2-21-6162/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. märts 2022 avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-6162

Tsiviilasi

E. P.i hagi C.-Z. P.i vastu elatise vähendamise nõudes

Tsiviilasja hind

1 188 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. P. (ik xxxx)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Birgit

Riivits,

e-post:

menetlus@themis.ee

Kostja: C.-Z. P. (isikukood xxxx)

Kostja seaduslik esindaja: L. D. (isikukood xxxx, e-post: xxxx)

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 06.10.2021 ja edasi kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt E. P.i hagi C.-Z. P.i vastu kohtuotsusega väljamõistetud elatise

vähendamise nõudes.

2. Muuta Harju Maakohtu 05.04.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-855 E. P.ilt

väljamõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista E. P.ilt elatis tema tütre C.-Z. P.i ülalpidamiseks alates 20.04.2021 kuni

31.12.2021 258,08 eurot kuus.

4. Välja mõista E. P.ilt elatis tema tütre C.-Z. P.i ülalpidamiseks alates 01.01.2022 kuni

C.-Z. P.i täisealiseks saamiseni 258,08 eurot kuus, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3 – 5

sätestatud määra.

5. Määrata kindlaks punktis 4 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused - PKS § 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool kostjale

Lk 2 (9)

makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot; PKS § 101 lg 5).

Menetluskulude jaotamine ja kindlaks määramine.

6. Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.

7. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud.

1. Xxxx sündinud tütar C.-Z. P. põlvneb E. P.ist (tlk 6).

2.

05.04.2016 otsusega mõistis Harju Maakohus õigeksvõtul põhineva otsusega hagejalt

kostja kasuks välja alates 01.01.2016 elatise pooles Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga

alammääras kuni kostja täisealiseks saamiseni (tlk 6, p 2).

3. Hagejal on lisaks kostjale xxxx sündinud poeg D. P. (tlk 35) ja xxxx sündinud poeg D.

P. (tlk 36), kellega hageja elab koos, osutades neile ülalpidamist vahetult.

4. Hageja kostjale ülalpidamist vahetult ei osuta.

Hageja nõue ja selle põhjendused.

5. E. P. esitas hagi C.-Z. P.i vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on

hageja kohustatud Harju Maakohtu otsuse alusel maksma kostja ülalpidamiseks elatist alates

01.01.2016 Vabariigi Valitsuse kehtestatud pooles kuupalga alammääras kuni kostja

täisealiseks saamiseni. Võrreldes kohtuotsuse tegemise seisuga on hageja varaline seis,

tervislik olukord ning ülalpeetavate arv muutunud.

Hageja töötas kuni 01.07.2020 H OÜ-s keskmise sissetulekuga 1 700 eurot (neto) kuus (tlk 7)

Alates 01.07.2020 töötab hageja V OÜ-s, teenides 1 223,47 eurot (neto) kuus (tlk 8). Muid

sissetulekuid hagejal ei ole. Töökoha vahetuse tingis hageja tervislik seisund, milleks on xxxx

ja xxxx (tlk 42 – 42 pöördel). Hageja selgitas, et kuna hageja alustas hiljuti õpingutega, on

talle küll makstud riigipoolset vajaduspõhist õppetoetust, kuid viimane ei ole hageja

hinnangul vaadeldav sissetulekuna, kuna tegemist on toetusega, mida hageja kasutab

sihtotstarbeliselt õpingutega seotud kulude katteks.

Hageja tõi välja, et tal on igakuiseid kohustusi kuus kokku 757,02 eurot – eluasemelaenu

igakuine osamakse 361,21 eurot (tlk 9 - 16), varakindlustus 11,54 eurot kuus (tlk 48),

sõiduauto ostu laenu tagasimakse 239,74 eurot kuus (tlk 23 – 25), tarbijakrediidileping 144,53

Lk 3 (9)

eurot kuus (tlk 27 – 23). Samuti on hageja saanud 01.10.2020 õppelaenu 2 500 eurot, kuid

nimetatud kohustus muutub sissenõutavaks tulevikus pärast õppe lõppemist.

Hagejaga koos elava alaealise ülalpeetava D. P.i igakuised kulud on 520,50 eurot ja D. P.i

igakuised kulud on 451,05 eurot kuus (tlk 45 – 46 pöördel, 48-61). Hageja teiste ülalpidamist

vajavate alaealiste kulud kannab hageja väitel peamiselt D. ja D. P.i ema K. L., kelle

sissetulek on keskmiselt 1 000,27 eurot kuus (tlk 62). D. ja D. P.i riiklik peretoetus kokku

summas 120 eurot laekub nende ema kontole (tlk 63).

6. Hageja leiab, et arvestades hageja majanduslikku ja tervislikku seisu ning lähtudes

sellest, et hageja teised ülalpeetavad saavad ülalpidamist ebavõrdselt, on alus 05.04.2016

hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks 160 euroni. Hageja on elatise

vähendamise alusena muu hulgas viidanud kostja saadavale peretoetusele.

7.

01.06.2021 menetlusdokumendis on hageja pidanud põhjendatuks järgmisi kostja

igakuised kulusid – elamispinnaga seotud kulud (laen + kom.kulud) 55 eurot + 84 eurot,

sidekulu 17,15 eurot (tlk 93 pöördel). Ülejäänud kuluartiklite osas viitas hageja RAKE

uuringule ning leidis, et põhjendatud toidu, majapidamis- ja hügieenitarvete kulu on 150

eurot, transpordikulu 10 eurot, tervishoiukulu 6 eurot, koolitarvete kulu 5 eurot, riiete- ja

jalanõudekulu 50 eurot ning vaba ajaga seotud kulud 28 eurot kuus (tlk 93 pöördel – 94).

Hageja hinnangul on kostja igakuine tegelik ja vajalik kulu hinnanguliselt 405 eurot, mis

vastab RAKE uuringu tulemustele 13-17 aastase lapse ülalpidamiskulule, mis on

standardeelarve meetodi põhjal 412 eurot kuus. Arvestades kostja 405 euro suurusest

igakuisest kulust maha saadav peretoetus, on ühe vanema maksimaalne panus ülalpidamiseks

172,50 eurot kuus. Hageja asus seisukohale, et hageja tasutud elatis ei ole arvestades hageja

majanduslikku võimekust ja kostja tegelikke vajadusi, põhjendatud ega vajalikud ning esineb

alus väljamõistetud elatise vähendamiseks. See ei kahjusta mitte kuidagi kostja huve ega

vajadusi.

8.

06.10.2022 istungil selgitas hageja, et arsti soovitusel vahetas hageja töökohta, uues

ametis on töödejuht kuue (6) alluvaga, vanas töökohas oli tehase koordinaator 50 – 70

alluvaga. Trennis käib hageja samuti arsti soovitusel. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas, et

õpib tootmiskorraldust, et tulevikus rohkem teenima hakata. Õpe toimub kord kuus viis (5)

päeva järjest. Vahel jääb kostja ööbima, mis maksab 20-25 eurot ööpäev ning vahel sõidab

edasi tagasi (üks ots 80 km). Koroona ajal ei olnud alati võimalik ööbima jääda. Valdavalt

võtvat hageja tööle söögi kaasa, mitte ei einesta väljas. Lisaks märkis hageja, et hageja

elukaaslane kannab kommunaal- ja toidukulud ning 70% laste ülalpidamiskuludest.

9.

01.12.2021 on hageja põhjendanud oma valikuid sõiduauto soetamisel, ½ mõttelise

kinnisasja omamisel, jõusaalis käimist, einestamist väljaspool kodu, esindaja võtmist,

õppimist ja Telia Eesti AS esitatud igakuiseid suuri arveid. Hageja esitas tõendi, et on

peatanud oma liikmelisuse spordiklubis MyFitness.

10.

17.01.2022 seisukohas, et hagejal on kolm (3) ülalpeetavat, kuid kostja emal vaid üks

(1) ning saab kostja ema ema vajadusel panustada kostja ülalpidamisse rohkem. Kuna hageja

panustab temaga kooselavate alaealiste ülalpidamisse maksimaalselt 160 eurot, siis kõigi laste

võrdsusest lähtudes oleks 160 eurot kostjale elatise suurus, millega oleksid kostja vajadused

rahuldatud.

11.

09.02.2022 menetlusdokumendis leidis hageja, et kostja esitatud haigusloost ning

analüüsi tulemustest lähtudes ning arvestades kostja väljatoodud tervishoiukulu suurust 25

euro kuus, vajab kostja allergiaravimeid sesoonselt (nt vaid kevadel). Peamiste toiduainete

vastu kostja allergiline ei ole, mistõttu ei saa väite, et kostja toidulaud oleks oluliselt kallim.

Hageja on toonud välja ka erinevate pesuvahendite hinnavõrdluse. Transpordi osas märkis

Lk 4 (9)

hageja, et kostja õpib Xxxx ning ei ole teada, kui tihti ta Tallinnas käib, kuid sooduspilet

maksab 1,70 eurot. Kostja vanaema elavat aga hoopis xxxx, mitte xxxx. Hageja hinnangul on

mõistlikuks transpordikuluks 10 eurot, mitte 15 eurot. Hageja esitas vastuväite ka kostja

arvuti ostuga seotud kuludele, väites, et see võib olla ka ühiskasutuses.

Kostja vastuväited ja põhjendused

12. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata, s.t elatise summat mitte

vähendada. Hageja ei ole kostja kasvatamises osalenud alates 2011.aastast ning piirdub

üksnes elatise tasumisega. Kostja ema kasvatab kostjat üksinda, kelle sissetulekuks on palk

790 eurot kuus ( tlk 82, 90), millele lisandub peretoetus 60 eurot (tlk 84) ja hageja tasutav

elatis 292 eurot kuus. Selleks, et kostja elukvaliteeti säilitada, oli kostja ema sunnitud

hiljaaegu võõrandama oma sõiduki. Kostja märkis, et elatise vähendamine raskendaks

oluliselt kostja ülalpidamist. Kostja tõi välja igakuise kulu suuruse kuluartiklite lõikes kokku

summas 576,15 eurot, lisades, et nende vähendamisel kannataks kostja füüsiline ja vaimne

tervis.

13.

20.01.2022 e-kirjas kirjutas kostja seaduslik esindaja, et kostja on väga allergiline laps,

mille tõttu kulub kostja toidule, majapidamis- ja hügieenitarvetele enam raha ning ka

tervishoiukulud on kallimad. Transpordikulude osas selgitas, et kostja kasutab Xxxxt ja tagasi

ning Xxxx vanaema juurde sõitmiseks rongi. Kuna kostjal oli vaja koolikohustuste täitmiseks

arvutit, siis sai see soetatud, mis kuulub koolitarvete hulka. Kostja esitas väljavõtte

haigusloost, millest nähtub, et 18.03.2019 on kostjal diagnoositud allergiline riniit, mis on

liigilt korduvhaigestumine ning teostatud on analüüsid, mis kajastavad kostja allergia taset

erinevatele allergeenidele (tlk 205 – 209 pöördel).

14. Kostja selgitas 12.02.2022 e-kirjas, et kostjal on jätkuvalt allergia ja toiduainete osas

peab kostja ema katsetama, mida kostja talub, mida mitte. Ostetud arvuti kuulub vaid kostjale,

seda kostja ema ei kasuta. Samal ajal tõstatas kostja küsimuse, et miks hageja käib kõrge

vererõhuga jõusaalis, sest ükski arst ei soovita sellise diagnoosiga jõusaali, mis on koormus

südamele ja mis omakorda võib tekitada südame rütmihäireid. Hagejal oli juba enne õpingute

alustamist kolm (3) ülalpeetavat ning õpinguid ei saa alustada ainult sellepärast, et tulevikus

oleks parem töökoht, kuna lapsed vajavad praegu ülalpidamist. Hageja sõiduki osas märkis

kostja, et põhjendatud ei ole omada nii võimsat sõidukit ning sõiduauto omamine on üldse

luksus, seda enam, et xxxx, kus hageja elab, on hea ühistranspordi ühendus.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et

• kostja on hageja alaealine laps;

• kostja elab koos emaga,

• hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last;

• hagejalt on kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis pooles Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammääras, mis 2021. aastal oli 584 eurot.

16. Pooled vaidlevad selle üle kas käesoleval ajal esinevad alused, et rahuldada hageja

nõue ja vähendada kostjalt kohtuotsusega välja mõistetud elatist kuni 160 euroni.

17. Tulenevalt

asjaolust,

et

kehtivas

perekonnaseaduses

puudub

regulatsioon

väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnasjas

kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS)

§ 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti

välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel

Lk 5 (9)

õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada

(p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud

juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse

muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki

pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Seega

võimaldab seadus iseenesest kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust vähendada, kuid

selle eelduseks on TsMS § 459 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Kokkuvõtlikult on

elatise suuruse muutmiseks alust siis kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on

võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta

elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-

15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele nende tõendamise koormust selgitanud.

18. Lähtuvalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitust tuleb selleks, et kohus saaks hagi

rahuldada, kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks

hageja poolt elatise maksmisele vastavalt 05.04.2016 Harju Maakohtu otsusele, millega

mõisteti välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras, on oluliselt muutunud, ning et see

muutus on tekkinud pärast 05.04.2016, mil makstava elatise suurus kohtu poolt kindlaks

määrati. Lisaks nimetatule tuleb käesoleval juhul tuvastada ka see kas hagejal esineb PKS §

102 lõike 2 teises ja kolmandas lauses märgitud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra ehk elatise alammäära, mida hageja on

käesoleva hagi esitamisega palunud teha.

19. Kuna elatis on hagejalt välja mõistatud õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega, ei ole

selles aga tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus tuvastab elatise

suuruse muutmise hagi lahendamisel seetõttu selle, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud

teisele isikule ülalpidamist andma (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsus nr 3-2-1-119-15 p 12).

20. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99

lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on

sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult

on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus.

Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust

arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele

anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kuni 31.12.2021 kehtinud seaduses sätestatud

miinimummäär oli PKS § 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, mis Vabariigi Valitsuse 21.12.2019 määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020

töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. Selles ulatuses ei ole lapse vajadusi

vaja tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17). Alates 01.01.2022 tuleb

elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5 sätestatut ning ka pärast

seadusemuudatust ei või elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS §

101 lg 1). Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks oluliselt suurem või väiksem

eelneva kalendriaasta kohta (neto 1 223,47 eurot, palgakalkulaatori järgi brutotasuna ca 1 500

eurot) Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast,

mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta 3% eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk – 1448 eurot.

Lk 6 (9)

Lapsetoetus on pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Minimaalne mahaarvatav summa

on sellisel juhul 30 eurot ehk pool lapsetoetusest ühele lapsele. Pooled ei vaidle, et toetust

makstakse kostja emale. Seega elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator /)

kohaselt on seadusjärgne elatisemäär kostja osas alates 01.01.2022 213,44 eurot.

21. Hageja nõuab käesolevas asjas elatise vähendamist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud

määra ja palub elatise suuruseks määrata 160 eurot kuus. Hageja nõue elatise vähendamiseks

võiks kuuluda rahuldamisele PKS § 102 lg 2 alusel, mille kohaselt võib kohus vähendada

elatist alla sama seaduse § 101 lg 1 sätestatud määra mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse

kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka

muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks

piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike

toetustega jne). Kohus selgitas tõendamiskoormist 23.11.2021 kirjas (tlk 171 – 171 pöördel).

22. Hageja tugineb hagi alusena esmalt sellele, et kostja vajadused on väiksemad kui

seaduses sätestatud määr ja teiseks sellele, et tal ei ole oma tervisliku ja majandusliku seisu

tõttu võimalik anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Samuti tõi hageja esile,

et tal on veel kaks alaealist ülalpeetavat, kellest üks sündis pärast 05.04.2016 tehtud otsuse

tegemist (tl 36).

23. Kostja on toonud vastuses hagile välja, et tema igakuiste vajaduste suurus on 576,15

eurot, millest eluasemekulud on kokku 139 eurot (55 + 84), sidekulud 17,15 eurot, toit,

majapidamis- ja hügieenitarbed 200 eurot, transpordikulu 15 eurot, tervishoid 25 eurot,

koolitarbed 70 eurot, riiete- ja jalanõudekulud 70 eurot ning vabaajakulud 40 eurot (tlk 68).

Hageja on nõustunud kostja eluaseme ja sidekuludega, ülejäänud kulude osas on viidanud

RAKE uuringule ning leidnud, et põhjendatud ja vajalikud kulud toidule, hügieenile ning

majapidamistarvetele on 150 eurot, transpordile 10 eurot, tervishoiule 6 eurot, koolitarvetele 5

eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot ning vabaajale 28 eurot kuus (tlk 93 – 94).

21. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid.

24. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja igakuiste vajaduste suuruse hindamisel saaks

rakendada RAKE uuringust, sest kohus peab lähtuma lapse kuludega seonduva hindamisel

kehtivast õigusest, mistõttu RAKE uuringus märgitu ei oma tähtust ja on asjakohatu. Kohus

selgitab lisaks, et RAKE uuringust ei ole võimalik kulude suurust tuletada, kuivõrd tegemist

ei ole õigusaktiga ning lapse kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada

juhtumipõhiselt.

25. Hageja on välja toonud küll pesuvahendite, pähklite ja võimalike kostja

allergiavastaste ravimite hindasid, kuid hageja ei ole tõendanud objektiivseid asjaolusid, mis

lükkaksid ümber kostja poolt esile toodud kostja vajadustele vastavate kulutuste suuruse

eelduse. Kohus peab vajalikuks välja tuua ka selle, et kuigi hageja teiste alaealiste lastega

seotud kulutusi kannab hageja väitel peamiselt nende ema ning hageja osutab temaga

kooselavate alaealiste suhtes ülalpidamiskohustust üksnes 160 euro ulatuses, ei tähenda, et

seetõttu peaksid kostja igakuised vajadused võrreldes hageja teiste alaealiste igakuistest

kuludest väiksemad olema. Omaette küsimus on, kas neid kulusid peaksid vanemad kandma

võrdses osas või tuleb kõrvale kalduda võrdsuse printsiibist (PKS 105 lg 3). Veelgi enam,

kostja on xxxx tütarlaps, kelle teatud kuluartiklid võivad olla isegi suuremad kui hageja

vanima xxxx (xxxx) aastase poja D. P.i kulud.

Lk 7 (9)

Kohus on seisukohal, et igal inimesel on vaja ennast ja riideid pesta, milleks kulub seepi,

šampooni ja pesupulbrit, ning reeglina käivad ka inimesed vähemalt paari kuu tagant

juuksuris ja on vahel ka haiged või vajavad tervise turgutuseks lisaks väljakirjutatud

ravimitele ka vitamiine ning kostja vanuses lapse jaoks on väga oluline ka kooliväline suhtlus

eakaaslastega. Samuti vajab inimene elamiseks ka toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid

ning et nende ostmiseks on vaja raha. Tuginedes eeltoodule ning lähtudes sellest, et hageja ei

ole kostja eluaseme- ja sidekulusid vaidlustanud, on kohtu hinnangul kooskõlas TsMS § 233

lg-tega 1 ja 2 järgi kõik kostja esitatud kulud kuluartiklite lõikes mõistlikud ja põhjendatud

576,15 euro suuruses summas.

26. Hageja väide, nagu ei oleks tal võimalik kostjale ülalpidamist anda halva tervisliku

seisundi tõttu, on sisustamata ja tõendamata. PKS § 102 lg 2 kohaselt loetakse mõjuvaks

põhjuseks, mis annab aluse elatise vähendamiseks, vanema töövõimetus. Hageja ei ole

väitnud, et ta oleks töövõimetu või piiratud töövõimega. Hageja esitas oma tervisliku seisundi

tõendamiseks ambulatoorse epikriisi väljavõtte, millest nähtub, et hagejal on diagnoositud

kõrgenenud vererõhunäit, kuid siiski hüpertensiooni diagnoosita ning äge stressireaktsioon (tl

16 – 16 pöördel). Epikriisi kohaselt on aga arst 30.06.2020, s.o hageja viimasel tööpäeval

tulutoovamas ametis, kandnud sisse, et „enesetunne üsna hea, ärevust, unehäireid pole

esinenud. RR-d normaliseerunud.“ Seega on hageja tervislik seisund 30.06.2020 seisuga, s.o

peaaegu aasta aega enne hagi esitamist, normaliseerunud nii kõrgevererõhu näitajate, sh

ärevuse ning unehäirete osas ning hageja ei ole esile asjaolusid, millest võiks kohus järeldada,

et hageja väidetud tervislike probleemide tõttu ei ole hagejal võimalik muu hulgas kostja

ülalpidamiseks tulu teenida.

27. Hageja väidetava raske majandusliku olukorra osas asub kohus seisukohale, et

nimetatu ei saa olla aluseks elatise vähendamisele kostja ülalpidamiseks. Kohus on

seisukohal, et hagejal tuleb teha kõik endast olenev, et teenida töötasu nii palju, mis

võimaldaks tal maksta elatist oma kõikidele alaealistele lastele vähemalt seaduses sätestatud

miinimummääras. Väiksema palgaga töökohale asumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks

elatise vähendamisel, sest hageja on töövõimeline isik, kes peab teenima nii palju sissetulekut,

et oma laste ülalpidamisel osaleda vähemalt miinimummääras. Seda enam, et hageja tervislik

seisund ei ole selline, mis ei võimaldaks hagejal suuremat sissetulekut teenida. Hageja

sissetulek on alates 2020. aasta juulist on 1 223,47 eurot netos (tlk 8). Hageja pangakonto

väljavõttest nähtub (tlk 16 – 22 pöördel), et hagejal oli piisavalt vahendeid, et tasuda iga kuu

jõusaali arveid ja einestada väljapool kodu (tanklakettides, kohvikutes jne). Hageja on

selgitanud einestamist väljapool kodu ja teatanud spordiklubi MyFitness liikmelisuse

peatamisest (tlk 174), sh ostetud sõiduki valikut ning õppimist. Kohus asub seisukohale, et

kuigi vanemal peab säilima lapsele ülalpidamise andmisel vähemalt keskmine elustandard,

mis ei tähenda kindlasti, et peaks loobuma täielikult kõigest, kuid siiski sõltub palju vanema

valikutest. Näiteks sportida saab ka värskes õhus või valides mõne soodsama spordisaali ning

alati saab valida ökonoomsena peresõiduki. Kohus igati toetab ka õppimist, kuid samas

nendib, et see ei saa tulla ülalpeetavate arvelt. Kohus lisab, et kuna hageja on teatanud oma

liikmelisuse peatamisest spordiklubis MyFitness, siis juba ainuüksi selle kuutasu ulatuses

saab hageja rohkem panustada muu hulgas kostja ülalpidamisse.

Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kostja ema L. D. töötasu suuruseks oli 2020.

aastal keskmiselt 717,40 eurot kuus (tlk 119 - 130) ning 2021 aasta (jaanuar 2021 kuni

05.10.2021) oli keskmise sissetulek 673,94 eurot (tlk 130 – 133), mis on veelgi väiksem kui

hagejal, kuid tema on suutnud lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega tuleb seda teha ka

hagejal.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna kostja emal on vaid üks ülalpeetav, kuid hagejal kolm

(3), peaks kostja ema panustama kostja ülalpidamiseks rohkem (tlk 197 pöördel). Sisuliselt on

Lk 8 (9)

hageja taotlenud kõrvalekaldumist vanemate võrdsetes osades ülalpidamise andmise

kohustusest. Kohus asub seisukohale, et see, et hagejal on temaga koos elavate alaealiste laste

emaga jaotatud kulude kandmine selliselt, et hageja osalus on D. ja D. P.i ülalpidamiskulude

kandmisel vaid 160 eurot, ei tähenda, et ka kostja ülalpidamiskulude kandmisel peaks

kalduma kõrvale vanemate võrdsuse printsiibist. Hageja on selgitanud istungil, et hageja

kanda on eluasemekulud, sõidukiga seotud kulud, transpordikulu ja tarbijakrediit ning hageja

elukaaslane kannab kommunaalkulud, toidukulud ja laste ülalpidamiskulud 70% ulatuses.

Kuna

iseenesest

ka

kostja

elukaaslasel

lasub

kohustus

kanda

eluasemekulusid,

transpordikulusid jne, siis järelikult on hagejal ja hageja elukaaslasel ühises majapidamises

kulude kandmisel selline kokkulepe, et hageja kannab oma poegade ülalpidamiskulusid

üksnes 30% ulatuses. Teistsuguse kulude tasumise jaotuse puhul oleks see ulatus jälle

teistsugune.

Kohus tuvastas, et kostja ema majanduslik olukord ei ole hageja majanduslikust olukorras

parem. Hageja, sh kostja ema varalise seisundi väljaselgitamiseks on kohus teinud päringu

kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse (tlk 107 – 11o). Hageja kaasomandis on korteriomand

xxxx ja xxxx kinnistu xxxx (tlk 108). Hageja omab 2010.aasta sõiduautot xxxx universaal (tlk

109). Kostja ema omandis on 6/8 mõttelises osas elamumaa xxxx piirkonnas, xxxx ja

korteriomand (100%) xxxx (tlk 107). Kostja ema nimel sõidukeid ei ole registreeritud (tlk

110). Seega hageja varalist seisu saab hinnata kostja varalise seisuga samaväärseks.

Võttes arvesse, et kostja ema majanduslik olukord ei ole hageja majanduslikust olukorras

parem ning varaliselt on kostja mõlemad vanemad võrdsed, tuleb kostja vanematel panustada

kostja ülalpidamiskulude kandmisesse võrdses ulatuses. See ei mõjuta kuidagi hageja poegade

D. ja D. P.i heaolu, sest nende vajadused on kaetud hageja väljatoodud ulatuses vastavalt

hageja ja poegade ema vahelise kulude kandmise kokkuleppe alusel. See tähendab, et D. ja D.

P.i suhtes ei too see kaasa võrreldes kostjaga ebavõrdset olukorda. Pigem elatise

väljamõistmine hageja taotletud ulatuses tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.

Kohtu hinnangul ei ole millegagi põhjendatud kohelda kostjat halvemini, kui oma ülejäänud

kahte poega. Kohtu hinnangul puudub alus vähendada hagejalt kostjale tasumisele kuuluvat

elatist sellisel määral, nagu hagiavalduses on taotletud.

28. Kostja on 14.05.2021 menetlusdokumendis toonud välja, et tema igakuised kulud on

576,15 eurot ning kohtu hinnangul on need mõistlikud ja vajalikud ning kostja vanust arvesse

võttes samaväärsed hageja teiste alaealiste igakuiste kulutuste suurusega. Seega kohus on

tuvastanud, et kostja igakuised vajadused on 05.04.2016 otsusega hagejalt kostja kasuks

väljamõistetud seadusega kehtestatud miinimummäärast väiksemad. Hageja on märkinud, et

osa kostja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905 p-s

19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist

alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib peretoetuste

maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise

seisundiga või lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad). PHS § 15 kohaselt on

peretoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega

seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud

iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal

tuvastanud ning kostja on ise kinnitanud sellises ulatuses kulude suurust, et kostja vajadused

on miinimummäärast väiksemad, asub kohus seisukohale, et kostjale riiklike toetuse

maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lastetoetus on 60 eurot

ning pooled ei vaidle, et seda makstakse kostja emale.

Lk 9 (9)

Tuginedes eeltoodule on kohtu hinnangul põhjendatud hagi osaliselt rahuldada ja muuta

varasema lahendiga väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt kostja kasuks välja

elatis 258,08 (576,15/2-30) eurot kuus alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021.

29. PKS seadusemuudatusega seonduvalt märgib kohus järgmist. Kuigi elatiskalkulaatori

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt oleks kostja seadusjärgne elatisemäär 213,44

eurot, võib kohus mõista elatise välja PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes

suuremas summas PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema

varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kuna hageja ei ole

tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära.

mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022 kuni hageja

täisealiseks saamiseni summas 258,08 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg 3 – 5 sätestatud

määra.

30. Hageja poolt või tema nimel enam tasutud elatis (kui hageja on kohtuotsuse tegemise

ajani tasunud elatist seadusjärgses miinimummääras) tuleb arvestada tulevikus sissenõutavaks

muutuva elatise katteks.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et

alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Tsiviilasja hinna määramine.

32. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille

kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on

seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks

nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu

eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi, milles palus vähendada

temalt väljamõistetud elatise suurust 132 euro võrra, s.o. 292 eurolt 160 eurole, on käesoleva

tsiviilasja hind 1 188 eurot (9 x 132).

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik