3-21-1062/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2022, Tartu Haldusasja number 3-21-1062 Haldusasi D.L. kaebus Tartu Ülikooli õppeprodekaani 19. veebruari 2021. a otsuse nr 2-1.18/SV/643 ja 4. märtsi 2021. a otsuse nr 2- 20/SV/9379-2 ning vaidluskomisjoni 19. aprilli 2021. a otsuse nr 9-2020/2021 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2021. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus D.L. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja D.L. Vastustaja Tartu Ülikool RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.L. määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2021. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.L. on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna Euroopa Liidu–Venemaa uuringute õppekava magistriõppe üliõpilane.

Tartu Ülikooli õppeprodekaan tegi 19. veebruaril 2021. a otsusega nr 2-1.18/SV/643 D.L.le noomituse vääritu käitumise eest.

D.L. vaidlustas nimetatud otsuse kohtueelses menetluses. Õppeprodekaan jättis 4. märtsi 2021. a otsusega nr 2-20/SV/9379-2 esitatud apellatsiooni rahuldamata. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustuskomisjon jättis 19. aprilli 2021. a otsusega nr 9-20/2021 D.L. apellatsiooni rahuldamata.

2. D.L. esitas 17. mail 2021 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada eelnevalt nimetatud otsused ning kohustada vastustajat tegema uus otsus. Kaebuse kohaselt tegi Johan Skytte poliitikauuringute instituut ettepaneku kaebaja eksmatrikuleerida. Kaebaja pidi seetõttu koostama selgitusi ja vastuväiteid ning esitama apellatsioone. Kaebaja ei suutnud keskenduda oma magistritöö kirjutamisele ja ei saanud seda ettenähtud aja jooksul esitada. Kaebajale tekkisid negatiivsed tagajärjed õppeaja pikenemise ja sellega kaasnevate täiendavate rahaliste kohustuste näol. Noomitus iseloomustab kaebajat negatiivsest küljest ning võib saada takistuseks tööle saamisel või järgmisele haridustasemele astumisel. Kaebaja hinnangul on noomitusele eelnenud menetlus läbi viidud rikkumistega.

3. Tartu Halduskohus tagastas 12. oktoobri 2021. a määrusega D.L. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Määruse põhjendused olid järgnevad.

3.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 38 sätestab, et teadus ja selle õpetus on vabad ning ülikoolid on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Viidatud sättest tulenev akadeemiline vabadus kaitseb ka õppejõu otsustusvabadust õpetuse sisu, selle raames esindatavate seisukohtade ning õppetöö korralduse ja metoodika suhtes. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Halduskohtus on vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Kaebajale määratud noomitus ei takista õpingute lõpuleviimist ning sel ei ole eelhaldusakti tunnuseid haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2 tähenduses. Hetkel kehtiv õppekorralduseeskiri ei sätesta mingeid otseseid mõjusid või tagajärgi noomitusele, mis on määratud vääritu käitumise eest. Selliseid mõjusid või tagajärgi ei näinud ette ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud õppekorralduseeskiri. Kõrgharidusseaduse (KHaS) § 19 lg 1 alusel on diplomi saamise eelduseks õppekava täies mahus täitmine. Ka kehtiva õppekorralduseeskirja p-de 83 ja 84 alusel on õpingute lõpetamise ja diplomi saamise eelduseks õppekava täitmine. Kaebusest ei tulene, et noomitus oleks takistuseks õppekava läbimisel, sh õppeainetesse registreerumisel, eksamite sooritamisel või lõputöö esitamisel või kaitsmisel.

3.2. Asjaolu, et kaebaja pidi kulutama aega talle esitatud etteheidetele vastamiseks, ei too kaasa kaebeõiguse tekkimist. Noomitus ei takista kaebajal astuda doktoriõppesse või kandideerida töövõi ametikohale. Noomitusega seonduvat teavet ei kanta tulenevalt teadusja haridusministri määrusest „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ diplomile või akadeemilisele õiendile.

4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu

12. oktoobri 2021. a määruse. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.

4.1. Kaebaja ei ole tegelenud akadeemilise petturlusega ega ebaõigesti käitunud. Komisjoni otsuses puudub konkreetsete faktide kirjeldus, mis tõendaks kaebaja tegevust. Kaebajale hakati rikkumisi ette heitma alles 2021. a veebruaris, kui komisjoni viidatud kursuste läbimisest oli möödas juba aastaid. Kaebaja on välistudeng, kuid sellele vaatamata anti talle seitsmeleheküljeline eestikeelne seletuskiri. Teaduskond keeldus talle seda dokumenti inglise keeles väljastamast. Seetõttu oli kaebajal raskendatud vastuväidete esitamine. Seletuskirjas kajastatud ingliskeelsed fraasid olid kontekstist välja rebitud. Kaebaja suhtlus õppejõududega on toimunud ametlikus stiilis ja rikkumisteta.

4.2. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et noomitus ei ole objektiivseks takistuseks doktoriõppesse või töövõi ametikohale kandideerimisel. Komisjoni 15. veebruari 2021. a otsuses on mainitud kaebaja ülikoolist väljaviskamist mitte noomituse tegemist. Kaebaja pidi selle vältimiseks koostama erinevaid selgitusi ja vastuväiteid. Selle otsuse edasikaebamise protsess võttis märkimisväärse aja, mistõttu ei saanud kaebaja keskenduda magistritöö kirjutamisele ning see jäi ettenähtud aja jooksul esitamata. Seetõttu oli kaebajal vaja õpingute tähtaega veel poole aasta võrra pikendada. Kaebajale tähendas see negatiivsete tagajärgede saabumist, kuna õpingute aeg pikenes ning sellega kaasnesid täiendavad rahalised kohustused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb rahuldada.

6. Kaebaja on vaidlustanud Tartu Ülikooli õppeprodekaani otsust, millega kaebajale tehti noomitus vääritu käitumise eest. Halduskohus tagastas kaebuse asjas ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud alusel kaebuse tagastamine on ebaõige. Tegemist ei ole vaidlusega, kus kaebeõiguse puudumine oleks ilmselge.

Kohtupraktika kohaselt on isikul õigus vaidlustada hariduslikke otsustusi, mis takistavad hariduse omandamist. Kaebuse esitamise hetkel oli kaebaja Tartu Ülikooli üliõpilane. Vääritu käitumise eest määratud noomitus ei too küll üliõpilasele automaatselt kaasa eksmatrikuleerimist, kuid seda võidakse arvesse võtta hilisematel juhtudel, mil võib uuesti tekkida kahtlus vääritus käitumises, millele järgneb ilmselt juba karmim reageering. Järelikult ei saa välistada noomituse riivavat iseloomu kaebaja õigusele haridust omandada. Ühtlasi ei ole välistatud ka noomituse stigmatiseeriv olemus, mis võib kaudselt siiski avaldada mõju kaebaja hilisematele püüdlustele astuda doktorantuuri.

8. Ringkonnakohtule teadaolevalt on kaebaja eksmatrikuleeritud Tartu Ülikooli magistriõppest

28. jaanuari 2022. a seisuga seoses õppekava täitmisega täies mahus (Tartu Ülikooli 9. märtsi 2022. a vastusest nr 11-16/JS/10188). Halduskohus peab seda asjaolu arvesse võtma, sest kuigi algselt esitas kaebaja halduskohtule tühistamiskaebuse, on kaebaja õpingute lõppemise tõttu vaidlustatud haldusakti mõju kaebaja õigustele lõppenud, mistõttu peab halduskohus edasise menetluse jätkamise osas juhinduma HKMS § 152 lg 1 p-st ja lg-st 2, st andma kaebajale võimaluse tuvastamiskaebusele üleminekuks ja selleks vajaliku põhjendatud huvi äranäitamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus D.L. määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2021. a määruse saates selle menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)