3-20-2273/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2273

Haldusasi

Osaühingu Adepte kaebus Saaremaa Vallavolikogu 21.

oktoobri 2020. a otsuse nr 1-3/65 tühistamiseks osas,

millega

jäeti

Pahapilli

küla

Varese

sadama

detailplaneering osaliselt kehtestamata, ning Saaremaa

Vallavolikogu

kohustamiseks

otsustada

uuesti

detailplaneeringu täies mahus kehtestamine

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Adepte Group (endine Osaühing Adepte);

esindajad adv Piret Kergandberg ja Gregor Raudvere

Vastustaja – Saaremaa vald; esindajad adv Arne Ots,

adv Kaisa Laidvee ja Kätlin Kallas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Saaremaa valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

21. märtsi 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Saaremaa valla apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 22.

juuni 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-2273.

2. Teha haldusasjas nr 3-20-2273 uus otsus, millega jätta Osaühingu Adepte kaebus

rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-20-2273

2(14)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustjala Vallavolikogu algatas 28.04.2017 otsusega nr 22 Pahapilli küla Varese sadama

detailplaneeringu (DP). Planeeringuala ala asub Saaremaa vallas (endine Mustjala vald)

Pahapilli külas ja hõlmab Varese sadama katastriüksust (katastritunnus 48301:006:0515,

pindala 2,32 ha, 100% tootmismaa sihtotstarbega) koos kaisid ümbritseva merealaga. DP

eesmärgiks on sadama korrastamine ja rekonstrueerimine ning sadamat teenindavale ühele 83

m kõrgusele tuulegeneraatorile Vestas V66 ehitusõiguse määramine.

2. Saaremaa Vallavolikogu kehtestas 21.10.2020 otsusega nr 1-3/65 „Pahapilli küla Varese

sadama detailplaneeringu osaline kehtestamine“ Varese sadama DP osas, millega planeeritakse

ehitusõigus hoonete ehitamiseks ning jättis kehtestamata tuulegeneraatori ehitusõiguse osas.

DP menetluses on Pahapilli küla elanikud avaldanud seisukohti, et planeeritav tuulik on liiga

lähedal elamutele ja selle tekitatav müra ning visuaalne mõju avatud mererannikul häirib neid.

Samuti on viidatud vastuolule Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga (TP) ja kehtiva

Saaremaa valla üldplaneeringuga (ÜP). Koostatud mürahinnangute kohaselt ei ületa müra

päevast sihtväärtust, kuid teatud tuule suuna (st tuulikust elamu poole ehk loode-, põhja- ja

kirdetuul) ja tuule kiiruse (üle 5 m/s) korral võib toimuda öise müra sihtväärtuse ületamine

lähima elamu juures Merevaike katastriüksusel. Leevendava meetmena pakutakse

mürahinnangutes välja, et tuulegeneraatori tööd tuleb sellisel juhul pidurdada. Kuna avalikul

arutelul ega Rahandusministeeriumi korraldatud ärakuulamisel ei saavutatud kohalike

elanikega kompromissi ning nad ei olnud nõus vastuväidetest loobuma isegi kui

tuulegeneraatori töös rakendatakse leevendavaid meetmeid, häirib tuulegeneraatori püstitamine

volikogu hinnangul kohalikke elanikke nii müra kui visuaalse mõjuga ning riivab seeläbi nende

subjektiivseid õiguseid. Tuulegeneraator ei ole otseselt sadama toimimiseks vajalik rajatis ega

ka n-ö traditsiooniline sadamaehitis, vaid selle rajamisega soovitakse anda sadamale

lisaväärtust. Planeeringust huvitatud isikul tuli arvestada sellega, et tema ettevõtlusvabadus

kinnistul tuulegeneraatori rajamise osas võib olla kitsendatud lähedalasuvate elamute tõttu.

Arvestades Pahapilli küla mereäärset asukohta, kus tuule kiirus on valdava osa ajast üle 5 m/s,

tähendaks see tuulegeneraatori töö piiramist suurel osal ajast. Kui tuulegeneraator on juba

püstitatud, ei saa kohalik omavalitsus olla veendunud ega tagada, et leevendavat meedet

rakendatakse, samuti puudub leevendava meetme rakendamise kontrollimise võimalus.

Kohalikel elanikel on keeruline tõendada müranormide rikkumist, neil puudub võimalus

leevendava meetme rakendamise vajadust ja rakendamist kontrollida ning seetõttu võib

edaspidi tekkida lõputu vaidlus mürataseme ning tuule suuna ja kiiruse üle.

Kavandatav tuulegeneraator hakkab paiknema olemasolevale elamule lähemal kui koostamisel

olevas ÜP-s lubatud. Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud

Saare

maakonnaplaneering

2030+

teemaplaneeringus

„Tuuleenergeetika“

on

ühe

tuulegeneraatori püstitamisel soovituslikuks märgitud optimaalne kaugus 1000 m. Koostatava

3-20-2273

3(14)

ÜP-ga määratakse elektrituuliku ja tuuleparkide püstitamiseks ebasobiva alana asustusalad,

olemasolevad elamud ning määratakse puhverala ulatuseks 1000 m. Koostamisel olevat ÜP-d

ei tule küll DP kehtestamisel järgida kui õigusakti, kuid kohalikul omavalitsusel ei ole

planeeringu kaalumisel keelatud arvesse võtta asjakohastes mittesiduvates dokumentides

väljendatud

huve,

sh

koostamisel

oleva

kõrgema

astme

planeeringu

eesmärke.

Ettevaatusprintsiibist lähtudes ei ole tuulegeneraatori püstitamine avatud mereäärsele alale ja

nii lähedale elamutele põhjendatud ning riivab kohalike elanike subjektiivseid õigusi.

3. Osaühing Adepte esitas 18.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa

Vallavolikogu 21.10.2020 otsuse nr 1-3/65 tühistamiseks osas, millega jäeti Pahapilli küla

Varese sadama DP osaliselt kehtestamata ning Saaremaa Vallavolikogu kohustamiseks uuesti

otsustada DP täies mahus kehtestamine.

Vastustaja jättis otsuse tegemisel arvestamata oluliste kaalutlustega. DP on elluviidav üksnes

terviklikult. Tuuliku rajamine ning sellega kaasnev taastuvenergia tootmise võimalus on

eelduseks sellele, et muud planeeringuga kavandatud tegevused – kalapüügiks kasutatava

sadama rekonstrueerimine, vanade tootmishoonete kasutuselevõtmine – oleks majanduslikust

seisukohast võimalik ellu viia. See asjaolu on välja toodud DP seletuskirjas. Seega on DP

osalise kehtestamise tagajärjed samasugused kui DP kehtestamata jätmisel. Otsus põhjustab

kaebajale varalise kahju tehtud kulude ja saamata jäänud tulu kujul. Vastustaja väide, et kaebajal

tuli arvestada, et tema ettevõtlusvabadus võib olla kitsendatud lähedalasuvate elamute tõttu, ei

ole asjakohane ega piisav kaalutlus. Tuulikule ehitusõiguse andmata jätmise tõttu ei saa kaebaja

luua 10 töökohta. DP ala asub piirkonnas, mis asub tõmbekeskustest suhteliselt kaugel. Seetõttu

on uute ja hästitasustatud töökohtade loomine oluline avalik huvi. Planeeringumenetluses

esitasid vastuväiteid nelja kinnistu omanikud: nendest kolm kinnistut on hoonestatud ning

nende isikute riive ei ole eriti intensiivne. Kohalik kogukond toetab DP lahendust (16 allkirjaga

03.10.2020 pöördumine), sest sadam oleks oluline tööandja. DP terviklahendust toetas Mustjala

osavallakogu, kes on kohalike elanike esinduskogu. Toetus lähtus piirkondlikust huvist,

ennekõike huvist töökohtade loomise vastu. Taastuvenergia tootmine on avalik huvi. Ühe

tuuliku ehitamine võimaldab toota piisavalt elektrienergiat vähemalt 2000 majapidamise

elektriga varustamiseks. Riiklikud ning kohalikud strateegiadokumendid (nt üleriigiline

planeering Eesti 2030+, Saaremaa valla arengukava 2019‒2030, Saare maakonna

arengustrateegia 2019‒2030, Eesti riiklik energia- ja kliimakava) näevad ette taastuvenergia

tootmismahtude olulise suurendamise lähiaastatel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse strateegiliste

eesmärkide saavutamisel ei saa alahinnata iga üksiku tootmisüksuse panust. Müratasemete

hindamisel kasutatav mudel on olemuslikult konservatiivne ‒ hinnangulised müratasemed on

reeglina kõrgemad kui tegelikud. See tuleneb mh asjaolust, et müra modelleerimisel ei

arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad puud ning metsaalad

(Hendrikson & Ko mürahinnang, lk 6). DP-ga ei määrata kindlaks konkreetset tuuliku tüüpi,

vaid antakse ehitusõigus üldisemate parameetrite alusel. Seoses tehnika arenguga on tuulikute

mürahäiring muutunud väiksemaks. Mürahinnangud tuginevad konkreetse tuulikutüübi

müraemissioonile (Vestas V66, mille müraemissioon (LwA) on 102,5 dB), samas on selle

tuuliku tüübi asemel võimalik kasutada teisi, väiksema müraemissiooniga generaatoreid, nt

Enercon E-70, mis on võimsuselt samas suurusjärgus, kuid müraemissioon on 93,6‒104,5 dB.

Vastustaja lähtus sobimatutest kaalutlustest. Planeeringule vastuväiteid esitanud isikute õiguste

riive ulatus on jäetud välja selgitamata. Vastustaja oleks pidanud arvestama, et ühelgi isikul ei

ole subjektiivset õigust ümbritseva keskkonna muutumatuks jäämisele. Varese sadama kinnistu

oli ka enne DP algatamist juhtotstarbelt tootmismaa. Tootmismaa, mida kasutatakse sadama-

alana, toob endaga paratamatult kaasa häiringuid, sh müra. Seega ei saanud vastuväiteid

esitanud isikute jaoks sellised häiringud olla ootamatud. Isikud, kes esitasid DP-le vastuväiteid,

ei ole tuulikust intensiivselt mõjutatud: 1) Sarapuu kinnistu asub ca 500 m kaugusel kavandatud

3-20-2273

4(14)

tuuliku asukohast. Kummagi kinnistu puhul ei ületataks müra tööstusmüra öiseid sihtväärtusi.

Naaberkinnistute (Türnpuu ja Varese) omanikud on tuuliku ehitamise poolt; 2) Pahapilli-Metsa

kinnistu on hoonestamata; 3) Merevaike katastriüksuse kinnistut ei kasuta omanik aastaringseks

elamiseks. Omanik pidi kinnistut omandades olema teadlik, et kinnistu lähedusse kavandatakse

tuulikut. Vastustaja tugines õigusvastaselt koostamisel olevas ÜP-s ettenähtud piirangutele. ÜP

läbis 2020. a suvel eskiislahenduse avalikustamise. Puudub kindlus, et see võetakse vastu

selliselt, et tuuliku puhverala ulatuseks on 1000 m.

Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Asjaolud tuleb

tuvastada piisava detailsusega ning neile antud hinnang peab olema õige. Kehtiva õiguse järgi

ei tule DP kehtestamisel enam juhinduda mitte müra sihtväärtustest, vaid piirväärtustest.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 56 lg 2 p 2 sõnastust muudeti 13.06.2020 jõustunud

muudatustega, mille kohaselt on müra sihtväärtus suurimaks lubatud müratasemeks uute

üldplaneeringutega aladel. Kuna Saaremaa ÜP on alles koostamisel, tuli DP kehtestamisel

lähtuda müra piirväärtustest. Tööstusmüra piirväärtus elamualadel on keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt 45 dBA. Seega ei ületaks teoreetiline ning

määramatust (+2 dB) arvestav mürahäiring ka ebasoodsate ilmastikutingimuste korral

asjakohaseid normtasemeid. Mõlemas mürahinnangus tuuakse välja, et müra modelleerimise

tulemused on konservatiivsed, st tegelikud müratasemed on tõenäoliselt madalamad.

Teoreetiline oht müra sihtväärtuste ületamiseks esineb vaid öisel ajal, st 8 tunnil ööpäevas. Ohu

realiseerumine eeldab täiendavalt nii ebasoodsat tuulesuunda (loode-, kirde- või põhjatuul) kui

teatud tuulekiirust (vähemalt 5 m/s). 2016. a-l koostatud ja alates 01.01.1985 pärit andmetel

tugineva tuuleroosi andmetel esineb tuuliku müra seisukohast ebasoodne kombinatsioon tuule

suunast ja kiirusest vaid ca 16% ajast. Kuna müra normtasemete seisukohalt loetakse öiseks

ajaks 1/3 ööpäevast, esineks teoreetiline müra sihtväärtuste ületamise oht vaid ca 5,3% ajast.

Järelikult on väide, et sihtväärtuse ületamise oht esineb suurel osal ajast, väär. Arvestatud ei ole,

et tuulikut on võimalik ebasoodsate ilmastikutingimuste korral öiseks ajaks välja lülitada või

asendada mürahinnangus käsitletud tuulik vaiksema tuuliku mudeliga. Tuuliku tööd saab

vajadusel pidurdada tuuliku juhtimisprogrammi lisatav käsurida, mis kindlaksmääratud

ilmastikuoludel keerab labad tuule suunast rohkem või vähem välja.

Vastustaja rikkus uurimiskohustust ka sellega, et ei ole välja selgitanud puudutatud isikute

subjektiivsete õiguste riivet ja selle ulatust. Ainuüksi senise keskkonna (visuaalne) muutus ei

tähenda, et piirkonna kinnistute omanike õigusi riivatakse. Teadmata riive ulatust, ei olnud seda

võimalik võrrelda kaebaja õiguste riivega.

Vastustaja rikkus ärakuulamisõigust. Kaebaja sai sellest, et volikogu võib DP kehtestada

osalisest ning selle põhjustest teada päev enne otsuse tegemist (19.10.2020). Selles olukorras

puudus kaebajal võimalus väljendada arvamust otsuse suhtes.

Vastustaja rikkus kohustust korraldada DP osalise kehtestamise osas avalik väljapanek ja

arutelu. DP terviklahendust muutes oleks vastustaja pidanud korraldama uue avalikustamise

(planeerimisseaduse (PlanS) § 137 lg 3). Tuulik oli DP terviklahenduse osa. Välistada ei saa, et

õiguspärase menetluse korral oleks lõpptulemus olnud teistsugune.

Vastustaja tegevus planeeringumenetluses oli eksitav ja vastuoluline. Planeeringu koostamisel,

vastuvõtmisel ning Rahandusministeeriumi järelevalve ajal toetas vastustaja DP tervikuna

kehtestamist. Sellest lähtuti otsuse koostamisel 19.06.2020 istungiks. Pärast 19.06.2020 ei ole

ilmnenud ühtegi uut asjaolu. Sellele vaatamata muutis vastustaja varasemat seisukohta.

Vastustaja oli õigusvastaselt viivituses ning see põhjustas DP osalise kehtestamise. DP

menetluse läbiviimise tähtaeg on kolm aastat (PlanS § 139 lg 2). DP menetlus algatati

3-20-2273

5(14)

28.04.2017. Seega oleks pidanud DP kehtestama hiljemalt 28.04.2020. Vallavalitsus koostas

DP eelnõu 05.05.2020. Vastustaja ei esitanud kaebajale põhjendusi otsustamise edasilükkamise

kohta ega infot, millal DP üle otsustatakse. Vastustaja ei tuvastanud 19.06.‒21.10.2020 uusi

asjaolusid. Planeeringumenetluse tähtaegset lõpuleviimist ei saa takistada vastandlikud huvid,

mille tõttu puudub kokkulepe planeeringulahenduse sisu osas, ega soov vältida kohtuvaidlusi

(Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 21). Muudatusettepanek kehtestada DP osaliselt

tehti volikogu poolt seatud tähtaega rikkudes. Tähtajaks 04.08.2020 kell 12 ei esitatud

muudatusettepanekuid. Muudatusettepaneku, mille põhjal kehtestati DP osaliselt, tegi komisjon

15.10.2020. Volikogu komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool

komisjoni koosseisust. Volikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni 15.10.2020 istungil osales 17

liikmest vahetult 8. AA osales elektrooniliselt, toetades kõiki päevakorras olnud eelnõude

projekte, sh DP tervikuna kehtestamist. Arutelu tulemusena koostas komisjon otsuse

muudatusettepaneku ‒ kehtestada DP osaliselt. Istungil hääletati ainult muudatusettepanekut,

mitte päevakorras olnud DP tervikuna kehtestamise ettepanekut. Seega asendasid komisjoni

liikmed (kes moodustasid vähem kui poole kõigist komisjoni liikmetest) päevakorrapunkti sisu.

Kuna AA selles osas seisukohta ei avaldanud, ei saa teda lugeda komisjoni istungist vastavas

osas osa võtnuks. Järelikult puudus kvoorum (vähemalt pool komisjoni koosseisust). Kui

koosolekult puudunud liikmetest vähemalt mõned oleksid kohal olnud (täites kvooruminõude),

oleks arutelu sisu ja lõpptulemus olnud erinevad.

4. Saaremaa vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei ole määratlenud ega sisustanud avaliku huvi riivet, mida DP osaline kehtestamine

kaasa tõi. Töökohtade loomine teenib kaebaja ärilisi eesmärke ega ole eristatav erahuvist.

Kümne töökoha loomine ei ole käsitatav sedavõrd kaaluka avaliku huvina, mis kaaluks üles

piirkonnas elavate inimeste elukeskkonna ja -kvaliteedi.

Kaebaja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et DP elluviimine tuuliku ehitusõiguseta on võimatu

või sadama ehitus on tuulikuga lahutamatult seotud. Varese sadamal on elektriühendus.

Sadamakaid on varasema ehitusloa alusel rekonstrueeritud.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sh avalikke huve ja

väärtusi (PlanS § 10 lg 1). Vastustaja ei saa DP koostamisel lähtuda vaid kaebaja ärihuvist.

Vastustaja peab lisaks põhiõiguste kaitsmisele tagama mh elamiseks soodsa keskkonna.

Tuulik ei ole sadama toimimiseks vajalik rajatis ega ka n-ö traditsiooniline sadamaehitis.

Kaebaja

soovib

tuuliku

ehitamisega

anda

sadamale

lisaväärtust.

Sadamaehitiste

rekonstrueerimine on toimunud kolme 14.10.2016 välja antud ehitusloa alusel. Ehituslubade

taotlemisel ei saanud kaebaja olla veendunud, et tuulik saab ehitusõiguse. Ka DP algatamine

28.04.2017 ei saanud kaebajale anda õiguspärast ootust, et kehtestatakse tema soovitud

lahendus. Kaebaja esitas 19.02.2015 projekteerimistingimuste taotluse sadamakaide

laiendamiseks ja tuuliku ehitamiseks. Mustjala Vallavalitsus keeldus 12.05.2015 korralduses nr

30 tuulikule projekteerimistingimuste andmisest, sest Mustjala ÜP seletuskirja ptk 2.1 keelab

sidemastide ja tuulegeneraatorite ehitamise ranna või kalda piiranguvööndis. DP koostamine on

kaebaja äririsk. Planeerimismenetlus viidi läbi korrektselt ja nõuetekohaselt, mida kinnitas

Rahandusministeeriumi heakskiit.

DP kehtestamine või kehtestamata jätmine on vastustaja kaalutlusotsus. Vastustaja ei jätnud

arvestamata oluliste kaalutlustega. DP on elluviidav tuulikuta. Taastuvenergia tootmine ei ole

vältimatult vajalik sadama toimimiseks ja elektrienergiaga varustamiseks. Vastustaja tegi

planeeringumenetluse käigus kaebajale ettepaneku loobuda tuuliku ehitusõiguse taotlemisest.

3-20-2273

6(14)

Kaebaja ei ole esitanud kulude ja saamata jäänud tulu suurust ega arvutuskäiku. Kulude

kandmine ei tähenda, et kaebajal tekiks kaitstav usaldus, et DP kehtestatakse algatatud kujul.

Töökohtade loomine on üldistatult ja strateegiliselt avalik huvi, kuid kaebaja ei ole tõendatud,

et kohalikud elanikud vastavad loodavate töökohtade nõuetele. Vastustaja ei ole kõrvale jätnud

kohaliku kogukonna toetust DP terviklahenduse elluviimisele, vaid on seda hinnanud

koosmõjus DP-le esitatud vastuväidetega. Mustjala osavallakogu esimees on kaebaja juhatuse

liige. Seetõttu võib osavallakogu esindada tema ärihuve, mitte niivõrd kohaliku kogukonna

huve. Majapidamiste elektrienergiaga varustamise arv on meelevaldne. Pahapilli külas ei ole

elektrivarustuse tagamisega probleeme. Vallavalitsus on teadlik, milline on riiklik energia- ja

kliimakava, mis näeb ette taastuvenergia tootmismahtude olulise suurenemise. See aga ei anna

alust asuda seisukohale, et vastustaja peab lubama valimatult ehitada tuulikuid.

Teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“ on ühe tuuliku püstitamisel soovituslikuks kauguseks

1000 m. Koostamisel olev Saaremaa ÜP näeb samuti ette puhverala ulatuseks 1000 m. Varese

sadama kinnistu ümbruses ei asu kõrgeid müratakistavaid puid, vaid tegemist on osaliselt lageda

ala ja kadastikuga. Müratase on tuuliku puhul oluline parameeter. Üldjuhul ei oma DP

kehtestamisel õiguslikku tähendust püstitatava seadme tüüp, kuid kaebaja soovis planeeringus

määrata siduva tuulikutüübi, millest lähtuvalt on koostatud mürauuringud. Kuna tegemist on

tundliku piirkonnaga, on tuuliku parameetrid olulised. Kaebaja ei ole DP koostamise käigus

teinud ettepanekut leevendava meetmena püstitada madalam või väiksema võimsusega

tuulegeneraator.

Vastustaja ei lähtunud sobimatutest kaalutlustest. DP-st huvitatud isikul ei ole subjektiivset

õigust soovitud planeeringulahenduse kehtestamisele, mis muudab kehtivat ÜP-d ning ei vasta

kohaliku omavalitsuse ja avalikule huvile. Riigikohus on 08.08.2016 otsuses nr 3-3-1-88-15

asunud seisukohale, et mitme planeerimismenetluse samaaegsel läbiviimisel peavad pädevad

asutused püüdma planeeringute omavahelist vastuolu vältida. Seejuures ei oma tähtsust,

millises menetlusetapis koostatavad planeeringud on, vaid asjakohane on lähtuda koostamisel

oleva ÜP põhimõtetest, kui need on tulevikuperspektiivis kindlalt määratletud ja paigas.

Tuulikute ehitamise puhul see nii on. Vastustaja ei eksinud oluliste asjaolude tuvastamisel. Kui

DP-s mürataseme piiranguid ette ei nähta, võib hiljem rikkumise tõendamine osutuda

keeruliseks. Ebamõistlik on ehitada tuulik ning siis asuda lahendama müraküsimust. Vastustaja

lähtus ettevaatusprintsiibist. Vastustaja ega kohalikud elanikud ei saa tuuliku töötamisel selle

töö pidurdamist kontrollida ‒ neil puuduvad vahendid nii tuule suuna ja kiiruse kui ka

mürataseme kindlaks tegemiseks.

Vastustaja ei rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Vastustaja möönab, et piiratud aja

tingimustes ei saadetud DP osalise kehtestamise otsust huvitatud isikule tutvumiseks.

Formaalne ärakuulamisõiguse rikkumine ei mõjutanud DP osalise kehtestamise otsuse sisulist

õiguspärasust ja kaebaja ärakuulamine ei oleks toonud kaasa DP tervikuna kehtestamist.

Vastustaja ei rikkunud kohustust korraldada DP osalise kehtestamise osas avalik väljapanek ja

arutelu. Planeeringu põhilahendust ei muudetud ning uue avaliku väljapaneku korraldamine ei

olnud vajalik. PlanS § 137 lg-s 3 sätestatud kohustus ei ole imperatiivne. Kohalikul

omavalitsusel on õigus vajadusel otsustada, kas kehtestada planeering osaliselt (HMS § 52 lg

1). Vastustaja ei tegutsenud planeeringumenetluses eksitavalt ega vastuoluliselt. Haldusorgan

ei tohi otsuse tegemist uute lahendusvariantide otsimise ja kaalumise ettekäändel pidevalt edasi

lükata. Seetõttu pidas vastustaja põhjendatuks DP osalist kehtestamist. Vastustaja ei olnud

õigusvastaselt viivituses. PlanS sätestab DP koostamiseks kolmeaastase tähtaja. Tähtaja

ületamine ei ole õigusvastane, kui viivitus on tingitud kohalikust omavalitsusest sõltumatutest

asjaoludest. DP kehtestamise viibis 2020. a kevadel COVID-19 pandeemiast tingitult.

19.06.2020 volikogu istungi protokollist nähtuvalt nõudsid kolm fraktsiooni eelnõu arutamist

kahel istungil seoses asjaolude täpsustamisega. Muudatusettepaneku tegemisel ei rikutud

3-20-2273

7(14)

menetluskorda.

Oktoobrikuu

volikogu

istungi

päevakorda

esitatud

eelnõule

tegi

muudatusettepaneku komisjon 15.10.2020 koosolekul. Muudatusettepaneku sisuks oli muuta

otsuse eelnõu teksti ja otsustavat osa ning kehtestada DP osaliselt tuuliku ehitusõigust

määramata. Muudatusettepanekut menetleti oktoobrikuu volikogu istungil, kus see võeti 16

poolthäälega vastu. Volikogu komisjon võib vajadusel sõnastada muudatusettepaneku oma

koosolekul (töökorra § 16 lg 2 viimane lause). Tegemist on erinormiga lõike 3 suhtes, mis annab

volikogu komisjonile õiguse teha muudatusettepanekuid volikogu esimehe määratud tähtajast

hiljem. AA digiallkirjastatud seisukoht on antud 10.06.2020 ning sisaldab juunikuu volikogu

istungi päevakorrapunkte. Seetõttu ei saa see olla seotud 15.10.2020 toimunud komisjoni

koosolekuga. Komisjoni koosoleku protokolli p-st 6 nähtub, et muudatusettepaneku hääletuse

tulemusel olid selle poolt 8 kohal olnud komisjoni liiget ning üks elektrooniline poolthääl.

Seega oli täidetud töökorra § 6 lg-st 5 tulenev nõue.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.06.2021 otsusega kaebuse, tühistas Saaremaa

Vallavolikogu 21.10.2020 otsuse osas, millega jäeti Pahapilli küla Varese sadama DP osaliselt

kehtestamata tuulegeneraatori ehitusõiguse osas, ning kohustas Saaremaa Vallavolikogu uuesti

otsustama DP terviklahenduse kehtestamise, st tuulegeneraatori ehitusõiguse üle. Kohus mõistis

vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 6975 eurot.

Vastustaja ei teinud läbivalt DP menetluses kaebajale ettepanekut tuuliku ehitusõiguse

taotlemisest loobuda. Sellisele ettepanekule on viidatud vastustaja 24.05.2018 kirjas kaebajale,

kuid kõik järgnevad 2019. ja 2020. a vastustaja kirjad on DP terviklahendust toetavad. Kaebaja

poolt DP korrigeerimine, seletuskirjas esitatud põhjendused, täiendav mürauuring ning

kooskõlastusi andvate ametkondade selgitused on toonud kaasa muudatuse vastustaja

seisukohas ning ta soovis DP terviklahendusega liikuda vastuvõtmiseni ja avalikustamiseni

(02.08.2019 kiri nr 5-2/4225-4, lk 3). Volikogu otsusest on näha, et volikogu käsitles DP-d

üldplaneeringut muutvana, kajastas seal Merevaike kinnistu ja MTÜ Pahapilli Külaselts

vastuväiteid DP terviklahenduse osas ja vastustaja 02.08.2019 vastuskirju. DP vastuvõtmise

eelselt olid volikogule teada kõik tuuliku ehitusõigusega seotud vaidlusalused teemad. Olles

saanud kõik DP terviklahenduse jaoks vajalikud kooskõlastused ning vastustaja toetuse

ajavahemikul 02.08.2019‒05.05.2020, võis kaebaja eeldada, et volikogu kehtestab 19.06.2020

istungil DP terviklahenduse.

Volikogul on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut

parandada ja täiendada, kuid muudatused peavad olema tehtud õiguspärase kaalutluse

tulemusel. Volikogul tuli DP lahenduse üle otsustamisel arvestada nii erahuvi kui ka avalikku

huvi. Sadama opereerimine ja taastuvenergia tootmine ning müük on eelkõige ettevõtja

majandushuvist lähtuv tegevus, kuid sadama toimimine on samal ajal kohalik avalik huvi elektri

varustuskindluse ja tööhõive seisukohast. Tuulikust saadava energiaga töötav sadam on

taastuvenergia tootmise seisukohast riiklik avalik huvi. Lisaks on kaebaja järjekindalt väitnud,

et sadama arendamine ja toimimine on majanduslikult mõistlik üksnes taastuvenergia tootmise

korral. Volikogu teadis hiljemalt 31.10.2019, et DP on ÜP-d muutev, kuid sellele vaatamata

pidas võimalikuks DP terviklahendus kehtestada.

Volikogu jättis olulise osa avaliku huvi teemadest otsuses kaalumata ja lähtus sobimatutest

kaalutlustest. Avalik huvi (elektri varustuskindluse tagamine) oli volikogule 31.10.2019 otsust

tehes teada (viide 02.08.2019 kirjadele). Selle avaliku huviga 21.10.2020 otsuses arvestamata

jätmine oli kaalutlusviga. Samuti pidi volikogule DP seletuskirja alusel olema teada, et kaebaja

kavandab tehtud investeeringud tagasi teenida taastuvenergia müügist. Vastustaja on

vallavalitsuse 02.08.2019 kirjades sellega nõustunud. Seega on kaalutlusviga, kui vastustaja ei

ole planeerimismenetluse ajal sellele väitele vastu vaielnud, 21.10.2020 otsuses seda kajastanud

ning alles kohtuvaidluses seab DP-s kajastatu kahtluse alla. Vastustaja nentis 23.01.2020

3-20-2273

8(14)

vastuses, et sadam koos planeeritava tuulegeneraatori ja tootmisega on potentsiaalne tööandja.

Sellega arvestamata jätmine on kaalutlusviga.

Taastuvenergia tootmine on riiklik avalik huvi. DP seletuskirjas (lk 13) tuuakse välja, et

erinevad rahvusvahelised, riiklikud ja kohalikud arengukavad ja strateegiad (nt üleriigiline

planeering Eesti 2030+, Saaremaa valla arengukava 2019–2030, Saare maakonna

arengustrateegia 2019‒2030) näevad ette taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu edendamise

ja toetamise erinevates sektorites. Vastustaja on vallavalitsuse 02.08.2019 kirjades sellega

nõustunud. Sadama kasutusest ülejääv elekter müüakse põhivõrku, mis on vajalik, arvestades

praeguseid riiklikke eesmärke taastuvenergia kasutamises. Sellega arvestamata jätmine on

kaalutlusviga.

TP-st ei tulene tuuliku püstitamise minimaalset kaugust elamust – 1000 m on soovituslik kaugus

ühe tuuliku ehitusõiguse korral. DP terviklahenduse kehtestamisest keeldumine viitega

koostatavale Saaremaa ÜP-s ettenähtud 1000 m piirangule ei ole õiguspärane. Koostatav ÜP

läbis 2020. a suvel eskiislahenduse avalikustamise. Vastustaja märkis otsuses, et koostatava ÜP

alusprintsiibid ei muutu tuulegeneraatorite püstitamise osas koostamise käigus niivõrd

põhimõtteliselt, et koostatavates DP-des ei peaks vastavate tingimustega arvestama. Seega on

toimunud alles ÜP lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse kohta ettepanekute küsimine (PlanS § 81), millele järgnevad mitmed etapid ning

ennatlik on vastustaja seisukoht, et 1000 m piirang ÜP-ga kehtestatakse. Vahekaugusest

olulisem on tuuliku müra levikuala ja müra leevendamine.

Kuni volikogu otsuseni ei olnud vastustaja tuule kiiruse andmeid kaebajalt välja nõudnud.

Vastustaja oli lähtunud mürauuringutest ning leidnud, et tuuliku ehitusõiguse saab anda

kõrvaltingimusega (HMS § 53 lg 1 p 2, lg 2 p 3) – enne kasutusloa saamist peab kaebaja

teostama mürauuringud, mis kinnitavad õigusvastase müra puudumist. Seda kinnitas vastustaja

17.05.2021 istungil. Sellises olukorras ei saa kaebajale ette heita kaasaaitamiskohustuse

rikkumist tuule kiiruse kohta andmete esitamata jätmise vormis. Tegemist on

põhjendamiskohustuse rikkumisega, kui volikogu otsusest ei nähtu, millele põhineb väide tuule

kiiruse osas.

Arusaadav ei ole, millel põhineb otsuse väide, et vastustaja ei saa tagada, et leevendavat meedet

rakendatakse. Vastustaja on vallavalitsuse 02.08.2019 kirjas nr 5-2/4225-4 nõustunud, et

tuulikut on võimalik selliselt seadistada, et selle võimsust saab automaatselt teatud tuule suuna

ja kiiruse korral pidurdada. Kaebaja esitas kohtule täiendavad tõendid, mis seda väidet

kinnitavad (31.05.2021 menetlusdokumendi lisad). Kõrvaltingimusega DP puhul saab

vastustaja kasutusloa andmisest keelduda. Müra mõõtmise kontrollimiseks on vastustajal

võimalik pöörduda Terviseameti poole, kes teostab riiklikku järelevalvet.

Volikogu oleks pidanud enne haldusakti andmist andma kaebajale uute vastuväidete osas

võimaluse seisukohtade esitamiseks. Kuna otsuse tegemine oli viibinud alates 05.05.2020, ei

oleks ärakuulamisele kulunud aeg (nt üks kuu) enam oluliselt pikendanud otsuse vastuvõtmist.

Kaalutlusvigade arvust ja mõjust tulenevalt ei muuda põhjenduste esitamine kohtumenetluses

tuuliku ehitusõiguse andmata jätmist tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks. Kohus tühistab

otsuse tuuliku ehitusõiguse andmata jätmise osas ning kohustab vastustajat seda küsimust uuesti

otsustama. Kohustamisnõude täitmiseks ei anna kohus tähtaega, sest kaebaja poolt taotletav 2-

kuuline tähtaeg ei pruugi olla piisav uue otsuse tegemiseks.

Muud kaebaja väited, mida kohus ei analüüsinud, ei anna alust kaalutlusvea tuvastamiseks.

Kulutuste tegemine on DP-st huvitatud isiku äririsk. Vastustaja pidi arvestama kõigi puudutatud

isikute huvidega. Mürauuringud tehti konkreetse tuuliku tüübi kohta, mille ehitusõigus on DP

3-20-2273

9(14)

esemeks. Müra täpsem tase selgub mõõtmiste tulemusel. Võimalikud minetused volikogu ja

komisjoni töös ei saanud mõjutada otsuse õiguspärasust. Vastustaja ei rikkunud PlanS § 137

lg-t 3. Volikogu poolt DP osaline kehtestamine tuuliku ehitusõigust andmata ei eeldanud

kooskõlastuste kordamist. Seega ei eeldanud DP osaline kehtestamine ka uut avalikku

väljapanekut ega avalikku arutelu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Saaremaa vald palub 22.07.2021 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 22.06.2021

otsus ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata.

Vastustaja otsus on õiguspärane ja kaalutlusvigadeta. DP algatamine, menetluse käik ega

menetluse jooksul huvitatud isikutele esitatud seisukohad ei saa tekitada õiguspärast ootust, et

DP kehtestatakse täies ulatuses. Isegi kui kohalik omavalitsus oli menetluse jooksul teatud

küsimustes vahepeal teistsugusel seisukohal kui lõplikus haldusaktis, ei tähenda see, et lõplik

haldusakt on kaalutlusvigadega ja seetõttu õigusvastane.

Vastustaja on kohtumenetluses möönnud, et DP osalise kehtestamise otsust ei saadetud

kaebajale täiendavaks tutvumiseks. Seadus ei näe ette, et vallavolikogu peaks võimaliku

(osalise) kehtestamata jätmise otsuse eelnevalt kooskõlastama huvitatud isikuga. PlanS sätestab

isikute kaasamise osas erireeglid ning maaomaniku uuesti ära kuulamine ei ole nõutav, kui

vallavolikogu soovib asuda seisukohale, et planeeringut ei kehtestata. Igal juhul ei oleks

maaomaniku veel kord ära kuulamine toonud kaasa teistsuguse lõppotsuse tegemist. Kohalike

elanike suur vastuseis ja tuuliku negatiivsed mõjud kohalikele elanikele olid DP menetluses

läbivaks küsimuseks. Samuti oli terve menetluse jooksul olnud teada seisukoht, et DP ei ole

kooskõlas Mustjala külade üldplaneeringu ja Saare maakonnaplaneeringuga. DP menetluses on

läbitud kõik kohustuslikud etapid ning isikutel (sh kaebajal) on olnud ohtralt võimalusi oma

seisukohti esitada. Kaebaja on seda võimalust kasutanud. DP osalise kehtestamise tinginud

kaalutlused ja seisukohad olid läbivateks juba DP menetluse jooksul. Mitme aasta vältel läbi

viidud DP menetluses vastustaja seisukohad ei muutunud (sh tuulegeneraatori rajamisega

seotud tingimuste osas) ning puudub põhjus eeldada, et DP osalise kehtestamise otsuse osas

esitatavad seisukohad oleks varasemast erinenud sedavõrd, et oleks sisuliselt muutunud DP

kehtestamise kohta tehtav otsus.

DP osalise kehtestamise otsus on sisuliselt õiguspärane. Isegi kui leida, et mingid kaalutlused

olid otsusest puudu, ei ole alust otsuse tühistamiseks, kui on selge, et neist kaalutlustest lähtuti

otsuse tegemisel. Põhjendamatu on kohtu poolt otsuse sisulise õiguspärasuse hindamisel

primaarselt sellega arvestamine, et vastustaja seisukohad on menetluse jooksul muutunud.

Kohtu seisukohad on selles osas ka vastuolulised. Sisulised kaalutlused ei võimaldanud DP

tervikuna kehtestamist. Mõlema mürahinnangu järeldusena leiti, et teatud tuule suuna ja

tugevuse korral võib esineda öise müra sihtväärtuse ületamist, mille leevendavaks meetmeks

pakuti tuuliku töö pidurdamist selliste tingimuste esinemisel. DP menetluses ei saanud eeldada,

et müraküsimusega tegeletakse alles pärast tuuliku püstitamist, kui juba müra modelleerimine

on näidanud, et esineb öise mürataseme ületamisi. Vastustaja on DP osalise kehtestamise otsuse

tegemisel lähtunud mh ettevaatusprintsiibist.

Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, justkui oleks tuulikust lähtuvate negatiivsete mõjude

kaalutlus pelgalt ühe või paari isiku erahuvi. Kohalike vastuseis on olnud väga tugev ning tegu

ei ole paari inimesega. Mürahinnangutes öiste sihttasemete ületamise tuvastamine ning kohalike

elanike tugev vastuseis tuuliku püstitamisele olid sellised olulised kaalutlused, mis kaalusid üles

arendaja ärihuvi sadamas elektri tootmiseks ja selle müügist tulu teenimiseks. Kaebuses

väljatoodud majapidamiste elektrienergiaga varustamise number on meelevaldne ning kaebaja

3-20-2273

10(14)

on püüdnud tuuliku olulisust elektrivarustuse tagamisel näidata suuremana, kui see tegelikult

on. Pahapilli külas ei ole elektrivarustuse tagamisega probleeme. Samuti ei saa üksiku tuuliku

püstitamine omada olulist tähtsust riiklike kliimaeesmärkide täitmisel. Seejuures on öise

sihtväärtuse ületamise korral vajalik tuuliku tööd piirata, mistõttu ei saa see rakendada oma täit

potentsiaali, häirides siiski nii visuaalselt kui häiringutega kogukonda kogu aja. Öise müra

sihtväärtuse ületamise vältimiseks tuleks rakendada meetmeid, mille täitmise kontroll on seotud

tehniliste ja tõenduslike raskustega.

Tuuliku rajamine ei oleks kooskõlas kõrgema taseme planeeringutega. Puhvertsooni nõue 1000

m ei tulene ainult koostamisel olevast ÜP-st, vaid on ette nähtud kehtivas

maakonnaplaneeringus. Kuigi üksiku tuuliku puhul on maakonnaplaneeringu regulatsioon

soovituslik, ei saa selle nõude järgimist ette heita, eriti kohalike elanike tugeva vastuseisu ja

müra sihtväärtuse ületamise tõttu. Ka Rahandusministeerium oli seisukohal, et planeeringutes

viidatud puhvertsooni peaks järgima ka üksiktuulikute planeerimisel. Menetluses oleva ÜP

regulatsiooniga arvestamine on põhjendatud. Kuna samasugune soovituslik seisukoht tuleneb

juba kehtivast maakonnaplaneeringust, on äärmiselt ebatõenäoline, et see põhimõtteline

seisukoht peaks menetluse jooksul selliselt muutuma, et vastustaja kaalutlused muutuksid

õigusvastaseks.

7. OÜ Adepte Group palub 08.09.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud vastustaja kanda.

DP menetluse viimases etapis varasemaga võrreldes vastupidise järelduse tegemine

elektrituuliku ehitusõiguse osas ei olnud õiguspärane. Ulatuslik kaalutlusruum ei tähenda, et

vastustaja võiks teha suvaotsuseid. Väär on vastustaja väide, et Saaremaa Vallavolikogu ei

olnud menetluses varasemalt oma ametlikku seisukohta väljendanud ning vallavalitsuse

menetluse jooksul väljendatud seisukohad ei ole vallavolikogule siduvad. DP vastuvõtmise

otsuse tegi Saaremaa Vallavolikogu 31.10.2019. Saaremaa Vallavolikogu kinnitas otsusega,

millega suunati elektrituuliku ehitusõigust sisaldav DP avalikule väljapanekule, et elektrituuliku

püstitamine vastab õigusaktidele (sh planeeringutele) ja valla ruumilise arengu eesmärkidele

(PlanS § 134). Seega oli vallavolikogu varasemas menetluses oma ametlikku seisukohta

väljendanud. Hilisema menetluse käigus ei kogutud täiendavaid andmeid, mis oleks andnud

alust volikogu varasema seisukoha muutmiseks.

Vastustaja väide, et 24.05.2018 kirjas oli vallavalitsus võtnud elektrituuliku rajamise osas

tõrjuva hoiaku, on vastuolus vastustaja enda loogikaga. Üksikul menetluse alguses saadetud

kirjal ei saa olla DP kehtestamise otsusele määravat mõju. Kõik järgnevad 2019. ja 2020. a

kirjad (ning vallavolikogu otsus DP vastu võtta) on DP terviklahendust toetavad. Lisaks on

vallavalitsuse (esialgne) negatiivne seisukoht kujundatud olukorras, kus elektrituuliku mõjusid

(eelkõige müra) ja nende leevendamise võimalusi ei olnud veel välja selgitatud.

Kaebaja ärakuulamisõigust rikuti ja see mõjutas asja otsustamist. Vaidlusalune otsus tugines ka

täiesti uutele väidetele müra ja selle leevendamise võimaluse kohta, mille osas ei olnud kaebajal

võimalik omapoolseid selgitusi ja tõendeid esitada.

Vastustaja on eksinud asjaolude tuvastamisel ja huvide kaalumisel. Apellatsioonkaebuse väide,

et vastustaja ei saa tugineda müra modelleerimise tulemustele, on alusetu ning viide Riigikohtu

lahendile nr 3-3-1-88-15 asjakohatu. Müra modelleerimise tulemused on olemuslikult

konservatiivsed, st pigem on tegelik müraolukord soodsam. DP kehtestamise otsuse eelnõus oli

kõrvaltingimusena ette nähtud tegelike müratasemete mõõtmine tuulegeneraatori valmimise

järel ja enne kasutusloa saamist.

3-20-2273

11(14)

Alusetud on väited, et DP esialgses versioonis pakutud leevendusmeetmed on ebapiisavad ja

nende rakendamise vajadus annab alust elektrituulikule ehitusõiguse andmata jätmiseks

tulenevalt ettevaatuspõhimõttest. Tuulikute tööd on võimalik reguleerida ja kontrollida viisil,

mis tagab müra vastavuse normtasemetele. Alusetud on etteheited, et kaebaja ei pakkunud DP

menetluses välja täiendavaid kompromisse, eelkõige tuulikute kõrguse ja võimsuse

vähendamist. Vastustaja oli ise nii DP vastuvõtmise eel kui järel seisukohal, et tuuliku rajamine

on lubatav, sh leevendusmeetmed piisavad kolmandate isikute õiguste kaitseks. Seega oleks

ettevõtjal olnud ebaloogiline ise vähendada tuuliku mõõtmeid ja võimsust, vähendades sellega

projekti võimalikku tulusust.

Asjakohatu on väide, et DP-le vastuväiteid esitanud isikute õigused on kaalukamad kui muud

huvid. Seejuures oli vastustaja sisuliselt kogu menetluse jooksul vastupidisel seisukohal.

Kohalike elanike huvid on erinevad ja vastassuunalised, kuid valdav osa on tuuliku rajamise

poolt. Vastustaja on otsuse tegemisel jätnud arvestamata muude avalike huvidega.

Elektrivarustuse parandamise on vastustaja ise juba 02.08.2019 kirjades ühe argumendina

ehitusõiguse andmiseks välja toonud. Kliimaeesmärke ei ole võimalik saavutada ühegi üksiku

tuuliku või ka suuremahulise tuulepargiga. See aga ei tähenda, et üksikud tuulikud ei panustaks

kliimaeesmärkide saavutamisse ja seda asjaolu võiks DP kehtestamise täielikult eirata.

Vastustaja on eiranud fakti, et arendajal ei ole tuulikuta võimalik ellu viia ka muid kavandatud

tegevusi, sh rajada tootmishooneid ja luua vähemalt 10 uut töökohta. Sisuliselt jääks DP osalise

kehtestamisega kogu kavandatud arendustegevus ellu viimata. Huvide tasakaalustamisel on

oluline arvestada ka sellega, et Varese sadama kinnistu juhtotstarve oli ka varasemalt

tootmismaa, mistõttu tuli ümbruskonnas asuvate kinnistute omanikel igal juhul arvestada

võimalike häiringutega, sh müra ja vaate muutumisega.

Elektrituuliku püstitamine on kooskõlas kõrgema taseme planeeringutega. Maakonnaplaneering

ei käsitle üksikuid elektrituulikuid, mistõttu ei saa DP-ga üksikule tuulikule ehitusõiguse

andmine olla maakonnaplaneeringuga vastuolus. Lisaks ei saa maakonnaplaneeringuga seada

kinnisomandile kitsendusi ning see ei ole vahetult DP koostamise aluseks. Asjakohatu on viide

alles eskiislahenduse etapis olevale Saarema valla ÜP-le.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Saaremaa valla apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning halduskohtu

otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.

9. Varese sadama DP kehtestamine elektrituulikuta (osaline kehtestamine) oli õiguspärane,

kuna selle tervikuna kehtestamine oleks olnud vastuolus kehtiva ÜP-ga (DP kehtestamine ÜP-

d muutvana poleks olnud põhjendatud), kõrgemalseisvate planeeringute soovitustega ning

tuulikust lähtuv müra ületanuks piirnorme (seda välistava kõrvaltingimuse järgimine oleks

raskesti kontrollitav ja tõendatav). Kohaliku omavalitsuse tegevus DP kehtestamise menetluses

erinevate huvide väärtustamisel allub kohtulikule kontrollile vaid piiratud ulatuses.

Ringkonnakohtule ei ole äratuntav vastustaja kaalutlusviga, mille tõttu tuleks DP kehtestamise

otsus tühistada.

10. Varese sadama DP on vastuolus Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14

kehtestatud Mustjala valla külade üldplaneeringuga1 (kehtiv ÜP). Selle ÜP järgi on Varese

sadama territoorium märgitud reserveeritud tootmisalana (T1) ja reserveeritud veealana.

1 https://www.saaremaavald.ee/documents/17113760/19332902/Mustjala+k%C3%BClade+seletus-

kiri.pdf/ebcb7455-a93a-48c1-948a-ee777d3bf8bd

3-20-2273

12(14)

Juhtotstarve T1 on sadamate ja nende laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik ala. ÜP

seletuskirja ptk 2.1 kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud tootmismaa

määramine sidemastide (sh mobiilimastide) ja tuulegeneraatorite rajamiseks. See keeld hõlmab

ka ranna piiranguvööndis juba olemasolevale tootmismaale kõrgete tehisobjektide

(mobiilimastid, tuulegeneraatorid) ehitamise vältimist. ÜP seletuskirja ptk 2.1.3 kohaselt tuleb

tootmisaladele ehitiste ehitamisel võtta arvesse ÜP-s toodud piiranguid. Tootmishoonete

rajamisel, laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et laiendatav/rajatav

ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos temaga kaasneva mõjuvööndiga. Tootmisettevõttega

kaasnev reostus (sh valgus, müra, lõhn, jmt) ei tohi levida väljapoole tootmisettevõttele

kuuluvat maa-ala. Pooled ei vaidle selle üle, et elektrituulikust tulenev müra väljub Varese

sadama DP alalt. Varese sadama DP on vastuolus ka 27.04.2018 riigihalduse ministri

käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu

„Tuuleenergeetika“2 (seletuskirja lk 52 jj) tuulegeneraatori puhverala (1000 m elamust)

soovitusega. Maaomaniku nõusolekul võib elektrituulikuid paigutada maaomaniku elamule

lähemale kui 1000 m juhul, kui on tagatud nõuetele vastav müra normtase. Saaremaa valla

kinnitusel on sama põhimõte kavandatud ka Saaremaa valla koostatavasse ÜP-sse, millega

määratakse elektrituuliku ja tuuleparkide püstitamiseks ebasobiva alana asustusalad,

olemasolevad elamualad ning määratakse puhverala ulatuseks samuti 1000 m (vt ka Saaremaa

Vallavolikogu 27.09.2018 otsus nr 1-3/96 Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise kohta, lähteseisukohad3). Õige on valla seisukoht, et ehkki kehtiva

teemaplaneeringu puhverala nõue on üksiku tuuliku püstitamisel soovituslik, ei ole sellest

lähtumine õigusvastane. Samuti võib kohalik omavalitsus võtta planeeringu kaalumisel arvesse

asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema

astme planeeringu eesmärke (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12). Mitme

planeerimismenetluse samaaegsel läbiviimisel peab kohalik omavalitsus püüdma planeeringute

omavahelist vastuolu vältida (Riigikohtu 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 23). Tuuliku ja

elamu

vahelise

1000

m

puhverala

soovitus

on

kirjas

ka

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 13.03.2019 kirjas nr 17-7/2019/2142 (dtl 424), milles anti

kohalikele omavalitsustele ühtsed soovitused tuuleenergeetika alade kavandamiseks. Lisaks on

Rahandusministeerium Varese sadama DP heakskiitmisel (23.04.2020 kiri nr 14-11/632-2, dtl

529 jj) teinud Saaremaa vallale ettepaneku (tuginedes Saare maakonnaplaneeringule) enne

Varese sadama detailplaneeringu kehtestamist veel kord kaaluda maakonnaplaneeringus

sätestatud

soovitusi

tuulegeneraatori

planeerimisel.

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi välja antud „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikseenergia

käsiraamatu“4 kohaselt tuleks tuulikud planeerida elamutest tiheasustusaladel (linnad, alevid)

2000 m kaugusele ning mujal 1000 m kaugusele. Erandid võivad olla lubatud, kui on tagatud

müra normtaseme vastavus nõuetele (lk 37). Saaremaa vald on märkinud, et indikatiivselt asub

planeeritavast tuulikust ca 400 m kaugusel mitmeid majapidamisi, lähimad õuealad jäävad ca

300 m kaugusele.

11. Planeeritava tuuliku töötamine öisel ajal võib ületada müra piirnorme. Koostatud

mürahinnangute (Hendrikson&Ko mürahinnang, dtl 354 jj; OÜ Adepte Ekspert mürahinnang5)

kohaselt ei ületata müra päevast sihtväärtust, kuid teatud tuule suuna (st tuulikust elamu poole

ehk loode-, põhja- ja kirdetuul) ja tuule kiiruse (üle 5 m/s) korral võib toimuda öise müra

sihtväärtuse ületamine lähimate elamute fassaadil. Hendrikson&Ko mürahinnangu kohaselt

2 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/1_Saare_Seletuskiri.pdf

3 https://gis.saaremaavald.ee/failid/yp_koostamine/1_Saaremaa-VV-27.09.2018-otsus-96-YP-ja-KSH-

algatamiseks.pdf

4 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/kov-te-kasiraamat.pdf

5 https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/483-

58/Varese%20sadama%20tuuliku%20m%C3%BCra%20ja%20varjutushinnang_Adepte%20Ekspert.pdf

3-20-2273

13(14)

esineb kõrgeim müratase arvutuslikult Merevaike kinnistu eluhoone juures (tegemist on ka

tuulikule lähima hoonega): modelleerimise kohaselt kuni 42,5 dB (ehk öise sihtväärtuse

ületamine 2,5 dB ulatuses). Öise sihtväärtuse ületamist võib teoreetiliselt esineda ka teiste

eluhoonete juures: nt Lille kinnistul (ületamine 1,4 dB), Randla kinnistul (ületamine 1,2 dB).

Ülejäänud hoonete puhul jääb teoreetiline sihtväärtuse ületamine väiksemaks kui 1 dB.

Leevendava meetmena pakutakse mõlemas mürahinnangus välja, et tuulegeneraatori tööd tuleb

sellisel juhul pidurdada või rakendada piiranguid tuuliku öisele tööajale.

12. Olukorras, kus DP on vastuolus kehtiva ÜP-ga, teemaplaneeringu ja koostatava ÜP

soovitustega ning rikub mingitel tingimustel müra piirnorme, taandub ÜP-d muutva DP

kehtestamise põhjendatuse ja DP-le kõrvaltingimuste kehtestamise küsimus erinevate huvide

väärtustamisele. Erinevaid huve (era-, äri- ja avalikku huvi) ei saa kohaliku omavalitsusüksuse

eest väärtustada kohus. Praeguses asjas on halduskohus seda aga teinud. PlanS § 10 lg 1 kohaselt

peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke

huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele

ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on

kohaliku omavalitsuse üksus (PlanS § 124 lg 10). Vastavalt PlanS § 142 lg-le 1 võib

detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldplaneeringu muutmiseks

peab esinema mõjuv põhjus ning üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peab olema

erandlik (nt Riigikohtu 15.01.2009 otsus nr 3-3-1-87-08, p 22; 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-

07, p 11). Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil

planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud,

kuivõrd kohus ei saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust (19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07,

p 11). Seega on erinevate kinnisasja omanike ja avalike huvide arvesse võtmisel

ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle

otsustajaks kohalik omavalitsus.

13. Praegu ei nähtu asja materjalidest, et mingi asjakohatu kaalutlus või mõne olulise asjaolu

kaalumata jätmine oleks oluliselt saanud mõjutada asja otsustamist. Kõiki huve (nii äri-, era-

kui avalikke huve, sh kliimaeesmärke ja elektrivarustatuse tagamist) saab teostada siiski vaid

kõrgemalseisvaid planeeringuid ja õigusnorme (sh müra piirväärtusi) järgides. Saaremaa vald

on osutanud, et kaebaja ei esitanud menetluses tuuliku töö piiramiseks täiendavaid

alternatiivseid lahendusi tuuliku kõrguse või võimsuse vähendamiseks. Saaremaa vald on

asjakohaselt ka märkinud, et tuuliku tööga seonduvate võimalike kõrvaltingimuste täitmise

kontroll on seotud tehniliste ja tõenduslike raskustega. Riigikohus on selliseid raskusi mööndes

viidanud, et ebamõistlik on elektrituulik esmalt valmis ehitada ning asuda alles pärast seda

tegelema müraküsimuse lahendamisega (Riigikohtu 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 16).

Sellises olukorras ei saa Saaremaa vallale ette heita ettevaatusprintsiibist lähtumist ja turvalise

elukeskkonna säilitamise eelistamist müranorme ületavale ja lähedalasuvate elamute omanike

õigusi ülemääraselt riivavale planeeringule (PlanS § 8) ning vastupidiselt halduskohtule ei ole

ringkonnakohtule äratuntav kohalike elanike erahuvi põhjendamatu eelistamine kaebaja huvile

ja avaliku huvile. Halduskohtu seisukohad seonduvalt riikliku huviga taastuvenergia tootmiseks

väljuvad kaebuse esemest. Saaremaa vald on kohtumenetluses esitatud seisukohtadest

tulenevalt võtnud otsust tehes arvesse, et valla hinnangul ei esine kõnealuses piirkonnas

probleeme elektri varustuskindlusega ning väited töökohtade loomisest on üldsõnalised või

seisukoht selle piiramisest põhjendamata (üks elektrituulik ei loo töökohti ning kehtestatud

detailplaneeringuga ei ole piiratud kavandatud sadama- ega tootmishoonete ehitust, mistõttu

pole piiratud ka uute töökohtade loomine, vt ka Riigikohtu 15.01.2009 otsus nr 3-3-1-87-08, p

19). Ehkki varustuskindluse osas ei ole volikogu seisukohti 21.10.2020 otsuses eraldi välja

toodud, nähtuvad need vastustaja 24.05.2018 kirjast (dtl 402, p 2.4), mistõttu puudub

3-20-2273

14(14)

ringkonnakohtul alus arvata, et need asjaolud ei olnud volikogus kaalumisel ning n-ö tekkisid

argumentidena alles kohtumenetluses. Saaremaa vald on viidanud, et detailplaneeringu

kehtestamist elektrituuliku osas on võimalik uuesti kaaluda juhul, kui üldplaneeringu

menetluses otsustatakse tehnoloogia arengu, kogukondliku arvamuse muutuse või

tuuleparkidega seotud muude kaalutluste tõttu vähendada puhveralasid.

14. Asja materjalidest nähtuvalt on Saaremaa valla seisukohad Varese sadama

detailplaneeringu osas olnud muutuvad. Kui 24.05.2018 kirjas (dtl 402) oldi elektrituuliku

planeerimise vastu, siis edaspidi kuni valla ehitus- ja keskkonnakomisjoni 15.10.2020 istungini

(protokoll dtl 114) pooldati DP terviklahendust. Kuid valla vastuolulistest seisukohtadest ega

detailplaneeringu vastuvõtmisest (Saaremaa Vallavolikogu 31.10.2019 otsus nr 1-3/106, dtl

571) ja avalikule väljapanekule suunamisest ei tulenenud Osaühingule Adepte õiguspärast

ootust detailplaneeringu kehtestamiseks. Halduskohus on otsuse p-s 20.1 õigesti märkinud, et

DP vastuvõtmine, ametiasutuste kooskõlastused, Rahandusministeeriumi heakskiit ega DP

terviklahenduse esitamine kehtestamiseks 19.06.2020 istungile ei tähendada, et volikogu ei

võiks menetluse ajal DP-sse muudatusi teha. Asja materjalidest nähtuvalt asus Saaremaa

vallavolikogu DP kehtestamist esmakordselt arutama 19.06.2020 istungil, eelnõu suunati teisele

lugemisele ja 21.10.2020 istungil väärtustasid volikogu liikmed konkureerivaid huvisid eelneva

menetlusega võrreldes erinevalt. Nagu eespool öeldud, ongi erinevatele huvidele kaalu andmine

eelkõige volikogu liikmete otsustada (sh raskesti kontrollitava ja tõendatava kõrvaltingimuse

seadmine, mis võib tuuliku tööst häiritud elanike õigusi kaitsta vaid näiliselt, vs. DP

kehtestamine ilma tuulikuta, mis välistab kohalike elanike häiringu). Kohalikul omavalitsusel

on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada

ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult

enne selle kehtestamist. Saaremaa Vallavolikogu 21.10.2020 otsuse tühistamist ei too kaasa ka

kaebaja väide ärakuulamisõiguse rikkumisest. Õigusnormid ei näe ette kohustust kuulata

volikogu menetluse käigus uuesti ära detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik.

Vastustaja on põhjendatult osutanud, et volikogu otsuse tegemise ajaks olid volikogu liikmetele

teada kõik menetluse materjalid ja faktilised asjaolud ning vahepealsel ajal (juuni ‒ oktoober

2020) ei olnud kogutud uusi tõendeid ning seega puudus vajadus kaebajat veel kord ära kuulata.

Volikogu liikmete häälte jagunemine ei ole ette teada, mistõttu ei saa ette teada olla ka

hääletustulemus ega see, millisel kujul otsus lõpuks vastu võetakse.

15. Nagu eespool märgitud, on Saaremaa vald kinnitanud, et Pahapilli külas ei ole

elektrivarustuse tagamisega probleeme, vastupidiseid tõendeid ei ole esitatud. Seetõttu ei ole

ringkonnakohtule ka veenvad kaebaja väited DP realiseerimatusest selle osalise kehtestamise

korral. Kohtupraktikas on leitud, et planeeringuga tuleb tagada optimaalne tasakaal kõigi

puudutatud isikute huvide vahel (Riigikohtu 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 25). Lahendus,

kus sadama arendamine on lubatud, kuid tuulikut püstitamata, võib sellise tasakaalu tekitada.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistab

halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab Osaühingu Adepte

kaebuse rahuldamata (HKMS § 200 p 3). HKMS § 108 lg-st 1 ning § 109 lg-test 1 ja 4 tulenevalt

jäävad menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)