2-21-12552/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-12552

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-12552

Tsiviilasi

M. T. i ja S. T. i hagi K. T. i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

M. T. i osas 5364 eurot

S. T. i osas 4014 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: M. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX).

Hageja II: S. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX).

Hagejate seaduslik esindaja: A. T. (isikukood: XXX, elukoht:

XXX).

Kostja: K. T. (isikukood:

XXX,elukoht: XXX).

Kostja lepinguline esindaja: M. S. (Alimony OÜ, XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

8. märts 2022. a

Protokollija

kohtuistungi sekretär Liisi Lokk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. T. i ja S. T. i hagi K. T. i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista K. T. ilt M. T. i kasuks elatis 112,28 eurot kuus alates 11.08.2021. a kuni

XXX. a.

3. Välja mõista K. T. ilt S. T. i kasuks elatis 112,28 eurot kuus alates 11.08.2021. a kuni

XXX. a.

4. Välja mõista K. T. ilt M. T. i kasuks elatis 213,44 eurot kuus alates 01.01.2022. a kuni

XXX. a

5. Välja mõista K. T. ilt S. T. i kasuks elatis 213,44 eurot kuus alates 01.01.2022. a kuni

XXX. a.

6. Välja mõista K. T. ilt M. T. i kasuks elatis 225,64 eurot kuus alates 01.04.2022. a kuni

M. T. i täisealiseks saamiseni XXX. a.

7. Välja mõista K. T. ilt S. T. i kasuks elatis 225,64 eurot kuus alates 01.04.2022. a kuni S.

T. i täisealiseks saamiseni XXX. a.

8. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

9. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hagejate seadusliku

esindaja A. T. i poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis M. ja S. T. “. Elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette.

10. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-2, 8-9)

1. M. T. (hageja I) ja S. T. (hageja II) elavad isa juures ja on ema K. T. it (kostja) keskmiselt

külastanud mitte rohkem kui ühel päeval nädalas. 21.07.2021. a kohtumääruse kohaselt

viibib hageja I kaks päeva kuus ja hageja II 6 päeva kuus kostja juures. Hagejate isa teeb

hagejatele kulutusi, kuid kostja kulutuste tegemise suurust ei tea ja kui kostja ongi

hagejatele kulutusi teinud, siis on hagejatel tegelikud vajadused kostja tehtud kulutuste võrra

suuremad.

2. Hageja I kulutused ühes kuus on eluasemele 184 eurot, toidule 163 eurot, transpordile 330

eurot, sidekulud 24 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 8 eurot, koolikohustuse

täitmiseks 5 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot ning muud vältimatud püsikulutused

(jäähoki treeningud 90 eurot, saalihoki treeningud 30 eurot, treeningvarustus 250 eurot,

kütuse kulu motospordile 54 eurot), kokku 1193 eurot.

3. Hageja II kulutused ühes kuus on eluasemele 158 eurot, toidule 140 eurot, transpordile 300

eurot, sidekulud 24 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 8 eurot, koolikohustuse

täitmiseks 5 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot ning muud vältimatud püsikulutused

(jäähoki treeningud 32 eurot, saalihoki treeningud 30 eurot, treeningvarustus 116 eurot,

airsoft 20 eurot), kokku 893 eurot.

4. Hagejate seaduslikule esindajale laekuvad kolme lapse pealt (sh R. T. i) laste ja peretoetused

kokku 539,18 eurot, mida hagejate seaduslik esindaja kasutab kõigi laste huvides.

5. Hagejate tavaline elulaad ei ole pärast vanemate lahkuminekut muutunud, hagejad tegelevad

jätkuvalt spordiga. Kostja on tsiviilasjas nr 2-20-9888 avaldanud, et töötab ja tema

sissetulek on piisav, et lapsi üleval pidada ja tagada neile vastavad elamistingimused. Kostja

ei ole soovinud hagejate ülalpidamist toetada, on ostnud hagejatele mõned riided, mille

kulude suurus on teadmata, kuid majanduslikult ei ole kasvatamises osalenud. Hagejad

leiavad, et kõik kulud on põhjendatud (nt uisuteritus maksab 5 eurot ning seda tuleb teha

hageja I puhul 3 korda kuus ja hageja II puhul 2 korda kuus).

6. Tagasiulatuv elatis alates 10.08.2020. a on põhjendatud, sest alates 2018 sügisest on

hagejaid ülal pidanud isa.

7. 15.11.2021. a menetlusdokumendis (tlk 59-65) paluvad hagejad elatis välja mõista alates

11.08.2020. a ning hageja I leiab, et kohus võiks määrata temale elatise kuni kutseõppe

õppimise lõpuni.

8. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 11.08.2020. a

hagejale I 596 eurot kuus ja hagejale II 446 eurot kuus.

KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 39-46)

9. Kostja on nõus täitma ülalpidamiskohustust hagejatele elatist makstes, kuid ei tunnista tema

vastu suunatud nõudeid hagis näidatud ulatuses.

10. Hagejate vanemate kooselu lõppes 10.04.2020. a ning lahku kolimise järel leppisid vanemad

kokku, et laste vajadused kaetakse igakuiselt hagejate isa arvelduskontole laekuva 539,18

euro suuruse peretoetuste arvelt ning ülejäänud osas annavad mõlemad vanemad lastele

ülalpidamist vahetult, vastavalt laste jooksvatele vajadustele. Hagejate isa ei ole kordagi

kostjaga ühendust võtnud ega esitanud teadet, millest nähtuks soov leppida kokku uues ehk

teistsuguses ülalpidamise andmise korras või raha perioodilise maksmises.

11. Kostja on alates augustist 2020 kuni septembrini 2021 andnud hagejale I ülalpidamist kokku

2067,45 eurot s.o keskmiselt 147,68 eurot kuus ja hagejale II kokku 1222,98 eurot s.o

keskmiselt 87,36 eurot kuus.

12. Ülalpidamise suuruse kindlaks määramisel tuleb võtta aluseks hagejate eluvajadused ning

vanemate varalised võimalused laste ülalpidamisse panustada. Lisaks tuleb arvestada, et osa

laste vajadustest saab rahuldada igakuiselt makstava peretoetuste arvelt. Igakuiselt hagejate

isa arvelduskontole laekuva peretoetuse arvelt saab hageja I vajadusi rahuldada 179,72 euro

ulatuses ning hageja II vajadusi 179,72 euro ulatuses. Samuti tuleb võtta arvesse tsiviilasjas

nr 2-20-9888 21.07.2021. a kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskord ning asjaolu, et

lastega koosveedetud aja jooksul annavad vanemad lastele ülalpidamist vahetult.

Kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorra kohaselt viibib hageja I kostja elukohas

suurusjärgus 15% ajast, s.o keskmiselt 4,5 päeva kuus ning hageja II 25% ajast, s.o

keskmiselt 7,5 päeva kuus. Seega oleks kostjal kohustus anda hagejale I 4,5 koosveedetud

päeva jooksul vahetult ülalpidamist (596 : 30) × 4,5 = 89,40 euro ulatuses ning hagejale II

7,5 koosveedetud päeva jooksul vahetult ülalpidamist (446 : 30) × 7,5 = 111,50 euro

ulatuses. Seega tuleks kostjal anda igakuiselt hagejatele ülalpidamist kokku 1262,90 eurot

kuus, milleks kostjal varalised vahendid puuduvad.

13. Kostjal puuduvad varalised vahendid hagejate poolt nõutud ulatuses ülalpidamise

andmiseks. Siiani on kostja rahuldanud hagejate vajadused vahetult, igakuise töötasu arvelt.

Kostja töötab Pärlid OÜ-s ning tema igakuine töötasu on keskmiselt 281,49 eurot. Kostja ei

oma kinnisvara ning ainsa väärtusliku vallasvarana on kostja omandis sõiduauto Lexus

IS220 2006 (registreerimismärgiga XXX), mille keskmine turuhind on 2500 kuni 4400

eurot. Hagejate seadusliku esindaja omandis on 5 kinnistut, sõiduauto Toyota Land Cruiser,

2014 (registreerimismärgiga XXX), mille keskmine turuhind on suurusjärgus 32 000-33 500

eurot ning ta on juhatuse liige kolmes äriühingus, Ecohouse OÜ, Cobe OÜ ja osaühing

Ecohouse Palkmajad. Arvestades, et hagiavalduse kohaselt annab hagejate seaduslik

esindaja hagejatele ülalpidamist vähemalt hagiavalduses nõutuga võrdses ulatuses kokku

1042 euro ulatuses kuus, ei ole vaidlust selles, et hagejate vanemate varaline seisund on

märkimisväärselt erinev.

14. Kostja on nõus, et hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab

pidada tasu kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni,

interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Antud juhul

on aga nimetatud kulud jagatud neljaks, kuigi tegelikkuses elab kinnistul lisaks hagejate

isale ja kolmele lapsele ka isa elukaaslane K. M. . See tähendab, et vastavad kulud tuleb

jagada viieks. Hagejate kulud on suures osas ülepaisutatud ning põhjendamatud. Näiteks ei

ole usutav, et hagejate igakuised transpordikulud on keskmiselt 600 eurot kuus. Samuti jääb

arusaamatuks, kuidas saavad hagejate sidekulud olla kokku 44,96 eurot kuus kui kostja

tasub igakuiselt hageja I lepingulisi telefoniside arveid summas 8 eurot ning hageja II

lepingulisi telefoniside arveid summas 18 eurot.

15. Kostjal puuduvad varalised vahendid võimaldamaks hagejatel tegeleda kõikide soovitud

hobide ja harrastustega. Kostja hinnangul on mõlema lapse igakuiste vajaduste suuruseks

584 eurot kuus ehk kokku 1168 eurot kuus. Isegi, kui hagejate ülalpidamiskulud on

kehtivast elatise miinimummäärast suuremad, puuduvad kostjal varalised vahendid

miinimummäärast suuremas ulatuses hagejatele ülalpidamise andmiseks.

16. Tagasiulatuv elatis ei ole põhjendatud, sest vanemate vahel oli kokkulepe ning tagasiulatuva

elatise väljamõistmine seaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kuna sellisel

juhul oleks kostja suuteline andma edasiulatuvalt ülalpidamist vähemal määral sissetuleku ja

suuremal määral olemasoleva vara arvelt. Samuti kahjustaks tagasiulatuva elatise

väljamõistmine kostjaga koos elava lapse ülalpidamist. Kostja kaotaks võimalused enda ja

oma alaealiste laste elementaarsete vajaduste rahuldamiseks, satuks makseraskustesse ning

muutuks tõenäoliselt elatisvõlglaseks.

HAGEJATE SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tlk 59-65)

17. Enne kohtumääruse jõustumist külastas hageja II kostjat keskmiselt 4 päeval kuus, hageja I

keskmiselt 2 päeval kuus. Alates 25.07.2021. a peaks hageja II külastama ema 6-l päeval

kuus ja hageja I jätkuvalt 2-l päeval kuus.

18. Hagejad nõustuvad, et koosveedetud aja jooksul annavad vanemad lastele ülalpidamist

vahetult. Hagis toodud esimesed kolm kulude artiklit (eluase, toit, transport) on kulutused,

mis on seotud asukohaga kumma vanema juures laps viibib. See on vahetu ülalpidamine.

Teised kulutused on sellised kulutused, mida ei vähenda hageja asukoht.

19. Vanemad leppisid kokku, et lastetoetused ja peretoetus laekuvad hagejate isa arvele. Kuna

laste kulutuste tegelik eelarve ületas ka varasemalt pere ja laste toetuste osa mitmekordselt,

leppisid pooled tingimuslikult kokku, et kostja jätkuvalt panustab M., S. ja R. elatamisse

vähemalt seadusega ettenähtud miinimumi osas kokku 876 euro eest, see on ühe lapse eest

summas 292 eurot. Kostja kokkulepet täitma ei asunud. Laste ja lasterikka pere toetuse

sidumine elatiskohustuse arvutusega ei ole korrektne, sest 2023. aastal toetuste summad

langevad oluliselt, kui hageja I on 18 aastane ja lõpetab kutseõppe, siis vähenevad toetused

400 euro võrra.

20. Kostja on loetlenud summad, millised ta olevat hagejatele teinud, kuid hagejate isale ei ole

laekunud ühtegi summat. On eksitav ja ei ole hagejate vajadustele vastav kostja arvutustes

hagejate elatiseks vajaminev summa. Eeldusel, kui kostja avalduses olevad summad oleksid

korrektsed, tuleks ka need kulutused summeerida hagejate elatisvajaduse kogusummale,

milline tuleb siis lapsevanemate vahel jagada. Nende kulutuste (147,68 + 87,36=235,04) ja

hagis toodud kulutuste (1193+893=2086) summeerimisel oleks siis hagejate vajaduste

kogukulu 2321 eurot.

21. Hagejatele harjumuspärane elatustase on mõlemate vanemate poolt koos loodud. Kostja oma

materiaalse panusega kooselu ajal osales standardite loomisel, alates pere juurest

lahkumisest lõpetas kostja laste senises mahus toetamise, loobutud on ka reisimistest, mille

eest varasemalt hoolitses kostja.

22. Hagejate isale kuuluv OÜ Ecohouse Palkmajad ei ole kasumis ning sissetulekud on viimaste

aastatega vähenenud, töötasu on 584 eurot. Üle kümne aasta tagasi ostetud 2-toaline korter

XXX lagunenud majas on tollel ajal välja ostetud. XXX on saadud isalt mõned kuud enne

viimase surma kinkelepinguga ja XXX on saadud pärandina. Kihnu 14-22 ja Suure-Liivako

on soetatud 14 aastat tagasi ja koormatud laenuhüpoteekidega, millega kaasnevad igakuised

laenumaksed. Pärandina saadud kinnistule istutas hagejate isa 20 000 männi ja kuuse istikut

eesmärgiga, et lastel ja võimalikel lapselastel oleks tulevikus mingisugune kindlustatus. Ei

saa olla laste huvides suguvõsa kinnistute kiire realiseerimine põhjusel, et üks

lapsevanematest ei soovi talle võimalikul ja lastele vajalikul määral ülalpidamist

võimaldada.

23. Hagejate isa müüs oma eelmise sõiduki maha ja ostis vabanenud raha eest kapitaalremonti

vajava sõiduki Toyota Landcruiser juulis 2019 hinnaga 6000 eurot, remontis sõiduki

liikuvaks ise kasutades autolammutuste odavaid autodoonoreid, osa olulisi elektroonilisi

vigu on siiani mittekõrvaldatavad, mistõttu kostja väide XXX oletatavast turuhinnast ei

vasta tõele.

24. Kostja õigusabi kasutamine näitab, et tema sissetulekud on märkimisväärselt suuremad kui

ta on avaldanud. Kostja on otsustanud arendada oma äriühingut OÜ Pärlid ning maksab

enda ettevõttes endale igakuist töötasu keskmiselt 281,49 eurot kuus. Kostja on töötanud

küünetehnikuna üle kümne aasta, välja on kujunenud kliendibaas, töid teostab nii

ilusalongis, koduvisiitidena kui ka oma kodus vastuvõttudega. Küünetehniku kliendid

maksavad tööde eest tihti sularahas, mistõttu ei ole pidanud deklareerima oma tegelikke

sissetulekuid. Geelküünte paigaldus võtab aega kuni üks tund. Reklaamlehel pakutakse vabu

aegasid ühetunnise välbana. Arvestades reklaamlehel pakutud hinnakirja võib ühe päevaga

kaheksa geelküünte paigaldustööga teenida 45x8=360 eurot. Ilusalong Lavendel asub Võru

tänavas, küünetehniku tooli rent peaks olema seal suurusjärgus 200 kuni 250 eurot kuus. Kui

see jagada 21 tööpäevaga on päeva rendi hind kuni 12 eurot. Hea tööpäeva hind oleks

sellisel juhul 360-12=348 eurot, see teeks kuus kokku 348x21=7300 eurot. On selge, et kõik

päevad ei ole sedavõrd edukad, kuid on ka selge, et K. T. i sissetulekud ei piirdu

ainuosanikuna OÜ-s Pärlid deklareeritud tuluga 281,49 eurot kuus.

25. Eluaseme, toidu, transpordi ja sidekulude puhul on arvestatud nii mastaabisäästu kui ka ema

poolt vahetu ülalpidamise osutamisega. Hagejate elatiskulude arvestuses on ema juures

veedetav aeg kuludest maha arvestatud. Hagejad on nõus, et leibkonda kuulub ka isa

elukaaslane. K. M. ei ole kohustatud leibkonna kinnistul elama ja juhul kui ta peaks mingil

põhjusel soovima leibkonna juurest lahkuda, oleks kulutuste summa tema arvelt

vähendamine väär ning ei annaks hagejatele tulevikuks piisavat kindlust elamiskuludega

hakkama saamiseks. Seega ei nõustu hagejad, et eluaseme-, kommunaal-, elektri-, toidu-,

side-, transpordi jms kulud tuleb jagada viie vahel.

26. Leibkonna keskmine toidukulu on suurem kui 700 eurot kuus ja arvestatud ilma K. M.

toidukuludeta. Hagejad elavad maal, keskmiseks kodu-kool vahemaaks on 20 km, pere

kasutab kooli jõudmiseks autot, lisaks käivad hagejad trennis. Bussiühendus on vilets.

Hagejate õhtused trennid lõppevad kell 21.00. Selleks, et lapsed jõuaks kooli, tuleb teha

hommikul harjumuspärane sõit linna ja tagasi, samuti õhtul lastele trenni järgi ja tagasi.

Hagis on arvestuseks võetud Vabariigi Valitsuse määrusega lubatud kilomeetri hind, 0,3

eurot, mis peaks sõidu ja sõidukiga seonduvad kulud katma. Sidekulud on koduinternet,

Telia TV teenuste pakett ja vajalike seadmete rent.

27. Vanemate kooselu ajal toetas kostja oma küünetehniku sissetulekuga laste treeninguid,

võistlustel käimisi ja teisi hobisid. Samuti osutas transpordiabi.

28. Hagejad on kostjalt ülalpidamist nõudnud korduvalt ja järjepidevalt. Hagejate

ülalpidamiskulud on olnud suuremad, kui on seadusega ette nähtud miinimum. Hagejate isa

sissetulekutest ei piisa, et üksi ilma ema toetuseta elatada hagejaid. Selleks on pidanud

kasutama hagejate isa oma sääste ja saanud nii laenu kui ka vahetut abi oma elukaaslaselt ja

sõpradelt.

KOHTU SEISUKOHT

29. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased.

30. Rahvastikuregistri väljavõttest (tlk 3-4) nähtuvalt on M. T. i ja S. T. i ülenejaks sugulaseks

PKS § 80 lg 1 järgi nende vanemad K. T. ja A. T. , olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS §

96 mõttes.

31. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises.

32. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad isaga ja külastavad vastavalt

21.07.2021. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-9888 kokkulepitud suhtluskorda, kostjat.

Kostja on istungil selgitanud, et hageja II veedab iga päev pärast kooli kostja juures aega,

sööb, kasutab vett, elektrit ja videolaenutust. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid vanemad

kokku, et peretoetused laekuvad hagejate isa arveldusarvele, mida kasutatakse hagejate

kulude katmiseks ning ülejäänud osas antakse ülalpidamist vahetult, mida ta on täitnud.

Hagejate isa väitel leppisid vanemad kokku, et kostja tasub hagejatele elatist

miinimummääras.

33. Kuni 31.12.2021. a kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei võinud

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2020. a

ja 2021. a oli 292 eurot. Alates 01.01.2022. a PKS elatise suuruse määramise regulatsioon

muutus.

34. 01.01.2022. a kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist

tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15

protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike

puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

35. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid lõike 2 sõnastust), s.o et erandina

saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval

põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse

nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse

miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil

(nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega)

(RKTKo 09.06.2017, 3 2 1 35 17, p 28). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 14).

36. PKS §-i 102 täiendati lõikega 3, mille kohaselt kohus võib elatise välja mõista käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud

alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud

kulutuste jaotusest vanemate vahel.

37. Riigikohus on varem selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust

reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui

elatisehagi on esitatud enne 01.01.2022. a, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni

01.01.2022. a elatise välja enne 01.01.2022. a kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel,

alates 01.01.2022. a aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-

75-11, p 11).

38. Hagejad nõuavad kostjalt elatist alates 11.08.2020. a selliselt, et hagejale I 596 eurot kuus ja

hagejale II 446 eurot kuus, mis on kuni 31.12.2021. a kehtinud PKS § 101 lg 1 kui ka alates

01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 lg 1 arvutatud elatisest suurem.

39. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest

tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis

ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt

lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et

mõlemad

vanemad

suudavad

lapsele

anda

ülalpidamist

seaduses

sätestatud

miinimumsuuruses. Miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmisel tuleb lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid suuremaid kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Seega tuleb hagejatel miinimummäärast

suuremaid kulutusi ka tõendada.

40. Kostja on seisukohal, et mõlema hageja igakuiste vajaduste suuruseks on 584 eurot kuus ehk

kokku 1168 eurot kuus, mis vastab kuni 31.12.2021. a kehtinud miinimummäärale.

41. Kohus, hinnates hagejate kulude tabeleid (tl 10-12, 15-17) ning arvestades nende vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulude põhjendatust, on seisukohal, et kõik kulutused ei ole

viidatud suuruses põhjendatud ning ega ka tõendatud.

42. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda hagejate eluaseme kulude hulka laenu makse, kuna laen

on võetud vanematel endale isikliku kinnisvara soetamiseks ning asja materjalidest ei nähtu,

et maja ostmine oli tingitud just laste vajadustest. Kinnisvara (mis ei ole laste omandis)

soetamiseks, hooldamiseks ja säilitamiseks tehtavaid kulutusi (mis ei sõltu tarbimisest) ei

ole õige arvestada alaealisele ülalpeetavale kuluvate kulutuste hulka. Samuti ei kuulu

taskuraha lapse igapäevaste vajalike kulutuste hulka, kuna selle võimaldamine ja summa

suurus sõltub vanema vabast tahtest ja võimalustest.

43. Lähtudes hagis väljatoodust peab kohus hagejate eluasemekulude (vesi, gaas, elekter, prügi,

küte, puud) põhjendatud suuruseks kokku ligikaudu 60 eurot kuus (summa on saadud

jagatuna alaliselt elavate isikute vahel ning jättes välja hoolduse, remondi, renoveerimise

kulud ja laenukulud, sest kinnisvara on rohkem investeering kui kuluartikkel ja kuulub

vanemale), transpordile 60 eurot (hagist nähtuvalt on kodust lähima bussipeatuseni 3,5 km

ning hagejad on piisavalt suured, et kasutada ühistransporti), toidule 170 eurot kuus,

sideteenustele (sh internet) 20 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot kuus, hügieenitarvetele (sh

ühekordsed ostud jagatuna aastale) 8 eurot, õppetööga (sh kooliüritustega) seonduvad kulud

5 eurot, huvitegevuse ja vabaaja veetmisega seonduvad kulud (sh treeningutasud) hageja I

osas 120 eurot ja hageja II osas 62 eurot ning muud vajalikud kulud (nt treeningvarustus jne

jagatuna aasta lõikes) 20 eurot.

44. Seega on kohus seisukohal, et hageja I mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on

ligikaudu 513 eurot ja hageja II mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on ligikaudu

455 eurot.

45. Kohus ei nõustu kostjaga, et tehes hagejate vajaduste rahuldamiseks kulutusi ajal, mil

hagejad viibivad suhtluskorra järgi tema juures, on ta ülalpidamiskohustust selles ulatuses

täitnud. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või

teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse

vajaduste

rahuldamiseks

ning

kas

tehtavate

kulude

suurus

vastab

vanema

ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele

ka elatist. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele,

hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele

jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on.

46. Kostja Swedbanki konto väljavõttest nähtuvalt on ta teinud 5-20 euroseid ülekanded

hagejate arveldusarvele (nt hambaarsti visiit ja toiduraha 20 eurot, lõunasöök 5 eurot,

taskuraha jne), mida ei loeta elatise tasumiseks, kui vanemate vahel kokkulepe puudub.

Samuti ei ole kostja tõendanud, et on teinud kulutusi hagejate kaudu.

47. Kuigi kuni 31.12.2021. a kehtinud perekonnaseadus ei näe ette alust PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada riiklikke lapsetoetuste tõttu

ning ka kohtupraktika järgi tuleb peretoetustega arvestamise põhjendatust hinnata

asjapõhiselt, siis antud juhul leiab kohus, et kuna vanematel oli kokkulepe, et peretoetust

kasutatakse hagejate ülalpidamiseks ning asja materjalidest nähtuvalt ka nii toimiti, siis

tuleb antud juhul elatise väljamõistmisel peretoetusega arvestada.

48. Hagejad nõuavad kostjalt elatist aasta tagasiulatuvalt s.o alates 11.08.2020. a.

49. Riigikohus on 04.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et

nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud

isikult kordagi ülalpidamist nõudnud, saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suurust määrates. Ülaltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidavalt ülalpidamist nõudnud,

kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise

nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga

saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu 25.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-35-16, p 20).

50. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tagasiulatuva elatise nõue PKS § 108 alusel põhjendatud,

kuna asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kindlat suhtlemiskorda kindlaks määratud,

hagejad viibisid mõlema vanema juures ning e-kirjavahetusest nähtuvalt oli kokkulepe, et

kostja ostab hagejatele riideid (tlk 2, 68) ning riiklikke peretoetusi kasutatakse kõigi laste

huvides (tlk 49-50, 69). Hagejate viidatud kokkulepet, mille kohaselt kostja tasub hagejatele

elatist 292 eurot lapse kohta, asja materjalidest ei nähtu.

51. Kostja on istungil avaldanud, et on ettevõtja ning tema sissetulek on pool miinimumpalka

kuus. Kostja ülalpidamisel on peale hagejate veel ühine laps R. T. ning tal on võimalik

hagejatele tasuda elatist kokku 230 eurot kuus.

52. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

53. Vastuseks kohtu järelepärimisele krediidiasutustesse, on kohtule vastatud, et kostja omab

Swedbank AS-is limiidikontot, mille lõppsaldo oli 29.03.2022. a seisuga 968,41 eurot ja

arvelduskontot, mille käive oli ajavahemikul 10.08.2021. a kuni 29.03.2022. a 14 519,65

eurot. Konto väljavõttest nähtuvalt laekub kostja arvele töötasu Pärlid OÜ-lt (augustis

281,49 eurot, septembris, oktoobris, novembris detsembris ja jaanuaris 287,33 eurot kuus,

veebruaris ja märtsis 321,77 eurot) ning lisaks teevad eraisikud kontole igakuiselt

ülekandeid, mis jäävad vahemikku 3 kuni 150 eurot (augustis 651 eurot, septembris 303

eurot, oktoobris 295 eurot, novembris 680,70 eurot, detsembris 478,90 eurot, jaanuaris 400

eurot, veebruaris 217 eurot).

54. Kohus on kontrollinud avalikest registritest kostja varade kohta. Sõidukite registri andmetel

kuuluvad kostjale sõidukid

Lexus

IS220D

(esmase registreerimise

aeg 2006)

registreerimismärgiga XXX ja sõiduk BMW 316I (esmase registreerimise aeg 1995)

registreerimismärgiga XXX. Äriregistrist nähtuvalt on kostja Pärlid OÜ osanik ja juhatuse

liige, ettevõtte tegutseb iluteenuste valdkonnas ning ettevõtte käive oli 2020. a

majandusaruande kohaselt 5758 eurot ning kasum 306 eurot.

55. Kuigi mõlemad vanemad väidavad, et töötavad miinimumpalgaga (ning ametlike andmete

järgi see nii ka on), ei ole usutav, et nad suudavad miinimumpalgast teha hagejatele hagis

märgitud kulutusi ning võimaldada hagejatel tegeleda nii mitmete hobidega. Kuna mõlemad

vanemad on ettevõtjad, on kohtu hinnangul neil võimalus oma sotsiaalmaksuga maksutavate

sissetulekute suuruseid mõjutada. Samuti ei ole usutav hagejate isa väide, et hagejate

kulutusi aitavad kanda sõbrad. Lastele võimaldatud hobid ei viita rahaliste vahendite

nappusele.

56. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on võimeline hagejatele andma ülalpidamist

seaduses sätestatud miinimummääras, millest tuleb maha arvata hagejate isa kontole laekuv

laste ja lasterikka peretoetus.

57. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 4

järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

58. Kuna antud juhul on kohus leidnud, et kuni 31.12.2021. a ülalpidamiskohustuse täitmise

osas tuleb arvestada ka peretoetustega ning hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et

peretoetused on kokku 539,18 eurot (s.o 179,72 eurot ühe lapse kohta) ja laekuvad tema

kontole, mille üle ka vaidlust ei ole, siis tuleb kostjal tasuda hagejatele ajavahemikul

11.08.2021. a kuni 31.12.2021. a elatist 112,28 eurot (292 – 179,72 eurot) kuus ühele

hagejale.

59. PKS eelnõu seletuskirja kohaselt võeti muudatuste tegemisel aluseks pool lapse keskmisest

ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot), mis on lapse vajaduspõhise

miinimumelatise uuringu lõpparuandes (uuring) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk

kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181

eurot), mis ümardati 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu

aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1.

aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse

reeglina veel 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast.

60. Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse

minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut

toetav keskkond. See tähendab, et PKS §-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra

kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele

majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh

lasteaiale,

huviharidusele),

toidule,

hügieenile,

tervishoiule,

riietele-jalatsitele-

mänguasjadele-raamatutele-vaba aja veetmisele jne.

61. Hagejad ei ole tõendanud, et nende vajadused oleksid suuremad kui 01.01.2022. a jõustunud

PKS § 101 kehtestamisel aluseks võetud summa. Suhtlemise korra kindlaksmääramise

määrusest (tsiviilasja nr 2-20-9888) nähtuvalt ei viibi hagejad kostja juures sel määral, mis

annaks aluse PKS § 101 lg 6 alusel elatist vähendada. Seega tuleb kostjal vastavalt PKS §

101 lg 1 tasuda mõlemale hagejale elatist 213,44 eurot kuus alates 01.01.2022. a kuni

31.03.2022. a ning alates 01.04.2022. a 225,64 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks

saamiseni.

62. Antud juhul saab kohus elatise välja mõista kuni täisealiseks saamiseni ning kui hageja I

täisealiseks saanuna jätkab õpinguid, on tal ise õigus pöörduda kohtu poole elatise

saamiseks. Sel juhul ei kohaldu elatise summa arvutamisel PKS § 101 lg 1 vaid ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99).

63. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja I kasuks välja

elatise ajavahemiku 11.08.2021. a kuni 31.12.2021. a eest 112,28 eurot kuus, ajavahemiku

01.01.2022. a kuni 31.03.2022. a 213,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) ja alates

01.04.2022. a 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni hageja I täisealiseks

saamiseni ja hageja II kasuks välja elatise ajavahemiku 11.08.2021. a kuni 31.12.2021. a

eest 112,28 eurot kuus, ajavahemiku 01.01.2022. a kuni 31.03.2022. a 213,44 eurot kuus

(baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust) ja alates 01.04.2022. a 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20

eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust) kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 01.04.2023. a).

64. Elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja poolt

nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis Marcos ja S. T. “. Elatist makstakse iga

kalendrikuu eest ette.

65. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik

Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2023 otsusega.