2-19-117912/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 24.märtsil 2022

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-19-117912

Kohtuasi

T R ja A Ri hagi L P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1668,16 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja I: T R (isikukood xxx elukoht xxx)

Hageja II: A R (isikukood xxx elukoht xxx)

Hagejate lepinguline esindaja Maksim Fedotov

Kostja: L P (endine nimi R isikukood xxx aadress: xxx)

lepinguline esindaja Vladimir Makarov

Kolmas isik kostja poolel: S R (isikukood xxx) lepinguline

esindaja Olga Väina

Kohtuistungi aeg

14. veebruar 2022

Resolutsioon

1. Rahuldada T R ja A Ri hagi L P vastu osaliselt

2. Välja mõista L Plt võlg 1154,33 eurot (üks tuhat ükssada

viiskümmend neli eurot ja 33 senti) T R ja A Ri kasuks

3. Kohustada L Pt tasuma T Rle ja A Rile võlgnevus

igakuiste 50 euroste osamaksetena (v.a viimase kuu

makse, mis peab vastama võla saldole) iga kuu 15.-ndaks

kuupäevaks

alates

kohtuotsuse

jõustumisest

kuni

võlgnevuse täieliku tasumiseni

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

Hagimenetluse kulud jätta jätta 69% ulatuses L P ja 31%

ulatuses T R ja A Ri kanda ja määrata kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagejate nõue

1. T R ja A Ri (edaspidi hagejad) palusid kohtule esitatud hagis välja mõista L Plt (edaspidi kostja)

hageja kasuks võlgnevus 1668,16 eurot.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hagejad on aadressil xxx asuva korteri (edaspidi ka korter) kaasomanikud. 2004. aastal andsid

nad oma pojale S Rile (edaspidi kolmas isik) ja kostjale kui tema abikaasale, võimaluse elada

ülalnimetatud korteris. Korteri kasutusse andmisel ei nõudnud hagejad kolmandalt isikult ja

kostjalt renditasu maksmist, neile seati vaid tingimus maksta tähtajal ja täies mahus tarbitavate

teenuste ja korteriühistu teenuste eest. 2016.a juulis said hagejad xxx (edaspidi ka korteriühistu)

esimehelt teada, et pika aja vältel ei ole kolmas isik ega kostja korteriühistu arveid maksnud,

mille tulemusel on hagejatel tekkinud korteriühistu ees võlgnevus, mis 30.juuni seisuga

moodustas 3661,02 eurot. Hagejad olid sunnitud korteriühistu ees oleva võlgnevuse kustutama

kandes ajavahemikus 30.08.2016 - 01.09.2016 korteriühistu arvele üle 3336,33 euro, milllest

moodustub kolmanda isiku ja kostja poolt hagejatele tekitatud kahju 3336,33 eurot. Hagejad

leiavad, et oma tegevusega tekitasid kolmas isik ja kostja nendele olulise kahju ja nad peavad

kandma solidaarset vastutust. Kahju üldsumma moodustas 3336,33 eurot, millest 50% ehk

1668,16 eurot on kostja vastutus, mille nad paluvad kostjalt välja mõista.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et hagejad on korteri

kaasomanikud, et kostja ja kolmas isik on endised abikaasad ning, et hagejad andsid 2004.aastal

neile võimaluse oma korteris elada. Kostja ei ole korteriühistu liige ega korteriomanik, samuti ei

ole poolte vahel sõlmitud lepingut. Asjaolu, et kostja elas nimetatud korteris, ei loo tema ja

hageja vahel lepingulist suhet, mille alusel oleks hageja õigustatud nõudma kostjalt välja

väidetav võlgnevus, mille hageja kandis korteriühistu arvele. Õigeks kostjaks on kolmas isik,

kellele hagejad andsid 2004.aastal koos perega võimaluse korteris elada ning kellega hagejad

leppisid kokku, millistel tingimustel võib ta kasutada eluruumi ise ning majutada oma

perekonnaliikmed. Korterisse elama asumisel olid kostja ja kolmas isik oma majanduslikud

kohustused ära jaganud selliselt, et kolmanda isiku kohustuseks on korteri kommunaalkulude

katmine aga kostja kohustuseks perekonna toitlustamine. Kostja ja kolmanda isiku abielu lõppes

2017.a alguses ja sellest ajast ei ela nad koos hagejate korteris. 2017.a korterist lahkumisel ei

teatanud hagejad ega kolmas isik nõuetest. Kostja taotleb TsÜS § 154 lg 1 alusel aegumise

kohaldamist 2012.a, 2013.a ja 2014.a eest tarbitavate teenuste ja korteriühistu teenuste osas.

Juhul, kui kohus jätab kostja taotlused kostja asendamise kohta rahuldamata, rahuldab hagi

osaliselt ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja võlgnevuse 1154,33 eurot, siis taotleb kostja

kohtult TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viisi kindlaksmääramist ning soovib

väljamõistetava summa tasumist 50 euro suuruste kuumaksetena.

Kolmanda isiku seisukoht

4. Kolmas isik on seisukohal, et hagi on põhjendatud. Kolmas isik on oma võlgnevuse 1668,16

eurot hagejate ees täitnud, mistõttu ei ole tema ja kostja solidaarvõlgnikud ning ta ei pea kandma

solidaarset vastutust kostja tasumata osa eest. Puudub vaidlus, et 2004.aastal andsid hagejad

temale ja kostjale võimaluse elada nende korteris ega nõudnud renditasu maksmist, seati vaid

tingimus tähtaegselt ja täies mahus maksta tarbitavate teenuste ja korteriühistu teenuste eest ning,

et korteriühistu arveid ei makstud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel puudub vaidlus, et hagejad on aadressil xxx asuva korteri kaasomanikud, et kolmas isik

on hagejate poeg, et kostja ja kolmas isik on endised abikaasad ning, et hagejad andsid

2004.aastal oma pojale ja kostjale võimaluse elada ülalnimetatud aadressil asuvas korteris.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud leping korteri kasutamise eest

tarbitavate teenuste ja korteriühistu teenuste eest maksmiseks, võla suuruse ja nõude osalise

aegumise üle.

7. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing

kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

8. Kostja Swedbank AS-i konto väljavõttega on tõendatud, et kostja on tasunud ajavahemikul

18.01.2013 kuni 04.06.2015 korduvalt xxx asuva korteri eest selgitusega „KORTERI MAKS

xxx“. Järelikult saab kostja poolt hagejatele kuuluva korteri eest tarbitavate teenuste- ja

halduskulude tasumisega lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud leping eelnimetatud

maksete tasumiseks.

9. Hagejate esitatud arvetega ja maksekorraldustega on tõendatud, et 1.07.2016 seisuga oli hagejatel

KÜ ees võlgnevus 3661,02 eurot, mis on kustutatud täies ulatuses hiljemalt 1.09.2006 seisuga.

Hagejad ja kolmas isik on kinnitanud, et kolmas isik on hagejatele 50% võlast tasunud, misjärel

esitasid hagejad võla tasumise nõude kostja vastu 1668,16 eurot.

10. VÕS

§

sätestab,

et

kui

mitu

isikut

peavad

täitma

kohustuse

solidaarselt

(solidaarvõlgnikud),võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitlikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et hagi asjaolude ning

eelpool nimetatud tõendi, pangakonto väljavõttega on tõendatud, et nii kostja kui ka kolmas isik on

korteris elamise ajal tarbitavate teenuste- ja halduskulude eest tasumise kohustust täitnud, siis on

tegemist solidaarvõlgnikega. Asjaolu, et hagejad on sissenõutava võla ise jaganud osadeks, ei

välista solidaarkohustust. Asja lahendamisel ei oma tähendust kostja vastuväide, et kolmas isik ja

kostja jagasid korterisse elama asudes oma majanduslikud kohustused ära selliselt, et kolmanda

isiku kohustuseks on korteri kommunaalkulude katmine aga kostja kohustuseks perekonna

toitlustamine, kuna see on kostja ja kolmanda isiku omavaheline suhe, mis ei mõjuta nende

kohustuste täitmist hagejate ees.

11. Kostja on palunud kohaldada vastavalt TsÜS § 154 lg 1 sätetele aegumist hagejate 2012-2014.a

nõuete osas ja hagejate vastuväidete kohaselt on aegumine katkenud seoses võlgnevuse osalise

tasumisega. Esitatud arvetest nähtuvalt muutusid hagejate nõuded sissenõutavaks iga kuu 22.-ks

kuupäevaks. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude

aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku

kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta

lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt

katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2

järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises,

intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

12. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-15-10683 20.detsembri 2017.a otsuse p-des 20.1-20.2 märkinud

järgmist: „Kolleegiumi varasema praktika kohaselt ei saa perioodiliste maksete korral eeldada

kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud (Riigikohtu

16. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-16, p 13). Nii võib perioodiliste maksete

korral eeldada, et kohustatud isiku poolt nõude osalise tunnustamisega katkeb hageja nõude

aegumine üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik nõude rahuldas. Hagejal on võimalik

põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustas kostja hageja nõuet makstust suuremas ulatuses.

Seega saab eeldada, et ulatuses, milles kostja maksis hagejale hüvitist, tunnustas ta hageja nõuet

ning selles osas võib hagi aegumine olla katkenud ja uuesti alanud ajast, mil kostja maksete

tegemise lõpetas. Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastab, et kostja ei tunnustanud

hagejale maksete tegemisel tasutavast suuremat nõuet, ei ole hageja nõude aegumine kostja

tasutust suuremas ulatuses katkenud.“.

13. Hageja on kostja laekumiste alusel järeldanud, et kostja maksis ajavahemikus 2012 kuni 2014.a.

täielikult ja osaliselt jooksvaid arveid, et 27.08.2013 korteriühistu arvele üle 700,00 euro kantud

summaga maksis ta ka eelnevat võlgnevust 2012. ja 2013. aasta eest ning, et kostja tasus

ajavahemikus 2012 kuni 2014 täielikult või osaliselt järgmised arved: 2012.a. detsembri eest,

2013.a. jaanuari ning juuli-oktoobri eest, 2014.a. veebruari-aprilli ja juuli-novembri eest. Kuna

hagejad ei ole tõendanud, et kostja tunnustas hagejate nõuet tema poolt makstust suuremas

ulatuses ega ole teinud ka ettemakseid, siis katkes hagejate nõude aegumine üksnes nende

summade osas, milles kostja maksis korteriühistu esitatud arvel märgitud kuude eest makseid

ning selles osas saab lugeda hagi aegumise katkenuks. Hagi aegumise kulgemine algas aga

tasumata maksete osas vastavalt TsÜS § 154 lg 1 uuesti ajast, mil kostja maksete tegemise

lõpetas. Seega jätkus KÜ arvete maksmata jäetud osas nõuete aegumine. 2012.a nõuete osas

algas nõuete aegumine alates 1.01.2013 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2016 kell 00.00; 2013.a

nõuete osas algas nõuete aegumine alates 1.01.2014 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2017 kell

00.00; 2014.a nõuete osas algas nõuete aegumine alates 1.01.2015 kell 00.00 ning lõppes

31.12.2018 kell 00.00; 2015.a nõuete osas algas nõuete aegumine alates 1.01.2016 kell 00.00

ning lõppes 31.12.2019 kell 00.00; 2016.a nõuete osas algas nõuete aegumine alates 1.01.2017

kell 00.00 ning lõppes 31.12.2020 kell 00.00. Järelikult tuleb kohaldada TsÜS § 154 lg 1 alusel

aegumist hagejate 2012.a, 2013.a ja 2014.a eest tarbitavate teenuste ja korteriühistu teenuste

suhtes esitatud nõuetele. Hagejate nõuded ajavahemikus 01.01.2015 kuni 01.09.2016

korteriühistu teenuste eest kokku 2308,67 eurot ei ole aegunud. Hagejate vastuväited, et nad

tasusid võlgnevuse kahe summana ajavahemikul 30.08.2016 kuni 01.09.2016, ei muuda nõude

olemust.

14. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning

kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus

muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Sätte kolmas lause

näeb ette, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse

täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse

kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab

võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

Kuna kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ja hagejate nõue on suunatud

korteri kasutamisega seotud teenuste eest 50% väljamõistmiseks, siis tuleb kostjalt hagejate

kasuks välja mõista 1154,33 eurot.

15. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses

teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

16. Hageja taotles 24.09.2019 menetlusdokumendis TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viisi

kindlaksmääramist ja väljamõistetava summa tasumist 50 euro suuruste kuumaksetena. Hagejad

kostja taotlusele vastuväiteid ei esitanud, mistõttu kuulub kostja taotlus rahuldamisele ja kostjal

tuleb tasuda võlgnevus hagejatele igakuiste 50 euroste osamaksetena iga kuu 15.-ndaks

kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 69%

ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hagejate kanda.

18. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse

jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik