2-18-282/158 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-282

Kohtuasi

X

hagi

OSAÜHINGU

ABRING

vastu

kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. juuli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Kostja (vastustaja) OSAÜHING ABRING (registrikood

10234029), lepinguline esindaja Irina Bušujeva

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 2. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 2. juuli 2021.

a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-18-282 läbi vaatamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda.

3. Mõista X-lt OSAÜHINGU ABRING kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

kulude hüvitis 602,40 eurot.

4. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse määruse jõustumisest

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

5. Vabastada X kohustusest tasuda riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõiv 2100 eurot.

6. Jätta

X

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

tasu

ja

kulud

apellatsioonimenetluses riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule käesoleva määruse kättesaamisest

alates 15 päeva jooksul.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb

2 (5)

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on X (hageja) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 2.

juuli 2021. a otsuse peale.

2. Ringkonnakohus võttis 19. augusti 2021. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ja

kohustas OSAÜHINGUT ABRING (kostja) vastama apellatsioonkaebusele kirjalikult 20 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

3. Kostja esitas 15. septembril 2021 taotluse, milles palus kohustada hagejat tasuma kostja

eeldatavate apellatsioonkaebuse menetlusega kaasnevate menetluskulude katteks tagatist 2500

eurot. Ühtlasi palus kostja pikendada apellatsioonkaebusele vastamise tähtaega 20 päeva võrra,

arvates hageja poolt tagatise tasumisest ja sellest kostjale teatamisest või kostja taotluse

rahuldamata jätmisest.

4. Ringkonnakohus rahuldas 25. oktoobri 2021. a määrusega kostja taotluse eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise saamiseks osaliselt ning kohustas hagejat tasuma kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena 1041,70 eurot 14 päeva jooksul määruse

jõustumisest.

5. Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2021. a menetluskulude tagatise taotluse lahendamise määrus

jõustus 14. veebruaril 2022.

6. Kostja esitas 17. märtsil 2022 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata

jätmiseks. Kuna hageja kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei andnud, palub kostja, et kohus

jätaks apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 639 lg 1, § 643 lg 2 teise lause ja § 197 teise lause alusel läbi vaatamata.

8. TsMS § 639 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse

kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese

astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.

Vastavalt TsMS §-le 197 määrab kohus hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks

tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel

hagi läbi vaatamata.

9. Ringkonnakohus kohustas hagejat 25. oktoobri 2021. a määrusega andma kostjale

menetluskulude katteks tagatis 1041,70 eurot. Tagatis tuli anda 14 päeva jooksul

ringkonnakohtu 25. oktoobri 2021. a määruse jõustumisest ning sellest tuli viivitamatult

teavitada ringkonnakohut ja kostja lepingulist esindajat. Määruses on ringkonnakohus

hoiatanud, et tagatise andmata jätmisel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata. Riigikohus jättis 14. veebruari 2022. a määrusega menetlusse võtmata hageja

3 (5)

määruskaebuse ringkonnakohtu 25. oktoobri 2021. a määruse peale. Ringkonnakohtu 25.

oktoobri 2021. a määrus jõustus sellest tulenevalt 14. veebruaril 2022. Menetluskulude katteks

tagatise tasumise tähtaeg oli seega hiljemalt 28. veebruaril 2022. Hageja ei ole kohtute

infosüsteemist nähtuvalt menetluskulude katteks tagatist 1041,70 eurot tasunud ega tagatise

andmisest kohut teavitanud.

10. Kuna hageja ei ole andnud eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ringkonnakohtus,

jätab kohus kostja taotlusel analoogia alusel TsMS § 643 lg 2 teise lause järgi

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 1. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-158-09, p 11).

11. Kuna asja menetlus lõpeb ringkonnakohtus, peab kolleegium TsMS § 173 lg 1 esimese

lause kohaselt määrama kindlaks ka menetluskulude jaotuse. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168

lg 2 analoogia alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

13. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud

ringkonnakohtus kokku 1033,39 eurot. Kostja esindajal kulus apellatsioonimenetluses

toiminguteks kokku 6,97 töötundi, s.o apellatsioonkaebuse analüüsiks, kliendiga kohtumiseks

ja nõustamiseks 3,5 t; tõendite kogumiseks ja taotluse koostamiseks 2,4 t; kohtumääruse

analüüsiks 0,17 t; määruskaebuse ja selle lisade analüüsiks ning vastuse koostamiseks 0,45 t;

Riigikohtu seisukoha ja ringkonnakohtu kirja analüüsiks ja nõustamiseks 0,2 t ning

menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 t.

14. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud.

14.1. Ringkonnakohus on võtnud apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustanud kostjat

apellatsioonkaebusele kirjalikult vastama. Seega oli kostja esindajal kostja õiguste kaitsmiseks

vajalik apellatsioonkaebust analüüsida ja kliendiga kohtuda, mh selleks, et arutada edasist

menetlusstrateegiat. Sellele väidetavalt kulunud aeg 3,5 t on aga ringkonnakohtu hinnangul

ülemäärane, arvestades, et kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Arvestades

apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsiks,

kliendiga kohtumiseks ja nõustamiseks kokku 2 t.

14.2. Põhjendatud ei ole kostja taotlus lepingulise esindaja tegevuse „määruskaebuse lisadega

analüüs, vastuse koostamine“ hüvitamiseks 0,45 t ulatuses. Kostja peab tõenäoliselt silmas

hageja Riigikohtule 8. novembril 2021 esitatud määruskaebuse ja selle lisade analüüsi ning

kaebusele vastuse koostamist, kuid Riigikohus ei võtnud hageja kaebust menetlusse ega

palunud kostjal esitada sellele vastust. Seega ei ole määruskaebusele vastamisega seotud kulud

põhjendatud ega vajalikud.

14.3. Muud kostja esindaja menetluskulud on menetluse käiku arvestades olnud põhjendatud ja

vajalikud. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse koostamine, sh

selleks tõendite kogumine, oli põhjendatud, kuna ringkonnakohus rahuldas selle taotluse,

kusjuures ajakulu 2,4 t on taotluse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Ringkonnakohtu 25.

oktoobri 2021. a määrusega oli kostja esindajal vaja tutvuda, sest see määras kindlaks menetluse

edasise käigu, kusjuures 0,17 t on selleks mõistlik aeg. Riigikohtu menetlusse võtmisest

keeldumise määruse ja ringkonnakohtu 8. märtsi 2021. a kirjaga tutvumine ja nende sisu osas

kliendi nõustamine oli vajalik ja põhjendatud, sest kostjal tuli eelneva põhjal otsustada, kas

esitada taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Ajakulu kokku 0,2 t on selleks

mõistlik. Menetluskulude nimekirja koostamise kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud

4 (5)

ja vajalikud kulud (Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15), kusjuures

0,25 t ei ole ebamõistlikult palju.

14.4. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu õigustoimingutele

kokku 5,02 t (2+2,4+0,17+0,2+0,25).

15. Kostjale on õigusteenuseid osutatud tunnihinnaga 125 eurot. Arvestades, et tegemist on

keskmise keerukusega vaidlusega ning kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kõrgem tunnihind kui 120 eurot ilma käibemaksuta.

16. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjas TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse, et ta ei

saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuna tasumisele kuuluvad arved on ilma

käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et kui tasutavad arved on ilma käibemaksuta, ei ole vaja

ega põhjendatud hüvitada kostjale menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu. Lisaks on kostja

Maksu- ja Tolliameti registri kohaselt käibemaksukohustuslane, mistõttu ta saaks vajadusel

õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostja õigusabikulud hagejalt välja

mõista ilma käibemaksuta.

17. Eelnevat arvestades on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 602,40 eurot

(5,02×120), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

18. Ringkonnakohus märgib kostja taotlusel TsMS § 177 lg 4 järgi, et hagejal tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

19. Ringkonnakohus jätkas 18. augusti 2021. a määrusega hagejale menetlusabi andmist ja

vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2100 euro tasumisest. Kuna

apellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata, tuleks hagejalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel mõista

riigi kasuks välja 2100 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta apellatsioonkaebuse esitamisel

vabastati. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus menetlusosalise mõjuval põhjusel menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka omal algatusel (vt ka Riigikohtu 12. juuni

2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-13, p 14). Kuna ringkonnakohus on tuvastanud, et

hagejal puudub töötasu ja muu vara, ning pole andmeid, et hageja majanduslik olukord oleks

paranenud (mh arvestades ka toimiku materjalidest nähtuvat 2022. a veebruaris tehtud

töövõime hindamise otsust, mille kohaselt on hagejale määratud osaline töövõime vähenemine

kestusega 28. veebruar 2022 kuni 27. veebruar 2024), peab ringkonnakohus põhjendatuks

vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse

apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud 2100 euro osas.

20. Harju Maakohtu 9. augusti 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10881 anti hagejale riigi

õigusabi muuks õigusnõustamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 9) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu

ja kulud, mis RÕS § 17 lg 1 järgi kandus üle hageja esindamiseks praeguse tsiviilasja

menetluses kohtus (RÕS § 4 lg 3 p 3; vt Harju Maakohtu 9. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 2-17-10881, p 7)). Riigikohus on leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta,

tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend riigi

õigusabi saanud isiku kahjuks (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

152-12, p 23). Seetõttu tuleb hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta

riigi kanda. Ringkonnakohus määrab esindaja tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega.

21. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 643 lg 4

kohaselt võib apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse

5 (5)

Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 191 lg 4 ja § 179 lg 3 alusel võib Eesti

Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada

määruskaebuse määrusele osas, millega hageja vabastati menetluskulude riigituludesse

tasumise kohustusest, kui kaebuse hind ületab 64 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa