2-18-16352/160 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16352

Tsiviilasi

CONEX OÜ hagi TYCOON OÜ vastu leppetrahvi,

saamata jäänud tasu ja viivise väljamõistmise ning

kahju ja kasutuseeliste hüvitamise nõuetes

TYCOON OÜ hagi CONEX OÜ vastu lepingu alusel

saadud 140 746,50 euro tagastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

11. veebruari

2022. a

määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

TYCOON OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

CONEX

OÜ

(registrikood

11452935),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik ja

vandeadvokaat Raiko Lipstok

Kostja

TYCOON

OÜ

(registrikood

12605197),

lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Hannes Olli

ja vandeadvokaat Jana Reitsakas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11. veebruari 2022. a menetluskulude kindlaksmääramise

määrus tsiviilasjas nr 2-18-16352 muutmata.

2. Jätta TYCOON OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud CONEX OÜ (hageja) hagi TYCOON OÜ (kostja) vastu

leppetrahvi, saamata jäänud tasu ja viivise väljamõistmise ning kahju ja kasutuseeliste

hüvitamise nõuetes ning kostja hagi hageja vastu lepingu alusel saadud 140 746,50 euro

tagastamise nõudes.

2 (5)

Harju Maakohus tegi 7. oktoobril 2020 otsuse, millega rahuldas hageja hagi kostja vastu

osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 51 607,05 eurot, saamata jäänud tasu

245 397,60 eurot, tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurot, kahjuhüvitise tagastamata vara

eest 19 168,77 eurot, hüvitise valduse rikkumisega saadud kasutuseeliste eest 6369,85 eurot,

hüvitise seoses kohtueelsete õigusabikuludega 3776 eurot ning viivise 26 206,16 eurot ja

rahuldatud nõuetelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

7. augustist 2019 kuni põhinõuete täitmiseni; jättis kostja hagi hageja vastu rahuldamata; ning

jättis menetluskulud 79,12% osas kostja kanda ja 20,88% osas hageja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 7. aprilli 2021. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise tehtud töö eest maksmata 77 073,60

eurolt varem kui alates 28. juulist 2020, kahjuhüvitise tagastamata vara eest suuremas ulatuses

kui 1413,72 eurot ja sellelt arvestatava viivise ning viivise 20 425,45 eurot ületavas osas, samuti

menetluskulude jaotuse osas; ning jättis maakohtus kantud menetluskulud 75% osas kostja

kanda ja 25% osas hageja kanda ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja

apellatsioonkaebuses 90% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud ulatuses poolte endi kanda ja

hageja vastuapellatsioonkaebuses hageja kanda. Riigikohus jättis 6. septembri 2021. a

määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud

tema enda kanda.

2. Hageja esitas 27. augustil 2020 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi

seisnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 53 188,05 eurot (käibemaksuta),

riigilõivus 3450 eurot ja asja läbivaatamise kuludes 744,21 eurot, millele liita 27. augusti

2020. a kohtuistungi kulu vastavalt istungiprotokollile. Menetluskulude nimekirja järgi tegid

hageja lepingulised esindajad tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 310

tunni ja 3 minuti ulatuses ning tunnihinnaga 100, 145 või 160 eurot (käibemaksuta) toiminguid

kokku 24 tunni ja 15 minuti ulatuses. Hageja esitas 4. märtsil 2021 ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja

kuludes 12 386,67 eurot (käibemaksuta), riigilõivus 1550 eurot ja asja läbivaatamise kuludes 2

eurot, millele liita 4. märtsi 2021. a kohtuistungi kulu vastavalt istungiprotokollile.

Menetluskulude nimekirja järgi tegid hageja lepingulised esindajad tunnihinnaga 160 eurot

(käibemaksuta) toiminguid kokku 77 tunni ja 20 minuti ulatuses. Hageja on palunud ka välja

mõista viivise menetluskulude hüvitiselt.

3. Kostja esitas 27. augustil 2020 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad

kostja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 24 315 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivus

1550 eurot, millele liita 27. augusti 2020. a kohtuistungi kulu vastavalt istungiprotokollile.

Menetluskulude nimekirja järgi tegid kostja lepingulised esindajad tunnihinnaga 150 eurot

(käibemaksuta) toiminguid kokku 162,1 tunni ulatuses. Kostja esitas 6. novembri 2020. a

apellatsioonkaebuses menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostja õigusabikulud 5925 eurot

(käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi tegi kostja lepinguline esindaja tunnihinnaga

150 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 39,5 tunni ulatuses. Samuti esitas kostja

28. jaanuari 2021. a vastuses hageja vastuapellatsioonkaebusele menetluskulude nimekirja,

mille järgi on kostja õigusabikulud 675 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi

tegi kostja lepinguline esindaja tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 4,5

tunni ulatuses. Kostja palus apellatsioonkaebuses ja vastuses hageja vastuapellatsioonkaebusele

märgitud kuludele liita 4. märtsi 2021. a kohtuistungil osalemise kulu vastavalt

istungiprotokollile ja selleks ettevalmistamise kulu 3 tunni eest. Kostja on palunud ka välja

mõista viivise menetluskulude hüvitiselt.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus mõistis 11. veebruari 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 43 111,07 eurot ning hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 6625,25 eurot. Pärast vastastikuste menetluskulude nõuete

3 (5)

tasaarvestamist mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 36 485,82 eurot ja VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise sellelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esindajate ajakulu maakohtus tervikuna

põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisulise osa ja sellele lisatud tõendite mahtu, samuti et

tegemist oli keskmisest keerukama ja detailirohkema vaidlusega, on hagi koostamise ja sellega

seotud toimingute põhjendatud ajakulu 133 tunni asemel 100 tundi. Võttes arvesse kostja

määruskaebuse kohta koostatud seisukoha mahtu, ei võinud selle koostamisele kuluda üle 10

tunni. Samuti ei ole teatud toimingud kohtumenetluses tehtud toiminguteks ega ole

õigusteenuse osutamine tõlgete tellimine. 3. juuni 2019. a istungil osalemise ja selleks

ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on vastavalt 1,5 ja 2 tundi. Võttes arvesse

täiendavat ajakulu tunnistajatele küsimuste ettevalmistamiseks, võis 9. juuni 2020. a istungiks

valmistumiseks kuluda 3 tundi esindaja kohta. 27. augusti 2020. a istungiks ettevalmistamise

põhjendatud ajakulu on 2 tundi esindaja kohta. Ülejäänud osas on hageja märgitud toimingud

kooskõlas menetluse käiguga ning ükski toiming ei ole selgelt põhjendamatu või sellele

märgitud ajakulu ilmselt ülemäärane. Tasumäär 160 eurot tunnis ei ületa keskmist

vandeadvokaadi osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Seonduvalt ringkonnakohtus

kantud hageja menetluskuludega märkis maakohus, et vastavalt menetluskulude jaotusele jääb

hageja enda kanda vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja vastuapellatsioonkaebusega

seotud toimingute kulu. Samuti on jäetud hageja kanda ringkonnakohtu määrusele

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud. Põhjendatud ei ole istungi salvestise üle

kuulamine ega äratuntav vajadus analüüsida kohtuotsust ja edasikaebamise perspektiivi üle 2

tunni.

Kostja esindajate ajakulu maakohtus ei ole tervikuna põhjendatud. Seonduvalt GECC aktiga

seoses tehtud toimingutega märkis maakohus, et see oli esitatud vastuhagi juurde, mida

käesoleva tsiviilasja raames ei menetletud. Analoogselt hagejaga on 3. juuni 2019. a istungiks

ettevalmistamise mõistlik ajakulu 2 tundi ning 9. juuni ja 27. augusti 2020. a istungite puhul

vastavalt 3 ja 2 tundi esindaja kohta. Kostja ringkonnakohtus teostatud toimingud on kooskõlas

menetluse käiguga ning neile kulunud aeg mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-de

1, 2 ja 3 osas ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha uus määrus ja vähendada

hageja kasuks väljamõistetud õigusabikulu 144,5 tunni võrra.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus lugenud põhjendatuks ebaobjektiivselt suureks

paisutatud hageja menetluskulud. Maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel leidis

kohus, et hagejal kulus täpselt võrdses mahus esitatud tõendite, seisukohtade ja õiguslike

argumentide analüüsile ja menetlusdokumentide koostamisele 323,5 tundi, aga kostjal 144,5

tundi vähem. Maakohus on ka põhjendamatult ja ebaobjektiivselt hinnanud kostja

menetluskulud 35 tunni võrra tegelikust väiksemaks.

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Hageja väidete kohaselt ei ole tema menetluskulud ülepaisutatud. Samuti ei ole kostja

põhjendanud, miks on maakohtu järeldus tema ajakulu hindamisel ebaõige. Pooltele osutatud

õigusabikulu kestus ei pea olema võrdne ega ole pooled esitanud täpselt võrdses mahus

menetlusdokumente. Maakohus on läbivalt enda kaalutlused määruses välja toonud.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4 (5)

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kuivõrd kostja on kaebuses palunud

tühistada mh maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2, millega määrati kindlaks ja mõisteti

hagejalt välja kostja menetluskulud, siis lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja vaidlustab

maakohtu määrust nii osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldati

kui ka osas, milles kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti rahuldamata.

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata

menetluskulude hüvitis 43 111,07 eurot ületavas osas ja hagejalt mõisteti kostja kasuks

menetluskulude hüvitamiseks välja 6625,25 eurot. Selles osas on maakohtu määrus

TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.

10. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud

kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle

esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti

saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik

kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

11. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus poolte

lepinguliste esindajate ajakulu kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium sellega

ei nõustu. Maakohus ei ole õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel

diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks

võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohtu

põhjenduste lühidus ja konkreetsus ei anna iseenesest alust arvata, et maakohus ei ole

toimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust nõuetekohaselt hinnanud (vt ka Riigikohtu

6. jaanuari 2021. a otsus haldusasjas nr 3-19-1207/21, p 29). Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

12. Kostja leiab määruskaebuses, et maakohus pidas põhjendatuks hageja ülepaisutatud

menetluskulusid. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg 1 järgi piisava

põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes hageja lepinguliste esindajate

toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber

hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. Seejuures vähendas maakohus hageja õigusabikulusid,

mis maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud

on seotud praeguse tsiviilasjaga. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga toimingute

vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu määrust tühistada.

Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja

kulu pelgalt seetõttu, et vastaspoole hinnangul kulub nendeks toiminguteks vähem aega (vt

Riigikohtu 26. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

13. Samuti on põhjendamatu määruskaebuse väide, mille kohaselt ei nähtu maakohtu

määrusest, millistel kaalutlustel leidis kohus, et hagejal kulus täpselt võrdses mahus esitatud

tõendite, seisukohtade ja õiguslike argumentide analüüsile ja menetlusdokumentide

koostamisele rohkem aega kui kostjal. Kolleegium märgib, et kostja on taotlenud

menetluskulude hüvitise välja mõistmist väiksema ajakulu eest kui hageja, seega ei saanudki

maakohus poolte esindajate ajakulu võrdsusest lähtuda, sest kohtul ei ole võimalust hüvitada

õigusabikulu konkreetsete toimingute eest taotletust suuremas ulatuses. Samas ei saa ka

5 (5)

asjaolust, et kostja esindajatel kulus vähem aega menetlustoimingute tegemiseks kui hageja

esindajatel, järeldada hageja esindajate ajakulu põhjendamatust. Kolleegium nõustub asja

materjalide põhjal hageja seisukohaga, et pooled ei esitanud täpselt võrdses mahus

menetlusdokumente ja tõendeid. Samuti ei pea poolte esindajate ajakulu olema võrdne.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi

osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas

asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17).

Maakohus nimetas vaidlustatud määruses need hageja esindajate toimingud, mille ajakulu ei

ole maakohtu arvates täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Asjaolu, et ülejäänud

menetluskulude osas ei analüüsinud maakohus määruse põhjendustes iga menetluskulude

aruande rida eraldi toimingupõhiselt, ei tähenda, et maakohtule saaks ette heita määruse olulises

osas põhjendamata või menetluskulude analüüsimata jätmist. Maakohus on kokkuvõtvalt

märkinud seisukoha, et ülejäänud osas on hageja väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse

käiguga ja toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane.

14. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka kostja hinnang, et maakohus on

põhjendamatult vähendanud kostja taotletud lepingulise esindaja kulu. Kolleegium ei

tuvastanud, et maakohus oleks rikkunud diskretsioonipiire kostja lepinguliste esindajate

toimingute ja neile kulunud aja kontrollimisel. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud

määruse põhjendustes jälgitav ja arusaadav. Maakohus on põhjendanud, miks ta vähendab

kostja lepinguliste esindajate ajakulu, sh selgitas, et jätab kindlaks määramata ja vastaspoolelt

välja mõistmata vastuhagi ja sellele lisatud GECC Projekt OÜ aktiga seotud toimingute kulu,

sest vastuhagi eraldati iseseisvaks menetluseks (vt Harju Maakohtu 27. jaanuari 2020. a määrus;

kd IV, tl 123), samuti põhjendas oma seisukohta, miks on selline mõlema poole esindajate

kohtuistungiteks ettevalmistamise ajakulu vajalik, arvestades siinjuures ka asjaoluga, kas

planeeritud oli tunnistajate ülekuulamine. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid

ringkonnakohtule aluse leida, et tema lepinguliste esindajate ajakulu maakohtus peaks

suuremas ulatuses välja mõistma. Kostja apellatsioonimenetluse kulusid pidas maakohus

põhjendatuks täies ulatuses.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud poolte

lepinguliste esindajate ajakulu jätta muutmata. Kostja ei ole määruskaebuses vaidlustanud

hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruse põhjendatust. Kolleegiumi hinnangul on

tasumäär 160 eurot tunnis vastavuses kohtupraktikaga. Seega jääb maakohtu poolt

väljamõistetud menetluskulude hüvitis muutmata.

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

17. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)