3-22-378/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo

Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-378

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba X suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Ester Kuivas

Puudutatud isik – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2022. a

määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-22-378 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 14.02.2022 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse saada luba käsutamise keelumärke seadmiseks X-le

kuuluvale ühisomandi osale kinnisasjal aadressiga XXX, Tallinna linn, registriosa numbriga

XXXXXXXX, ning X-le kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz C200 (ehitusaasta 2001) reg. nr

XXXXXX. Maksuhalduri menetluses on Y OÜ maksuvõla sissenõudmine. Y OÜ-l on 14.02.2022 seisuga

maksuvõlg 52 198,32 eurot, lisaks arvestuslik intress 2193,13 eurot. Y OÜ maksuvõlad on

tekkinud 11.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051120-10 maksustamisperioodi 09.2019‒

12.2019 kohta täiendavalt tasumisele määratud, kuid tasumata maksusummast ning

maksustamisperioodil 11.2019‒03.2020 Y OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksusummast ja

intressinõuetest.

3-22-378

2(7)

Äriühingu osanikuks on alates 30.07.2020 OÜ W ning juhatuse liikmeks Q, kelle e-residentsus

lõppes 29.09.2021. Maksukohustuste tekkimise ajal, s.o ajavahemikul 10.09.2019‒23.04.2020,

oli Y OÜ juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks X. Kuna maksuhalduri Y OÜ maksuvõla

sissenõudmiseks tehtud toimingud ei ole viinud nõude rahuldamiseni, algatab MTA käesoleva

taotlusega Y OÜ endise juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetluse.

Maksuhaldur kontrollis 03.12.2019 teate nr 12.2-3/051120-1 ja 06.02.2020 korralduse nr 12.2-

3/051120-2 alusel Y OÜ maksustamisperioodi 09.2019–12.2019 käibe-, tulumaksu, töötasudelt

või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu ja kohustusliku

kogumispensioni makse, sotsiaalmaksu ning kinnipeetud töötuskindlustusmaksete arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrollimenetluses tuvastati, et Y OÜ on deklareerinud

sisendkäibemaksu E OÜ ja T OÜ alusetute arvete alusel kokku 22 842,20 eurot. Tegelikkuses

tehinguid ei toimunud. E OÜ ja T OÜ nimel arvete vormistamise eesmärgiks oli üksnes

maksueelise saamine. Samuti puudusid Y OÜ-l maksustamisperioodil 10.2019‒12.2019

deklareeritud,

kuid

isikustamata

sisendkäibemaksu

arvestamise

aluseks

olevad

raamatupidamise algdokumendid, mistõttu puudus osaühingul õigus maha arvata

sisendkäibemaksu 11 511,84 eurot. Maksuotsusega määratud täiendavaid maksukohustusi Y

OÜ ei tasunud. Äriregistri andmetest nähtuvalt on kontrollimenetluse läbiviimise ajal, s.o

23.04.2020, X astunud Y OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi ning 30.07.2020 võõrandanud Y OÜ

osa OÜ-le W. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et X tegevuse ja Y OÜ maksuvõla tekkimise

vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt

äriühinguga. X, olles äriühingu ainus juhatuse liige, omas mõju Y OÜ majandustegevusele ning

raamatupidamise korraldamisele ning ta oli vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Võttes

arvesse X tegevust ajavahemikul 09.2019‒12.2019, kus ta Y OÜ ainsa juhatuse liikmena esitas

valeandmeid sisaldavaid maksudeklaratsioone ning deklareeris alusetult sisendkäibemaksu, on

maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on vastutav Y OÜ MKS §-s 8 nimetatud

kohustute rikkumise eest, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele. Vastutusotsuse

koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on X solidaarne vastutus Y OÜ

maksuvõla eest, millele lisandub tähtaegselt tasumata maksuvõlalt arvestatud intress.

Maksumaksjate registri andmetel olid X 2021. a sissetulekud brutosummas 690,64 eurot.

Arvestades eeltoodut ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude

või kohustuse määramist. Meetmete mitterakendamise korral võib X tegevuse tõttu olla

haldusakti täitmine raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Ühtlasi tagab vastavate

meetmete rakendamine selle, et maksuhalduril on pärast isikule vastutusotsuse väljastamist ka

reaalselt võimalik kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral maksusummad sundkorras

vähemalt osaliselt sisse nõuda. Maksusumma määramise kolmeaastane tähtaeg ei ole

möödunud.

Arestimiste tulemusena ei ole maksunõuete katteks laekumisi toimunud. Viimane laekumine Y

OÜ maksunõuete katteks on toimunud 17.06.2020 summas 79,71 eurot. Y OÜ-le ei kuulu

kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu, samuti puudub muu register- või vallasvara,

millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Lisaks on Y OÜ

06.05.2020 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Äriühing on viimati deklareerinud

käivet 03.2020 summas 10 685 eurot. Y OÜ-l ei ole registreeritud töötajaid. Samuti ei ole

äriühing deklareerinud töötasu väljamakseid alates 02.2020. Äriregistri andmetel on Y OÜ

viimane majandusaasta aruanne esitatud 2017. a kohta. Seega ei ole Y OÜ tegutsev äriühing,

mistõttu puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevuse tulemusel

tekkiva tulu arvelt.

3-22-378

3(7)

X-le kuulub ühisomand Tallinna linnas XXX (korteriomand), mille arvelt oleks võimalik

vastutusotsusega määratavat vastutuskohustust tagada. Kinnisvaraportaali KV.ee andmetel on

analoogsete korterite hinnad orienteeruvalt 200 000 eurot. Kinnistut koormab kaks hüpoteeki

OÜ L kasuks kokku 100 000 eurot. Isik omab sõiduautot Mercedes-Benz C200 (ehitusaasta

2001, reg. nr XXXXXX). Analoogse sõiduki väärtus internetiportaalis Auto24.ee on 1500

eurot. Arvestades vastutusotsusega määratavat maksuvõlga 41 671,62 eurot ning asjaolu, et

korter kuulub abikaasade ühisvarasse, mida koormab hüpoteek 100 000 euro ulatuses, ning

korteri ja sõiduki seisukord ei ole maksuhaldurile teada, on otstarbekas seada käsutamise

keelumärge Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks X kuuluvale ühisomandi osale aadressil

XXX, Tallinn (registriosa number XXXXXXXX) ja sõidukile Mercedes-Benz C200, reg. nr

XXXXXX. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud,

kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Kui isik soovib tagatissumma

kanda deposiiti, on deposiidi väärtuseks 46 786,62 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.02.2022 määrusega taotluse ning andis MTA-le loa

esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks X-le

kuuluvale ühisomandi osale aadressiga XXX, Tallinna linn, registriosa numbriga

XXXXXXXX (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata taotluse anda MTA-le luba esitada taotlus

Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks X-le kuuluvale

sõidukile Mercedes-Benz C200 (ehitusaasta 2001, reg. nr XXXXXX).

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule

on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotluse järgi algatas

maksuhaldur kohtule esitatud taotlusega Y OÜ endise juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel 43 295,10 euro ulatuses.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustusi, mistõttu vastutab ta solidaarselt Y OÜ maksukohustuse täitmise eest. X on tahtlikult

jätnud tagamata MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Arvestades

eelnevat ning taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud või

ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse

määramine. Puuduvad tõendid, mis andnuks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse

välistada, et juhatuse liige tegutses MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (Riigikohtu 14.05.2013

määrus nr 3-3-1-17-17, p 13).

Vastutusotsuse täitmine võib X tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Sellele viitab isiku käitumine Y OÜ juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel.

Y OÜ maksukontrolli toimumise ajal astus X juhatuse liikme kohalt tagasi ning võõrandas

äriühingu, millise tegevuse järel äriühingu tegevus lakkas. Ei saa välistada, et isik võib sarnaselt

suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Lisaks ei ole X sissetulekud

piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks. Taolise olukorra

tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse

täitmist

tagavate

toimingute

sooritamiseks

enne

kohustuse

kindlaksmääramist

vastutusotsusega.

Y OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud Y OÜ-lt sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on

möödunud rohkem kui kolm kuud. Y OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega

väikelaevu. Samuti puudub äriühingul teadaolevalt muu register- või vallasvara, millele

sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Äriühing ei ole ka ise

maksuvõla katteks midagi tasunud. Y OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist

3-22-378

4(7)

06.05.2020. Äriühing on viimati deklareerinud käivet märtsis 2020 summas 10 685 eurot. Y

OÜ-l ei ole registreeritud töötajaid ning äriühing ei ole deklareerinud töötasu väljamakseid

alates veebruarist 2020. Eeltoodust saab järeldada, et Y OÜ ei ole tegutsev äriühing ning

puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva

tulu arvelt.

MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Samuti

vastutab X taotluses märgitud andmete kohaselt Y OÜ maksuvõla eest, kuna isik oli Y OÜ

juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole

möödunud (MKS § 98). Y OÜ õigusvõime ei ole lõppenud (äriseadustiku § 391 lg 4 ja MKS §

35).

Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud X suhtes, kui ta esitab tagatise

MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on

kantava deposiidi väärtuseks 46 786,62 eurot.

Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise

nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti

täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Nõue tuleb tagada ka täitekulude osas

ning maksuhalduri märgitud täitekulude suurus on põhjendatud.

Arvestades X tulevast võimalikku vastutuskohustust 41 671,62 eurot, sundtäitmiskulude

hinnangulist suurust 5100 eurot ning isikule kuuluva kinnisasja väärtust, mis on hinnanguliselt

200 000 eurot (sh tegemist on ühisomandiga ning korterile on seatud kaks hüpoteeki OÜ L

kasuks kokku summas 100 000 eurot), on põhjendatud anda MTA-le luba esitada taotlus

käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) X-le kuuluvale

ühisomandi osale. Loa andmine käsutamise keelumärke seadmiseks X-le kuuluvale sõidukile

Mercedes-Benz C200 (ehitusaasta 2001, reg. nr XXXXXX) ei ole põhjendatud, kuivõrd

kinnistust saadav tulu katab võimaliku maksukohustuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X palub 21.03.2022 määruskaebuses halduskohtu 15.02.2022 määruse resolutsiooni p 1

tühistada ja jätta uue määrusega MTA taotlus rahuldamata.

MTA taotluses esitatud andmed ei vasta vähemalt osaliselt tõele ja on esitatud kohtu

eksitamiseks.

Määruskaebuse

esitaja

esitab

süüdistusakti

kriminaalasjas

nr

XXXXXXXXXXX, mille menetlemine on Harju Maakohtus pooleli ning millest nähtub, et

03.11.2020 N elukoha aadressil XXX, läbiotsimisel võeti mh ära pitsat kirjaga „Y OÜ“. Y OÜ

e-maksuametisse logimiseks on mh kasutatud Z-ga seotud IP-aadresse ja internetiühendus on

loodud N kasutuses oleva telefoninumbriga. Süüdistusaktist nähtub, et N valduses olid ka

variäriühingute D OÜ, W OÜ, Y OÜ jt raamatupidamisdokumendid. Lisaks on süüdistusaktis

toodud, et Y OÜ näol on tegemist variäriühingu tunnustega äriühinguga, mille juhatuse liige ja

osanik X tegelikult äriühingu tegevust ei juhtinud, vaid oli loovutanud kontrolli äriühingu üle

N-le. Järelikult on MTA väited määruskaebuse esitaja ainuisikulisest mõjust Y OÜ

majandustegevusele ning raamatupidamise korraldamisele väärad ning võivad tingida olukorra,

kus vastutusotsuse tegemine tema suhtes on välistatud juhatuse liikme tahtluse või raske

hooletuse tuvastamise ebatõenäolisusest tulenevalt.

Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine ei ole põhjendatud. MTA väited

võimaliku vastutusotsuse ja selle rahalise suuruse osas põhinevad oletustel nagu ka väide, et

3-22-378

5(7)

juhatuse liikme kohalt tagasiastumine on tõlgendatav soovina vabaneda vastutusest. Viide X

2021. a sissetulekutele brutosummas 690,64 euro ei anna alust väita, et vastutusotsuse täitmine

võib selle tõttu osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Tegemist on eelmise aasta

sissetulekuga, mis ei pruugi kajastada tema tegelikku varalist seisundit praegu. Kui

määruskaebuse esitaja oleks soovinud oma vara võõrandada, oleks ta saanud seda teha varem,

s.o ajal, mil alustati ettevõtte kontrolli (2020. a aprillis). MTA ei ole põhjendanud kahtlust, et

vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda raskeks või võimatuks. Esitatud asjaoludest ei selgu,

et määruskaebuse esitaja oleks asunud oma vara peitma.

4. MTA palub 23.03.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kohus ei pea hindama määruskaebuses maksumenetluse sisu puudutavaid väiteid. Süüdistusakt

ei ole tõend mingi faktilise asjaolu esinemise kohta, vaid prokuratuuri poolt tõendite pinnalt

tehtud järeldusi sisaldav menetlusdokument, milles tehtud järelduste paikapidavust

kontrollitakse kohtumenetluses. Süüdistusakt ei tõenda seda, et Y OÜ juhatuse liige ja osanik

X ei juhtinud tegelikult äriühingu tegevust, vaid oli loovutanud kontrolli N-le. Sellise järelduse

saab rajada vaid otsestele tõenditele. Kui vastutusmenetluses leiaks tuvastamist ka

süüdistusaktis tehtud järeldus tema variisikuks olemise kohta, ei välistaks ka see automaatselt

vastutusotsuse tegemist, kuna välistada ei saa raske hooletusega toime pandud juhatuse liikme

kohustuste rikkumist. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud ka juhul, kui

arvestada aegumise perioodiks kolm aastat. Maksuhaldur saabki täitmist tagavateks

toiminguteks loa taotlemisel tugineda üksnes prognoosidele, kuivõrd vastutusmenetlust ei ole

selleks hetkeks läbi viidud.

Põhjendamatu ei ole järeldus, mille kohaselt viitab maksumenetluse kestel äriühingu juhatuse

liikme kohalt lahkumine ja äriühingu võõrandamine sellele, et isik soovib ennast äriühingust

distantseerida ja seeläbi vabaneda vastutusest. Y OÜ maksukohustus on osaliselt tekkinud

maksupettuse toimepanemise tõttu (arvevabrikute kasutamine) ning osaliselt seeläbi, et

deklareeritud maksusummasid ei ole tasutud. Eeltoodu heidab varju äriühingu juhatuse

liikmeks olnud X käitumisele ja maksukuulekusele ning tekitab kahtluse selles, et isik võib

sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega sissenõutava maksukohustuse täitmisesse.

X 2021. a sissetulek 690,64 eurot ilmestab piisavalt tema varalist seisu ning viitab asjaolule, et

vastutusotsuse täitmine tulevikus ei pruugi osutuda võimalikuks. Kaebaja ei ole ise viidanud

ühelegi sissetulekuallikale, mis oleks tema varalist seisu praeguseks parandanud. 23.03.2022

seisuga on isiku sissetulek 2022. a jooksul olnud 59 senti. Asjaolu, et isik oleks saanud oma

vara võõrandada juba kaks aastat tagasi, ei lükka ümber kahtlust, et ta võib seda hakata tegema

menetluse ajal. Isikule ei olnud äriühingu kontrolli ajal veel teda, et tema suhtes võidakse

alustada vastutusmenetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 15.02.2022

määruse resolutsiooni p 1 on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja

§ 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid täiel määral korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

6. MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoiminguid (sh MKS § 130 lg 1 p-s 1 sätestatud

3-22-378

6(7)

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse), kui maksude

tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse

tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab

halduskohus vastutusotsuse hilisema sundtäitmise võimaldamiseks tehtavate täitetoimingute

jaoks luba andes MKS § 1361 lg 1 alusel kaaluma, kas: a) maksuhaldur kontrollib maksude

tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine; c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et

kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase

tegevusest; e) ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse

tegemise; f) isik, kellele tahetakse vastutusotsust teha, vastutab seaduse alusel maksukohustuste

täitmise eest; g) maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud; h) maksumaksja või maksu

kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu

jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud

pankrot; i) maksuhalduri taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel

lõpetatakse täitetoimingud (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Halduskohus

on õigesti leidnud, et praegusel juhul on need eeldused täitetoiminguteks loa andmiseks

täidetud.

7. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige

vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata

vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014

määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Praegusel juhul algatas

maksuhaldur vastutusotsuse koostamise menetluse 14.02.2022 taotluse esitamisega, mistõttu ei

saa maksuhalduril olla veel kujunenud lõplikku seisukohta ja kogutud tõendeid kõigi tähtsust

omavate asjaolude kohta ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus.

Määruskaebuse esitaja väidete osas seonduvalt tulevase võimaliku vastutusotsuse

õiguspärasusega peab esmalt seisukoha kujundama maksuhaldur vastutusotsuse menetluses

ning võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle tegemist

esitatava kaebuse läbivaatamisel. Seetõttu ei ole täitetoiminguks loa andmise menetluses

asjakohane määruskaebuse esitaja väide enda variisikuks olemisest. Ka see, millises vormis

esineb juhatuse liikme süü, ning kas juhatuse liige vastutab tasumise eest solidaarselt

äriühinguga, kuulub tõendamisele ja selgub lõplikult vastutusotsuse menetluses (vt nt

Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Hetkel saab kohus kontrollida eelkõige

seda, et kavandatava vastutusotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud.

8. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine.

Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja

MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Tulenevalt sellest, et isik oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, võib ta olla

MKS § 6 lg 1 p 3 järgi maksukohustuslaseks ja vastutada solidaarselt äriühinguga viimasele

tekkinud maksuvõla eest, kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus tema tahtluse või

raske hooletuse MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmisel (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr

3-3-1-7-13, p 9). Maksuhaldur on 14.02.2022 taotluses põhjendanud kahtlust, et X on tahtlikult

rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi ning vastutab Y OÜ maksukohustuse täitmise

eest. MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine X-

le oleks välistatud või ilmselgelt võimatu ning MKS § 96 lg-s 6 sätestatud asjaolusid ei esine.

Seega on täidetud MKS § 1361 lg-st 1 tulenev nõue, et maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks

peab olema rahalise nõude või kohustuse määramine. Asjaolu, et maksupettuse organiseerijaks

3-22-378

7(7)

või äriühingu tegelikuks kontrollijaks võis olla teine isik, ei välista iseenesest X kui äriühingu

juhatuse liikme vastutust.

9. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur ja kohus ei ole ammendavalt

põhjendanud kahtlust seoses maksukohustuse sissenõudmise olulise raskendatusega või

võimatusega endiselt juhatuse liikmelt. MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse

tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 lg 2 p 1 järgi tuleb halduskohtule

esitatavas taotluses märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse

sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse

esitajaga, et praegusel juhul on see eeldus täitmata. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on

prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust

asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-

3-1-15-12, p 50 alap c ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on viidanud

X kui Y OÜ ainsa juhatuse liikme tegevusele ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide

esitamisel, samuti kontrollimenetluse toimumise ajal juhatuse liikme kohalt tagasiastumisele

ning äriühingu võõrandamisele, mille tulemusel äriühingu tegevus lõppes. Ringkonnakohus

nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et X käitumine iseloomustab tema suhtumist

maksukohustustesse ning on kantud soovist vabaneda võimalikust vastutusest. Seetõttu on

tõenäoline, et isik võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning

selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. Et X oma vara seni võõrandanud ei ole, ei anna

alust pidada sellist kahtlust põhjendamatuks. Sundtäitmist tagavate toimingute eesmärgiks ongi

sellist käitumist ennetada. Samuti ei olnud määruskaebuse esitajale äriühingu kontrolli ajal

tema suhtes vastutusmenetluse alustamine veel teada. Maksuhalduri viide X 2021. a

sissetulekule kokku brutosummas 690,64 on põhjendatud ja ilmestab tema varalist seisu.

Määruskaebuse vastuses on maksuhaldur välja toonud ka isiku 2022. a sissetuleku, mis on seni

olnud 59 senti. Seega ei piisa X sissetulekutest vastutusotsusega kavandatava kohustuse

täielikuks täitmiseks. Eeltoodu kogumis annab põhjendatud aluse kahtluseks, et määruskaebuse

esitaja suhtes tehtava vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda raskemaks või isegi võimatuks.

10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.02.2022

määrus resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)