2-21-8023/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8023

Kohtuasi

X avaldus täiteasjas nr 008/2009/4160 täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. juuli 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Puudutatud isik kohtutäitur Mati Kadak, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 9. juuli 2021. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

ja täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda.

4. Mõista X-lt kohtutäitur Mati Kadaku kasuks välja menetluskulude hüvitis 350

eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-8023

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 27. aprillil 2021 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud 17.

mail 2021), milles palus tunnistada aegunuks Y (sissenõudja) ja kohtutäitur Mati Kadaku

(puudutatud isik, kohtutäitur) nõuete täitmise täiteasjas nr 008/2009/4160. Harju Maakohus

eraldas 19. mai 2021. a määrusega avaldaja kohtutäituri nõude täitmise aegunuks tunnistamise

avalduse iseseisvasse menetlusse (siinne tsiviilasi) ning jätkas sissenõudja nõude täitmise

aegunuks tunnistamise avalduse menetlemist tsiviilasjas nr 2-21-6628.

1.1. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur 28. mail 2009 sissenõudja täitmisavalduse alusel

avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 008/2009/4160. Täitedokumendiks on Harju

Maakohtu 13. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-39877, millest tuleneb rahaline nõue.

Sissenõudja nõude täitmine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 ja § 159 lg 1

alusel aegunud. Aegunud on ka kohtutäituri 28. mai 2009. a tasu väljamõistmise otsuse

(tasuotsus) täitmine, kuivõrd see on iseseisev täitedokument, millele kohaldub samuti

TsÜS § 157 lg-st 1 tulenev aegumistähtaeg, ja sellest tulenevad nõuded muutusid

sissenõutavaks täitemenetluse alustamisega. Võlgnikel on õigustatud ootus võrdsele

kohtlemisele olenemata sellest, millisest õigussuhtest on täitedokument tekkinud. Kohtutäitur

muutub täitemenetluse alustamisel ja täitmisteate kättetoimetamisel samuti sissenõudjaks.

Avaldaja mõistab, et avalduse rahuldamine ei vabasta teda täitekulude kandmisest ja

kohtutäiturile jääb kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 alusel alles õigus nõuda põhitasu kuni

pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt, kuid selle täitmine täitemenetluses

tuleb tunnistada aegunuks. Seadus ei näe ette, et kohtutäituri tasuotsuse täitmine aeguks

automaatselt. Uue tasuotsuse tegemise võimalikkusel ei ole tähtsust.

1.2. Kui kohus peaks leidma, et kohtutäituri tasuotsuse täitmine ei ole aegunud, palub avaldaja

vähendada kohtutäituri põhitasu. Avaldaja on sissenõudja nõude tasunud osaliselt, mistõttu ei

ole kohtutäituril õigust täitemenetluse alguses määratud põhitasule kogu ulatuses.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata.

Avaldusega ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletavat eesmärki, s.o vabaneda kohtutäiturile

tasu maksmisest, mistõttu tuleb avaldus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohtutäitur nõustub, et kui sissenõudja nõude täitmine

tunnistatakse aegunuks, on aegunud ka tema 28. mai 2009. a tasuotsuse täitmine. Sellisel juhul

kaovad tasuotsuse õiguslikud tagajärjed ja sellega välja mõistetud tasu ei saa enam sisse nõuda,

mistõttu ei ole vaja selle täitmist aegunuks tunnistada. See ei vabasta aga avaldajat kohtutäituri

tasu maksmise kohustusest. Kohtutäituril on KTS § 412 alusel õigus põhitasule ka pärast

täitemenetluse lõpetamist sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu. Kui kohus tunnistab

sissenõudja nõude täitmise aegunuks, teeb kohtutäitur uue põhitasu otsuse, mille aegumis-

tähtaeg algab selle kättetoimetamisest avaldajale.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 9. juuli 2021. a määrusega avalduse läbi vaatamata. Menetluskulud

jättis maakohus avaldaja kanda, määras kohtutäiturile hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 280 eurot ning kohustas avaldajat tasuma sellelt seadusjärgses määras viivist.

2-21-8023

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi

vaatamata, kuivõrd avaldaja ei ole esitanud kohtutäituri tasuotsuse peale täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 217 lg 1 (ekslikult märgitud TMS § 218 lg 1) kohast kaebust ja pidanud

seega kinni asja eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust

korrast.

Iseenesest on õige, et avaldaja võib valida, kas pöörduda avaldusega täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri või kohtu poole. Samuti on õige ja

vaidlust ei ole selle üle, et kohtutäituri nõue aegub põhinõude aegumisel. Samas ei vabasta

nõude aegumine TMS § 2231 lg 1 järgi isikut täitekulude kandmisest. Kohtutäituril on

KTS § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise

tõttu menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Sätet

on eesmärgipärane tõlgendada selliselt, et selle alusel lõpeb kohtutäituri õigus nõuda tasu

varasemate tasuotsuste alusel ning tekib uus tasu nõudmise alus. Kohtutäitur saab selle alusel

teha uue tasuotsuse, mille aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt. Eelnevast tulenevalt ei ole

avaldajal õiguskaitsevajadust. Vajadus esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu oleks üksnes juhul, kui põhinõue on aegunud seaduse alusel, näiteks

kui aegunud on kriminaal- või väärteosasjast tulenev rahalise kohustuse sundtäitmine, ja

kohtutäitur täidab eraldi täiteasjana vaid tasuotsust. Avaldaja oleks saanud oma õigusi kaitsta

vähemkoormaval viisil, sest kohtutäitur saanuks avaldajale õiguslikku olukorda selgitada ja

kinnitada, et tema algne tasunõue on aegunud, kui kohus tunnistab põhinõude aegunuks.

3.2. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutäituri menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus tuleb osaliselt rahuldada. Kohtutäituri lepingulise esindaja

tunnitasu 140 eurot (km-ta) on mõistlik. Kohtutäituri lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

ajakulu on kaks tundi ja hüvitatavate menetluskulude suurus seega 280 eurot. Kohtutäitur võis

menetluses kasutada lepingulist esindajat olenemata sellest, et tal on õigusteadmised. Avaldus

puudutab uut regulatsiooni, mille kohta ei ole laialdast kohtupraktikat.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega saata asi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks või jätta

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda või vähendada kohtutäituri menetluskulusid

mõistliku ulatuseni.

Määruskaebuse väidete kohaselt jääb avaldaja maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

Avaldaja taotleb kohtutäituri tasunõude täitmise aegunuks tunnistamist, mitte ei esitanud

kaebust kohtutäituri otsusele või tegevuse(tuse)le. Seadus ei näe ette seda liiki asja

kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu võis avaldaja pöörduda otse kohtu poole.

Kohtutäitur koostas tasuotsuse 2009. aastal õigesti ning selle tegemisest on möödas enam kui

kümme aastat, mistõttu ei ole selle vaidlustamine TMS § 217 lg 1 alusel võimalik.

Jääb arusaamatuks, miks peaks kohtutäituri tasu nõude täitmise aegumine olema erinev

tsiviilnõuete sundtäitmisel ning kriminaal- ja väärteoasjast tulenevate rahaliste kohustuste

sundtäitmisel. Kohtutäituri seadus sellist erisust ette ei näe ning see oleks ka vastuolus

põhiseadusega. Kohtutäituri tasuotsus on eraldi täitedokument, mille täitmine aegub samuti

vastavalt seadusele. Põhjendatud ei ole see, et täitemenetlustes, milles nõutakse sisse kriminaal-

või väärteoasjast tulenevat rahalist kohustust, pääsevad võlgnikud kohtutäituri tasu maksmisest

kohtutäituri tasuotsuse täitmise aegumisel, kuid täitemenetlustes, milles nõutakse sisse

2-21-8023

tsiviilnõuet, võib kohtutäitur teha olenemata algse tasuotsuse aegumisest uue tasuotsuse, millel

on uus kümneaastane aegumistähtaeg. Sellega koheldakse erinevalt ka kohtutäitureid.

Kui kohus leiab, et avaldust ei saa menetleda, on õiglane jätta kohtutäituri menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 II lause alusel tema enda kanda. Kohtutäituri kantud õigusabikulud ei ole

põhjendatud ega mõistlikud. Kohtutäituril on piisavad teadmised, et end ise edukalt esindada.

Avaldaja jääb kohtutäituri menetluskulude osas oma 9. juuni 2021. a seisukohas esitatu juurde.

5. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, nõustudes

maakohtu määruse põhjendustega.

Kuivõrd Harju Maakohus lõpetas 6. augusti 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-6628

sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu, tekkis kohtutäituril õigus ja kohustus koostada uus

tasuotsus. Kohtutäitur tegi 13. augustil 2021 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse aegumise

tõttu, tühistas siinse asja esemeks oleva vana tasuotsuse ning tegi uue tasuotsuse. Avaldaja oli

teadlik, et täitemenetluse aegunuks tunnistamisel tekib kohtutäituril õigus koostada uus

tasuotsus ning et avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.

Maakohus jättis menetluskulud õigesti avaldaja kanda. Avaldaja saanuks kohtumenetlust ja

menetluskulude tekitamist vältida, kui ta oleks pöördunud avaldusega otse kohtutäituri poole.

Õigusteadmiste omamine ei võta kohtutäiturilt õigust kasutada lepingulist esindajat. Maakohus

juba vähendas kohtutäituri menetluskulusid maakohtu hinnangul põhjendatud suuruseni.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni

tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja

täiendada kohtumääruse põhjendusi.

8. Esmalt märgib kolleegium, et kuivõrd maakohus on avalduse 20. mai 2021. a määrusega

menetlusse võtnud, ei ole võimalik rahuldada avaldaja määruskaebuses sisalduvat taotlust saata

asi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. Samas leiab kolleegium, et

määruskaebuse taotlust saab siiski tõlgendada selliselt, et maakohtu määruse tühistamise korral

soovib avaldaja asja maakohtule menetluse jätkamiseks saatmist.

9. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus avalduse õigesti läbi vaatamata, kuid tegi seda

osaliselt ekslikel põhjendustel ning valel õiguslikul alusel. Kolleegium saab selle vea

parandada, muutes ja täiendades osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

10. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus ei saanud avaldust TsMS § 423

lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata jätta, sest siinse asja lahendamiseks ei ole seadusega sätestatud

kohustuslikku kohtueelset menetlust, mille kasutamise võimaluse avaldaja oleks minetanud.

Avaldaja ei esitanud kohtule kaebust kohtutäituri poolt kohtutäituri otsuse või tegevuse(tuse)

peale esitatud kaebuse kohta tehtud otsuse peale TMS § 218 lg 1 alusel, vaid avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasuotsusest tulenevate nõuete täitmise aegumise tõttu

TMS § 2231 lg 1 alusel. Seadus andis avaldajale võimaluse valida, kas esitada vastavasisuline

2-21-8023

avaldus TMS § 481 lg 1 alusel kohtutäiturile või TMS § 2231 lg 1 alusel otse kohtule. Seega ei

olnud avaldajal kohustust pöörduda esmalt kohtutäituri poole, kuigi tal oli selleks võimalus.

11. Samas tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest avaldusega ei ole

võimalik saavutada taotletavat eesmärki, samuti on avaldaja minetanud õiguskaitsevajaduse.

11.1. Kolleegium selgitab, et kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja

nõude täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude

kandmisest. Sellisel juhul on kohtutäituril KTS § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse

põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

KTS § 412 kehtestamine on tingitud asjaolust, et kohtutäituril tekivad täiteasja menetlemisel

kulud, mis täitemenetluse ühe põhimõtte kohaselt tuleks kanda võlgnikul. Täitemenetluse

algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest.

Seega, kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi

vabaneb võlgnik täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see ühest küljest kohtutäiturile

tasuta töö tegemist ning teisest küljest võlgnikule signaali, et kohustusi ei peagi täitma.

KTS § 412 alusel põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama

täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur

on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks

(vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri, lk-d 8 ja

9; Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13).

11.2. Eelnevast lähtuvalt on seadusandja selgelt soovinud, et kohtutäituril oleks täitemenetluse

lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus nõuda põhitasu, tehes selleks

samas täitemenetluses uue põhitasu otsuse, mis on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus

täitedokument, ning jätkata selle täitmist samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et

täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul

muutuksid TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning KTS § 412 sisutühjaks. Seda muuhulgas põhjusel,

et sissenõudja nõude täitmine ja kohtutäituri algsest tasu välja mõistmise otsusest tuleneva

nõude täitmine aeguvad reeglina samal ajal. Nimelt reguleerib nii sissenõudja nõude täitmise

aegumist kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude aegumist TsÜS § 157

lg 1 (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11, p 11). TsÜS § 159

lg 1 alusel katkeb sissenõudja nõude täitmise aegumine ja algab uuesti täitedokumendi esimest

korda täitmiseks esitamisega. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise

aegumine algab TsÜS § 157 lg 2 alusel selle väljaandmisest, kuid mitte enne nõude

sissenõutavaks muutumist. Menetluse alustamise tasu muutub KTS § 32 lg 1 järgi

sissenõutavaks menetluse alustamisega ning põhitasu KTS § 32 lg 2 järgi täitmisteate

kättetoimetamisega võlgnikule. Seejuures sätestab TMS § 24 lg 2, et täitemenetlus loetakse

alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega, kuid tekkinud täitekulude osas loetakse

täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade

toimetatakse võlgnikule kätte.

11.3. Olukorras, kus kohtutäituril on täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise

aegumise tõttu õigus teha uus põhitasu otsus, ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 2231

lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu

lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur

tasu saamiseks uue tasuotsuse ja jätkab tasu sissenõudmist selle alusel.

Justiitsministeerium, kes koostas täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

315 SE eelnõu, millega tehti muudatused täitemenetluste lõpetamise regulatsioonis nõude

2-21-8023

täitmise aegumise tõttu, on samuti leidnud, et TMS § 481, § 501 ja § 2231 ning KTS § 411 ja

§ 412 sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste

aegumisele. Teisisõnu ei peaks võlgnik saama pöörduda TMS § 481 järgse avaldusega

kohtutäituri või TMS § 2231 lg 1 järgse avaldusega kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur

peab aga täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 412 alusel tehtud

põhitasu otsuse täitmine (vt Justiitsministeeriumi 9. juuni 2021. a vastus selgitustaotlusele,

kättesaadav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/9821691).

Praegusel juhul tühistas täitur 13. augustil 2021 28. mai 2009. a kohtutäituri tasu otsuse ning

tegi KTS § 41² alusel uue põhitasu väljamõistmise otsuse (dtl 84–85). Seetõttu on avaldaja

minetanud tänaseks ka õiguskaitsevajaduse, mistõttu tuleks ka seetõttu jätta avaldus läbi

vaatamata.

11.4. Kolleegiumil ei ole alust määruskaebust rahuldada seetõttu, et avaldaja arvates ei ole

põhjendatud olukord, kus kohtutäitur saab täitemenetluse lõpetamisel tsiviilnõude täitmise

aegumise tõttu teha KTS § 412 alusel uue põhitasu otsuse, millel on eraldiseisev

aegumistähtaeg, kuid ei saa seda KTS § 413 järgi teha täitemenetluse lõpetamisel kriminaal- ja

väärteoasjast tulenevate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumisel. Kui avaldaja arvates ei

ole KTS § 412 põhiseaduspärane, saab ta sellele tugineda uut kohtutäituri põhitasu otsust

vaidlustades.

11.5. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuigi

maakohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel ja seega ebaõigel alusel, ei

oleks menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas maakohtu määruse tühistamine ja

maakohtule ilmselgelt perspektiivitu asja menetluse jätkamiseks saatmine.

12. Kuivõrd avaldus jääb läbi vaatamata, ei ole alust muuta ka maakohtu menetlusega seotud

menetluskulude jaotust.

Hagita menetluse avalduse läbi vaatamata jätmise korral saab kohus jaotada menetluskulud

muu hulgas TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetlus-

kulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Seejuures annab TsMS § 172 lg 1

teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi. TsMS § 172 lg 1 teise lause

kohaldamisel teeb kohus kaalutlusotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul,

kui kaalumispiire on ületatud. Arvestada tuleb, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses

on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel selle menetlusosalise

kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt Riigikohtu 13. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-

5794, p-d 12 ja 13; 7. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14).

Kolleegiumi arvates ei ületanud maakohus kaalumispiire, kui jättis menetluskulud avaldaja

kanda olukorras, kus ta tegi lahendi avaldaja kahjuks. Asjaolu, et menetlusosalisel on

õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist

esindajat. Samuti ei tulene seadusest, et õigusteadmistega menetlusosalise menetluskulud

(õigusabikulud) tuleks jätta tema enda kanda. Kohtutäituri õigusteadmistega saab vajadusel

arvestada tema esindajakulude väljamõistmisel, st tema menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel (vt ka täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 291 SE eelnõu seletuskiri, lk-d 16 ja 17).

13. Avaldaja on palunud vähendada ka temalt välja mõistetud kohtutäituri menetluskulude

rahalist suurust.

2-21-8023

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb

hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust

(vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17).

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalumispiire ületanud ka kohtutäituri menetluskulude

kindlaksmääramisel. Alates 19. aprillist 2021 ei sisaldu tsiviilkohtumenetluse seadustikus

kohtutäituri õigusabikulude hüvitamise piirangut (varasem TsMS § 175 lg 31). Seetõttu peab

kohus hindama kohtutäituri lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust

kaalutlusõiguse alusel ning nende vähendamiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et kohtutäituril

on õigusteadmised. Maakohus arvestas kohtutäituri lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel põhjendatult sellega, et asjas tuli kohaldada uut õiguslikku

regulatsiooni, mis muutis vaidluse keerukamaks. Kolleegium märgib vastuseks avaldaja

9. juuni 2021. a vastuses esitatud vastuväidetele, et praegu ei ole alust arvata, et kohtutäitur

oleks lepingulist esindajat kasutanud selleks, et muuta menetlus avaldaja jaoks kulukamaks.

Lisaks pidi avaldaja kohtusse pöördudes arvestama sellega, et kohtuvaidluse lahenemisel tema

kahjuks võivad selle kulud jääda tema kanda ning tal võib seetõttu tekkida kohustus hüvitada

kohtutäiturile viimase õigusabikulud. Seda ei saa pidada avaldaja karistamiseks, kuivõrd

kohtumenetluses on tavapärane, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse, peab

vastaspoolele hüvitama tema menetluskulud, sh õigusabikulud. Maakohus juba vähendas

kohtutäituri õigusabikulusid ning avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust neid

veelgi vähendada.

14. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtutäituri esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 350 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt

kulus kohtutäituri lepingulisel esindajal määruskaebuse analüüsile, vastuse koostamisele ja

selle kohtule esitamisele 2 tundi 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele 15

minutit, s.o kokku 2 tundi 30 minutit. Arvestades määruskaebuse, määruskaebuse vastuse ning

menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul kohtutäituri esindaja tehtud

toimingud ja neile kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi

on lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi

keskmist tasumäära.

2-21-8023

Avaldajalt tuleb seega kohtutäituri kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 350 eurot

(2,5 tundi × 140 eurot/tund). Vastavalt kohtutäituri taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4

järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik