2-21-15389/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15389

Kohtuasi

Dixutana AB hagi Astel AB vastu võlgnevuse, kahju

hüvitamise ja viiviste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.10.2021 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Dixutana AB määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Dixutana AB (Rootsi Kuningriigi registrikood

5590026307), lepinguline esindaja Kätlin Hinnov

Kostja: Astel AB (Rootsi Kuningriigi registrikood

5590924139), seaduslik esindaja RK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.10.2021 määrus ja saata tsiviilasi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Dixutana AB (hageja) esitas 30.09.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Astel AB (kostja)

vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset

võlgnevust 487 900 rootsi krooni, kahjuhüvitist 1185 eurot ja viivist 891 355,50 rootsi krooni.

2-21-15389

Kuigi nii hageja kui kostja on Rootsis registreeritud juriidilised isikud, on pooled

töövõtulepingu p-s 9 kokku leppinud, et „Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused

püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada

läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt

Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.“ Hageja möönab, et lepingu p 9 puhul on võimalik

erinev tõlgendus. Kuigi asja menetlemine oleks otstarbekam Rootsis, siis arvestades, et kostja

on sellele vastu vaielnud ning leiab, et vaidlused tuleb tingimata lahendada Eesti kohtus ja Eesti

õiguse alusel, esitas hageja hagi Harju Maakohtule.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 19.10.2021 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast, põhjendades seda järgmiselt.

3.1. TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui

seaduse või välislepingust ei tulene teisti. TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi kohaldatakse TsMS-s

rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti

välislepingus või Euroopa Liidu määrustes.

3.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus)

art 63 lg 1 sätestab, et määruse kohaldamisel on äriühingu või muu juriidilise isiku alaline

asukoht seal kus on tema: a) põhikirjaline asukoht; b) juhatuse asukoht või c) peamine

äritegevuse koht. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 14 lg 1 alusel kohaldatakse juriidilisele

isikule selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Brüssel I bis määruse art 4 kohaselt

esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht (asukoht) on liikmesriigis, selle liikmesriigi

kohtusse sõltumata nende (juhatuse liikmete) kodakondsusest. Käesoleva tsiviilasja pooled on

Rootsi Kuningriigis asutatud ja tegutsevad äriühingud ning hagi aluseks oleva lepingu täitmise

asukoht on samuti Rootsi Kuningriik. Seega kohalduvad kohtualluvuse kindlakstegemisele

eelpool nimetatud sätted, mille kohaselt tuleb hagi esitada Rootsi kohtusse. Eeltoodu alusel

esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega

võtta hagiavaldus menetlusse. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. TsMS § 70 lg-st 3 tulenevalt ei ole rahvusvaheline kohtualluvus erandlik, mistõttu võivad

pooled kokku leppida teistsuguses kohtualluvuses. Kuigi maakohus viitas poolte kokkuleppele

kohtualluvuse osas, siis põhjendusi, miks kohus sellega ei arvestanud, vaidlustatud määrus ei

sisalda. TsMS §-st 71 tulenevalt võivad pooled seaduses ettenähtud juhtudel ja korras sõlmida

kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkuleppe võib sõlmida ka juhul, kui ühe või

kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis (TsMS § 104 lg 2). Hagejal peab olema kindlus,

et juhul kui Eesti kohtud asja ei menetle, siis saab ta oma nõudega pöörduda Rootsi kohtusse.

Sealsed nõustajad on viidanud, et lepingu p-s 9 toodud kokkuleppe võib saada Rootsi kohtusse

pöördumisel takistuseks.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-21-15389

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus

tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.

Kohtualluvus on TsMS § 69 lg 1 esimese lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma

menetlusõigusi kindlas kohtus ning TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub

asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt

või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, leides, et hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgi Eesti kohtule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Eesti kohtu poole saab pöörduda

juhul, kui vaidlusel või menetlusosalistel on Eestiga piisav seos (nt kui kostja elab või asub

Eestis, kui vaidluse objektiks olev vara asub Eestis või kui pooled on sõlminud Eesti kohtu

kasuks kohtualluvuse kokkuleppe). Piiriülestes vaidlustes, mille jaoks Brüssel I bis määrusega

erandliku kohtualluvuse reegleid ette nähtud ei ole, saavad pooled määruse art 25 kohaselt

sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Lisaks võib kohus lahendada vaidluse ka põhjusel, et kostja

on määruse art 26 kohaselt kohtusse ilmunud ilma kohtualluvust vaidlustamata.

Kohtualluvuse kokkuleppe lubatavuse hindamisel tuleb samuti lähtuda Brüssel I bis määruse

art-st 25, mille esimese lõike kohaselt kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline

elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate

vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud

pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase

liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Viidatud sätte tähenduses on asjaomane liikmesriigi õigus

selle riigi õigus, millise riigi kohtute kohtualluvuses kokku lepiti. Kuna pooled leppisid lepingu

p-s 9 kokku, et kohtualluvus on Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt maakohtul, tuleb

hinnata, kas kohtualluvuse kokkulepe on tühine Eesti õiguse alusel.

TsMS § 106 lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus

TsMS § 104 lg-s 1 sätestatuga. TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja

läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on

seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Vaidlus on seotud mõlema poole

majandus- või kutsetegevusega. Kokkulepe on sõlmitud kirjalikult ja see käsitleb kindlat

õigussuhet. Hagi esitamiseks ei ole Brüssel I bis määrusega ette nähtud erandlikku

kohtualluvust. Tsiviilasja materjalide kohaselt (dtl 56) peab kostja Eesti kohtu kasuks sõlmitud

kohtualluvuse kokkulepet kehtivaks. Neil asjaoludel puudub alus järelduseks, et Eesti õiguse

alusel oleks kohtualluvuse kokkulepe tühine.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohtul puudub määruskaebemenetluses

pädevus maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuse alusel saab

ringkonnakohus kontrollida, kas nõuete menetlusse võtmisest keeldumine oli õiguspärane ja

piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

2-21-15389

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse peamise

taotluse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa

käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm