2-19-16801/71 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-19-16801

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2022, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi Perepark OÜ hagi X vastu omandiõiguse

tunnustamiseks

Tsiviilasja hind

360 000 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Perepark OÜ (registrikood 14148410) lepinguline

esindajad esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: Y (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus

Kohtuistungi toimumise aeg 09. märts 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnustada Perepark OÜ omandiõigust P & R Investment osaühingu (registrikood

10863104) osale nimiväärtusega 957 eurot.

3. Kõrvaldada menetlusest iseseisva nõudeta kolmas isik Y.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Määrata Perepark OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 5935 eurot ja mõista

see Xlt Perepark OÜ kasuks välja.

6. Jätta Yi menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Perepark OÜ esitas 29.10.2019 Harju Maakohtule hagi X vastu, milles palub (i) tunnustada

hageja omandiõigust P & R Investment osaühingu osale nimiväärtusega 957 eurot; (ii)

tuvastada, et ostueesõiguse avalduse esitamine kostja poolt ei ole toonud endaga kaasa

mingeid õiguslikke tagajärgi ja (iii) kohustada kostjat esitama äriregistrile P & R Investment

osaühingu osanike nimekiri, mille kohaselt 957 euro suurune osa kuulub hagejale.

2. Kostja loobus 04.11.2019 nõudest (iii). 04.11.2019 määrusega keeldus kohus nõuete (ii) ja

(iii) menetlusse võtmisest ja võttis menetlusse nõude (i).

3. Kostja esitas 09.06.2020 (täiendatud 28.07.2020 ja 24.09.2020) vastuhagi P & R Investment

osaühingu osa üleandmiseks. Kohus võttis 03.03.2021 määrusega vastuhagi menetlusse,

kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Yi, määras vastuhagi hinnaks 360 000

eurot ja kohustas kostjat tasuma täiendalt riigilõivu 3100 eurot. Kuna kostja riigilõivu ei

tasunud, jättis kohus vastuhagi 22.11.2021 määrusega läbi vaatamata.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

4. Hagiavalduse kohaselt oli P & R Investment osaühingul kaks osanikku, Y (osa

nimiväärtusega 957 eurot) ja kostja (osa nimiväärtusega 1595 eurot). Y võõrandas

15.08.2019 oma osa tasuta hagejale. Rapla notar Raul Joamets tõestas 16.09.2019 kostja

ostueesõiguse teostamise avalduse. Avalduse kohaselt oli osa võõrandamisleping näilik

tehing, millega varjati osa müüki.

5. Kostja esitas 17.09.2019 P & R Investment osaühingu juhatuse liikmena äriregistrile osanike

nimekirja, mille kohaselt kuulub kogu 2552 euro suuruse nimiväärtusega osa kostjale.

6. Kuna tegemist oli tasuta võõrandamisega ei saanud kostja ostueesõigust teostada. Kostja ei

ole tõendanud, et tegemist oleks olnud näiliku tehinguga.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Õige ei ole hageja väide, et ostueesõigust on võimalik teostada vaid tasulise võõrandamise

korral. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 2 ei välista ostueesõiguse teostamist muu võõrandamise

viisi korral. Kinkelepingu puhul saab ostueesõiguse teostaja hüvitada osa hariliku väärtruse.

9. Igal juhul oli tasuta võõrandamine näilik, sest kinkelepinguga varjati müügitehingut,

eesmärgiga välistada kostja ostueesõiguse teostamine. Tehing on tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 89 järgi tühine ja sellele tuleb kohaldada müügilepingu kohta sätestatut, sh

ostueesõigust. Hageja möönis oma 19.08.2019 ja 17.10.2019 pöördumistes ise, et

võõrandatud osal on rahaliselt hinnatav väärtus ning sisuliselt ei olnud tegemist tasuta

võõrandamisega. Hagejal oli seega tehingut tehes soov saada osa üleandmise eest rahalist

hüvitist. Asjaolu, et hageja sai tasuta võõrandamist kasutades oma omandisse osa, millel on

hageja enda kinnitusel rahaline väärtus, viitab sellele, et osa tasuta võõrandamine oli näilik.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

11. Hageja palub, et kohus tunnustaks tema omandiõigust P & R Investments osaühingu

osale nimiväärtusega 957 eurot. Poolte menetlusdokumentide, kohtuistungil arutatud ja asjas

esitatud tõendite kohaselt ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

-

P & R Investment osaühingu osanikud olid Y (osa nimiväärtusega 957 eurot) ja kostja (osa

nimiväärtusega 1595 eurot) (kd I tl 10);

-

15.08.2019 võõrandas Y oma osa tasuta võõrandamise lepinguga hagejale (kd I tl 5 – 9);

-

19.08.2019 teavitati P & R Investment osaühingut ja kostjat osa võõrandamisest (kd I tl 51)

-

16.09.2019 tõestas notar kostja ostueesõiguse teostamise avalduse Yi ja hageja vahel

sõlmitud võõrandamislepingu suhtes (kd I tl 11 – 12);

-

17.09.2019 esitas kostja äriregistrile osanike nimekirja, milles märkis, et P & R Investment

osaühingul on üks osanik, s.o kostja (kd I tl 13 – 14);

-

Y on üks hageja osanikest (09.03.2022 kohtuistungi protokoll).

12. Hageja nõude rahuldamiseks tuleb tuvastada, kas kostja teostas hageja ja Yi vahelise

osade võõrandamistehingu suhtes ostueesõigust kehtivalt. Kui ostueesõigust kehtivalt teostatud

ei ole tuleb hagi rahuldada.

13. Kohus pöörab esmalt tähelepanu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-le

1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks,

kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja tõi esile, et kostja asus P & R

Investment osaühingu ainuosanikuna vastu võtma ühingu vara puudutavaid otsuseid (kd I tl 19

– 24). Kohus leiab, et hagejal on õiguslik huvi tuvastada, kas osaühingu osaluse nimiväärtusega

957 euro omanik on tema või kostja, kuna see mõjutab otseselt tema õigusi ja kohustusi.

14. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kostjal P & R Investment osaühingu osanikuna

tekkis Yi ja hageja 15.08.2019 tehingu suhtes ostueesõigus. Hageja leiab nimelt, et kuna

tegemist oli tasuta käsutusega, ei saanud selle suhtes ostueesõigust tekkida. Kostja vaidleb

sellele vastu ja leiab, et ostueesõigust saab teostada ka tasuta võõrandamise korral või

alternatiivselt oli tehing näilik, varjates tegelikult sõlmitud müügitehingut. Kohus kostja

käsitlustega ei nõustu.

15. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 2 kohaselt on osa võõrandamisel kolmandale isikule teistel

osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab

müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu

sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta

sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 esimese lause kohaselt on ostueesõigus õigus,

mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks

müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. VÕS § 244 lg 3 kohaselt

võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga

müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral.

16. Kohus leiab, et nii võlaõigusseaduse üldsätetest kui ka äriseadustiku erisätetest tuleneb,

et ostueesõigus tekib üksnes olukorras, kus osa omanik on sõlminud tasulise võõrandamise

lepingu, s.o müügilepingu või muu rahaliselt hinnatava väärtusega lepingu. Praegusel juhul

leppisid Y ja hageja 15.08.2019 lepingu punktis 3 kokku, et Y võõrandab temale kuuluva

osaühingu osa ja hageja omandab osaühingu osa nimiväärtusega 957 eurot, samuti et Y

võõrandab hagejale nimetatud osa tasuta. Lepingu punktis 4 lepiti kokku ka osa üleandmises.

Lepingust ei nähtu, et Y oleks saanud hagejalt osade eest mingisuguse vastusoorituse. Seega,

kui tegemist oli tasuta võõrandamise tehinguga, ei tekkinud kostjal ostueesõigust.

17. Kostja viited Riigikohtu seisukohtadele selle kohta, et osaühingu osade eest

mitterahalise sissemakse tegemise korral ei saa ostueesõigust teostada, ei ole käesolevas asjas

asjakohased. Nendest asjaoludest ei saa järeldada, et tasuta, s.o ilma vastusoorituseta tehtud

tehingu suhtes saaks ostueesõigust teostada. Kostja järeldused on ka vastuolulised. Kostja on

leidnud, et käesolevas asjas ei ole mitterahalise sissemakse olukorraga sarnast takistust, s.t

takistust hüvitada osa harilik väärtus ja ostueesõiguse teostamine on seega võimalik. Samas

kinnitas kostja kohtuistungil, et Y hagejalt kinke eest rahaliselt hinnatavat vastusooritust ei

saanud ja seda ei peaks andma ka tema 19.08.2019 tehingusse astumisel. Seega jääb kostja

vastuväidetest ebaselgeks, kas tema hinnangul oli tegemist tasuta või tasulise tehinguga.

18. Kohus leiab, et esile toodud asjaolud ja tõendid ei kinnita kostja väidet, et tegemist oli

näiliku tehinguga, millel puuduvad vara tasuta võõrandamise tunnused ja millele tuleks

kohaldada müügilepingu sätteid. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik selline tehing, mille puhul

pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad. Sama paragrahvi teise lõike järgi on näilik tehing tühine ja kolmanda lõike kohaselt

kohaldatakse juhul, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, varjatud tehingule selle

tehingu kohta sätestatut. Kohus selgitas pooltele, et näilikkuse tuvastamine eeldab

tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist ja näilikkuse tõendamisekoormus lasub poolel,

kes sellele tugineb.

19. Kohus selgitab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu

(VÕS § 208 lg 1). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, millest saaks

kohus järeldada, et poolte vahel oli varjatud hinnakokkulepe ja sisuliselt müügileping.

20. Kostja käsitluse järgi on tehing näilik põhjusel, et Y soovis võõrandada osa kostjale ja

seda pakkus kostjale müügiks ka hageja, kelle üks osanikest Y on (kd I tl 51 – 52). Kohus leiab,

et kostja käsitlus ei võimalda järeldada hageja ja Yi vahelist hinnakokkulepet või muu väärtuse

üleandmise kokkulepet 15.08.2019 tehinguga. Sellist järeldust ei saa loogiliselt teha sellest, et

Y oleks soovinud vastusooritust saada kostjalt, kui kostja oleks nõustunud hagejalt osa ostma.

15.08.2019 tehingu tasulisust ei saa järeldada ka kostja kirjeldatud asjaoludest, mis puudutavad

Yi ja kostja omavahelisi halvenenud suhteid. Need asjaolud ei kinnita tehingupoolte

hinnakokkulepete või muude Yi hagejalt saadud vastusoorituste olemasolu. Olukorras, kus

kostja on ise kinnitanud, et Y tehingust tegelikult tasu ei saanud, on kostja väited näiliku tehingu

kohta samas ka arusaamatud. Kostja ei suutnud hoolimata kohtu päringutest selgitada, milles

seisnes hagejapoolne vastusooritus Yle.

09.03.2022 kohtuistungil kinnitas kostja, et ka näiliku käsitluse korral oli hind tasuta. Sellises

olukorras ei saa aga olla tegemist müügilepinguga ega näiliku tehinguga.

21. Kostja on käesolevas menetluses soovinud väita ja tõendada seda, et hageja poolt ära

kingitud osaluse väärtus oli oluliselt madalam kui see, mida Y kostjalt talle osa pakkumisel

küsis. Kohus leiab, et iseenesest see, et osalusel on väärtus või kui suur see on, ei muuda tasuta

võõrandamise tehingut tasuliseks ja näilikuks. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel

tähtsust kostja väited ja tõendid P & R Investment OÜ väärtuse kohta ega selle kohta, et Yle oli

ettevõtte väärtus teada, samuti et Yle oli teada, et väärtus on madalam sellest, mida ta kostjalt

küsis. Kohus ei anna seetõttu hinnangut kostja esile toodud asjaoludele ja tõenditele, mis

puudutavad asja väärtuse kindlaksmääramist, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust

(TsMS § 238 lg 1). Kostja väited ettevõtte väärtuse kohta ei võimalda teha järeldusi hageja ja

Yi vahelise hinnakokkuleppe kohta.

22. Asjaolusid või tõendeid, mis kinnitaksid kostja üldsõnalist väidet, et Y omandas

kinkelepinguga hageja vastu nõudeõiguse osa tegeliku väärtuse ulatuses, ei ole esitatud.

Kinkelepingut ei muuda tasuliseks või näilikuks tehinguks iseenesest asjaolu, et Y on üks

hageja osanikest. Kostja samastab ekslikult füüsilist isikut ja tema vara juriidilise isiku ja tema

varaga. Samuti ei muuda 15.08.2019 tehingut tasuliseks kostja väide, et Y soovis optimeerida

tulumaksu tasumist. Esmalt on kostja sellised väited tõendamata, kuid isegi nende tõendatuse

korral ei järeldu sellest, et Y sai hagejalt vastusoorituse, mida püüti varjata.

23. Kohus leiab, et kostja käsitlus sellest, et tehing on samal ajal tasuta ja näilik

müügileping, on vastuolulised. Kostja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et tehingu tasulisus

eeldab seda, et rahaliselt hinnatava vastusoorituse sai hagejalt Y kui võõrandaja. Kostja lähtub

tehingu tasulisuse sisustamisel seega ekslikult selle väärtusest, mille hageja sai, mitte sellest,

mille Y sai. Kostja väited selle kohta, et tegemist oli näiliku tehinguga, millele tuleb kohaldada

müügilepingu sätteid, ei ole seega õiged.

24. Seega ei olnud kostjal võimalik Yi ja hageja vahelise tasuta võõrandamise lepingu

suhtes ostueesõigust teostada ja sellel ei olnud seaduses sätestatud tagajärgi, s.t kostja ja Yi

vahel ei saa lugeda müügilepingut sõlmituks samadel tingimustel, milles leppisid kokku Y ja

hageja.

25. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui

võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle

omandajale. 09.03.2022 kohtuistungil kinnitas kostja, et vaidlusalust osa ei ole talle tegelikult

üle antud, s.t ta esitas küll ostueesõiguse teostamise avalduse, kuid käsutustehing omandiõiguse

üleandmiseks, on sõlmimata. Hageja selgituste järgi ei ole osasid kostjale üle andnud tema ega

Y.

26. Eeltoodust tulenevalt ei tekkinud kostjal 15.08.2019 tehingu suhtes ostueesõiguse

teostamise õigust ja hageja poolt omandatud osade omandiõigust ei ole kostjale ka üle antud.

Nendel asjaoludel leiab kohus, et kostja 16.09.2019 ostueesõiguse teostamise avaldusel ei ole

selliseid õiguslikke tagajärgi, mille tulemusel oleks hageja kaotanud omandi Ylt omandatud R

& P Investment osaühingu osalusele nimiväärtusega 957 eurot, s.t kostja avaldusel ei olnud

VÕS § 244 nimetatud tagajärgi. Osad kuuluvad seega hagejale ja hagiavaldus tuleb rahuldada.

27. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu tuleks hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata põhjusel, et kostja ei ole enam P & R Investment osaühingu osanik. Äriregistri

andmetel kuulub osa nimiväärtusega 1595 eurot Teadlaste Reede OÜ-le (asutamisel) ja osa

nimiväärtusega 957 eurot hagejale (kd II tl 178 – 179). Seega võib äriregistrile esitatud

andmetest järeldada, et kostja võõrandas temale juba enne väidetava ostueesõiguse teostamist

kuulunud osa. Käesolevas asjas ei ole aga selle osa üle vaidlust. Käesolevas asjas hindab kohus

seda, kas hageja kaotas omandiõiguse 957 euro suurusele osale, kui kostja teostas selle osa

kinkelepingu suhtes ostueesõigust. Kostja väited ei mõjuta seega käesoleva asja lahendust ega

muuda hageja nõuet õiguslikult perspektiivituks. Igal juhul ei oma hagi rahuldamise või

mitterahuldamise seisukohast tähtsust see, kas kostja on äriregistrisse kantud osa omanikuna.

Kohus pöörab tähelepanu ka TsMS § 210 lg-le 1 ja 2, mille kohaselt ei puuduta hagi esitamine

ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue.

Vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine

kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Seega ei takistaks

käesoleva asja menetlemist ka see, kui kostja oleks osa ära võõrandanud. Käesolevas

menetluses ei ole esitatud ka sooritushagi. Tuvastushagi menetlemist kostja väited ei mõjuta.

Kohus ei jäta seega hagi läbi vaatamata.

28. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata

tõendid, millest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

Kolmanda isiku kõrvaldamine

29. Koos vastuhagi menetlusse võtmisega 03.03.2021 kaasas kohus menetlusse iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna Yi. TsMS § 216 lg 5 kohaselt võib kohus kolmanda isiku menetlusest

igal ajal kõrvaldada.

30. Kuna kohus jättis vastuhagi läbi vaatamata, on langenud ära vajadus Yi menetluses

osalemiseks. Y kinnitas kohtule 30.11.2021, et ta ei soovi menetluses osaleda. Hageja kinnitas,

et kolmanda isiku menetluses osalemine ei ole vajalik ja kostja märkis, et jätab selle kohtu

otsustada. Kuna kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille alusel oleks põhjendatud kolmanda

isiku menetlusse kaasamine TsMS § 216 alusel või millest järelduks kolmanda isiku enda soov

menetluses osaleda, leiab kohus, et kolmanda isiku menetluses osalemine ei ole vajalik. Kohus

kõrvaldab Yi menetlusest.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

31. Kohus jättis 22.11.2021 määrusega vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud

kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse

tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad ka hagiavalduse

menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda.

32. TsMS § 167 lg 1 ja 2 kohaselt hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud

tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab

menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Seega jäävad kostja kanda ka Yi

menetluskulud.

33. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Hageja palub 14.09.2020 menetluskulude

nimekirjas määrata vastuhagi menetlusega seonduvate menetluskulude suuruseks 1072,50

eurot. 09.03.2022 menetluskulude nimekirjas palub hageja määrata hagiavaldusega seotud

menetluskulude rahaliseks suuruseks 8567,50 eurot, sh õigusabikulu 5167,50 eurot ja riigilõiv

3400. Kostja ei esitanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlustele

vastuväiteid.

34. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete

alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).

35. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018

otsus nr 2 17 10348 p 16).

36. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas käesolevas

menetluses vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär

130 eurot tunnis (käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatud ja vajalikuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga

ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, pikkust ja esindaja

kvalifikatsiooni, on taotletud tunnitasu määr mõistlik.

37. Hageja 09.03.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad lepingulise esindaja

kulud 28.10.2019 dokumentidega tutvumisest ja hagiavalduse koostamisest (7 tundi);

05.11.2019 kohtumäärusega tutvumisest (30 minutit); 21.11.2019 määruskaebusega

tutvumisest (1 tund 15 minutit); 22.11.2019 kohtu kirjaga tutvumisest (15 minutit); 25.11.2019

kostja vastusega tutvumisest (1 tund 45 minutit); 02.12.2019 määruskaebusele vastuse

koostamisest (2 tundi 45 minutit); 16.12.2019 kostja puuduste kõrvaldamise avaldusega

tutvumisest (45 minutit); 02.01.2020 kohtu kirjaga tutvumisest (15 minutit); 03.01.2020 kostja

avaldusega tutvumisest (30 minutit); 21.01.2020 tagatise taotluse suhtes seisukoha

koostamisest (2 tundi 45 minutit); 23.03.2020 kohtumäärusega tutvumisest (1 tund 15 minutit);

03.04.2020 määruskaebuse koostamisest (5 tundi 30 minutit); 22.12.2021 kohtumääruse ja

kohtukirjaga tutvumisest (45 minutit); 30.11.2021 kohtunõudele vastamisest (30 minutit);

20.01.2022 kostja taotlusega tutvumisest (15 minutit); 02.03.2022 kohtu kirjaga tutvumisest

(15 minutit); 04.03.2022 kostja täiendavate vastuväidete ja lisadega tutvumisest (5 tundi 45

minutit); 07.03.2022 kostja vastuväidete ja tõendite osas seisukoha koostamisest (4 tundi 15

minutit); 08.03.2022 kohtuistungiks valmistumisest (3 tundi 30 minutit).

38. Hageja 14.09.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad lepingulise esindaja

kulud 24.08.2020 vastuhagi ja selle lisadega tutvumisest (3 tundi 30 minutit); 24.08.2020

vastuhagi täpsustusega tutvumisest (1 tund 30 minutit); 25.08.2020 kliendiga nõupidamisest ja

toimikuga tutvumisest (1 tund); 28.08.2020 vastuhagi menetlusse võtmise ja kolmanda isiku

kaasamise osas seisukoha koostamisest (2 tundi 15 minutit).

39. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude kostjalt välja mõistmine ei ole taotletud ulatuses

põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 28.10.2019

dokumentidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele kokku 7 tundi. Arvestades

hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti selle lisade arvu, leiab kohus, et nendele toimingutele kulub

professionaalsel esindajal mitte enam kui 3 tundi. Hagiavaldus on lühike ja ei sisalda keerulisi

juriidilisi põhjendusi ega selgitusi. Kohus vähendab toimingutele kulunud aega 4 tunni võrra.

40. Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks, mis jäi Tallinna

Ringkonnakohtu 23.03.2020 määrusega rahuldamata. Kuna hageja taotlus jäi rahuldamata,

jätab kohus kõik hagi tagamise taotluse lahendamisega seotud kulud arvestamata. Taotluse

rahuldamata jätmise tõttu ei olnud tegemist vajalike kuludega, mille väljamõistmine teiselt

menetlusosaliselt oleks põhjendatu. Seega ei arvesta kohus järgmisi toiminguid 05.11.2019

kohtumäärusega tutvumine (30 minutit), 21.11.2019 määruskaebusega tutvumine (1 tund 15

minutit), 22.11.2019 kohtu kirjaga tutvumine (15 minutit), 02.12.2019 määruskaebusele

vastuse koostamine (2 tundi 45 minutit), 23.03.2020 kohtumäärusega tutvumine (1 tund 15

minutit), 03.04.2020 määruskaebuse koostamine (5 tundi 30 minutit), 22.12.2021

kohtumääruse ja kohtukirjaga tutvumine (45 minutit). Kohus märgib seoses hageja

määruskaebusega, et määruskaebuse esitamine ei olnud vajalik menetlustoiming ka seetõttu, et

seadusest ei tulene kaebeõigust määruse peale, millega jäetakse hagi tagamise taotlus

rahuldamata. Seda selgitas hagejale ka Riigikohus oma 25.05.2020 määruses. Seega ei ole

tegemist kuluga, mille väljamõistmine teiselt poolelt oleks põhjendatud.

41. Kohus leiab, et hageja esindajal kulus erinevate menetlusdokumentidega tutvumisele

ebamõistlikult palju aega. Kostja 25.11.2019 vastusega, mille sisuline maht on 2,5 lehekülge ja

millele ei ole lisatud ühtegi lisa, tutvus hageja professionaalne esindaja 1 tund 45 minutit. Kohtu

hinnangul ei kulu 2,5 lehekülje läbitöötamisele üle poole tunni. Samal põhjusel vähendab kohus

esindaja ajakulu ka 16.12.2019 kostja puuduste kõrvaldamise avaldusega tutvumisele 15

minutile, 04.03.2022 kostja täiendavate vastuväidete ja nende lisadega tutvumisele 4 tunnile,

24.08.2020 vastuhagi ja selle lisadega tutvumisele 2 tunnile ning 24.08.2020 vastuhagi

täpsustusega tutvumisele 30 minutile.

42. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 21.01.2020 tagatise taotluse

suhtes seisukoha koostamisele 2 tundi 45 minutit. Arvestades seisukoha sisu ja mahtu ning

asjaolu, et sellel ei ole ühtegi lisa, ei ole selle koostamisele kulunud aeg taotletud ulatuses

põhjendatud. Kohus vähendab seisukoha koostamisele kulunud aega 1 tund 30 minutile.

43. Ka esindaja 07.03.2022 kostja vastuväidete ja tõendite osas seisukoha koostamisele (4

tundi 15 minutit) kulunud aeg on ebamõistlikult suur. Kohtule esitatud seisukoha sisu, mahtu

ja selle lisade arvu arvestades, ei ole menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg

põhjendatud üle 2 tunni. Kohus vähendab viidatud toimingule kulunud aega seega 2 tunni 15

minuti võrra.

44. Kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu on samuti ülepaisutatud. Arvestades

tsiviilasjas tehtud toiminguid, esitatud menetlusdokumente ja vaidluse asjaolusid, ei ole

istungiks ettevalmistumise ajakulu põhjendatud üle 2 tunni.

45. Hageja esindajal kulus 25.08.2020 kliendiga nõupidamisele ja toimikuga tutvumisele 1

tund. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja mõista esindaja ja

kliendi vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-17-12857 p 20).

Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest

(võlaõigusseadus § 621). Selline kulu ei ole ka asja materjalist kontrollitav. Seega jätab kohus

kliendiga nõupidamisele kulunud ajaga arvestamata. Ühtlasi ei ole põhjendatud toimikuga

tutvumisele kulunud aeg. Hagejat on menetluses esindanud sama esindaja ja kohtu andmetel ei

ole ta kohtus toimikuga tutvumas käinud.

46. Kohus vähendab esindaja 28.08.2020 ajakulu vastuhagi menetlusse võtmise ja

kolmanda isiku kaasamise osas seisukoha koostamisele (2 tundi 15 minutit), arvestades

seisukoha sisu ja mahtu. Sellise menetlusdokumendi koostamisele ei kulu professionaalsel

esindajal üle tunni.

47. Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Ülejäänud osas olid

toimingud hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades asja

mahtu ja keerukust, samuti tehtud menetlustoimingute sisu, põhjendatud. Hageja esitas

menetluskulude nimekirja 09.03.2022 toimunud istungil. Nimekirjas ei ole istungil osalemisele

kulunud aega küll esitatud, kuid sellise kulu kandmine nähtub tsiviilasja materjalist. Kohus

arvestab TsMS § 174 lg 1 alusel esindaja kohtuistungil osalemise ajakuluks 1 tund (istung algas

10:04 ja lõppes 11:04).

48. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses on

seega kokku 19 tundi 30 minutit (3 tundi + 30 minutit + 15 minutit + 15 minutit + 30 minutit +

1 tund 30 minutit + 30 minutit + 15 minutit + 15 minutit + 4 tundi + 2 tundi + 2 tundi + 2 tundi

+ 30 minutit + 1 tund + 1 tund). Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja

õigusabikulu kokku 2535 eurot (19 tundi 30 minutit × 130 eurot).

49. Lisaks taotleb hageja kostjalt ka asjas tasutud riigilõivu 3400 euro hüvitamist. Riigilõiv

on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on

põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

50. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5935

eurot (2535 + 3400), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades

menetluse kulgu ja asja olemust ning mahtu, samuti tõendamiskoormisega kaasnenud

toiminguid, ka põhjendatud.

51. Iseseisva nõudeta kolmandal isikul ei ole menetluses TsMS § 138 tähenduses

hüvitatavaid kulusid tekkinud. Kohus jätab Yi menetluskulude rahalise suuruse kulude

puudumise tõttu kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik