2-17-15298/87 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-15298

Tsiviilasi

I.-E.

J. hagi

OÜ

Purvi

Kinnisvara

vastu

kinnistusraamatu kannete parandamiseks

Tsiviilasja hind

71 930.71 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja I.-E. J. , isikukood XXX; lepinguline esindaja

vandeadv S. S.,

kostja OÜ Purvi Kinnisvara, registrikood 12031951;

lepinguline esindaja vandeadv T. L.

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.-E. J. hagi OÜ Purvi Kinnisvara vastu kinnistusraamatu kannete

parandamiseks.

2. Kohustada osaühingut Purvi Kinnisvara andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXX (korteriomand aadressil XXX) esimese jao

kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa „XXX mõttelist osa kinnistust ja

reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 75,50 m2 ja mille tähistus plaanil on II“

kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust ja eriomandi ese

eluruum nr 2, mille tähistus on kohtuotsusele lisatud plaanil KRT2 ja punast värvi

viirutus“.

3. Kohustada osaühingut Purvi Kinnisvara andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXX (korteriomand aadressil XXX) esimese jao

kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa „XXX mõttelist osa kinnistust“

kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust“.

4. XXX elamu-ärihoone hoonejaotusplaan kolmel leheküljel, kinnitatud 14.01.2022, on

käesoleva otsuse lahutamatud lisad 1-3.

5. Jätta menetluskulude tagatise määruse peale määruskaebuse esitamisega seonduvad

I.-E. J. e menetluskulud, OÜ Puleium 2001. aasta majandusaasta aruande saamise

kulu, XXX korteri plaani kulu ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajaliku

hoonejaotusplaani saamise kulu (sh õigusabikulu) I.-E. J. e kanda ning ülejäänud

menetluskulud OÜ Purvi Kinnisvara kanda.

6. Määrata I.-E. J. ele hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 19 031 eurot.

7. Välja mõista OÜ-lt Purvi Kinnisvara I.-E. J. kasuks menetluskulud 19 031 eurot,

millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul,

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta

esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1. I.-E. J. (hageja) esitas 13.10.2017 Tartu Maakohtule hagi OÜ Purvi Kinnisvara (kostja) vastu

omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu parandamiseks.

2. Tartu Maakohus rahuldas 15.09.2020 osaotsusega hagi eriomandi eseme piiride tuvastamiseks

ning tuvastas, et hagejale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX

kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXX mõttelise osaga XXX asuva kinnistu

kaasomandist; kostjale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud

korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXX mõttelise osaga XXX asuva kinnistu

kaasomandist ja hageja korteriomandi eriomandi esemesse kuuluvad kohtuotsuse lisaks oleval

plaanil märgitud ruumid nr 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, ja 30

kogupindalaga 124,3 m2. Osaotsus jõustus Riigikohtu 06.12.2021 määrusega, millega kostja

kassatsioonkaebus jäeti menetlusse võtmata.

3. Hageja esitas 20.01.2022 menetlusdokumendis kannete tegemiseks vajaliku hoonejaotusplaani

ning täpsustas tulenevalt saadud hoonejaotusplaani vormistusest kinnistusraamatusse kannete

tegemist puudutavaid nõudeid. Hageja palus:

(1) kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX

(korteriomand aadressil XXX) esimese jao kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa

„XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 75,50 m2 ja mille

tähistus plaanil on II“ kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust ja

eriomandi ese eluruum nr 2, mille tähistus on kohtuotsusele lisatud plaanil KRT2 ja punast värvi

viirutus“;

(2) kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX

(korteriomand aadressil XXX) esimese jao kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa

„XXX mõttelist osa kinnistust“ kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust“.

Hageja märkis, et ta taotles maakohtu 15.09.2020 osaotsusega lahendatud nõuetes osaotsuse

tegemist põhjusel, et hagiga taotletud kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajaliku

hoonejaotusplaani saamine on võimalik alles pärast tuvastusnõuetes kohtulahendi tegemist.

Esitatud hoonejaotusplaan põhineb Tartu Maakohtu 15.09.2020 osaotsuse lisaks oleval plaanil.

Osaotsuse lisaks oleva plaani ning hoonejaotusplaani veidi erinev vormistus ei saa olla aluseks

hoonejaotusplaani vastu võtmata jätmisele. Kuivõrd sisuline vaidlus on läbitud, kinnistusraamatu

kande ebaõigsus on osaotsusega tuvastatud ja ühtlasi on hageja esitanud kinnistusraamatu kannete

tegemiseks vajaliku hoonejaotusplaani ja tõendid kinnistusraamatu ajakohase seisu kohta, on

hageja hinnangul võimalik ebaõigete kannete parandamiseks vajalike tahteavalduste asendamise

nõuded AÕS § 65 lg 1 alusel lõppotsusega rahuldada.

4. Hageja vaidleb vastu kostja taotlusele seada kinnistusraamatu kannete tegemine sõltuvusse

hüvitise tasumisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 alusel. Kostja ei ole omandit

kaotanud. Kostja omandiõiguse ulatus ei ole kunagi olnud nii suur, kui hetkel kinnistusraamatust

nähtub. Jõustunud osaotsusega on tuvastatud, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige ning

menetlusse järelejäänud kinnistusraamatu kande parandamise nõuete eesmärgiks on viia

kinnistusraamatu kanded vastavusse tegeliku õigusliku olukorraga. Kinnistusraamatu kande

parandamine, s.o kinnistusraamatu vastavusse viimine tegeliku õigusliku olukorraga ei tekita

kostjale nõuet hageja vastu. Senise kande ebaõigsus on rikkunud hoopis hageja, mitte kostja

õigusi, mis ongi AÕS § 65 lg 1 järgi kande parandamisnõude esitamise aluseks.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja hinnangul sõnastas hageja 20.01.2022 menetlusdokumendis oma nõude veelkordselt

ümber (hageja taotluse resolutsiooni p 2 ja 3), seega hageja on nõuet jälle muutnud. Kohus ei

ole muudetud nõuet menetlusse võtnud ning kostja ei anna sellele ka TsMS § 376 lg 1 kohast

nõusolekut.

Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud uus plaan on erinev Tartu Maakohtu osaotsuse

lisaks olevast plaanist. Kuna osaotsuse lisaks olev plaan kujutab endast kohtuotsuse osa, ei saa

kohtuotsust muuta uue plaani esitamisega. Kehtiv kinnistusraamatu kanne on õige. Hageja ei

ole esitanud nõuet tuvastamaks, et kinnistusraamatu kanne oleks ebaõige. Lisaks puudub

hagejal alus nõuda kostja korteri kohta käiva kinnistusraamatu kande muutmist.

Kuna kinnistusraamatu kande muutmisega kaasneb kostja jaoks osaline omandi kaotus, taotleb

kostja, et kohus seaks TsMS § 445 lg 1 kohaselt kinnistusraamatu kande tegemise sõltuvusse

omandi kaotuse rahalise kompenseerimisega summas 71 930,71 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hageja nõue kinnistusraamatu kannete parandamiseks on põhjendatud

ja tuleb rahuldada.

6. Kostja hinnangul tuleb hageja poolt 20.01.2022 esitatud seisukohas nõude ümbersõnastamist

lugeda nõude muutmiseks TsMS 376 lg 1 tähenduses ning kostja selleks nõusolekut ei anna.

Kohus kostjaga ei nõustu. Käesolevas menetluses vaidluse all olev hagejale kuuluva

korteriomandi eriomandi ulatus on 15.09.2020 osaotsuse lisaks oleval plaanil ning 20.01.2022

hoonejaotusplaanil näidatud täpselt samasugusena. Kostja ei ole ka vastupidist väitnud ega

tõendanud. KrtS § 7 lg 2 kohaselt peavad kinnistamisavalduses eriomandi eseme tähistamiseks

kasutatavad numbrid või muud tähised langema kokku hoonejaotusplaanil kasutatavate

tähistega. Hageja nõude täpsustamine/ümbersõnastamine on toimunud varasemalt esitatud

nõude piirides ja arvestades kohtumenetluse ajal muutunud seadusandlust ning seda ei peeta

hagi muutmiseks, vastavalt TsMS §-s 376 lg 4 sätestatule. Isegi kui lugeda nõude täpsustamine

nõude muutmiseks, annab selleks nõusoleku kohus arvestades nõude muutmise aluseks olevaid

asjaolusid ning leides, et asja saab nõusoleku andmisega lahendada kiiremini ja säästlikumalt

(TsMS § 376 lg 2).

7. Hageja kinnistusraamatu kannete parandamise nõude aluseks on AÕS § 65 lg 1, mille

kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande

parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Maakohtu 15.09.2020

osaotsusega on tuvastatud hagejale kuuluva korteri eriomandi eseme piirid ning et hagejale

kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi

eriomandi ese on ühendatud XXX mõttelise osaga XXX asuva kinnistu kaasomandist ja

kostjale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud

korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXX mõttelise osaga XXX asuva kinnistu

kaasomandist.

AÕS § 65 lg 1 alusel saab ebaõigeks pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule

olukorrale. Praegusel hetkel ei vasta hagejale ja kostjale kuuluvate korteriomandite kohta

kinnistusraamatus tehtud kanded, mille kohaselt hagejale kuulub XXX mõttelist osa kinnistust

(ja reaalosa eluruum nr 2, mille üldpind on 75.5 m2 ja mille tähistus plaanil on II) ning kostjale

kuulub XXX mõttelist osa kinnistust, tegelikule õiguslikule olukorrale ning kinnistusraamatu

kanded tuleb lugeda ebaõigeks. Eraldi täiendavat nõuet tuvastamaks, et olemasolev kanne on

vale, ei ole enam vaja. Kuna maakohtu poolt osaotsusega tuvastatu põhjal on kinnistusraamatu

kanne vale, tuleb ebaõige kanne AÕS § 65 lg 1 alusel hageja nõudel parandada. Hagejal on

õigus nõuda, et tema korteriomandi kohta käivad andmed viiakse kinnistusraamatus kooskõlla

kohtuotsuses tuvastatuga.

8. Maakohtu osaotsuse tulemusel ei muutunud kostja korteriomandi suurus, küll aga kostjale

kuuluva mõttelise osa suurus kinnistust. Eriomandi mõttelise osa suurus kogu kinnistust on iga

korteriomandi kohta kajastatud kinnistusraamatu esimeses jaos. Nimetatud kanne puudutab

kõigi kinnistu kaasomanike õigusi, sest see kajastab kaasomandis olevate mõtteliste osade

jaotust kaasomanike vahel. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul hageja puudutud isikuks

KRS § 341 lg 1 tähenduses. 15.09.2020 maakohtu osaotsusega tuvastatud kostjale kuuluva

mõttelise osa suuruse vähenemine kinnistu kaasomandist peab nähtuma kostjale kuuluva

korteriomandi kinnistusraamatu kandest ka siis, kui kostja selleks nõusolekut ei anna. Seetõttu

on hagejal AÕS § 65 lõikest 1 tulenevalt õigus nõuda ka kostja korteriomandi kinnistusraamatu

kande muutmist kostjale kuuluva mõttelise osa suuruse osas.

9. Tartu Maakohtu 15.09.2020 osaotsusega tuvastati hagejale kuuluva korteriomandi eriomandi

eseme piirid, sh millised ruumid sinna kuuluvad, ja selle kogupindala. Kohtu hinnangul on

maakohtu osaotsuse lisaks olev plaan ja hageja poolt esitatud hoonejaotusplaan hagejale

kuuluva korteriomandi eriomandi osa piiride osas identne, muutunud ei ole kohtu poolt

tuvastatud korteriomandi pindala. Esitatud (V kd tl 92-93) ja otsuse lisaks oleva

hoonejaotusplaani alusel saab teha kanded kinnistusraamatusse.

10. Eeltoodust tulenevalt saab hageja nõuded kinnistusraamatu kannete parandamiseks

rahuldada ning kohustada kostjat andma nõusolek:

-

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (korteriomand aadressil XXX)

esimese jao kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa „XXX mõttelist osa

kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 75,50 m2 ja mille tähistus plaanil

on II“ kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust ja eriomandi ese

eluruum nr 2, mille tähistus on kohtuotsusele lisatud plaanil KRT2 ja punast värvi

viirutus“.

-

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (korteriomand aadressil XXX)

esimese jao kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa „XXX mõttelist osa

kinnistust“ kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust“.

Jõustunud kohtuotsuse resolutsioon asendab kostja tahteavaldust sellekohaste nõusolekute

andmiseks (TsÜS § 68 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1).

11. Kostja taotlus seada kinnistusraamatu kande tegemine sõltuvusse omandi kaotuse rahalise

kompenseerimisega kostjale ei ole asjakohane. TsMS § 445 kohaselt võib kohus otsuses poole

taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja

asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise

abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus

mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas. Nimetatud sätte eesmärk on tagada (vajalikel juhtudel) kohtulahendi

(sund)täidetavus nii täitmise viisi kui ka täitmise tagamise reguleerimise abil, arvestades

menetlusosaliste õigustatud huve.

Menetlusliku tasaarvestuse oleks kostja saanud teha kas vastuväite või vastuhagi esitamisega.

Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja esitanud avaldust oma võimaliku nõude tasaarvestamiseks

juhuks, kui kohus hageja hagi rahuldab. Samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi hageja vastu,

mida kohus oleks võtnud menetlusse. Kui kostja on seisukohal, et talle on tekkinud seoses

hagejale kuuluva korteriomandi eriomandi eseme piiride kindlaksmääramisega ja

kinnistusraamatu kannete muutmisega mingisugune kahju, on kostjal õigus esitada hageja vastu

hagi (sh tasuda riigilõivu), mida menetletakse käesolevast tsiviilasjast eraldiseisvalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus TsMS § 173 lg 4 kohaselt ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 169 lg 3 alusel tuleb jätta 04.10.2019 menetluskulude tagatise nõudmise määruse peale

esitatud määruskaebusega seonduvad hageja menetluskulud Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2019

määrusega määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda (menetluskulude nimekirja

järgi kulus hagejal selleks 5,6 tundi (150 eurot + käibemaks, kokku 1008 eurot) + riigilõiv 50

eurot). Samuti tuleb jätta OÜ Puleium 2001. aasta majandusaasta aruande saamise kulu

(riigilõiv 2,4 eurot) hageja kanda, kuna kohus jättis selle dokumendi 15.09.2020 osaotsusega

tsiviilasja juurde võtmata.

TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus hageja 18.02.2022 menetluskulude nimekirja punktides 2.9

ja 2.10 märgitud hagejale kuuluva korteri tegelikkusele vastava plaani saamise kulu (600 eurot)

ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajaliku hoonejaotusplaani saamise kulu (300 eurot)

ning selle korraldamisele kulunud esindaja ajakulu (1,8 tundi) hageja kanda, sest nimetatud

kulud oleks hagejal olnud vaja kanda ka ilma kohtuvaidluseta ning seetõttu oleks nimetatud

kulude kostja kanda jätmine kostja suhtes ebaõiglane (kokku jääb hageja kanda 1960.40 eurot

+ 1.8x150+km).

Muud hageja ja kostja menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1

kohaselt kostja kanda.

13. TsMS § 174 lõigete 1 ja 2 alusel määrab kohus kindlaks hagejale hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse. Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lõikest 1 kontrollida

õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS

§ 138 lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

14. Kuna maakohus ei nõudnud pooltelt asja esmakordsel ja teistkordsel menetlemisel enne

otsuste tegemist menetluskulude nimekirjade esitamist, loeb kohus hageja poolt 18.02.2022

esitatud menetluskulude nimekirja täies ulatuses õigeaegselt esitatuks.

Hageja palub menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga, kuna ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja

menetluskulud on kohtule 18.02.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised

(välja on jäetud otsuse p 12 alusel hageja kanda jäetud kulud):

• Asja esmakordsel menetlemisel maakohtus olid hageja menetluskulud kokku 4971.80 eurot,

millest riigilõiv 1550 eurot, õigusabikulud 3412.80 eurot (2844 eurot käibemaksuta),

kohtuvälised kulud (kinnistusraamatu väljavõtted 3 tk) 9 eurot. Õigusabi ajakulu oli 23.7

tundi, tasumäär 120 eurot/tund + käibemaks;

• Asja esmakordsel menetlemisel ringkonnakohtus olid hageja menetluskulud kokku 4211.20

eurot, millest riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiselt 1000 eurot ja õigusabikulud 3211.20

eurot (2676 eurot käibemaksuta). Õigusabi ajakulu oli 22.3 tundi ja tasumäär 120 eurot/tund

+ käibemaks:

• Asja esmakordsel menetlemisel Riigikohtus oli nimekirja kohaselt hageja menetluskulu

43.2 eurot (36 eurot käibemaksuta). Õigusabi ajakulu oli 0.3 tundi ja tasumäär 120

eurot/tund + käibemaks.

• Asja teistkordsel menetlemisel maakohtus olid hageja menetluskulud kokku 11 796.60

eurot, millest õigusabi kulu 11775.60 eurot (käibemaksuta 9813 eurot) ja kohtuvälised

kulud (kinnistusraamatu väljavõtted + riigilõiv Rahvusarhiivist dokumentide saamiseks) 21

eurot. Õigusteenuse osutamise ajakulu oli 66.3 tundi ja tasumäär kuni veebruar 2019 oli 120

eurot/tund + käibemaks (menetluskulude nimekirja kohaselt osutati õigusabi selle tasuga

4.4 tundi) ja alates märts 2019 oli 150 eurot/tund + käibemaks (alates arve nr 190896, kokku

61.9 tundi));

• Asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus olid hageja menetluskuludeks

õigusabikulud 2394 eurot (käibemaksuta 1995 eurot). Õigusteenuse ajakulu 13.3 tundi,

tasumäär 150 eurot/tund + käibemaks.

• Asja teistkordsel läbivaatamisel Riigikohtus oli hageja menetluskulude suuruseks nimekirja

kohaselt õigusabikulud 54 eurot (käibemaksuta 45 eurot). Õigusteenuse ajakulu 0.3 tundi,

tasumäär 150 eurot/tund + käibemaks.

• Asja kolmandat korda maakohtus menetlemisel olid hageja menetluskuludeks kokku 1416

eurot, millest õigusabi kulu 1692 eurot (käibemaksuta 1410 eurot), kohtuvälised kulud

(kinnistusraamatu väljavõtted 2 tk) 6 eurot. Õigusteenuse osutamise ajakulu oli 9.4 tundi ja

tasumäär oli 150 eurot/tund + käibemaks.

• Seega hageja menetluskulud on nimekirja järgi kokku 24 886.80 eurot.

15. Kostja hinnangul tuleb hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada, sest

hageja menetluskulud on ilma mõistliku põhjenduseta u 3 kolm korda suuremad kui kostjal.

Kuna kostja kassatsioone menetlusse ei võetud, et saanud hagejal kassatsioonimenetlustes

hüvitatavaid menetluskulusid tekkida. Dokumentide analüüsimisele kuluv aeg sisaldub sellele

vastamisele kuluvas ajas. Kohtuistungitega seonduv kulu on ülemäärane.

16. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 1500 eurot, hagi tagamise taotluse

esitamisel 50 eurot ning apellatsioonkaebuselt 1000 eurot, kokku 2550 eurot.

TsMS § 137 lg 11 ja Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2020 määruse järgi on käesoleva tsiviilasja

hind 71 930,71 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal 13.10.2017 kehtinud riigilõivu seaduse § 59

lg 1 ja lisa 1 järgi tuli tasuda hagilt hinnaga 71 930.71 eurot riigilõivu 1100 eurot, § 59 lg 17

järgi hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot. Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista

ülemääraselt tasutud riigilõivu. Seega on riigilõiv vajalik ja põhjendatud hagiavalduse ja hagi

tagamise taotluse esitamisel summas 1150 eurot.

Hageja esitas 02.04.2018 Tartu Maakohtu 02.03.2018 vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse

ning tasus riigilõivu 1000 eurot. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga.

17. Kohus peab TsMS § 144 p 2 alusel põhjendatuks hageja kulud kinnistusraamatu väljavõtete

saamiseks kogusummas 18 eurot ja Riigiarhiivist dokumentide saamiseks makstud riigilõivu

kulu 15 eurot, kokku 33 eurot. Kohus märgib, et menetluskulude nimekirja punktis 2.6 oli

kinnistusraamatu väljavõtete kogusumma 24 eurot, kuid arvestades nimekirjas kirjeldatud

väljavõtete arvu arvestab kohus kuluga 6 tk x 3 eurot.

18. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

TsMS § 175 lg 1 järgi arvestada ka ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust. Hageja

esindaja tunnitasu oli kuni 2019 veebruarini 120 eurot ja alates märtsist 2019 oli 150 eurot,

millele lisandub käibemaks. Tegemist on vaidluse toimumise aega, vaidluse liiki ja iseloomu

arvestades tavapärase ja põhjendatud õigusteenuse osutamise hinnaga.

Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt tekkinud

käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostjal hüvitada ka menetluskuludelt arvestatud

käibemaks.

19. Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab

hüvitatava kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh

menetlustoimingute hulgale.

19.1. Hageja on õigusabi ajakuluks asja esimesel läbivaatamisel maakohtus märkinud kokku

23.7 tundi. Maakohtu menetluses toimus 1 istung. Eelkõige peab kohus põhjendatuks ajakulu

kohtuistungil osalemisele 1 h 50 min. Lisaks oli advokaadil vajalik istungiks ette valmistuda

ning pärast istungit tutvuda protokolliga. Seega peab kohus istungiga seonduvaks ajakuluks

kokku 4 tundi, mis hõlmab istungil osalemist, selleks ettevalmistumist ja pärast protokolliga

tutvumist.

Vastaspoolelt kuuluvad väljamõistmisele eelkõige nende lepingulise esindaja toimingute

ajakulu, mille väljundiks on konkreetne menetlusdokument. Abitoimingute ajakulu hindab

kohus kogumis menetlusdokumendi koostamise ajaga ning vähendab nende arvelt mõnevõrra

hageja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu.

Hagiavalduse (sh hagi tagamise taotluse koostamisele ja puuduste kõrvaldamisele) ja kostja

vastusele seisukoha koostamisele (koos abitoimingutega) on hageja esindajal kulunud kokku

16.8 tundi. Kohus peab hagiavalduse sisu ja mahtu ning vastuses esitatut hinnates põhjendatuks

kokku 12 tundi. Asjaoludega tutvumine sisaldub eelduslikult juba dokumendi koostamise

ajakulus ning selle eraldi hüvitamine ei ole vajalik. Rahvusarhiivist edastatud dokumentidega

tutvumisele peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 1 tunni.

Kokku peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks asja esimesel läbivaatamisel

maakohtu menetluses kokku 17 tundi.

19.2. Asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtu menetluses on hageja õigusabi ajakulu

olnud 22.3 tundi. Apellatsioonkaebuse ja kostja apellatsioonvastusele seisukoha koostamisele

(koos abitoimingutega) kulus kokku 17.6 tundi. Kohus peab arvestades apellatsioonkaebuse

sisu ja mahtu ning täiendavas seisukohas avaldatut põhjendatuks ajakulu kokku 15 tundi.

Ringkonnakohtu menetluses toimus üks istung kestvusega 40 minutit. Arvestades istungi

kestvust ja esindaja vajadust istungiks ette valmistuda, peab kohus põhjendatuks istungiga

seonduvaks ajakuluks kokku 2.5 tundi. Ringkonna kohtu otsusega tutvumisele kulunud aeg on

hõlmatud hilisemates menetlustes esitatud dokumentide koostamisele kulunud ajaga.

Seega kokku peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks asja esimesel

läbivaatamisel ringkonna menetluses kokku 17.5 tundi.

19.3. Asja esmasel läbivaatamisel Riigikohtus on hageja õigusabikulu olnud 0.3 tundi. Kohus

nõustub kostjaga, et kassatsioonkaebusega ja Riigikohtu menetlusse võtmata jätmise määrusega

tutvumisele kulunud aja hüvitamine ei ole põhjendatud. Riigikohus ei küsinud hagejalt

kassatsioonkaebuse kohta seisukohta ning selle väljundina ei ole kohtule esitatud ühtegi

dokumenti.

19.4. Asja teisel läbivaatamisel maakohtus oli nimekirja kohaselt hageja õigusabi ajakuluks

66.3 tundi. Maakohtu menetluses toimus 1 istung ning kohus peab põhjendatuks ajakulu

kohtuistungil osalemisele 3 h 10 min. Lisaks oli vajalik advokaadil istungiks ette valmistuda

ning pärast istungit tutvuda protokolliga. Seega peab kohus istungiga seonduvaks ajakuluks

kokku 6.5 tundi, mis hõlmab istungil osalemist, selleks ettevalmistumist, pärast protokolliga

tutvumist ja protokolli parandamise taotluse koostamisega seotud ajakulu.

Arvestades esitatud kirjalike seisukohtade hulka, mahtu ja asja keerukust, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks hageja õigusabikulu ülejäänud osas kokku 45 tundi. Asjaolude,

taotluste ja määrustega tutvumine võib olla ka ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes

vajalik ja põhjendatud ajakulu ning üldjuhul see sisaldub eelduslikult juba dokumendi

koostamise ajakulus, mistõttu selle eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud. Osaliselt on kostja ka

hageja menetluskulud ise põhjustanud, esitades taotlusi, mis jäid rahuldamata. Seetõttu ei pea

kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid rohkem vähendada.

Seega kokku peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks asja teisel läbivaatamisel

maakohtu menetluses kokku 51.5 tundi, millest 2.5 h on põhjendatud esindajatasu hinnaga 120

eurot tunnis, ülejäänud aeg tasumääraga 150 eurot tunnis.

19.5. Asja teisel läbivaatamisel ringkonnakohtus on hageja märkinud lepingulise esindaja

ajakuluks 13.3 tundi. Arvestades seda, et ringkonna menetlus toimus 1 istung kestvusega u 30

minutit, peab kohus põhjendatuks arvestades istungiks ettevalmistumisele kuluvat aega kokku

2 tundi.

Ülejäänud osas peab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses. Kohus

arvestas õigusabi ajakulu vähendamisel sellega, et apellatsioonkaebusele esitatud vastus kordab

oluliselt juba varem hageja poolt esitatut.

Seega kokku peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks asja teisel läbivaatamisel

ringkonnakohtu menetluses kokku 9 tundi.

19.6. Asja teisel läbivaatamisel Riigikohtus on hageja õigusabikulu olnud 0.3 tundi. Kohus

nõustub taaskord kostjaga, et Riigikohtu menetlusega seotud dokumentide analüüsile kulunud

aja hüvitamine ei ole põhjendatud. Riigikohus ei küsinud hagejalt kassatsioonkaebuse kohta

seisukohta ning selle väljundina ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti.

19.7. Asja kolmandal korral läbivaatamisel maakohtus on hageja õigusabikulu 9,4 tundi.

Arvestades hageja esindaja esitatud kirjalikke seisukohti ja menetluskulude nimekirja, peab

kohus põhjendatuks neile kulunud aega kokku 6 tundi.

19.8. Seega hageja õigusabikulud on põhjendatud

kogusummas 16 848 eurot

((17+17.5+2.5)x120 eur/h+ km= 5328 eurot; (49+9+6) x150 eur/h + km = 11520 eurot).

20. Eeltoodud põhjendustel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud kogusummas 19 031 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Sellest õigusabikulu

on 16 848 eurot, riigilõivud on 2150 eurot ja muud kulud 33 eurot.

21. Kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

22. Kohus lahendab hageja poolt 18.02.2022 menetlusdokumendis esitatud taotluse

menetluskulude katteks antud tagatise tagastamiseks pärast tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist.

23. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus

enamtasutud riigilõivu summas 400 eurot (1500-1100) tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise

nõue lõppeb kahe aasata möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tagastamise taotluses tuleb märkida tsiviilasja

number, riigilõivu tasumise makserekvisiidid, summa, mille tagastamist taotletakse, ning

samuti isiku andmed, kelle arvele tagastust soovitakse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik