2-21-16728/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtaotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
Legislator headnote
AI generated2-21-16728/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik
Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2022.a, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-16728
Kohtuasi
X hagi MV Finantseeringud OÜ vastu tuvastusnõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.oktoobri 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): X (pankrotis, isikukood
XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar (e-post
XXX)
Kostja: MV Finantseeringud OÜ (registrikood 14256743)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 26.oktoobri 2021.a määrus jätta muutmata.
2. X määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X kanda. Jätta
menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
2-21-16728
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (hageja) esitas 26.oktoobril 2021.a Harju Maakohtule hagi MV Finantseeringud OÜ
(kostja) vastu tuvastusnõudes ning taotluse hagi tagamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt on 03.detsembril 2020.a välja kuulutatud hageja pankrot. 12.märtsil
2021.a toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus muuhulgas tunnustati High Tech Recycling OÜ
(pankrotis) nõudeid. Pankrotivõlgnikust hageja esitas kõigile nõuetele vastuväited. Nõudeid
tagavad kahel hageja kinnistul lasuvad kohtulikud hüpoteegid, mille High Tech Recycling OÜ-
lt (pankrotis) on omandanud kostja. Hageja on seisukohal, et High Tech Recycling OÜ-l
(pankrotis) ei ole hageja vastu nõudeid tekkinud või hageja saab nõuded tasaarvestada. Hageja
palub tuvastada, et kostjal, High Tech Recycling OÜ-l (pankrotis) puudub rahaline nõue hageja
vastu summas 166 112,02 eurot ning hagi tagamise korras peatada pankrotimenetluses toimuva
enampakkumise hageja kinnistute müümiseks.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohus keeldus 26.oktoobri 2021.a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis
taotluse hagi tagamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad
menetluskulud puuduvad.
4. Määruse põhjendustest nähtuvalt võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt jätta hagiavalduse
menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks
või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat
eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte
olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
5. Kohus märkis, et hagiavaldusest ning eraldi dokumendina esitatud hagi tagamise taotlusest
ei selgu üheselt mõistetavalt, kelle vastu on hageja soovinud hagi esitada ̶ High Tech Recycling
OÜ (pankrotis) ja/või MV Finantseeringud OÜ ja /või Q vastu.
6. Sõltumata sellest leidis kohus, et tuvastusnõudes esitatud hagi on perspektiivitu. Esitatu
kohaselt on hageja pankrotis ning asjassepuutuvad nõuded on pankrotimenetluses tunnustatud
nõuded. Seetõttu ei ole asjakohased hagis märgitud viited täitemenetluse seadustikule,
pankrotivara puudutavaid nõudeid ei ole võimalik pärast pankroti väljakuulutamist menetleda
kuidagi pankrotimenetluse väliselt, tuvastusnõude lahendamine pankrotimenetlust ei mõjutaks.
7. Tulenevalt PankrS § 35 lg-st 2 läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara
valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks
vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Nõuete
kaitsmine ja tunnustamine pankrotimenetluses toimub vastavalt PankrS 5. ptk regulatsioonile.
PankrS § 193 lg 5 järgi kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari,
kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lg 2, § 77 p 6 ja
5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lg 4 p 9 redaktsiooni,
mis kehtisid 2021.aasta 31.jaanuarini. Hagejal tuleb oma õiguseid kaitsta PankrS sätestatud
korras, tuvastusnõude esitamine ei ole kohane õiguskaitseabinõu.
8. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole
esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat
eesmärki võimalik saavutada. Kuna kohus hagi menetlusse ei võta, jäi taotlus hagi tagamiseks
2-21-16728
rahuldamata. TsMS § 168 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid
menetluskulusid ei ole.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus otsus,
millega võtta hagi menetlusse.
10. Määruskaebuse kohaselt puudus kohtul alus keelduda hagi menetlusse võtmast. Hagejal on
õigus ja alus tõendada, et tal ei ole kohustusi. Hagejal, kui võlgnikul peab olema õigus tõendada,
et viimasel ei ole kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on esitanud oma vastuväited antud
nõete osas enne nõuete kaitsmist. Hageja leiab, et võlgniku keeld/piirang tõendada kohustuste
puudumist võlausaldajate ees on vastuolus põhiseadusega tagatud õigusega pöörduda rikutud
õiguste kaitseks kohtusse. Hagejal on see ainsaks võimaluseks vältida oma vara müüki, st
kaitsta temale kuuluvat omandiõigust. Kohtu seisukoht, et hagi on perspektiivitu, on
tõendamata. Hagejal on õigus kostja(te) osas teha täpsustusi menetluse käigus.
Menetluse edasine käik
11. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju
Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei
anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab
ringkonnakohus
maakohtu
määruse
muutmata
ning
määruskaebuse
rahuldamata.
Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega
ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus
järgmist.
13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagi on perspektiivitu ja selle
menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.
14. TsMS § 368 mõtte kohaselt on sellise hagi esitamise eesmärgiks teha siduvalt kindlaks
mingi õigussuhte olemasolu või selle puudumine. Säte omab tähendust juhtudel, kui seadusega
konkreetse tuvastusnõude esitamist eraldi reguleeritud ei ole.
15. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja suhtes 03.detsembril 2020.a välja kuulutatud pankrot.
Arvestades, et hageja on pankrotivõlgnik, leidis maakohus õigesti nii seda, et asjakohatud on
hagis märgitud viited täitemenetluse seadustikule ja TsMS § 368 alusel hagi esitamine ei ole
õiguskaitsevahendina sobiv, kui seda, et pankrotivara puudutavaid nõudeid ei ole võimalik
pärast pankroti väljakuulutamist menetleda pankrotimenetluse väliselt ning hagejal tuleb oma
õigusi kaitsta pankrotiseaduses sätestatud erikorras.
16. Hageja pankroti väljakuulutamise aega aluseks võttes on õige ka see maakohtu seisukoht,
et nõuete kaitsmise ja tunnustamisega seonduvalt tuleb lähtuda kuni 31.jaanuarini 2021.a
kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist.
2-21-16728
17. Viidatud PankrS redaktsiooni § 104 lg1 kohaselt võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale
pandiõigusele hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku
vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole
määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument käesoleva seaduse § 168
tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. PankrS § 104 lg 2 kohaselt, kui
võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi
tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks,
millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude
aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele
vastuväite esitas. (vt ka Riigikohtu 23.aprilli 2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 20).
18. Eelnevast tulenevalt on hagejale kui pankrotivõlgnikule seadusest tulenevalt olnud tagatud
õigus pankrotimenetluses tõendada, et tal ei ole kostjaks oleva võlausaldaja poolt esitatud
nõudest tulenevaid kohustusi. Määruskaebuse etteheide, et hagejalt on see õigus ära võetud, on
põhjendamatu.
19. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja endiselt seisukohal, et kostjal puuduvad tema suhtes
nõuded. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et juhul kui hageja on tegelikkuses seisukohal, et
pankrotihaldur on kostja nõuded tunnustanud alusetult, on hagejal õiguskaitsevahenditena
võimalik esitada PankrS §-st 67 tulenevalt kaebus halduri tegevusele järelevalvet korraldavale
kohtule või kaaluda kahju hüvitamise hagi esitamist halduri vastu PankrS § 63 alusel. Viimati
nimetatud juhul saaks võlgnik (taas) võimaluse realiseerida oma õigust tõendada, et tal pole
kostja ees pankrotimenetluses esitatud nõuetest tulenevaid kohustusi tekkinud. Ühtlasi on
tagatud PS §-s 15 sätestatud õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.
20. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et tuvastushagi esitamine on hageja
ainsaks võimaluseks vältida vara müüki. Maakohus on õigesti osundanud, et tuvastusnõude
lahendamine ei mõjutaks antud juhul hageja pankrotimenetlust. Ringkonnakohus selgitab, et
PankrS § 36 lg 1 kohaselt läks pankroti väljakuulutamisega hageja kui võlgniku õigus
pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile. Halduri üks põhilistest kohustustest on
PankrS § 55 lg 3 p-st 1 tulenevalt korraldada pankrotivara müük ning selle vara arvel
võlausaldajate nõuete rahuldamine. Seega tulnuks hagejal, kes maakohtule esitatud
hagiavalduses esile toodust tulenevalt näib olevat ka arvamusel, et ta ei ole maksejõuetu
(vaidles kõigile nõuetele vastu), vaidlustada pankrotimäärus, vältimaks selle jõustumist ning
sellest tulenevalt pankrotivara valitsemise ja käsutamise õiguse üleminekut pankrotihaldurile ja
vara müüki.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
21. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud
TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jäävad need kindlaks
määramata.
22. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 372 lg-st 5.
(allkirjastatud digitaalselt)
/kohtunik, kohtunik, kohtunik/