2-21-15191/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

8. aprill 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-15191

Tsiviilasi

X ja Y avaldus notari kohustamiseks ametitoimingut

tegema

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 7. jaanuari 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad (määruskaebuse esitajad): X ja Y, ühine

lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova

Puudutatud isik: Tallinna notar Rainis Int, lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Kaisa Margus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 7. jaanuari 2022 määrus jätta muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X ja Y kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja I) ja Y (avaldaja II, koos avaldajad) esitasid 27. septembril 2021 Harju

Maakohtule avalduse, milles palusid kohustada Tallinna notarit Rainis Int (notar, puudutatud

2 (3)

isik) läbi viima ametitoimingu, millega tõestada avaldajate vahel sõlmitav kooseluleping.

Avaldajad leiavad, et notar keeldus õigusvastaselt kooselulepingu tõestamisest.

Avaldajate peamised väited on järgmised:

-

avaldaja I on Eesti Vabariigi kodanik ja avaldaja II on Ukraina kodanik, kes avalduse

esitamise ajal viibis Eestis viisa alusel, mis kehtis 20. oktoobrini 2021;

-

avaldajad sõlmisid Taani Kuningriigis 22. septembril 2016 samasooliste abielu;

-

avaldajad saabusid Eestisse püsivaks elamiseks 2020. aasta sügisel ja avaldaja II esitas

16. novembril 2020 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse

elama asumiseks abikaasa (avaldaja I) juurde. PPA selgitas, et tähtajalise elamisloa

taotluse suhtes ei ole võimalik positiivset otsust vormistada, sest abielu sõlmimise ajal

avaldajad Taanis ei elanud ega töötanud, vaid üksnes registreerisid abielu riigis, mis

tunnustab samasooliste abielu. PPA soovitas avaldajatel sõlmida Eestis notariaalselt

tõestatud vormis kooseluleping;

-

Tallinna Perekonnaseisuamet tegi 25. veebruaril 2021 otsuse nr 1-1-3/468, milles asus

seisukohale, et perekonnaseisutoimingute seaduse § 50 lg 1 ja rahvusvahelise

eraõiguse seaduse (REÕS) § 55 lg 2 järgi puudub alus kanda avaldajate abielu-

dokumendi andmed Eesti rahvastikuregistrisse;

-

PPA keeldus 8. aprilli 2021 otsusega nr 15.3-3.2/115-1 avaldaja II tähtajalise elamisloa

andmisest; avaldaja II vaidlustas selle otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-21-815);

-

avaldaja I pöördus notari poole avaldajate kooselulepingu tõestamise sooviga. Notar

keeldus 24. mail 2021 soovitud ametitoimingu tegemisest, sest avaldajad on abielus ja

esineb kooselulepingu sõlmimist välistav asjaolu. Kooselulepingu sõlmimist väljastava

asjaolu esinemisel ei ole notaril õigust kooselulepingut tõestada.

2. Notar vaidles avaldusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

avaldajatel puudub õiguskaitsevajadus ja huvi täiendavalt reguleerida omavahelisi

suhteid. Avaldajate ainus eesmärk ja huvi on saada avaldajale II Eestis elamisluba. Sel

eesmärgil kooselulepingu sõlmimiseks puudub avaldajatel kaitsmisväärt huvi;

-

avaldajad sõlmisid Taanis abielu ja nende hinnangul kehtib see ka Eestis. Ühtlasi on

nad väitnud, et PPA eksis, kui keeldus avaldajale II elamisloa andmisest. Avaldajad

soovivad kokkuvõtvalt, et Eesti kohtutes toimuks paralleelselt kaks kohtumenetlust

(haldusasi ja käesolev tsiviilasi), mille mõlema eesmärk on avaldajale II elamisloa

saamine. Nii kohtusse pöördumine (katsetamine, millises kohtumenetluses saab

kiiremini endale soodsa lahendi) ei ole põhjendatud ja koormab põhjendamatult

kohtusüsteemi. Samuti tekitab see nii avaldajatele kui ka notarile ebavajalikke kulusid;

-

avaldajate avaldus on ennatlik, arvestades haldusasja. Puudub jõustunud kohtulahend,

mis kinnitaks, et Eesti riik avaldajate Taanis sõlmitud abielu ei tunnusta. Jõustunud

kohtulahendi olemasolul saaksid avaldajad pöörduda kohtusse avaldusega notari vastu,

kui notar oleks keeldunud kooselulepingu tõestamisest;

-

avaldajad kinnitasid notarile, et nad sõlmisid Taanis abielu, st esineb kooseluseaduse

(KooS) § 2 lg-s 1 sätestatud kooselulepingu sõlmimist välistav asjaolu. Notar ei saa

asuda hindama selle abielu kehtivust puudutavaid asjaolusid. Notariaadiseaduse (NotS)

§ 41 lg 1 kohaselt on notaril õigus keelduda ametitoimingu tegemisest seaduses

sätestatud alusel. KooS § 3 lg 3 koostoimes § 2 lg-ga 1 andsid notarile õigusliku aluse

keelduda avaldajate kooselulepingu tõestamisest.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis 7. jaanuari 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus avaldajate kanda, kuid jättis need rahaliselt kindlaks

3 (3)

määramata. Maakohus kohaldas KooS § 2 lg 1 ja § 3 lg 3 ning leidis, et notar jättis põhjendatult

kooselulepingu tõestamata, kuna avaldajad on abiellunud 22. septembril 2016 Taanis.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Avaldajad esitasid 23. jaanuaril 2022 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega nende avalduse rahuldada. Avaldajad leiavad, et notari keeldumine

on õigusvastane REÕS kohaldamata jätmise tõttu. Kuna Eesti õiguse järgi ei ole võimalik abielu

sõlmida samast soost isikute vahel, siis ei saa Taanis sõlmitud abielu lugeda REÕS § 55 lg 2

alusel Eestis kehtivaks. Samuti ei saa lugeda avaldajate abielu Eestis kehtivaks, sest nende

elukoht abielu sõlmimise ajal ei olnud Taanis.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis notarile tähtaja sellele vastamiseks.

Notar vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 11. veebruaril 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Avaldajad kannavad

kaebusega seonduvad menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

7. Põhjendamatu on avaldajate etteheide notarile, et notar ei kohaldanud REÕS § 55 lg 2.

Välismaal sõlmitud abielu vastavus REÕS § 55 lg 2 tingimustele on õiguslik hinnang, mida

notar anda ei saa. Koostoimes KooS § 4 lg 1 p-ga 2 ja § 2 lg-ga 1 tuleneb sama seaduse § 3 lg 3

teisest lausest notarile keeld tõestada kooselulepingut, kui notaril on alust eeldada, et isikud on

abielus. Seega ei pea notar kooselulepingu tõestamisel hindama abielu kehtivust, vaid

keeldumiseks piisab sellest, et esineb alus eeldada abielu olemasolu. NotS § 37 lg 1 alusel saab

notar lähtuda üksnes talle esitatud dokumentidest ja andmetest. Praegusel juhul kinnitasid

avaldajad notarile, et nad sõlmisid Taanis abielu ega esitanud dokumente, mis näitaks, et Taanis

sõlmitud abielu Eestis ei kehti. Avaldatu põhjal oli notaril alus eeldada abielu olemasolu ning

sellest piisab kooselulepingu tõestamisest keeldumiseks.

8. Avaldajad tõid esile, et PPA 8. aprilli 2021 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise

otsus on vaidlustatud halduskohtus. Viidatud asjas leiti, et avaldajate Taanis sõlmitud abielu

Eesti seaduste järgi ei kehti. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kohtuvaidlus selles asjas pooleli.

Seega puudub veel kohtulahend, milles oleks õiguslikult siduvalt tuvastatud, et avaldajate

Taanis sõlmitud abielu Eesti riik kehtivana ei tunnusta. Ringkonnakohus märgib, et avaldajatel

on põhjust pöörduda notari poole alles siis, kui jõustunud kohtulahendiga tuvastatakse

avaldajate abielu mittekehtivus Eestis. Sel juhul saavad avaldajad esitada notarile tõendid selle

kohta, et abielu Eestis ei kehti.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda, sest

kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi rahaliselt kindlaks

maakohus. Kuivõrd maakohus ei ole veel määranud menetlusosalistele tähtaegu kulunimekirja

esitamiseks ja vastamiseks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus.

10. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)