3-21-2578/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2578

Haldusasi

X kaebus kohustada Tallinna linna kandma Niidi tn 11/2

kasutusteatis ehitisregistrisse

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja kohustada vastustajat otsustama Niidi tn 11/2 kasutusteatise

ehitisregistrisse kandmine 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot. Ülejäänud

osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.05.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu,

mille

tegemiseks

ta

menetlusabi

taotleb,

eelkõige

esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.01.2013 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) ehitusloa nr 61093 Tallinnas,

Niidi tn 11/2 elamu laiendamiseks.

2. X esitas 24.07.2020 kasutusteatise Niidi tn 11/2 elamu ümberehitamise järgseks

kasutamiseks. Kasutusteatisele oli lisatud ehitusprojekt, mis oli olnud ehitustööde aluseks.

3. TLPA tagastas 24.07.2020 kasutusteatise läbi vaatamata, kuna esitatud ei olnud

ehitusprojekti lahutamatuks osaks olevat kohtumäärust. Hilisema kirjavahetuse käigus märgiti,

et puuduvad ka kasutusteatisega esitatud ehitise ülevaatuse aktis märgitud ehitusdokumendid.

4. X esitas 17.08.2020 kasutusteatise ehitisregistri kaudu uuesti ja lisas sellele nõutud

kohtumääruse ning ehitise ülevaatuse akti.

5. TLPA tagastas 17.08.2020 kasutusteatise läbi vaatamata, kuna kohtumäärust ei ole lisatud

ning puuduvad kasutusteatisega esitatud ehitise ülevaatuse aktis märgitud ehitusdokumendid.

6. X esitas 14.09.2020 vaide kasutusteatise tagastamise kohta, mille TLPA 24.09.2020

vaideotsusega rahuldas.

7. X esitas 24.09.2020 uuesti kasutusteatise koos sama ehitusprojektiga.

8. TLPA ametnikud vaatasid 06.10.2020 elamu üle kohapealse kontrolli käigus.

9. TLPA tagastas 14.10.2020 kasutusteatise märkuste lahendamiseks.

10. X esitas 27.10.2020 vaide seoses Niidi tn 11/2 kastutusteatise tagastamisega märkuste

lahendamiseks, kuna nõutud oli andmeid ja dokumente, mille esitamist ehitusseadustik (EhS)

ega muud õigusaktid ette ei näe. Vaides taotles X kasutusteatise menetluse lõpetamist ja

kasutusteatise aktsepteerimist ilma igasuguste edasiste menetlustoiminguteta.

11. TLPA tagastas 11.11.2020 vaide vaideõiguse puudumise tõttu.

12. X esitas 17.06.2021 esitas TLPA-le taotluse kasutusteatise ehitisregistrisse kandmiseks.

13. TLPA teatas 29.10.2021 kirjaga nr 4-4/20/2353-12, et nõuet ei ole võimalik täita.

14. X esitas Tallinna Halduskohtule 10.11.2021 kaebuse, milles taotles kohustada Tallinna

linna kandma tema esitatud Niidi tn 11/2 kasutusteatise ja selle andmed ehitisregistrisse.

Alternatiivselt tuvastada vastustaja 29.10.2021 kirja õigusvastasus ning Tallinna linna viivituse

õigusvastasus kasutusteatise ehitisregistrisse kandmisel.

15. Tallinna Halduskohus võttis 19.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse nõudes kohustada

Tallinna linna kandma Niidi tn 11/2 kasutusteatis ehitisregistrisse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

16. X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastustaja menetleb juba enam kui aasta kaebaja 24.07.2020 esitatud kasutusteatist, kuid

ehitisregistrist ei nähtu, et kaebaja on kasutusteatise esitanud. Samuti ei ole ehitisregistris

muudetud Niidi tn 11/2 elamu andmeid, et need oleksid kooskõlas esitatud kasutusteatisega.

Eelnev riivab kaebaja omandiõigust.

2) Niidi tn 11/2 kasutusteatise menetlus ei ole toimunud kooskõlas hea halduse tavaga.

Kaebajalt on nõutud menetluse käigus andmeid ja dokumente, mida õigusaktid ette ei näe ning

mis ei ole ehitise kasutamisele esitatavate nõuetele vastavuse kontrollimise seisukohalt

asjakohased (EhS § 47 lg 2). Kasutusteatises ja esitatud ehitusprojektis olid olemas kõik

andmed ehitise kohta, mille põhjal on võimalik viia ehitise andmed ehitisregistris kooskõlla

ehitise tegelike andmetega.

3) Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ (ehitisregistri

põhimäärus) ega EhS ei võimalda kaaluda kasutusteatise andmete ehitisregistrisse kandmata

jätmist, vaid seaduses sätestatud tähtaja jooksul tuleb seda teha. Ehitise kasutamisele esitatavate

nõuete täidetuse kontrollimiseks viiakse vajadusel läbi kasutusteatises esitatud andmete

täiendav kontroll ning kontrollitakse ehitise nõuetele vastavust kasutusteatisega koos esitatud

ehitusprojekti alusel. Kasutusteatise saamise järel täiendava kontrolli menetluse algatamine ei

vabasta vastustajat seaduses sätestatud muude kohustuste täitmisest. Täiendava kontrolli

tulemusel on vastustajal võimalik seada tingimusi ehitisele või selle kasutamisele. Vastustaja ei

ole kasutusteatise kontrolli käigus ehitise õigusaktidest tulenevatele nõuetele mittevastavust

tuvastanud ega ole kontrolli tulemusel asjakohast haldusakti vormistanud. Järelikult oleks

vastustaja pidanud 25.08.2020 tegema ehitisregistrisse kande kasutusteatise esitamise ja selles

sisalduvate andmete kohta. Haldusakti vormistamata jätmisel kontrolli alustamise teatest 30

päeva jooksul on analoogne toime kasutusteatisele 10 päeva jooksul vastamata jätmisega, st 30

päeva möödumisel on kasutusteatise esitajal õigus asuda ehitist kasutama. Ehitise osas

täiendava kontrolli läbiviimine ei takista kasutusteatise ehitisregistrisse kandmist. Kaebaja

esitatud kasutusteatis võimaldas kanda ehitisregistrisse andmed ehitise kohta. Lisaks ei ole

kasutusteatise esitamisel ehitise osas täiendava kontrolli läbiviimine kohustuslik, vaid on

kaalutlusotsus, mida tuleb põhjendada.

4) Ükski õigusakt ei nõua märkustele vastuste esitamist ainult läbi ehitisregistri. Kasutusteatist

on võimalik esitada paberkandjal või e-posti teel.

5) Kasutusteatise tagastamine ei too endaga kaasa menetluse peatumist, kuna menetluse

peatamise aluseid EhS ega HMS sellises olukorras ette ei näe. Kaebaja on juba kasutusteatise

korduvalt ehitisregistrile esitanud ning ükski õigusakt ei kohusta kaebajat kasutusteatist

korduvalt esitama. Lisaks on vastustaja rahuldanud kaebaja vaide, milles kaebaja taotles

kasutusteatise tagastamise toimingu lõpetamist ja selle tagajärgede kõrvaldamist, mille

tulemusel loetaks kasutusteatis nr 2011301/08389 esitatuks ja aktsepteerituks. Vaatamata

eeltoodule nõuti kaebajalt uuesti kasutusteatise esitamist ja jäeti kasutusteatis registrisse

kandmata.

6) Vastustaja nõue lahendada ametkondade märkused ei ole kooskõlas seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse põhimõttega. Lisaks on Päästeameti 08.10.2020 ja vastustaja 12.10.2020

märkused tehtud pärast täiendava kontrolli läbiviimise tähtaja möödumist.

7) Kasutusteatise esitamisel ei ole võimalik kohaldada kasutusloa menetluse nõudeid, välja

arvatud kasutusloa andmise menetluse tähtaega ja kasutusloa andmisest keeldumise aluseid

(EhS § 48 lg 6). Kasutusteatise täiendava kontrolli läbiviimise järel on võimalik seada

kasutamisele täiendavaid nõudeid või keelata ehitise kasutamine.

8) Kasutusteatise kontrollimise eesmärk ei ole kontrollida, kas ehitusdokumendid on

ehitisregistrile esitatud. Ehitusdokumendid tuleb esitada ehitisregistrile, mitte vastustajale koos

kasutusteatisega. Ehitise kasutamise keelamise alused on ammendavalt esitatud EhS §-s 55 ja

nende aluste hulgas ei ole ehitusdokumentide mitteesitamist. Kaebaja on kasutusteatise

esitamisel esitatud kõik EhS § 48 lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed ja dokumendid.

9) Õiguskord ei näinud Niidi tn 11/2 kasutusteatise esitamise ajal ette kasutusteatise

Päästeametiga kooskõlastamise vajadust. Kõik ehitusload on saanud Päästeameti

kooskõlastuse. Kuna ühestki õigusaktist ei tulene kohustust esitada kasutusteatisega koos

Päästeameti kooskõlastusega ehitusprojekti, siis ei saanud sellise ehitusprojekti puudumine olla

kasutusteatise puuduseks, mis ei võimalda vastustajal ehitise nõuetele vastavust hinnata. Ka

tuleohutuse auditi esitamise kohustust kasutusteatise esitamisel ei näe ette ükski õigusakt.

Päästeamet on ise pädev hindama kasutusteatisega koos esitatud ehitusprojekti järgi ehitatud

ehitise tuleohutuse nõuete täitmist ning puudub igasugune alus nõuda tuleohutuse auditit. Kõiki

ehitusprojekte säilitatakse TLPA arhiivis ning vastustaja oleks uurimispõhimõttest tulenevalt

saanud ise välja selgitada, kas Päästeameti kooskõlastus on ehitusloa aluseks oleval

ehitusprojektil olemas, ning laadida Päästeameti kooskõlastusega ehitusprojekti ise

ehitisregistrisse. Päästeameti kaasamine kasutusteatise kontrollimise käigus ei ole põhjendatud

ega asjakohane, sest eramus puudub ahi, kamin, pliit või muu sarnane küttesüsteem. Korterit

köetakse elektriga. Seda asjaolu sai vastustaja kontrollida 06.10.2020 kohapeal ehitisega

tutvudes. Seega oleks vastustaja pidanud Päästeameti märkuse jätma arvestamata.

10) Õigusaktidest ei tulene kaebajale kohustust esitada kasutusteatise kontrollimisel korstna

teostusjooniseid ja kaetud tööde akte. Nende dokumentide esitamata jätmine ei mõjuta ehitise

kasutamist. Päästeamet ei ole põhjendanud, miks ehitusprojekti alusel ega ehitise ülevaatusega

ei ole võimalik tuvastada ehitise ohutust. Päästeamet on viidanud vajadusele kontrollida

tuleohutust seoses korstna ehitusdokumentide puudumisega, kuid elamul puudub korsten.

11) Vastustaja nõue lisada kasutusteatise seotud isikutesse ehitaja, projekteerija ja

omanikujärelevalve ei põhine EhS § 48 lg-l 3.

12) Vastustaja nõuab endiselt kohtumääruse esitamist, kuigi kaebaja on selle ehitisregistrisse

üles laadinud juba 17.08.2020. Kaebaja on vastustajale korduvalt selgitanud, et kohtumäärus

sisaldab kahe eraisiku kompromissi tingimusi ning ei puutu ehitise kasutamise nõuete täitmise

kontrollimisel asjasse.

13) Vastustaja nõue esitada eriosade projektid ei ole õiguspärane. Eelprojekt, mille järgi toimus

elamu ümberehitamine, ei sisaldanud eriosade projekti ega pidanud neid ka sisaldama.

Ehitamine toimus kooskõlas 2012. aastal koostatud ehitusprojektiga, mille alusel väljastati

17.01.2013 ehitusluba. 2015. a määrus „Nõuded ehitusprojektile“ sellele ei kohaldu.

14) Niidi tn 11/2 ehitusprojektis olulisi muudatusi, millega kaasneks ehitusprojekti muutmise

vajadus, tehtud ei ole. Ebaoluliste erinevuste olemasolu ei takista ehitise kasutamist ega

võimalda ehitise kasutamist keelata. Muudatused ehitusprojektist (õhksoojuspump,

tehnosüsteemide väljaviigud katusel – ära jäetud ahjuküte, arhitektuursed erinevused hoone

mahus ja välisilmes) ei viita ehitise võimalikule ohtlikkusele või nõuetele mittevastavusele ja

seda ei ole ka vastustaja täiendava kontrolli läbiviimisel väitnud. Ehitusprojekti muudatuse

koostamine ilma otsese vajaduseta ei ole kooskõlas HMS § 5 lg-ga 2, kuna põhjustab kaebajale

täiendavaid kulutusi ning ebamugavusi. Õhksoojuspumba paigaldamine ehitisele ei eelda

ehitusprojekti muutmist, kuna õhksoojuspump on seade. Õhksoojuspump ei vaja selle

kasutusele võtmisest eelnevat teavitamist. Kasutusteatisega koos esitatud ehitusprojekti järgi

on hoones ette nähtud kamina- ja elektriküte. Hoonet köetaksegi peamiselt elektriga. Kamin on

plaanis paigaldada tulevikus, siis paigaldatakse ehitisele ka korsten. Asjaolu, et korsten ja kamin

on ehitusprojektis kajastatud ei tähenda, et need tuleb ka valmis ehitada.

15) Põhjendamata on ka vastustaja nõue esitada tehnosüsteemide auditid. Eluruumi, sealhulgas

suvila, ja elamu teenindamiseks vajaliku ehitise elektriseadme puhul ei ole elektripaigaldise

korraline audit kohustuslik. Muid auditikohustuslikke seadmeid ehitises ei ole.

16) Vastustaja seisukoht, mis puudutab kuuri katuselt sadevee ärajuhtimise lahendamist, ei

puutu Niidi tn 11/2 kasutusteatise puhul asjasse. Kasutusteatis esitati elamu, mitte kuuri

kasutamiseks. Vastustaja nõue esitada eraldi kasutas fotod (kuur ja elamu) hoone igast küljest,

ei ole seaduslik ega põhjendatud. Ehitisregistrisse andmete esitamist reguleerib EhS ja

ehitisregistri põhimäärus ning suvalisi dokumente sinna esitada ei ole võimalik.

17) Kuigi kaebaja esitas vastustajale ehitise ülevaatuse akti, puudub selle dokumendi

nõudmiseks õiguslik alus. Ehitise ülevaatuse akti koostamise nõue põhjustab menetluste

venimist ning ebamugavusi isikutele, kuna ehitise ülevaatuse aktile nõutakse muu hulgas

ehitaja ning omanikujärelevalve tegija allkirju.

18) Ehitise kasutamine või kasutusteatis ei eelda kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Vastustaja

saab ehitise kasutamist piirata vaid EhS § 48 lg 6 alusel haldusakti andmisega või riikliku

järelevalve käigus tehtavate ettekirjutustega. Selliseid akte vastustaja andnud ei ole. Kaebaja

on esitanud vastustajale oma vastuväited ehitisregistris olevatele märkustele korduvalt, sh ka

kaebuses. Kuigi need ei ole esitatud ehitisregistri kaudu, pidi vastustaja nendega arvestama,

kuid vastustaja ei ole põhjendamatuid märkusi siiani ehitisregistrist kõrvaldanud.

17. Tallinna linn leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Selleks, et TLPA-l oleks EhS § 48 lg 5 p 1 kohaselt võimalik kontrollida ehitise kasutamise

nõuetele vastavust ja ohutust, peab kaebaja esitama vastustajale nõutud dokumendid. Vastustaja

ega päästekeskus ei saa kontrollida ehitise ohutusele vastavust, sest kasutusteatistega esitatud

ehitusprojekti dokumentatsioon on puudulik.

2) Asjas ei ole mõistlikku vaidlust, et tuleohutusaudit või päästeasutuse heakskiiduga projekt

käesoleval juhul puudub. Samamoodi on puudulikult tõendatud küttesüsteemi tuleohutus.

3) Vastustaja pädevuses on otsustada, kas lugeda kasutusteatis teavitatuks või mitte. Käesoleval

juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid kasutusteatise teavitatuks lugemist, kuna

kasutusteatise menetlus on pooleli ning kasutusteatise esitaja peab lahendama märkused, mis

seonduvad kasutusteatisega. Juhul kui kaebaja on seisukohal, et ametkondade poolt tehtud

märkusi ei pea täitma, tuleb kaebajal esitada ehitisregistrisse vastavad põhjendused. Kohus ei

saa vastustaja eest asuda kasutusteatise menetlust läbi viima

4) Vastustaja on 29.10.2021 kirjas nr 4-4/20/2353-12 andnud selged juhised, millised

täiendavad tingimused peab kaebaja täitma selleks, et oleks võimalik kasutusteatise

menetlusega edasi liikuda.

5) Kaebaja esitas 27.07.2020 küll kasutusteatise menetlusse, kuid vastustaja ei võtnud seda

menetlusse, sest puudus vajalik kohtumäärus. Alles 24.09.2020 võttis vastustaja kasutusteatise

menetlusse. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja varasemaid menetlustoiminguid ehk

menetlusse võtmata jätmist. Vastustaja tagastas 17.08.2020 igati õiguspäraselt kasutusteatise

läbi vaatamata, kuna dokumentatsioon oli puudulik ning vastustajal polnudki võimalik ilmselge

puuduliku ja vigase dokumentatsiooni tõttu kasutusteatist menetleda.

6) Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 vastu võetud määruse nr 36 „Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p 7 kohaselt mõistetakse loamenetluste all ka teatiste menetlusi.

Kaebaja ei ole ka selgitanud, nagu oleks Tallinna linnal mingi muu asutus, mis viiks läbi

kasutusteatiste menetluse kontrolli.

7) Juba 08.10.2020 esitas omapoolsed märkused Päästeameti Põhja päästekeskus, kes märkis,

et esitamata on ehitamise täisdokumentatsioon, päästeasutuse heakskiiduga projekt ning

osaliselt tõendamata on küttesüsteemi tuleohutus. 12.10.2020 esitas omapoolsed märkused

TLPA, kes palus lahendada kokku 12 küsimust, mis seonduvad kasutusteatisega. 14.10.2020

tagastas TLPA menetleja kasutusteatise kaebajale märkuste lahendamiseks. TLPA 12

küsimust/nõuet on vaja lahendada justnimelt selleks, et veenduda ehitise ohutuses, mis on seni

täielikult tõendamata. Üks TLPA märkustest on seotud justnimelt asjaoluga, et elamu erineb

esitatud ehitusprojektist. Vastustaja palus üles laadida nõuetekohase ehitusprojekti muudatuse.

Tänasel päeval selline ehitusprojekti muudatusprojekt vastustajal puudub, seega ei saanud ka

Päästeamet teada oma märkust tehes, et hoonel tegelikult puuduvad ahiküte, korsten jms, kuna

kaebaja poolt esitatud ehitusprojekt näeb ette, et hoonel on ahiküttesüsteem.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohtu hinnangul tuleb Niidi tn 11/2 kasutusteatise menetlus lugeda alanuks kaebaja poolt

selle esmakordsel ehitisregistrisse esitamisel 24.07.2020. Kasutusteatise menetluses ei ole

vajalik vastustaja poolt teatise eraldi menetlusse võtmine. Menetlus algabki kasutusteatise

esitamisega. Asjaolu, et TLPA kaebaja 24.07.2020 esitatud kasutusteatise samal kuupäeval läbi

vaatamata tagastas, ei tähenda, et ka õiguslikult oleks kasutusteatise menetlus sellega lõppenud.

Selline tagastamine on ehitisregistri tehnilisest lahendusest tulenev tehniline toiming mitte

haldusmenetluse menetlustoiming. Kui EhS ega HMS ei näe kasutusteatise menetluses teatise

tagastamist ette, ei saa see tuleneda pelgalt ehitisregistri tehnilisest lahendusest. Kuivõrd nii

24.07.2020 kui ka 17.08.2020 kasutusteatise tagastamisel andis vastustaja tegelikult kaebajale

täiendavad juhised kasutusteatise puuduste kõrvaldamiseks, oli tegemist olukorraga, kus

vastustaja andis kaebajale võimaluse kasutusteatise puuduste kõrvaldamiseks HMS § 15 lg 1

mõttes. Samamoodi on vastustaja andnud kaebajale võimaluse kasutusteatise puuduste

kõrvaldamiseks ka 14.10.2020, kui andis kaebajale võimaluse TLPA ja Päästeameti esitatud

märkuste lahendamiseks. Kuigi tehniliselt võib ehitisregister eristada teatise läbi vaatamata

tagastamist ja taotluse tagastamist märkuste lahendamiseks, on sisuliselt mõlemal juhul

tegemist ikkagi puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmisega HMS § 15 lg 1 mõttes.

19. Ehitisregistri põhimääruse § 33 lg 1 p 2 kohaselt kannab andmeandja registrisse andmed

registri kasutamiseks loodud veebikeskkonna kaudu kasutusteatise kohta EhS-is määratud

tähtaja möödumisel. TLPA on alustanud EhS § 48 lg 5 alusel kasutusteatise täiendava kontrolli

(kaebuse lisa 5, dtl 18). Niisiis tuli TLPA-l seejärel 30 päeva jooksul (EhS § 48 lg 6 ja § 54 lg

4) otsustada, kas: 1) kasutusteatise alusel on võimalik asuda ehitist kasutama, 2)

kasutusteatisele tuleb esitada täiendavad nõuded või 3) ehitise kasutamine tuleb keelata. Sellist

otsustust ei ole vastustaja asjas teinud, mistõttu on kasutusteatise menetlus endiselt pooleli.

20. Seoses TLPA 24.09.2020 otsusega, millega rahuldati kaebaja vaie, märgib kohus, et vaide

rahuldamine ei tähendanud seda, et TLPA oleks nõustunud kasutusteatist ehitisregistrisse

kandma. 24.09.2020 vaideotsuses on selgelt palutud kaebajal kasutusteatis uuesti esitada, et

selle saaks menetlusse võtta. Seega tähendas vaide rahuldamine toimingu tegemise uuesti

otsustamist. Seejuures on TLPA 24.09.2020 vaideotsuses selgitanud, et ehitisregistri tehniline

lahendus ei võimalda juba esitatud ja pärast seda läbi vaatamata tagastatud kasutusteatist uuesti

menetleda. Kuivõrd ka 14.10.2020 on TLPA kasutusteatise tagastanud, on kasutusteatise

ehitisregistrisse kandmiseks vajalik kaebaja poolt esmalt kasutusteatise taaskordne esitamine.

Kaebaja ei ole seda aga uuesti teinud.

21. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal puudus õigus kaebajalt kasutusteatise menetluses

täiendavate dokumentide nõudmiseks, kuna kaebaja esitas EhS § 48 lg-le 3 vastava

kasutusteatise. Vastustaja ülesandeks kasutusteatise kontrollis, on veenduda ehitamise ja ehitise

nõuetele vastavuses ning ohutuses. EhS § 11 lg 1 järgi peab ehitis kogu oma kasutusea vältel

vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Vastustaja pädevuses on

seejuures hinnata ehitusõiguslikke aspekte, nagu vastavust ehitusprojektile, seaduses,

planeeringutes ning muudes dokumentides esitatud nõuetele ning kas ehitis on sellest lähtuvalt

kasutamiseks ohutu nii isikule endale kui kolmandatele isikutele (Tallinna Halduskohtu

02.07.2020 otsus nr 3-19-2197, p 30). EhS § 48 lg 5 kontrolli läbiviimiseks ei piisa pelgalt

ehitusprojektist nagu kaebaja leiab. On ilmselge, et vaid ehitusprojekti põhjal ei ole võimalik

kindlaks teha, kas ehitatud on tõepoolest esitatud ehitusprojekti järgi. Ka EhS seletuskirjas on

EhS § 48 lg 5 regulatsiooni osas selgitatud: „Haldusorganil on tavapärane uurimispõhimõttest

tulenev õigus küsida iseseisvalt teistelt isikutelt või taotlejalt täiendavat teavet, et selgitada välja

taotluses esitatud ehitise nõuetele vastavus. Saades kasutusteatise, peab pädev asutus selgitama

välja, kas ehitise ohutusest tulenevatest nõuetest võib osutuda vajalikuks tingimuste andmine.

Võib tekkida olukord, kus pärast täiendavate selgituste saamist ei ole vaja esitada tingimusi.“

Käesolevalt ongi vastustaja just selle kontrolli läbiviimiseks kaebajalt korduvalt täiendavaid

tõendeid küsinud. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas

asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Kasutusteatise menetluses on selliseks asjaoluks, mida haldusorgan on kohustatud välja

selgitama, kahtlemata eeskätt ehitise ohutus. Vastustajal ei ole võimalik seda välja selgitamata

jätta ning kaebaja soovitud viisil pelgalt ehitusprojekti põhjal, mis ei kajasta isegi täpselt kõiki

tegelikkuses teostatud muudatusi, leida, et ehitis on nõuetele vastav.

22. Kuivõrd kasutusteatise menetlus on käesolevalt pooleli ning vastustajal on kaalutlusõigus

kas kasutusteatis ehitisregistrisse kanda või sellest keelduda, ei saa kohus siinkohal asuda

vastustaja asemel seda otsust tegema. Kohus selgitab, et kuigi vastustaja on Niidi tn 11/2

kasutusteatise menetluses välja toonud suure hulga puuduseid, ei tähenda see, et mõne märkuse

lahendamata jätmisel on kasutusteatise ehitisregistrisse kandmine võimatu. Vastustaja on

kaebajale selgitanud, et märkustega mittenõustumise korral, on kaebajal võimalik sellekohased

selgitused vastuseks ehitisregistris esitada, misjärel vastustaja saab kaaluda nende põhjendatust.

Samuti ei saa tõsikindlalt järeldada, et kõigi 14.10.2020 märkuste lahendamisel kaebaja poolt

peab vastustaja kasutusteatise ilma täiendavate tingimusteta ehitisregistrisse kandma.

Kokkuvõttes saab vastustaja kasutusteatise alusel ehitise kasutamise võimalikkuse ja

kasutusteatise ehitisregistrisse kandmise üle otsustada edasise menetluse käigus. Ka ei ole

kohtul võimalik detailselt vastustajale juhiseid anda, milliseid andmeid ta selle otsuse tegemisel

arvestada võib ja milliseid ei või. Kohtule ei nähtu seejuures, et vastustajal oleks võimalik

kaebaja poolt praeguseks esitatud andmete põhjal täiendava kontrolli tulemusel kasutusteatis

ehitisregistrisse kanda, kuna vastustajal ei ole võimalik veenduda ehitise ohutuses. Kaebajal on

aga jätkuvalt võimalik vastustaja esitatud märkuste põhjal vastustaja soovitud dokumendid ja

selgitused esitada. Kui vastustaja teeb seejärel otsuse, millega kaebaja ei nõustu, on kaebajal

võimalik seda haldusakti vaidlustada. Siis on kohtul võimalik hinnata ka vastustaja põhjenduste

õiguspärasust.

23. Kohus saab käimasoleva kohtumenetluse raames hinnata seda, kas mõni vastustaja poolt

14.10.2020 esitatud nõudmistest on ilmselgelt põhjendamatu, kuna nõutav teave ei ole

kaalutlusotsuse tegemiseks asjakohane. Seejuures peab kohus esmalt vajalikuks selgitada, et

majandus- ja tarituministri 14.02.2020 määruse nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele,

ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile,

selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ § 14 lg 1 kohaselt ehitusdokumendid antakse

ehitisregistrile üle elektrooniliselt hiljemalt koos kasutusteatisega kui koos ehitusteatisega peab

esitama ehitusprojekti. Selle kohustuse eesmärgiks ongi võimaldada vastustajal kasutusteatise

menetluses ehitise ohutust kontrollida. Määruse nr 3 seletuskirjas on öeldud: „Ehitamise

dokumenteerimise esmane eesmärk on võimaldada ehitamise nõuetekohasuse ja kvaliteedi

tuvastamist, mida tehakse avaliku võimu poolt eelkõige kasutusloa andmisel ja kasutusteatise

kontrollimisel. Kasutusloa andja või kasutusteatise saaja peab saama veenduda, et ehitis on

ehitusprojekti järgi ehitatud ja ohutu, sealhulgas oleks kasutatud ohutuid materjale ja tooteid,

ning hindama muid asjaolusid, mis võisid mõjutada ehitamise ning ehitise ohutust,

keskkonnasäästlikkust või asjatundlikkust“. Seega olukorras, kus kaebaja ei ole ise talle

määruse nr 3 § 14 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud, on vastustaja poolt igati põhjendatud

kaebajalt nende dokumentide esitamist küsida. Seda veelgi enam olukorras, kus kaebaja ise

kinnitab, et ehitusprojektist on teatavad muudatused (loobuti ahiküttest ja sellega seonduvalt ei

ole tehtud katusesse läbiviike korstna jaoks, arhitektuursed erinevused hoone mahus ja

välisilmes).

24. Samuti märgib kohus, et kasutusteatise menetluses tuleb ehitise nõuetele vastavuse

hindamisel hinnata ka seda ega ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks

ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2005 otsus nr

3-3-1-34-05, p 8). Seega ei saa pidada ilmselgelt asjakohatuks nõuet esitada tsiviilasja nr

2-09-26360 kohtumäärus, millega kohus kinnitas poolte kompromissi, millega lõpetati naabrite

vaheline vaidlus kinnisasja omandiõiguse ja kasutamise üle. Seda enam, et kohtumäärus on

kasutusteatisega koos esitatud ehitusprojekti lahutamatu osa, st ilma seda esitamata ei ole

kaebaja ehitusprojekti tervikuna esitanud. Seejuures on aga ka kaebaja ise seisukohal, et

ehitusprojekti esitamine on kohustuslik.

25. Ka muude 14.10.2020 märkuste osas ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks kaebajalt nõudnud

ilmselgelt asjakohatut teavet.

26. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on kasutusteatise menetlustähtaegasid ületanud,

mistõttu on kaebajal õigusehitist kasutada ning vastustajal kohustus kasutusteatis

ehitisregistrisse kanda, Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud korrektset kasutusteatist ega

ehitusdokumente ehitisregistrisse, mille põhjal oleks võimalik vastustajal ehitise nõuetele

vastavust kontrollida, ei saa nende dokumentide välja küsimiseks kuluvat aega kasutusteatise

menetlustähtaja hulka arvestada. Kohus nõustub, et olukorras, kus isik on esitanud korrektse

kasutusteatise koos kogu kohase dokumentatsiooniga, on pädeval asutusel täiendavate nõuete

esitamise vajaduse kontrollimisel EhS § 48 lg 6 ja § 54 lg 4 alusel 30 päeva kasutusteatise

registreerimise otsustamiseks. Siiski ei kehti see olukorras, kus kasutusteatise esitajast

tulenevate asjaolude tõttu on menetluse läbiviimine takistatud. Kui isik ise tekitab olukorra, kus

vastustajal ei ole võimalik saada vajalikke andmeid, et kontrolli läbi viia, siis see ei saa kaasa

tuua ehitise kasutamise õigust ega kasutusteatise ehitisregistrisse kandmise kohustust. Sellisel

juhul peatuvad puuduste kõrvaldamise ajaks menetlustähtaegade kulgemised. Niisiis ei

tekkinud vastustajal 25.08.2020 kohustust kasutusteatise ehitisregistrisse kandmiseks.

27. Eelnev ei tähenda siiski, et kui vastustaja on andnud kaebajale võimaluse märkuste

lahendamiseks, siis ei peagi vastustaja enne midagi tegema, kui kaebaja puuduseid kõrvaldanud

ei ole. HMS § 15 lg 2 kohaselt peab haldusorgan puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määrama.

TLPA ei ole seda aga teinud. See on omakorda kaasa toonud menetluse ebamõistliku venimise.

Kaebaja ei ole vastustaja poolt 14.10.2020 välja toodud puuduseid kõrvaldanud, kuid vastustaja

endiselt ootab seda. Kohtumenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei pea kaebaja

vajalikuks vastustaja 14.10.2020 esitatud märkuseid lahendada. Kohus ei nõustu vastustajaga,

et TLPA saab kasutusteatise menetluses edasi tegutseda alles siis, kui kaebaja vastustaja

14.10.2020 märkustele vastab. Kohtu hinnangul ei saa õiguspäraseks pidada olukorda, kus

menetlus on enam kui aasta lihtsalt ootel. Kasutusteatise menetlus peaks olema kiire menetlus,

kuid vastustaja on enda passiivsusega tekitanud olukorra, kus 24.07.2020 esitatud

kasutusteatise menetlus endiselt kestab. Olukord, kus vastustaja annab kaebajale võimaluse

kasutusteatise puuduste kõrvaldamiseks, kuid ei määra selleks tähtaega ega tunne seejärel enam

menetluse jätkamise vastu huvi ega tee omalt poolt menetlustoiminguid, et menetlus lõpetada,

ei ole õiguspärane. Selline menetluste lõpetamata jätmine ja kaebaja õiguslikult ebaselgesse

olukorda jätmine ei ole hea halduse tavaga kooskõlas (HMS § 5 lg 2).

28. Kui kaebaja keeldub vastustaja tõstatatud puuduste kõrvaldamisest ning vastustaja ei näe

võimalust kasutusteatise ehitisregistrisse kandmiseks, peab vastustaja andma keelduva

haldusakti (EhS § 48 lg 6) ning menetluse sellega lõpetama. Vastustaja ei saa lihtsalt keelduda

menetluse läbiviimisest ettekäändel, et kaebaja pole vastustaja soovitud teavet edastanud.

Niisiis peaks vastustaja sisuliselt menetlust jätkama ja otsustama kasutusteatise ehitisregistrisse

kandmise.

29. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on kaebaja kasutusteatise menetlust õigusvastaselt

venitanud, mistõttu rahuldab kohus kaebuse. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus

kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii toimingut tegema kui ka toimingu

tegemist uuesti otsustama. Kohus ei pea võimalikuks kohustada vastustajat kasutusteatist

ehitisregistrisse kandma, kuna vastustajal ei ole see tehniliselt võimalik, sest kaebaja ei ole

pärast 14.10.2020 kasutusteatise tagastamist kasutusteatist ehitisregistris uuesti esitanud.

Kohus kohustab vastustajat kaebaja esitatud kasutusteatise menetlust jätkama ja otsustama

kasutusteatise ehitisregistrisse kandmine. Vastustajal tuleb seda teha kohtuotsuse jõustumisest

30 päeva jooksul. Kohtu hinnangul tuleb vastustajal seejuures käesolevast kohtumenetlusest

tulenevalt anda kaebajale veelkord tähtaeg kasutusteatise puuduste kõrvaldamiseks, et kaebajal

oleks võimalik kasutusteatis koos asjakohaste dokumentide ja selgitustega ehitisregistrisse

esitada.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebajate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt

välja mõista (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega

kuludokumente esitanud, kuid kaebaja on käesolevas asjas kandnud menetluskulusid tasudes

riigilõivu summas 15 eurot. Kohus peab põhjendatuks selles osas kaebaja menetluskulud

vastustajalt välja mõista. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)