st 6 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuda määras, mis

kehtis apellatsioonkaebuse kohtule esitamise ajal (vt Riigikohtu erikogu 17.10.2020 määrus

tsiviilasjas nr 3-3-1-28-10, p 13 esimene lõik).

117. Arvestades menetluskulude jaotust, vastutavad pooled TsMS § 146 lg-te 1 ja 2 kohaselt

apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõivu, s.t 480 euro tasumise eest solidaarselt.

TsMS § 146 lg 3 kohaselt vastutavad omavahelises suhtes riigilõivu tasumise eest 5,51%

ulatuses hageja ja 94,49% ulatuses kostja.

118. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral

tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude

väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse

tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Mati Maksing, Andres Suik