2-21-106802/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-106802 Tsiviilasi Hooneühistu X hagi Sergey Fedorovi vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1126,80 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 12. novembri 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergey Fedorovi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant Sergey Fedorov (kostja) (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Roman Golovenko Vastustaja Hooneühistu X (hageja) (registrikood XXXXXXX), esindaja Raivo Salumäe

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 12. novembri 2021 otsus (otsuses ekslikult märgitud kuupäevana 11. november 2021) hagi rahuldamise ulatuse, menetluskulude jaotise ja väljamõistmise osas ning Viru Maakohtu 16. detsembri 2021 määrus

12. novembri 2021 otsuses vigade parandamise kohta.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ja sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt:

2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Välja mõista Sergey Fedorovilt Hooneühistu X kasuks põhivõlana 170 eurot ja viivis seisuga 1. aprill 2021 72, 94 eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3. Sergey Fedorovi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta menetluskuludest maaja ringkonnakohtus 20% Sergey Feodorovi ja 80% Hooneühistu X kanda.

5. Välja mõista menetluskuluna Hooneühistult X Sergey Feodorovi kasuks 719 eurot.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hooneühistu X (hageja) esitas 3. mail 2021 Viru Maakohtule hagi Sergey Fedorovi (kostja) vastu põhivõla 507,51 euro ja viivise 789 euro nõudes. Hooneühistu X on 6. novembri 2007 üldkoosoleku otsusega ümber kujundatud XXXXXXX Garaažiühistust. Ühistu registrikaardi väljavõte kohaselt on kostja ühistu liige. Kostja osales ühistu 3. juuni 1997 ja 29. juuni 2000 üldkoosolekutel. Ühistu raamatupidamise andmetel ei ole kostja tasunud hooneühistu liikmemaksu 1999, 2002, 2003, 2006, 2007, 2009- 2020. aastate eest kokku 507,51 eurot. Hageja sai andmed kostja elukoha kohta alles Narva Linnavalitsuse 16. septembri 2020 rahvastikuregistri väljavõttest ja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on püüdnud kostja kui ühistu liikme kontaktaadressi teada saada. Hagejal aadressi puudumise eest vastutab kostja, mistõttu on ta kohustatud tasuma maksete tasumisega viivitamise eest viivist 0,06% viivitatud summalt päevas. 1. aprilli 2021 seisuga võlgneb kostja viivisena 789,29 eurot.

2. Kostja tunnistab hagi põhivõla 170 euro osas (2018 – 2020 aastate kohustus). Kostja ei ole aastaid garaaži kasutanud. Kostja ei ole (vähemalt alates 2003. aastast) hagejalt saanud ühtegi üldkoosoleku kutset ega arvet. Hageja nõue kostja vastu on suuremas osas aegunud (s.h viivis). Viivise arvestus on ebaselge. Viivise arvestus ei ole põhjendatud ning selle suurus on ebamõistlikult suur (ületab ca 1,5 korda põhinõuet). Hageja iga-aastased nõuded kostja vastu muutusid sissenõutavaks hageja üldkoosolekute otsustes märgitud kuupäevadel. Hageja pöördus kohtu poole alles 10. märtsil 2021, mil esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Aegunud on kõik enne 9. märtsi 2018 tekkinud hageja nõuded, millised palub kostja jätta rahuldamata. Hagi esitamise ajaks ei ole aegunud 2018 – 2020 aastate maksed (2018. a – 100 eurot; 2019. a

– 40 eurot; 2020. a – 30 eurot). TsÜS § 144 alusel aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Aegunud on kõik enne 9. märtsi 2018 arvestatud viivised ja ka need viivised, mis on arvestatud kõigile enne 9. märtsi 2018 tekkinud hageja põhinõuetele. Hagiavaldusest nähtub, et viivise määr on 0,06% iga viivitatud päeva eest. Hageja ei ole täpsustanud, millisest seadusest nõutav viivise määr tuleneb. Hageja poolt kohaldatud viivise määr ei ole põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks l käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on seadusest tuleneva viivise määr 0,02 % iga viivitatud päeva eest. Arvestatud viivise suurus ületab hageja põhinõuet ca 1,5 korda. Kostja viitab VÕS § 162 lgle 1.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 12. novembri 2021 otsusega (otsuses märgitud ekslikult otsuse tegemise kuupäevana 11. november 2021) hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 507, 51 eurot ning viivised 789, 29 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. 16. detsembri 2021 vigade parandamise määrusega parandas kohus otsusega välja mõistetud menetluskulude suuruse 766 eurolt 566 euroks. Kohus asus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja tunnistas hagi 180 euro põhivõla osas. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja liige, kes päris liikmelisuse oma isalt ja ise garaaži ei vajanud. Kostja hageja tegevuse ja oma kohustuste suhtes huvi ei tundnud ja arvas, et hageja on lõppenud. Kostja jättis ajavahemikul 1999-2020 hooneühistu liikmemaksud tasumata, ühistuga ühendust ei võtnud ja oma sidevahenditest ühistut ei informeerinud, mistõttu ei olnud võimalik talle kuni

15. septembrini 2020 arveid kätte toimetada. Hooneühistuseaduse § 6 lg-te 5 ja 6 alusel on ühistu liige kohustatud teatama ühistule oma sidevahendite (telefon, e-postiaadress) ja eluvõi asukoha andmed. Kostja seda ei teinud, mistõttu on vastutav tegemata jätmisest põhjustatud tagajärgede eest. Kostja vastuväited viiviste ja hagi aegumise osas olid maakohtu hinnangul alusetud. Hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd hagejal oli võimalik esitada kostjale arveid alles 15. septembril 2020.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi 170 eurot ületavas osas rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole järginud TsMS §-des 229, 232, 436 ja 442 lg 8 sätestatud nõudeid. Kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja valesti hinnanud tõendeid ning see on kaasa toonud asjas ebaõige kohtulahendi.

Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kohtuotsuse põhjendavast osast nähtub, et hageja sai kostjale arveid kätte toimetada alles

15. septembrist 2020. Antud kohtu järeldus on kostja jaoks üllatuslik. Kohtuotsusest ei selgu, mille alusel tuvastas maakohus antud asjaolu. Kostja vaidles sellele hageja väitele vastu. Materiaalõigusega vastuolus on kohtu järeldus, et hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd kostjale oli võimalik esitada arveid alles 15. septembrist 2020. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates arve kätte toimetamisest kohustatud isikule (TsÜS § 142 lg 1 ja § 147 lg 1). Hagiavaldusest nähtub, et arvete esitamise aluseks on hageja üldkoosolekute otsused (s.h põhikiri). Hageja ei ole (nõude suuremas osas) kohtu poole pöördunud aegumistähtaja jooksul. Hageja viivise nõue on täielikult põhjendamatu. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 966 eurot (200 + 766). Hageja poolt kantud menetluskulud moodustavad 766 eurot (s.o riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud

566 eurot). Maakohus mõistis kostjalt välja menetluskuluna välja 200 eurot rohkem kui hageja nõudis. 5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kostja eirab asjaolu, et hagejal ei olnud võimalik kostjale arveid jm dokumente kätte toimetada põhjusel, et kostja ei olnud teatanud hagejale oma kontaktandmeid nagu seadus ette nägi. Seetõttu vastutab kostja seni selle õigusrikkumise eest ja hageja nõue ei aegu enne arvete kostjale kätte toimetamist. Õigusrikkumine ei saa luua õigust. Hageja viivisenõue tugineb hageja põhikirja p-s 32 sätestatud viivisemäärale 0,1% päevas. Viivisemäära kuni 0,06% päevas on lubatud eraisikute puhul kohaldada. Arvestades kostja rikkumist teatada oma kontaktandmed, oli põhjendatud viiviste arvestus alates hageja üldkoosolekute poolt määratud tähtajast. Hageja ei vaidle vastu, et tema menetluskulud I kohtuastmes olid kokku 766 eurot ja kohus on tehtud vea ka 16. detsembri 2021 kohtumäärusega parandanud. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusnormi olulise rikkumise tõttu kostjalt väljamõistetava põhivõla ja viivise suuruse ning menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 2 p 2 alusel asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata ise uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhivõlana 170 eurot ja viivisena 72, 94 eurot ning jaotab menetluskulud. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tühistada tuleb ka Viru Maakohtu 16. detsembri 2021 määrus otsuses vigade parandamise kohta.

7. Maakohus tuvastas, et kostja on hooneühistu liige ja selle asjaolu üle ei ole vaidlust. Hooneühistu liikmena on kostjal kohustus tasuda üldkoosoleku otsusega määratud makseid (aastamaks). Hageja esitas maksekäsukiirmenetluse avalduse 10. märtsil 2021. Hageja on üldkoosoleku otsustega kehtestanud aastamakse suuruseks 2018. aastal 100 eurot, 2019. aastal 40 eurot ja 2020. aastal 30 eurot. Hageja on selles osas hagiga nõus ja osamaksete suurust ei vaidlusta. Ülejäänud osas (aastamaksed enne 2018. aastat) on kostja esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Ringkonnakohus ei nõustu hageja ja maakohtu seisukohaga, et aegumine ei kohaldu seetõttu, et kostja jättis täitmata kohustuse edastada hagejale oma kontaktandmed. Hooneühistu seaduse § 6 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kohustuste mittetäitmine ei ole aluseks aegumistähtaja pikenemisele või aegumise peatumisele. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja kostja vastu enne

10. märtsi 2021 kohtusse ei pöördunud. Probleemid arvete edastamisega kohustatud isikule ei ole aga seaduse alusel aegumise peatumise aluseks. Asjas ei ole tuvastatavad ka muud asjaolud, mis oleksid andnud alust aegumise peatumiseks. Hageja oleks saanud pöörduda rahvastikuregistri poole kostja elukoha päringuga ka varem.

8. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähteg nõude sissenõutavaks muutumisega. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja osamakse nõuded muutusid sissenõutavaks hageja üldkoosoleku otsustes märgitud kuupäevadel. Hageja üldkoosoleku otsustes vastav kuupäev kas puudub või ühtib see hagejale edastatud arvel märgitud tasumiseks antud tähtajaga. Asjas kuulub kohaldamisele aegumistähtaja alguse osas TsÜS § 147 lg 3, mille kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 144 alusel aegub koos põhinõudega ka kõrvalkohustustest tulenev nõue, kui see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on hageja nõue 2018. aasta maksele eelnevas osas aegunud ning hagi saab põhivõla osas rahuldada üksnes 2018-2020 aastamaksete 170 eurot ulatuses.

9. Hageja nõuab viivist ühekordse summana seisuga 1. aprill 2021. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostjalt on õigus nõuda viivist 0,06 % viivitatud summalt päevas, nagu on märgitud ka kostjale esitatud arvetel. Hageja selgitas maakohtu istungil, et ta nõuab viivist hooneühistu põhikirja p 32 alusel, milles on viivise määraks 0, 1 % viivitatud summalt päevas. Hagejal on õigus nõuda viivist ka põhikirjas märgitust väiksemas summas. Olukorras, kus hooneühistus on põhikirjaga kokkulepitud seadusjärgsest määrast kõrgemas viivise määras, ei pea hageja lähtuma viivise nõudmisel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast. Arve nr 715 alusel tuli kostjal tasuda 100 eurot, tasumise tähtaeg oli 15. september 2018. Viivise suurus perioodil 16. september 2018 – 1. aprill 2021 on 55,80 eurot. Arve nr 778 alusel tuli kostjal tasuda 40 eurot, tasumise tähtaeg oli 15. september 2019. Viivise suurus perioodil 16. september 2019 – 1. aprill 2021 on 13,56 eurot. Arve nr 837 alusel tuli kostjal tasuda 30 eurot, tasumise tähtaeg oli 15. september 2020. Viivise suurus perioodil 16. september 2020 – 1. aprill 2021 on 3,58 eurot. Kokku tuleb kostjalt seisuga 1. aprill 2021 välja mõista viivisena 72, 94 eurot. Arvestades kostja poolt kohustuse täitmisega viivituses oldud aega, ei ole viivis liiga suur ega kostjat ebamõistlikult koormav. Kostja esitatud väited viivise vähendamiseks alust ei anna.

10. Ringkonnakohus rahuldab hagi 170 + 72,94 = 242, 94 euro ulatuses ca 20 % hagihinnast (1296,80 eurot). Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3) ja jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel mõlemas kohtuastmes kooskõlas hagi rahuldamise ulatusega 20% kostja ning 80 % hageja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud maakohtus 766 eurot (sh riigilõiv 200 eurot) ja ringkonnakohtus 160 eurot (2h õigusabikulu). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud maakohtus 540 eurot (4, 5 h õigusabikulu) ja ringkonnakohtus 390 eurot (3, 25 h õigusabikulu), lisandub riigilõiv apellatsioonkaebuselt 200 eurot.

Ringkonnakohus peab põhjendatud menetluskulu suuruseks hagejal kokku 926 eurot ja kostjal 1130 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 719 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/