2-20-105054/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-105054

Tsiviilasi

Osaühingu A.K. Autoteenindus hagi Osaühingu

JOHANNA

GRUPP

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

6293 eurot 18 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu JOHANNA GRUPP apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(kostja):

Osaühing

JOHANNA

GRUPP

(registrikood 10549922), esindaja vandeadvokaat Helmeri

Indela

Vastustaja (hageja): Osaühing A.K. Autoteenindus

(registrikood 10633798), esindaja vandeadvokaat Indrek

Sirk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta Osaühingu JOHANNA GRUPP apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu JOHANNA GRUPP kanda.

Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing A.K. Autoteenindus (hageja) esitas 21. mail 2020 Viru Maakohtule hagi

Osaühingu JOHANNA GRUPP (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

5641 eurot 54 senti ja viivise alates 10. detsembrist 2019 kuni nõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja seaduslik esindaja Marek Krippel pöördus 8. novembril 2019 hageja poole sooviga

remontida sõidukit Škoda Octavia (XXXXXXX) (edaspidi ka sõiduk). Sõidukiga toimus

liiklusõnnetus ning selle tagaosa vajas remonti. Kostja tellimusel koostas hageja kalkulatsiooni

remonditööde maksumuse kohta ning edastas selle vastavalt kokkuleppele Seesam Insurance

AS-ile (kindlustusandja). Kindlustusandja saatis 12. novembril 2019 garantiikirja, mille kohaselt

hüvitab kindlustusandja kostjale sõiduki taastamiskulud 5401 eurot 15 senti. 19. novembril

2019 vormistati auto ülevaatuse akt ning määratleti teostatavate tööde maht. M. Krippel

allkirjastas ülevaatuse akti koos tööülesande kirjeldusega. Hageja leidis, et pooled sõlmisid

töövõtulepingu sõiduki remontimiseks. Remonditööde tasus leppisid pooled kokku

kindlustusseltsi vahendusel. Algses kalkulatsioonis ning lõplikus arves on 240 euro 39 sendi

suurune erinevus, kuna remonttööde käigus ilmnesid varjatud vigastused. Lisatöö kooskõlastati

kostja seadusliku esindajaga telefoni teel ning Seesam Insurance AS-iga kirjalikult. Hageja

remontis sõiduki ja andis selle 29. novembril 2019 kostja seaduslikule esindajale üle, mille kohta

M. Krippel andis allkirja. Hageja väljastas 29. novembril 2019 kostjale aktsepteeritud summas

(s.o 5641 eurot 54 senti) arve nr 19703, kuid kostja ei ole tehtud tööde eest tasunud.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja oli seisukohal, et

pooltel ei ole kokkulepet tööde tegemise kohta arvel nr 19703 märgitud mahus, hageja esitatud

arve iseseisvalt ei tõenda tööde tegemist ega ka poolte mistahes kokkuleppe (sh hinna osas)

olemasolu. Hageja ei ole tõendanud poolte töövõtulepingu olemasolu, tööde nõuetekohast

tegemist ega ka tööde vastuvõtmist kostja poolt. Hageja ei ole kostjale esitanud tööde eeldatavat

kalkulatsiooni (eelarvet) ega ka mistahes hinnapakkumust (ofert). Puudub ka kostja aktsept

tööde tegemiseks arvel märgitud hinnas ja mahus. Hageja on sõlminud töövõtulepingu Seesam

Insurance AS-iga, kes on väljastanud hagejale garantiikirja. Hageja arvel kajastatud tööde

maksumus on ebamõistlikult kõrge, arvestades keskmist turuhinda. Lisaks on hageja märkinud

arvele töid, mida tegelikult ei olnud vaja teha.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 17. detsembri 2021. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 5641 eurot 54 senti ja viivise põhinõudelt alates 10. detsembrist 2019 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Maakohtu hinnangul puudub poolte vahel vaidlus, et sõiduauto Škoda Octavia (XXXXXX)

kuulub kostjale ja sõidukiga toimus novembris 2019 liiklusõnnetus, sõiduk vajas remonti ning

sõidukil oli Seesam Insurance AS-i kaskokindlustus.

Kohtule esitatud garantiikirjast nr 19435 nähtub, et Seesam Insurance AS garanteerib kostjale

sõiduki Škoda Octavia (XXXXXX) kahju nr 2019012080 käigus tekkinud vigastuste

taastusremondi tasu vastavalt hageja 12. novembri 2019 eelkalkulatsioonile (sõiduki

taastusremont 5401 eurot 15 senti). Nimetatud garantiikirjast nähtub, et sõiduki taastusremondi

töövõtuleping sõlmitakse hageja ja kindlustusvõtja (kostja) vahel ning et sõiduki

taastamiskulud kohustub tasuma hagejale kostja (dtl 37). Maakohus leidis, et suuline

töövõtuleping sõlmiti hageja ja kostja vahel, mitte hageja ja kindlustusandja vahel.

Toimiku materjalidest nähtub, et kuivõrd kostja on kindlustusseltsile seoses kahjujuhtumiga nr

2019012080 esitanud valeandmeid (liiklusõnnetuse on tegelikkuses põhjustanud M. Krippeli

teismeline poeg T. Krippel, kel puudus juhtimisõigus), on kindlustusselts kostjale väljastatud

garantiikirja sõiduki remondikulude hüvitamiseks tühistanud (dtl 123-125). See ei mõjuta aga

hageja ja kostja võimalikku omavahelist õigussuhet.

Puudub vaidlus, et liiklusõnnetuse toimumise ning väidetava töövõtulepingu sõlmimise ajal ei

olnud M. Krippel kostja seaduslik esindaja, ta sai kostja juhatuse liikmeks alles 5. veebruaril

2020 (dtl 114, 120). Kostja seaduslik esindaja 8. novembri 2019 seisuga oli K. Lutter. Kostja

esindaja on kohtule teatanud, et M. Krippel oli vaidlusalusel ajal üksnes kostja töötaja ning tal

puudus õigus kostja nimel mistahes lepingute sõlmimiseks.

Kuivõrd M. Krippel ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise ajal kostja juhatuse liige, võis tema

esindusõigus tulla tehingust. Kohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et

M. Krippelile oli antud volitus kostja nimel tehingute tegemiseks. Tunnistaja ütlustest ja

kohtule esitatud kirjalikest tõenditest (dtl 189-196) nähtub, et M. Krippel on nii vaidlusalusel

juhul ning ka varem kostjale kuuluvaid sõidukeid hageja töökotta remonti toonud ning kogu

asjaajamisega kostja nimel tegelenud. Tunnistajal (hageja töötajal) oli seetõttu ka vaidlusalusel

juhul mõistlik alus eeldada, et M. Krippelil on esindusõigus kostja esindamiseks. Maakohus

leidis, et kohtule esitatud tõendid tõendavad, et M. Krippel oli sel ajal Eestis. Kuivõrd esitatud

tõenditest nähtub, et kostja ülejäänud töötajad (sh ka juhatuse liige K. Lutter) oli vaidlusalasel

ajal väliskoolitusel, on eluliselt usutav, et sel ajal tegeles juhtumiga seotud kostja asjaajamisega

M. Krippel, kes on muuhulgas ka kostja enamusosanik. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd

M. Krippelil oli ligipääs kostja asjaajamisele (e-postile, sõiduki hageja töökotta toomine,

suhtlus hageja töötajate ja kindlustusega), oli talle vähemalt antud kaudne volitus kostja nimel

tehingute tegemiseks. Kohtu hinnangul võib seega lugeda, et M. Krippelile oli antud volitus

kostjat

esindada

tsiviilseadustiku

üldosa

seaduse

(TsÜS)

§

lg

alusel.

M. Krippeli käitumisest (läbirääkimiste pidamine, äriühingu nimel dokumentide allkirjastamine

jne) võis hageja järeldada, et M. Krippelile on antud volitus tehingu tegemiseks. M. Krippeli

esindusõigust ei mõjuta välissuhtes ka see, et äriühingu seaduslik esindaja oli tehingu tegemise

ajal väliskoolitusel. Kohus oli seisukohal, et M. Krippelil oli esindusõigus kostja nimel

tehingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

Kohtuistungil antud tunnistaja ütlustest nähtub, et 8. novembril 2019 tuli M. Krippel koos

Marleen Aasaga hageja töökotta seoses kahjustada saanud sõidukiga. Kahjuavalduse koostas

M. Aas, kui väidetav liiklusõnnetuse põhjustaja, M. Krippel esindas kostjat. Kuna tegemist oli

kaskojuhtumiga,

palus

M. Krippel

saata

remondipakkumise

kindlustusandjale

(dtl 140-141). Kohtule esitatud tõenditest nähtub ka, et M. Krippel on allkirjastanud

29. novembril 2019 kindlustusandja antud garantiikirja (dtl 37). Nimetatud tõendiga on kohtu

hinnangul tõendatud, et hageja on teinud kindlustusvõtjale ja ka kostjale hinnapakkumise, mida

ka kostja oma allkirjaga aktsepteeris. Tunnistaja ütlustest nähtub, et pärast garantiikirja saamist

on hageja suhelnud M. Krippeliga telefoni teel varuosade jms tellimise osas ning viimane on

andnud nõusoleku remondiosade tellimiseks ja auto remontimiseks (dtl 141, 147). Tunnistaja

ütlustest (dtl 141-142, 39, 146) nähtub, et hageja on kostjale pakkumise teinud, kostja on hageja

pakkumise aktsepteerinud, pooled on saavutanud sõiduki remondi ja tasu osas kokkuleppe.

Kohus selgitas, et tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja

kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö

vastuvõtmisest. Kuivõrd poolte esitatust ei ole võimalik selgelt tuvastada poolte kokkulepet

tasunõude sissenõutavuse kohta, oli kohus seisukohal, et olukorras, kus hageja tegi auto

remonditöid, on sellise töö omadustest tulenevalt tavaline, et töövõtja tasunõue muutub

sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks

lugemisega.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu sõiduki

remontimiseks, hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, s.o autot remontinud. Kostja

on ka töö üle vaadanud ja vastu võtnud.

Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale teostatud tööde eest 29. novembril 2019 arve nr 19703

summas 5641 eurot 54 senti, arve tasumise tähtaeg oli 9. detsember 2019 (dtl 41). Kostja on

arve kätte saanud ning lubanud tasuda märtsi lõpus (dtl 45). Pooled ei vaidle, et kostja ei ole

hageja arvet tasunud.

Kostja väited, et ta on vaidlustanud temale esitatud arve ning teatanud, et ta ei võta töid vastu, on

jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ja tõendamata. Vaatamata sellele, et kostja on kohtule

teatanud ka, et arvel märgitud tööd ja tööde hinnad on liialdatud, ei ole ta ühtegi usaldusväärset

tõendit selle kohta esitanud. Kohtul puudub alus kahelda teostatavate tööde nimekirjas ja

maksumuses.

Seoses lisatöödega (klaasi vahetamine) märkis kohus järgmist. Kuivõrd kostja on hageja arve

aktsepteerinud ning ei ole ka mistahes pretensioone arve ega teostatud tööde kvaliteedi ega

mahu kohta enne käesolevat menetlust esitanud (ka käesolevas menetluses on kostja esitanud

vaid paljasõnalisi väiteid), leidis kohus, et eluliselt on usutav, et poolte vahel oli kokkulepe auto

tagaklaasi vahetuse ja toonimise osas.

Kostjal puudub õigus keelduda tasu maksmisest, tasu maksmise nõue on muutunud

sissenõutavaks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 5641 eurot

54 senti. Hageja on esitanud ka viivisenõude, mis kuulub rahuldamisele.

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

otsuse jõustumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut. Võimalik leping on sõlmitud hageja ja

Seesam Insurance AS-i vahel. Kohus ei ole tuvastanud, milliste konkreetsete vastastikuste

tahteavaldustega on väidetav leping hageja ja kostja vahel sõlmitud, mistõttu on kohus

ebaõigesti kohaldanud VÕS § 9 lg-t 1 ning oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, § 442 lg-t 8

ja § 232 lg-t 1. Suhtlus remonttööde tegemise kohta on toimunud vaid hageja ja kindlustusandja

vahel. Kostjale ei ole hinnapakkumist esitatud ja kostja ei ole hinnapakkumisega nõustunud.

Hageja nõue kostja vastu on alusetu.

Kohtu seisukohad suulise lepingu sõlmimise kohta on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnalised

ning tõendamata. Auto ülevaatuse akt ega garantiikiri ei ole töövõtuleping. Hageja ei ole

tõendanud, kelle vahel, millal ja milliste tahteavaldustega on suulises vormis leping sõlmitud.

M. Aasal puuduvad mistahes volitused kostja esindamiseks. Kohtule ei ole tõendatud, et kostja

tolleaegne juhatuse liige K. Lutter oleks teinud tahteavalduse hagejaga lepingu sõlmimiseks.

Tunnistaja K.A. kinnitas kohtule, et ta ei teinud kostjale sõiduki remondiks mistahes

hinnapakkumist, kuna ta tegi hinnapakkumise Seesam Insurance AS-ile.

Garantiikiri ega sõiduki ülevaatuse akt ei tõenda hageja ja kostja vahel töövõtulepingu

olemasolu. M. Krippelil ei ole kostja esindusõigust. Tunnistaja K.A. on tunnistanud, et isikute

esindusõigust nad ei kontrollinud. Ei ole tuvastatud, et hageja oleks kontaktis olnud kostja

seadusliku esindaja K. Lutteriga.

Hageja ei ole remonttööde tegemiseks kostjaga läbirääkimisi pidanud. Esitatud tõenditest

nähtub, et tööd võttis vastu Seesam Insurance AS. Arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei

tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem

kokkulepitud ei ole (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Maakohus ei ole

tuvastanud asjaolusid, mille alusel saaks nentida, et arvega võeti vastu ka tööd.

Antud juhul oli sõiduki klaas ja klaasiliistud terved. Hageja ei ole tõendanud, et hageja vahetas

sõidukil aknaklaasi ja klaasiliistud. Samuti ei ole hageja tõendanud klaaside toonimise vajadust,

sellist hinnapakkumist ei ole hagejale tehtud. Klaasi toonimiseks puudus praktiline vajadus.

Hageja arvel kajastatud tööde maksumus on ebamõistlikult kõrge.

Hageja ei ole esitanud kohtule tõendina kostja volitust M. Krippelile, millest saaks tuleneda

M. Krippeli esindusõigus. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 118 lg-t 2. Kostja

sõiduki kasutajaks olemisest ei tulene õigust esindada kostjat või sõlmida kostja nimel

tehinguid. Kostja hinnangul ei ole TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud, sest hageja

esindaja ei kontrollinud 8. novembril 2019 M. Aasa ega M. Krippeli esindusõigust, K. Lutter

ei ole andnud mistahes nõustumust töövõtulepingu sõlmimiseks ega tehingute tegemiseks

M. Krippeli poolt; M. Krippel ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostja esindusõiguslik isik.

Ei ole tõendanud, et M. Krippel viibis 8. novembril 2019 Eestis. Kohus on ebaõigesti leidnud,

et kui ettevõtte ainus juhatuse liige on reisil, siis on esindusõigus automaatselt läinud üle

ettevõtte asukoha riigis olevatele töötajatele. M. Krippel võis kasutada ettevõtte meili ja allkirja,

kuid see ei anna talle ettevõtte esindusõigust tehingute sõlmimiseks. Ebaõige on kohtu

seisukoht, et kostja on M. Krippelile andnud kaudse volituse.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

kostja kanda jätmist.

Hageja ei ole sõlminud lepingut Seesam Insurance AS-iga. Hageja edastas kostja

kindlustusandjale kostja esitatud avalduse ning sõiduki remondikalkulatsiooni. Garantiikiri

edastati ka kostja seaduslikule esindajale K. Lutterile, kes sai selle kätte hiljemalt 14. novembril

2019. Pärast garantiikirja saatmist viis kostja enamusosanik, tolleaegne töötaja ja hilisem

juhatuse liige kostja sõiduki remonti. Garantiikirjast nähtus sõiduki remontimise summa ning

kostja kohustused ehk töövõtulepingu pooleks olemise fakt. Töövõtuleping on vormivaba, selle

võib sõlmida suuliselt. Olulised tingimused nagu remonditav sõiduk ja remondi teostamine

vastavalt eelarvele fikseeriti täiendavalt hageja ja kostja töötajate poolt vastavas aktis (dtl 39).

Kostja esindajana tegutsenud M. Krippel allkirjastas sõiduki remonti andmise akti, millel on

viide remonttööde ulatusele vastavalt eelarvele. Kostja ei ole esitanud kogu menetluse käigus

ühtegi põhistatud vastuväidet tööde mahu või kvaliteedi osas.

Kostja on aktsepteerinud hageja väljastatud arvet muuhulgas sellega, et taotles selle alusel

Maksu-ja Tolliametilt käibemaksu tagastust kui ettevõtlusega seotud kulu pealt.

K. Lutter andis vaikiva heakskiidu kõigile tehtud toimingutele, sh sellele, et tema elukaaslane

ja kostja töötaja M. Krippel viis sõiduki remonditöökotta remonti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei

korda neid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.

7. Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingu alusel tasunõude. Maakohus on õigesti

leidnud, et pooled sõlmisid töövõtulepingu kostjale kuuluva sõiduki remontimiseks. Seejuures

esindas kostjat lepingu sõlmimisel TsÜS § 118 lg 2 alusel M. Krippel. Maakohus tuvastas

õigesti ka poolte kokkulepitud tasu suuruse ja sissenõutavuse. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust, järginud menetlusõigust ning hinnanud

õigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele

seisukohale.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et hagejaga sõlmis lepingu kostja asemel kostja

kindlustusandja Seesam Insurance AS. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks

hageja ja kindlustusandja tahe sõlmida töövõtuleping kostja sõiduki remontimiseks. Ainuüksi

asjaolu, et hageja on suhelnud kindlustusandjaga tööde maksumuse osas ei anna alust lugeda

sellist lepingut sõlmituks. Kindlustusandjal oli VÕS § 489 lg-st 1 tulenev kohustus teha

kindlaks kahju suurus. Hagejaga suhtlemine saab olla toimunud eelkõige sel eesmärgil.

Kindlustusandja antud garantiikirjas (dtl 37) on selgelt kirjas, et lepingu sõlmivad hageja ja

kostja ning kindlustusandja üksnes garanteerib kostjale teatud ulatuses remondikulude

hüvitamise. Sellest tõendist nähtub selgelt, et kindlustusandja ei avaldanud tahet ise lepingut

sõlmida. Garantiikirja on allkirjastanud ka kostja esindaja M. Krippel. Seega saab sellest

järeldada, et kostja oli nõus hagejaga sõiduki remondiks lepingut sõlmima. Seda, et lepingu

sõlmisid hageja ja kostja, kinnitavad ka muud asjas esitatud tõendid: M. Krippeli allkirjaga auto

ülevaatuse akt (dtl 39), milles on märgitud tehtavateks töödeks auto remont, M. Krippeli e-kiri

hagejale (dtl 45), milles lubatakse arve tasumist, ning tunnistaja K.A. ütlused (dtl 140-147),

millest nähtub, et M. Krippel tõi kostja sõiduki hageja juurde remonti, M. Krippel andis telefoni

teel nõusoleku varuosad tellida ja remondiga alustada ning pärast remonti võttis M. Krippel ka

parandatud auto vastu. Kostja on küll eitanud seda, et eespool viidatud dokumentidel oli

M. Krippeli allkiri, kuid ringkonnakohtu hinnangul on tunnistaja ütlustega tõendatud, et

M. Krippel need allkirjastas. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub viidatud tõenditest selgelt, et

hageja tahe oli teha just kostjale pakkumus lepingu sõlmimiseks ning kostja on selle

pakkumusega enda esindaja M. Krippeli vahendusel nõustunud, kinnitades nõusolekut

tehtavate töödega nii telefoni teel tunnistaja K.A., allkirjastades auto ülevaatuse akti, milles oli

kirjeldatud töövõtulepingu eset, antud luba sõiduki remondiks ja nõustutud remonttöödega, kui

ka tegudega, tuues kostja sõiduki hageja juurde remonti. Samuti pidas kostja ka ise end

lepingupooleks. Vastasel juhul ei oleks kostjal olnud mingit põhjust lubada hagejale e-kirjas

arve tasumist.

9. Põhjendamatud on apellatsioonkaebuse etteheited maakohtule TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise

kohta. Viidatud sätte kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine

mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus

tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana

ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

Ringkonnakohus leiab, et eespool tuvastatud asjaoludest nähtub selgelt, et M. Krippel käitus

kostja sõidukit hageja juurde remonti tuues kostja esindajana. Hagejal ei olnud mõistlikult alust

kahelda M. Krippeli esindusõiguses, kuivõrd M. Krippel oli ka varem toonud kostja sõidukeid

hageja juurde remonti ning kostja oli sellist tegevust aktsepteerinud ning tööde eest tasunud,

mida kinnitavad tunnistaja ütlused ning varasem kahjuteade (dtl 191-194). Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et olukorras, kus kostja oli andnud M. Krippelile juurdepääsu enda e-

posti aadressile ning sõidukile selle remonti viimiseks, pidi kostjale teada olema, et M. Krippel

tegutseb tema esindajana. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et lisaks nähtub ka

kindlustusandja vastusest päringule (dtl 124-125), et kostja tolleaegne juhatuse liige K. Lutter

oli M. Krippeli tegevusest teadlik, kuivõrd kindlustusandja saatis garantiikirja nii M. Krippelile

kui ka K. Lutterile. Seda asjaolu on kostja ka ise apellatsioonkaebuses kinnitanud. Pooled ei ole

väitnud, et K. Lutter oleks esitanud mingeid vastuväiteid M. Krippeli esindusõiguse kohta.

Seega olid TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.

10. Põhjendamatud on ka kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja tasunõue ei

ole muutunud sissenõutavaks. Tunnistaja K.A. ütlustest nähtub, et pärast remonttööde tegemist

võttis M. Krippel sõiduki vastu ning tehtud tööde kohta pretensioone ei esitanud. Kostja ei ole

tuginenud sellele, et remonttööd oleks tehtud puudustega. Seega on tõendatud, et hageja tegi

töö puudusteta ning kostja võttis selle vastu. Järelikult on maakohus õigesti leidnud, et hageja

tasunõue on VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutav. Vastuseks kostja väidetele, et tööde hind oli liiga

kõrge märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus pooled olid tasu suuruses kokku leppinud, on

kokkulepitud tasu pooltele siduv ning selle vähendamiseks ei anna alust asjaolu, et mujal oleks

võimalik kokkulepitud tööd odavamalt saada. Kuigi hageja saatis tööde kalkulatsiooni

kindlustusandjale, mitte kostjale, kinnitavad pooltel tasukokkuleppe olemasolu tunnistaja

ütlused, mille kohaselt ta selgitas M. Krippelile hinna kujunemist telefoni teel ning M. Krippel

ei soovinud selle kirjalikku saatmist.

11. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin