2-21-2246/20 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2246 Tsiviilasi M T (T) hagi K K (K) vastu ühisvara jagamiseks ja hüvitise saamiseks K K vastuhagi M T vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) M T (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Kostja (vastuhagis hageja) K K (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vladimir Makarov Menetluse liik

10. detsember 2021 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M T (T; isikukood xxxxxxxxxxx) ja K K (K; isikukood xxxxxxxxxxx) vahel sõlmitud kompromiss järgnevatel tingimustel:

1.1. Lõpetada K K ja M T kinnistu asukohaga xxx xx xx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx; katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) ühisomand.

1.2. Jagada K K ja M T ühisvara järgmisel viisil:

1.2.1. Jätta M T ainuomandisse kinnistu asukohaga xxx xx xx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx).

1.2.2. Kohustada K K andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnisasja (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx) teise jao omanikukande, mille kohaselt on M T ja K K kinnistu (registriosa nr xxxxxx) ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse M T. 1.2.3. Saata jõustunud kohtulahend täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

2 (3)

1.2.4. Määrata, et M T ja Swedbank AS-i vahel 21. juulil 2016 sõlmitud laenulepingust nr 16-066881-EL ning selle lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused jäävad M T kanda.

1.2.5. Määrata, et M T ja Bigbank AS-i vahel 20. veebruaril 2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SLR17-01-1475932 ning selle lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused jäävad M T kanda.

1.2.6. Hageja M T loobub hagis esitatud ülejäänud nõuetest kostja vastu ja kostja K K loobub vastuhagis esitatud nõudest hageja vastu.

1.2.7. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes edasised nõuded üksteise vastu.

1.3. Tsiviilasjas nr 2-21-2246 kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 150 eurot M T arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (Swedbank AS) selgitusega: „Tsiviilasjas nr 2-21-2246 osalise riigilõivu tagastamine".

3. Tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 150 eurot K K arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (Swedbank AS) selgitusega: „Tsiviilasjas nr 2-21-2246 osalise riigilõivu tagastamine".

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-2246.

Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel määruse peale määruskaebust esitada ei saa (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M T (hageja) esitas 12. veebruaril 2021 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse K K (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja hüvitise saamiseks. Kohus võttis hagi 1. märtsi 2021 määrusega menetlusse. Kostja esitas 16. märtsil 2021 vastuhagi M T vastu ühisvara jagamiseks. Kohus võttis

5. aprillil 2021 vastuhagi menetlusse. Pooled vastasid vastaspoole menetlusdokumentidele ning asjas toimus 10. detsembril 2021 eelistung.

2. 29. märtsil 2022 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled paluvad kokkuleppe kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooltele on teada menetluse lõpetamise tagajärjed.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohtu hinnangul vastab poolte kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.

3 (3)

6. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kokku leppinud, et asjas tekkinud menetluskulud jäävad nende endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik