2-22-101187/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-101187

Tsiviilasi

Inkassoteenused OÜ hagi N. M. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5011,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899;

asukoht Tartu mnt 25-46, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10117)

Kostja: N. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; täpne elukoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja N. M. suhtes.

2. Välja mõista kostjalt N. M.`lt hageja Inkassoteenused OÜ kasuks XXX OÜ ja kostja

vahel

05.04.2016.a

sõlmitud

laenu-

ja

tagatisomandamise

lepingust

nr

XXXXXXXXXX tulenev põhivõlgnevus summas põhivõlgnevus 2963,70 eurot,

intress summas 199,58 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis summas 130,57 eurot.

3. Välja mõista kostjalt N. M.`lt hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad

viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

põhisummalt (2963,70 eurot) alates 15.02.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja N. M. kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt N.

M.`lt hageja Inkassoteenused OÜ kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt

tasutud riigilõiv summas 595 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kajalt tuleb

riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

XXX OÜ ja kostja sõlmisid 05.04.2016 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr

XXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja 8 610 eurot, mis sisaldas lepingutasu 410 eurot

(vastavalt lepingu punktile 8), mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt

05.04.2022 (lisa 1). Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 2 230,84 eurot. Seega

põhisumma jääk on 6 379,13 eurot (8 610 eurot – 2 230,84 eurot = 6 379,13 eurot). Kuna kostja

ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, esitas XXX OÜ kostjale 05.07.2019 lepingu ülesütlemise

avalduse. Seoses sellega XXX OÜ ja Kostja sõlmisid 08.07.2019.a laenulepingu lisa nr

XXXXXXXXXX-N1, millega leppisid kokku, et XXX OÜ ülesütlemisavaldus on algusest peale

kehtetu, Leping ning kõik sellest tulenevad poolte õigused ja kohustused on lisa jõustumise

seisuga poolte suhtes katkematult ja järjepidevalt kehtivad. Samuti fikseerisid pooled, et laenu

tagastamata põhiosa moodustab 6 379,13 eurot, millele lisanduvad menetluskulud summas 5

eurot, kokku 6 384,13 eurot, mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 28.04.2022.

Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 3 420,43 eurot. Seega põhisumma jääk on

6 379,13 eurot (6 379,13 eurot – 3 420,43 eurot = 2 963,70 eurot). Ülejäänud osamaksed jäid

Kostja poolt tasumata ning tagatiseks oleks auto tagastamata. Kostja ei ole nõuetekohaselt oma

lepingulisi kohustusi täitnud, jättes laenu suuremas osas tagastamata. Laenuleping on ülesöeldud

alates 29.07.2021, mille seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 2 963,70 eurot ja

tasumata intress summas 202,50 eurot. 21.10.2021 loovutas XXX OÜ laenulepingust tuleneva

võlanõude Inkassoteenused OÜ-le ning teavitas Kostjat nõude loovutamisest.

Kostjale, s.o N. M.`le toimetati hagimaterjalid kätte 15.02.2022.a teadaande avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei

esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 42% aastas (lepingu järgi) tasumist. Hageja

põhjendab viivisenõuet sellega, et XXX OÜ ja kostja on kokku leppinud sõlmitud lepingu punktis

5.3 kokku leppinud tüüptingimuses, mille kohaselt XXX OÜ-l on õigus nõuda kostjalt maksete

mittetähtaegsel tasumisel viivist samas ulatuses intressimääraga tulenevalt laenulepingu

üldtingimuste intressimäärale 3,5% (42%) aasta.

Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla

tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta.

Seega on viivisenõue iseenesest põhjendatud, kuid kohus ei nõutu viivisemääraga.

Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt

suure viivise ja leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113

lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud

ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on

kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

Kohus on seisukohal, et XXX OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega

XXX OÜ ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 42% aastas, on tühine. Viivise nõue, mis

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning XXX OÜ on

kutse- või majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud

viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm

korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on

tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat

määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa

kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise päeva sissenõutavaks muutunud viivis

krediidikonto arvelduslepingu nr XXXXXXXXXX alusel 130,57 euro ulatuses.

Viivise

arvestuse

algus

Viivise

arvestuse

lõpp

Võlgnevus,

eur

Viivitatud

päevade arv

Viivise määr

aastas / 360

päeva

Viivise summa,

eur

29.07.2021

31.12.2021

2963.7

8% / 360

101.334168

01.01.2022

26.01.2022

2963.7

8% / 360

29.23101

Kokku

130,57

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise

protsendina väljamõistmist põhinõudelt 2963.7 eurot alates 15.02.2022.a täitmiseni täitmiseni

lepingujärgses määras 42% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise

seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhisumma tasumata osalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

seaduses sätestatud määras alates 15.02.2022.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 595

eurot ja õigusabikulud summas 192 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 595 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik